pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud
Ka gaasifaasis olevate molekulide spektrid on enamasti ribaspektrid, kuid teisel põhjusel. Molekulides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendite ümber ja võivad ka tervikuna pöörelda. See kõik toimub samaaegselt elektronsiirdega, mis viib elektronribade laienemisele. Väga kõrgetel t*del molekulid ja aatomid ioniseeruvad. Tekkinud plasma spekter võib olla pidev nagu on seda Päikese spekter. Pideva spektri saame ka siis kui tahket keha, näiteks metalli või sütt kuumutada. Kuumutatud kehad kiirgavad valgust. Madalamal t*l on kiirgus pikemalainelisem, nähtavaks muutub see tumepunasena kusagil 600 °C juures. T*i edasisel tõstmisel hakkab domineerima järjest lühemalainelisem kiirgus, muutudes silmale nähtavalt kollakaks, edasi valgeks (nagu Päike) või isegi sinakaks (nagu kuumad tähed). Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter? Tahketes kehades aatomid (molekulid) võnguvad tasakaaluasendi ümber ja seegi võnkeenergia on kvantiseeritud
suurem viskoosus suurem hõõrdetegur madalam hangumistemperatuur väiksem oksudeerumine hea segunemis omadus mineraalõlidega ÕLIDE MARKEERIMINE Õlifirmad klassifitseerivad oam õlisid kahel viisil: ● Viskoosus klassifikatsioon. Siin kasutatakse SAE viskoosus klassifikatsiooni (SAE – ameerika autoinsenäride ühing). Aluseks on võetud Seapuldi viskoosus (st on võetud kogus õli kuumutatud teda 2110°F – nini ja lastud läbivoolata seapuldi viskoosusmsstri , ning mõõdetud läbivooluaeg sekundites, saadud tulemus jagatakse kahega ja nii saadakse arv SAE.... SAE viskoosus klassifikatsioon töödeldi välja 1911 ja võeti rahvusvaheliselt kasutusele 1926a. Tavalisi mootorõlisi nimetatakse monoviskooseteks õlideks. SAE 20 SAE 5W SAE 15W SAE 30 SAE 10W SAE 25W SAE 40 SAE 20W SAE 50 SAE 0W
Elektroni laeng: -e = 1,602 * 10-19 C Elektroni mass: me= 9,109 * 10-31 kg Elektromagnetkiirgus: liigum ruumis (vaakumis) kiirusega c= 3,00*108 m/s. Lainepikkus lambda; sagedus v (nüü), ühik: 1Hz=1s-1; lambda * v =c Iga spektrijoon vastab aatomis elektronide üleminekule kahe energianivoo vahel. Nt vesiniku aatomi (ainult 1 elektron) korral: v = R [1/n21 – 1/n22] ; n1, n2 = 1,2,3,... n1 ei võrdu n2; R on katseliselt määratud Rydbergi konstant 3,29*1015 Hz Kvantteooria. Kuumutatud kehad kiirgavad, sõltuvalt temperatuurist, infrapunast, nähtavat või ultraviolettkiirgust Max Planck, 1900: energia kiirgub kvantide kaupa, aineosake saab energiat kiirata või neelata vaid kindla suurusega portsjonitena (kvantidena). E = h*v ; E on kvandi energia; h on Plancki konstant, h = 6,626 * 10-34 J*s Footon – ühekorraga kiirguv valguseosake e kvant. Footoni energia on seotud tema sagedusega: E = h*v. Spektrijoonele vastava footoni sagedus on seotud vastavate energianivoodega:
[2] Värvimine Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes. [2] Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. [2] Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni.[2] Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse
36) 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid b) polümeerid c) metallid, katud peale galvaaniliselt d) metallid, kantud peale kasmisega sulasse (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantud peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantud peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid( oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 4)Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi
Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega (kalandeerimisega) toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud
o Toksiini kodeeritakse faagide genoomis o Anaeroobsetes tingimustes spoorid idanevad ja vegettiivsed rakud toodavad toksiini o Butulism on toidumürgitus, mis mõjutab signaali ülekannet sünapsis o Tekib lõtv halvatus (lihas ei saa kokku tõmbuda); surm saabub hingamisteede täielikust halvatusest o Ohtlik võib olla õhukindlalt suletud konserv, mida on ebapiisavalt kuumutatud (kui sellist konservi kuumutada enne tarvitamist 10 min 100°C juures, siis toksiin hävib); saastunud konservil ei pruugi olla riknemismärke! o Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk (28g tapaks kogu Maa elanikkonna) o Imikutel põhjustab äkksurma sündroomi o Esmased tunnused on nõrkus, kõhukinnisus, hingamistakistus o Ravitakse penitsilliiniga
