Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist. Maksustatud maavarad on dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, savi, turvas, fosforiit, kristalliinne ehituskivi. Vee erikasutusõigus - Vee erikasutusõigusega maksustatakse pinnavee- ja põhjaveevõttu, kui ööpäevas võetakse vähemalt 30 kuupmeetrit pinnavett või 5 kuupmeetrit põhjavett (v.a mineraalvee korral). Peale joogi- ja tehnoloogilise vee on maksustatud ka kaevandus- ja karjääri- ning jahutusvesi. Kalapüügiõiguse tasu - Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda veekogudest kalu või korjata veetaimi. Kalapüügiõiguse tasu arvestamine on erinev olenevalt kalapüügiliigist (kutseline kalapüük, eripüük, harrastuspüük). • Kasvava metsa raieõiguse tasu • Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
Tuletõrjetiigid 46 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). 47 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). 48 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). tuleb rajada kohtadesse, kus on lootust, et need veega täituvad, ja need peavad olema sellise suurusega, et suvisel ajal mahutaksid 500-1100 kuupmeetrit vett. Tuletõrjetiikide rajamiseks sobivad reljeefi madalamad osad, kus puittaimed liigniiskuse tõttu tavaliselt ei kasva. Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, mille suurus võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti peab olema piire, mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
Ookeanivesi Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub magedat vett ja sademeid on rohkem kui aurumist, seguneb soolast vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Täielik veevahetus toimub umbes 30 aasta jooksul. Läänemeri on seetõttu kergesti reostatav. Läänemere riimvees elab suhteliselt vähe loomaja taimeliike, kuid see piiratud kooslus hõlmab ainulaadset segu mere-
ja inglise keelest tulenevalt tähistatakse neid LNG (LNG-carriers). 34 8.8.1. Täielikult survestatud tankidega gaasiveolaevad Täielikult survestatud tankidega gaasiveolaevad olid esimesed laevad, mida hakati kasutama veeldatud naftagaaside ja ammoniaagi veoks. Seda tüüpi tankeritel säilitatakse gaasi veeldatud olekus ümbritseva keskkonna temperatuuril silindrilistes või kerakujulistes mahutites kuni 17-baarise rõhu all. Täielikult survestatud tankerite mahutavus ei ületa 2000 kuupmeetrit. Täielikult survestatud tankidega tankeritel on lastipumpamisseadmed paigutatud ülemisel tekil asuvasse ruumi, mis on gaasitiheda vaheseinaga jaotatud mootori- ja pumbaruumiks. Mootoriruum hoitakse võimsate ventilaatorite abil ülerõhu all, vältimaks gaasi tungimist sinna. Veeldatud gaasi tankeritel ei tohi olla torude ühendusi allpool tekki. Kõik vajalikud torujuhtmed sisenevad tanki üle teki ulatuva kupli kaudu. Ka veeldatud gaasi lastimise ja lossimise pumbad asuvad tekil.
pumbatakse puhastisse õhku, et algloomad saaksid hingamiseks hapnikku. Pilt ja alltekst: Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Puhastusprotsess on täielikult automatiseeritud, töötajad jälgivad selle kulgemist arvutiekraanidelt. Puhasti läbinud vesi juhitakse merepõhja paigutatud toru mööda kolme kilomeetri kaugusele merre. Päevas puhastatakse keskmiselt 100.000-140.000 kuupmeetrit reovett. 2008. aastal puhastas reoveepuhastusjaam üle 51 mln kuupmeetri reovett, mida on pea kahe Ülemiste järve jagu. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Mille poolest sarnanevad algloomad hulkraksete loomadega, mille poolest aga erinevad? 2. Miks jäävad algloomad ellu ka ebasoodsates keskkonnatingimustes? 3. Mille poolest on omavahel sarnased bakterite spoorid ja algloomade tsüstid? 4. Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes? 5
Veesurve tekib maa-aluses jões ja nõiakaevust ,,keeb" siis välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Eestis kasutatavast joogiveest moodustab põhjavesi u 70 %, pinnavett kasutatakse joogiveena enam Tallinnas ja Narvas. Põhjavett saadakse peamiselt puurkaevudest, neid on Eestis paarkümmend tuhat ja sügavaimad ulatuvad kuni mitmesaja meetrini. Lisaks joogiveele kasutatakse põhjavett palju tööstuses ja põllumajanduses. Kokku kasutatakse meil vett umbes miljon kuupmeetrit ööpäevas. Palju kasutatakse ööpäevas põhjavett Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiumaal, Põlvamaal ja Raplamaal. Veevõtt linnades on märgatavalt suurem kui maapiirkondades. Viimasel paarikümnel aastal on põhjavee kasutamine tunduvalt vähenenud, põhjuseks on tööstuse vähenenud veetarve ja üldine vee maksustamine. Osa põhjavett on mineraalainete rikas, sisaldades naatriumi, kaaliumi, raua ja teiste ainete
õnnetusjuhtumina ning lugu ei jätaks endast arvatavasti mingeid jälgi. Seega ei saa ma praegu veel seda teha, ma pean kõigepealt paljastama, mida ma siin üle elan. Kambrid täituvad. „Paki need korralikult,” annab SS-kapten Wirth käskluse. Inimesed seisavad nii tihedalt, et nad trambivad üksteisel varvastel. Seitse- kuni kaheksasada inimest kahekümne viiel ruutmeetril, kus on vaid nelikümnend viis kuupmeetrit õhku. SS-mehed suruvad kehasid nii palju kokku, kui seda ülepea teha saab. Uksed suletakse. Selle aja jooksul ootavad teised väljas vabas õhus, alasti. Ma saan teada, et nii toimub see isegi talvel. „Aga nii võivad nad ju surra,” ütlen ma. „Jah, sellepärast nad ju siin ongi,” vastab üks SS-mees. Nüüd taipan ma ka seda, miks tervet seda ehitist kutsutakse Heckenholti sihtasutuseks. Heckenholt on ühe väikese mehe, diiselmootori
aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Üht veekraani kasutavad: 1 soomlane 130 liibüalast 300 maltalast üle 1000 kuveitlase. Veevõtt Eestis: Kogu Eesti Tegevusalad kokku 2008 1 608 415 2009 1 378 029 2010 1 842 049 2011 1 877 836 2012 1 635 552 Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit 160. Heitvee mõiste, tema mõju looduslikele veekogudele Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem on loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel (näiteks paisu läbinud vesi). Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning
Sooritatud transporditööd iseloomustavad järgmised näitajad: Kaupade veosekäive • kaaluühik: tonnkilomeeter (tk x m) – mitu tonni kaupu on veetud ühe kilomeetri kaugusele • mahuühik: mahukilomeeter (m3 x km) – mitu kuupmeetrit kaupu on veetud ühe kilomeetri kaugusele • kombineeritud ühik: laadimismeeter-kilomeeter (ldm x km) – mitme jooksva meetri jagu kaupu veovahendi (veoühiku) koormaruumis on veetud ühe kilomeetri kaugusele Reisijate veosekäive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