Mahukahanemine on konstruktsioonile üldiselt kahjulik, põhjustades (eriti suuremõõtmelistes konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni termilisel töötlemisel (valmistamise ajal kuumutatud konstruktsiooni ei või kiiresti maha jahu- tada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome
mikroobi spoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Meetmed haigestumise vältimiseks: õige temperatuurireziimi jälgimine toidu valmistamisel ja säilitamisel; üldhügieeninõuete täitmine. BACILLUS CERIUS SOOLTE PÕLETIK Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: Toorpiim, toorjuust Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud Juurvilja toorsalatid Kala kulinaartooted Esineb inimese soole mikroflooras Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel AGA KA: riis vürtsid maisijahu Kriitilised punktid: toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid tunde toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures; Talub 10 15% keedusoola 30 60% suhkrut
Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu.
piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koos pealt ära, koguti see koore- ehk võikirnu, kus see üles-alla liikuva männa abil võiks löödi. Joogiks tehti ka hapupiimase ja vedelast odra- või rukkijahukärdist hapu- ehk kirnurokka. Kooritud hapupiima ahjus kuumutades saadi kohupiim, mis oli valdavalt lõunaeestlaste toit. Mulgimaal tehti ka kohupiimakattega korpe. Kagu-Eestis tehti ka kohupiimajuustu sõira. Rõõsas piimas kuumutatud kohupiim, millele maitseks on lisatud mune, koort, soola, köömneid; pressiti tihedaks ja kuivatati. Argi-ja peojoogid Peale hapuroka olid igapäevasteks jookideks taar ja kali. Taari tehti jämedast odrajahust või ka linnasejahust (taar linnasejahust hapendatud). Kuuma veega segatud jahu valati kolmel madalal jalal seisvasse taariastjasse ehk tiinu õlgedest kurnale ja lasti mõni päev hapneda. Maitseks lisati köömneid, mustsõstraoksi jne.
viljast või marjast vedelikku kätte saada, siis smuuti valmistamiseks lihtsalt purustatakse kogu vili või mari ning vajadusel lisatakse mõnda mahla või piimatoodet (või ka sojakoort/piima)- valmib väga tervislik jook, kuna kuumutamata marjades ja puuviljades säilib kogu C-vitamiin, lisaks veel piimast saadav kaltsium. Smuutisid kohtab ka poelettidel pudelis müüdavana - need smuutid on aga läbi kuumutatud ning neisse on lisatud suhkrut, vastasel korral läheks need käärima, pudelismuutide etikette tasuks uurida ka E-ainete sisaldust silmas pidades. Gaseeritud joogid (limonaadid) 13 Gaseeritud joogid koosnevad üldiselt suhkrust, süsihappegaasist (E 290)
arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II
lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas. 4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib klaastorus nähtav pruun sade, on reak-tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv. 5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on pisargaas. See tuleb kindlalt korkida ja usaldusväärsesse kohta hoiule panna. 7.4. TULEVÄRGID. Kuigi tulevärke ei saa otsese ja efektiivse terrorivahendina kasutada, on neil oma roll segaduste tekitamises ja süütamistes. Järgnevalt mõned tulevärgivahendid, mida saab kodus valmistada, kas siis pullitegemiseks või kurjadel eesmärkidel. 7.4.1. PAUKLAENGUD.
täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. · Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. · Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. · Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne.
quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt
Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus.
Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus.
basiilikuga. Serveerimisel raputada peale parmesani. KÖÖK märts/2007, kirjastus Elustiil, lk 92 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Kala-brokkoli küpsetis 100 g lõhet 100 g brokkolit Soola 2 munakollast 8 cl valget kuiva veini 50 g võid 20 g parmesani juustu Kastme tegemiseks vahusta munakollaseid ja valget veini kuumaveevannil seni kuni segu pakseneb. Siis lisa kogu aeg segades kuumutatud või. Maitsesta soola ja sidrunimahlaga. Keeda brokkoli õisikud soolvees al dente (poolküpseks). Samas vees keeda kalatükid, nüüd pane mõlemad küpsetusvormi ja kalla kastmega üle. Kata vorm pealt riivitud parmesani juustuga ja küpseta ahjus mõned minutid. KÖÖK märts/2007, kirjastus Elustiil, lk 97 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SPARGEL POSEERITUD MUNA, HOLLANDI KASTME JA ROHELISE SALATIGA
(v.a. Li, Na) sulfaatidega ja ammooniumsulfaadiga Hüdroksiid Ga(OH)3 · xH2O sadestub Ga-soolade lahustest (pH 3,0 - 4,1 juures) või gallaatide lahustest (pH 9,7 - 6,4 juures). Ga(OH)3 (või ortogalliumhappe H3GaO3) happel. omadused väljenduvad tugevamini kui aluselised, ta on tugevam hape kui Al(OH) 3, mistõttu galliumhapete soolad on aluminaatidest püsivamad. Hüdroksiidi kuumutamisel 400 o-ni → GaOOH (ehk metagalliumhape HGaO2), mis üle 550oC → Ga2O3. Pikaajaliselt kuumutatud Ga2O3 ei lahustu praktiliselt mitte milleski peale sulade leeliste ja leelismetallide sulade vesiniksulfaatide. Galliumi biotoime kohta on vähe andmeid, kuid üldiselt peetakse teda vähetoksiliseks elemendiks (näit. soovitatakse kasutada hambaplommides mürgise elavhõbeda asemel). 3.5. Indium 3.5.1. Elemendi ja lihtainena 3.5.1.1. Avastamine, leidumine looduses Avastasid spektraalanalüüsiga saksa keemikud F.Reich ja H.T.Richter 1863 sinise joone järgi spektris (lad
Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga. Metsast korjati seemneid, pähkleid ja marju. Viikingite toidulaual oli ka mesi. Mõnel pool koguti seda metsmesilastelt, aga teatakse ka viikingeid, kes tegelesid mesindusega. Viikingid jõid taimeteed, piima ja enda pruulitud õlut. Toitu valmistati rauast või savist potis lahtisel tulel. Paja alla tulle toodi metsast tammetõrusid ja turvast. Vett või suppi keedeti ka käesuuruste tules kuumutatud kivide abil, mis pandi vette, et see kuumeneks. Sealt võeti kivi mõne aja pärast välja ja pandi tagasi tulle kuumenema. Nii ei pidanud kivi kaua vastu, see hakkas lagunema ja visati ära. Selliseid tules purunenud kive on leitud suurtes kogustes viikingite majapidamistest. Toidu valmistamiseks ja säilitamiseks kasutati igas suuruses ja kujus savipotte. Lisaks olid viikingitel puidust või luust lusikad ja kulbid ning rauast noad. Kahvleid kasutati ainult liha katlast välja võtmiseks
esinema. o See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. o Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. o Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga - 1864. a. esines Pasteur Sorbonne'is ettekandega, milles tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid
TÖÖVAHENDID ELEKTRILINE KEEDUPULK enne kasutamist tuleb õlgi kuumas vees leotada või keeta 10-15 minutit. Keetmisaeg oleneb õlesordist, sellepärast tuleb kõigepealt teha nn. proovitöö. Ülekuumutatud õled muutuvad rabedaks ja on kasutamiskõlbmatud. Õlgi valmistatakse ette just niipalju, kui on vaja momendil töö tegemiseks. TRIIKRAUD Õlgi triigitakse vastavalt vajadusele, kas laastudeks või liistudeks. Pruune õlgi saame praeahjus kuumutades, kuumutatud õled pannakse kohe kuuma vette, sest muidu muutuvad need rabedaks. TERAVAD KÄÄRID TERAVA OTSAGA NUGA PIKK TERAVA OTSAGA NÕEL PUHAS PUUST LÕIKELAUD PUUHAAMER NÄPITSTANGID SÕRMKÜBAR LIIM PVA, FENIKS, KUMMILIIM TUGEV NIIT linane, iiris- või sünteetiline nr.0 niit. Õmblustööde juures peab pikemaid niite küünlaga vahatama, et need ei keerduks.
(5.28) V-p teljestikus kujutab isotermilist protsessi pV=const pöördvõrdelise sõltuvuse graafik hüperbool. Seda graafikut nimetatakse isotermiks. Et > 1, siis adiabaatilise protsessi graafik adiabaat langeb samast punktist lähtudes järsemini. Paisuva termodünaamilise süsteemi poolt tehtava töö arvutamise vajadus tekkis seoses aurumasina leiutamisega 18. sajandil, kui mehhaanilise töö tegemiseks lihaste energia kõrval ja asemel hakati kasutama kuumutatud gaasi siseenergiat. Aurumasin oli esimene soojusjõumasin. Sellise masina kaks põhiosa on soojuse allikas ja töötav (paisuv) keha. Kui töötav keha saaks paisuda lõpmatult (aurumasina silinder oleks lõpmata pikk), siis saaks kogu töötavale kehale üle antud soojuse arvel teha tööd. Kahjuks on aga igasugune reaalne keha lõplike mõõtmetega; aurumasina kolb tuleb viia tagasi tema algasendisse, et paisuv aur saaks jälle tööd teha
Ka süsinikusisaldus avaldab suurt mõju deformatsiooni suurusele karastamisel. Mida rohkem on süsinikku terases, seda madalamal temperatuuril algab ja lõppeb martensiitmuutus, mis samuti suurendab sisepingete, deformatsioonide, pragude ja muude defektide tekkimise ohtu. Peamised karastusviisid on järgmised: 1) Karastamine ühes keskkonnas, joon 14.1, kõver 1, on tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail asetakse jahutusvedeliku kuni täie jahtumiseni. Meetod kasutakse lihtsa kujuga detailide karastamisel, kusjuures jahutuskeskkonnaks süsinikteraste korral kasutatakse vesi, legeerterastele mineraalõli. Meetod saab kergesti mehaniseerida nii, et detailid ahjust automaatselt tulevad karastusvanni. Keeruka kujuga detailidele see meetod ei sobi. 2) Karastamine kahes keskkonnas, joon 14.1, kõver 2 erineb eelmisest sellega, et
· Alalisvoolu saadakse keevitusalaldist e umformerist (welding converter). · Keevitusalasse manustatakse metalli elektroodist lisaks. Sulavelektrood on kaetud räbusti funktsioone täitva ja kaart stabiliseeriva kattega (coated electrode). Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. · Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid · Neetühendused (neetliited) · Keevisühendused · Poltühendused 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon Ühekordse põhjaga ehitatakse
Seejärel A1-subühik aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja tõuseb cAMP tase. See põhjustab soolade ja sellelga kaasneva vee hüpersekretsiooni rakkudest soolevalendikku. Raviks kasutatakse suu kaudu soolalahuse jootmist. Sobib lahus, kus on (g/l) glükoosi 20; NaCl- 4.2; KCl- 1.8). AB ravi (tetratsükliin). Kui olete reisil mõnes koolera endeemilises piirkonnas, siis: 1. Jooge ainult pudelivett. 2. Mitte juua jääkuubikutega jahutatud jooki, 3. Süüa ainult korralikult kuumutatud toitu. Toit, mida on kaua soojana hoitud, on ohtlik. 4. Vältida tooreid mereande ja toorsalateid. 5. Piim keeta. 6. Jäätist mitte süüa. V. parahaemolyticus põhjustab gastroenteriiti, millega kaasnevad külmavärinad, oksendamine, krambid ja palavik. Ravi on vedelike manustamine. Kõik patogeensed V. parahaemolyticuse tüved toodavad hemolüsiine, loodusliku mittepatogeensed tüved on mittehemolüütilised. Eriti palju on V. p. poolt põhjustatud kõhulahtisust Jaapanis, kus
Inuliin on tärklise analoog, mida leidub maapirni mugulais, siguri, daalia ja võilille juurtes. Ta on polüsahhariid, mis koosneb fruktoosi molekuli jääkidest ja happelisel hüdrolüüsil laguneb fruktoosiks. Linnased on idandatud teraviljad, mida kasutatakse õlle-, pagari-, piirituse-, pärmitööstuses ja kalja valmistamisel. Liigitatakse teravilja järgi, samuti töötluse järgi heledateks ja tumedateks. Viimased on kuumutatud või kõrvetatud temperatuurini 260°, kasutatakse tumeda õlle valmistamisel. 41 Nisugluteen on nisu liimvalgud. Eraldatakse nisust, mille tulemusel saadakse gluteenivaba nisujahu. Viimast soovitatakse teatud haigetele, kes ei suuda omastada nisugluteeni. 9. JAHUTOOTED 9.1. Makarontooted Makarontooted on erikujuliselt vormitud ja kuivatatud nisutaignast tooted, haarates nii makarone (torukujulisi) kui ka teisi analoogilisi
küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse Qtk. Tahke ja vedelkütuste põletamisel: Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Q p kJ / kg 7-1 ja küttegaaside põletamisel Qkt = Qak + Qv.õ. + Qk . f . kJ / m 3 7-2 t Kus Q a - kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus; Qv.õ. õhuga katelseadmesse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet; Qk.f. kütuse füüsikaline soojus (kui kütust on vaja eelnevalt soojendada); Qp vedelkütuse pihustamiseks kasutatav või resti alla antav auru soojus; Qak gaaskütuse kütteväärtus. Põlevkivi puhul arvutatakse kütuse kasutatav soojus valemiga Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Qka kJ / kg 7-3 Valemis 7 3 Qka tähistab karbonaatide mittetäielikust lagunemisest põhjustatud
Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja t legeerterastest lihtsate detailide karastamisel.
31 Kiirelt valmib magustoit, kui lisame mett kohupiimale, hapukoorele või hapupiimale. Kellele mee maitse pole just meeltmööda, lisame juurde keedist, marju, puuvilju, kakaod jne. Proovime maitsestada toorsalateid meega, ka teravamate salatiõlide maitsestamiseks kasutame mett. Selliselt söödud mesi ei kuulu kuumtöötlemisele ja säiluvad kõik tema väärtused, sest üle 40C kuumutatud mees hävivad paljud fermendid. Küüslauk Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus -automaatkaarkeevitus räbustis -kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole
otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude konserveerimisel, suhkru karamelliseerimisel. Lubatud benso[]-püreeni piirkontsentratsioon ei tohi ületada 1 g/kg lõppprodukti kohta. Suitsuvorstides on leitud kuni 6 g/kg ja lahtistel horisontaalsetel sütel kuumutatud vorstides kuni 86 g/kg. Vertikaalsetel sütel või elektri- või gaasigrillil PAH teke minimaalne. 34. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%. Lihale konserveerimisel iseloomuliku maitse ja roosa värvi andmiseks, samuti rääsumise ja
ka järelroana. Eelroana pakutakse: selget puljongit, püreesuppe, kreemsuppe, velouté- suppe, külmi suppe. Selged puljongid. Neid serveeritakse 90º C juures. Igale sööjale arvestatakse 150-250 g puljongit. Puljongit serveeritakse puljongitassist koos alustassiga. Puljongitesse sobivad ka mitmed lisandid: 121 omleti- ja munahüüberibad, juustuklimbid, kuumutatud köögivili, liha- ja kalapallid, merendidest klimbid jne. Puljongite kõrvale serveeritakse lisandina: täidisega pannkooke või kuumi pirukaid, sooje võileibu või grillvõileibu jne. Püreesupid. Püreesuppide valmistamisel kasutatakse puljongeid ja köögivilju, seeni, juustu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju. Supi valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid.
töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks. Piimatöötlemine: Pastöriseerimine piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C juures 15 sekundit selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviks tervisele ohtlikud mikroobid. Kõrgpastöriseerimine UHT ( ultra high temperature) kõrgkuumutamine 135 C juures vähemalt 1 sekund. Homogeniseerimine protsessi käigus surutakse umbes 60 kraadini kuumutatud piim suure survega läbi sõela,lõhustades rasvaosakesed mehaaniliselt väga väikseks, muutes piima rasvakihivabaks, maitse ühtkustub ja värv muutuv valgemaks. Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima.
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
6.1 VALGE TEE TÖÖTLUS Valged teed on kõige vähem töödeldud, võrreldes teiste teedega ja siit tulenevalt on maitse kõige sarnasem värsketele lehtedele või rohule. Kõigepealt alustatakse valge tee valmistamist lihtsalt tihedalt rullitud pungadest ning valge tee ei läbi mingit oksüdeerimist. Et vältida oksüdeerimist on valge tee koheselt kuumutatud või aurutatud peale seda, kui neil on lastud närbuda (kuivas õhus) teatud perioodi. Ei ole mingit rullimist, purustamist või muljumist. Kuivatatud pungad on hõbedase välimusega, kuna nende tillukesed uue alge juured on veel alles. Seetõttu ilmselt kutsutaksegi kõige populaarsemat valget teed Hõbenõelaks (Silver Needle). 6.2 ROHELISE TEE TÖÖTLUS Rohelised teed, nagu valgedki teed, on maitse poolest lähedasemad värsketele lehtedele või rohule kui must tee või oolong
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
b) polümeerid c) metallid, kantakse peale galvaaniliselt d) metallid, kantakse peale kastes detaili sulanud metalli (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantatakse peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantakse peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid (oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi a) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib enne. b) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool c) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)
kõvad ning halvasti töödeldavad. Lõõmutusele on sarnane normaliseerimine, kuid siin on jahutamine kiirem(välisõhus). Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks. Terast kuumutatakse ligikaudu samal temp-l kui täieliku ja mittetäieliku lõõmutuse puhul, ferrit+perliit muutub austeniidiks. Iseärasus on see, et kuumutatud teras tuleb väga kiiresti jahutada, enamasti vedelas keskkonnas. Kui jahutamise kiirus 200kraadi/s, siis ei jõua tsementiit tekkida, saadakse üleküllastunud tahke lahus ehk martensiit- struktuur ebatasane, paljude sisepingetega, suure kõvadusega. Jahutamise kiirus 100kraadi/s, jõuab tsementiit tekkida, kuid feriidi ja tsementiidi kristallide seguna troostiit plastsem, kuid väiksema kõvadusega. Jahutamise
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkon- nast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tava- t karastus, katkendkarastus, astekarastus, isoterm- karastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) | Karastamine | | Noolutamine | karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta- Sele 1.32. Terase parendamine takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu- miseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeer- T terastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu- nemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili
5 S R 6 Suitsugaasi proov 70 Kui hapnik reageerib magnetväljale, siis satub tema ainukesena horisontaalsesse kanalisse, sisenedes vasakult ja väljudes paremalt. R 1 ja R2 on kuumutatud teatud temperatuurini. Kui suitsugaasides vaba hapnikku ei ole, siis takistite R 1 ja R2 temperatuurid ja takistused on ühesugused. Hapnik jahutab takisteid ja selle tagajärjel omandavad R1 ja R2 erineva temperatuuri ja erineva takistuse. See viib silla tasakaalust välja, C ja D vahele tekib vool, mis tekitab pingelangu takistil 5. Pingelang takistil R5 ongi signaaliks vaba hapniku kohta. Suitsugaasi proov peab olema enne mõõteelementi sattumist puhastatud ja maha jahutatud.
metallid kantud peale kastmisega sulasse metalli (Zn, Sn, Ag); d) metallid kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihustatult g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2); 2) 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid (oksüdeerumine) olulisim; b) kromaadid; c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2; 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi; a) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib enne (maa sees torustikule kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, samuti laevadel). b) Katoodkaitse välise vooluallika abil:
alljärgnevaid komponente: • ~1,5 U Taq-DNA polümeraasi; • 10 mM Tris-HCL (pH 9,0); • 50 mM KCL; • 1,5 mM MgCl2; • 200 µM igat dNTP; Töö käik. 1. Lisa katsutisse, mis sisaldab PCR kuulikest, reagendid alljärgnevas järjestuses: 1.1. 2 µl praimerit ERIC1 R (5’-ATG TAA GCT CCT GGG GAT TCA C-3’); 1.2. 2 µl praimerit ERIC1 F (5’-AAG TAA GTG ACT GGG GTG AGC G-3’); 1.3. 10 µl kuumutatud bakterite suspensiooni; 1.4. Lisa steriilset destilleeritud vett kuni lõppmahuni 25 µl. 2. Sulge katsutid korgiga ja märgista 3. Sega katsutite sisu vortexil tagamaks PCR kuulikeste sulamist. Vajadusel võib kasutada steriilset pipetti. PCR kuulike peab olema täielikult sulanud! 4. PCR reaktsiooni teostamine termotsükleris. Kasutada on kas Eppendorf Mastercycler® gradient või Mastercycler. PCR reaktsiooni etapid on järgmised: 1
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
ja aja. Sadulate keevitusel tuleb jälgida tootja poolt antud jahtumisaega jahutusaegu enne survestamist. Keevituse kontrollimine. Kontrollitakse kas sulanud PE on märkeavadest välja kerkinud kas indikaatormärk on ülespoole tõusnud kas värvi-indikaator on oma värvi muutnud PLASTMASSTORUDE PÕKK-KEEVITUSMEETOD Põkk-keevituse korral ühendatakse omavahel kaks kuumutatud toru/torudetaili sobiva kokkusurumisrõhuga kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades homogeense õmbluse, millel on väljaulatuv serv (purse) nii toru välis- kui sisepinnal. Kuumutamisel kasutatakse elektriga või gaasileegiga soojendatavat kuumutusplaati. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleerida ja selle jõud kantakse näiteks hüdraulika, pneumaatika või vedrujõu abil üle keevisõmblusele.
õhuhapnikuga ühinemise tagajärjel. 12...24 tunniga kuivab värnits selliseks, et talle enam õhus hõljuv tolm külge ei kleepu. Täielikuks kuivamiseks vajab värnits aga 1-2 ööpäeva (24...48 tundi). Naturaalvärnitsat kasutatakse hea kvaliteediga õlivärvide valmistamiseks. Neid õlivärve kasutatakse peamiselt välistöödel. 218 Seguvärnits ehk oksool. See koosneb kuumutatud taimeõlist ja lahustist. Oksool on naturaalvärnitsast odavam. Oksooli kasutatakse: sisetöödeks mõeldud õlivärvide valmistamiseks, pindade kruntimiseks, mõnedes pahtelsegudes. Tehisvärnitsad. Need ei sisalda taimeõli üldse. Tehisvärnitsad on toodetud sünteetilisest vaigust ja lahustist. Tehisvärnitsad on erineva kvaliteediga värvide tegemisel üheks komponendiks. Tähtsamad tehisvärnitsate alaliigid: glüftaalvärnits, alküüdvärnits,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
