edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile
Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik - ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
asfaltkatted). ·Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted). Vahtbituumen saadakse, surudes vähemalt 150 °C-ni kuumutatud bituumenisse vett ja lastes seda normaalrõhul paisuda. Bituumeni maht kasvab vahustumise tõttu 1520-kordseks. Vahu maht väheneb kiiresti, olles 25 sekundi pärast ainult pool maksimaalsest. Seetõttu peab vahtbituumenit kivimaterjaliga segama väga kiiresti kuni sideaine moodustab veel õhukese kile, kattes hästi külma ja niiske kivimaterjali peenosiseid. ·Enne tööde algust puhastatakse teepind kogu tee laiuses, kiirusmuuterajad ja muud
Ees ja perekonnaimi KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie ae...
kasutusele võtta pärast ehitisele kasutusloa saamist. Kasutusel olevas ehitises võib paikse atsetüleenigeneraatori keskuse rajada kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojekti alusel. Teisaldatav atsetüleenigeneraator peab töötamise ajal paiknema üldjuhul väljaspool tööruumi. Ajutiselt võib seda kasutada vaid hästituulutatavas või ventileeritavas tööruumis. Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule,
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
Elu tekkimise eeldused? Füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp bioloogiliste monomeeride teke 2.etapp bioloogiliste polümeeride teke 3.etapp polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Stanley Milleri katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. 1953 a katsesüsteemis oli kuumutatud vesi (soe lomp) ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H 2, CH4, NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi (välke). Katse saagiks oli 4 erinevat aminohapet. 1960 a Sidney Fox leidis, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped (lühikesed peptiidahelad), mis vees moodustavad kerajaid piirkihiga struktuure, nn mikrokerasid, mis meenutavad mingil määral rakke. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
külma, värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti. Kui oled valmis karpe töötlema, siis tõmba "habemed" karpidest välja. Kui mõned karbid on avanenud, siis koputa neid - kui nad koputamise peale ei sulgu, siis viska need minema Samuti viska minema kõik katkised karbid. Keetmine on lihtne, vältida tuleb ülekeetmist, mille tulemuseks on kuivad ja muredad karbid. 4 minutist piisab täiesti. Kõige lihtsam viis on visata karbid kaanega potti, kus on eelnevalt klaas veini keemiseni kuumutatud. Sulge pott kaanega ja auruta paar minutit. Rannakarbid on eriti populaarsed Hispaania, Portugali, Prantsuse, Belgia ja Itaalia köögis. 4 Teod Söödavaid teoliike on maailmas veidi üle saja, kuid olulist kaubanduslikku tähtsust omab neist vaid mõnikümmend. Suuri tigusi on lihtsam puhastada ja midagi jääb ka allaneelamiseks
lõigates selle servad vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Klaas asetatakse kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 °C juures. Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku ning klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. Siiditrükkimine Trükitav klaasipind paigutatakse metallraamile pingutatud motiividega kapronsiidi
Aroomi mitmekesisus on rikkalikum kõrgetel temperatuuridel. Mitte-ensümaatilistele reaktsioonidele on iseloomulik suure hulga lenduvate ühendite teke ainult ühe või kahe komponendi lagunemisel. Karbonüülühendid 1) Rasvade peroksüdatsioon 2) Karamellistumine 3) Aminohapete lagunemine Streker'i reaktsiooni järgi 4) Karbonüüle saadakse ka karotenoidide lagunemisel Püranoonid Maltool saadakse süsivesikutest Maltooli esineb röstitud kohvis (20-45 mg/kg), kuumutatud võis (5-15mg/kg), küpsisetes (19,7 mg/kg), sokolaadis (3,3 mg/kg) ja õlles (0-3,4 mg/kg). Etüülmaltool tugevdab aroomi, aga 4-6 korda võimsamalt kui maltool. Furanoonid 3(2H)- ja 2(5H)-furanoonid on kõige silmapaistvamad aroomiühendid. Ühendid I-III, V ja VI, nagu ka maltool ja tsüklo pentenoloonid, omavad tasapinnalist enool- okso-konfiguratsiooni. Küpsetatud siguri sarnane, karamell (lihapuljongid)
tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul. Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli. Ta on tahke, kollakas, lõhnatu, maitsetu, pehme, sulamistemp. on madal, elektrit ei juhi, soojust veidi juhib, vees ei lahustu. Väävli aktiivsus on keskmine. Divesiniksulfiid (H2S) saab kätte, kui vesinik juhtide keemiseni kuumutatud vedelasse väävlisse või sool + hape (HCl nt.). H2S on väga mürgine gaas , värvusetu (põleb sinisena) ja õhust raskem. Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta
KONVEKTSIOONAHJUD Konvektsioonahi on tuletatud tavalisest praeahjust lisades ahjule kuuma õhku ringlema paneva ventilaatori. Nii on ahjus võimalik küpsetada samaaegselt suurt kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav...
Liigitus: Pidevprotsess valtsimine, ekstrudeerumine ja tõmbamine. Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Perioodiline protsess sepistamine, vormstantsimine, Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat lehtstantsimine. kinitakse punkril, mida pööratakse koos vormiseguga 180°(hoitakse niimoodi 10...30 sekundi) ja siis pööratakse endisesse asendisse. Pärast kuumutatakse koorikvalu koos mudelplaadiga ahjus 300...350°C 1-2 minutiks. Analoogiliselt valmistatakse teine pool ja siis pannakse vorm kokku. Koorikvalul on hea valandite täpsus, hea pinnakvaliteet, valandit on kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. Tsentrifugaalvalu
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
Lenduvad komponendid difundeeruvad gaasifaasi. Taskaalu saavutamisel võetakse süstlaga proovi gaasifaasist. Split (jagamisega) - sisestuskrambris proov aurustub ja ainult väike osa jõuab lahutuskolonni, ainult ca 1/20 osa proovist sisestatakse kolonni. Solvendi piik on suhteliselt väike ja ei sega kromatogrammi interpreteerimist. Kasutatakse suurte kontside puhul. Splitless (jagamiseta) - proov aurustub kuumutatud sisestuskambris ja kogu proov viiakse kandegaasi poolt lahutuskolonni; proov viibib aurutis rohkem aega; kromatogrammil ilmub suur solvendi piik. Kasutatakse väga väikeste kontside puhul. 20. Lahutuskolonnid GK-s ja statsionaarsed faasid Täidiskolonn - täidetud adsorbendiga või inertse tahke kandjaga, mis on kaetud vedelfaasiga. Suurem mahutuvus; madal lahutuvus; madalam tundlikkus; pikem analüüsi aeg; preparatiivne rakendus.
järjekorras keema supi retseptuuris näidatud ained ning suppi keedetakse nende valmimiseni. 5. Kuidas keetetakse konsomeesi? Sool ja vürtsid lisatakse selgetesse pulj. 10-15min. Enne keetmise lõpetamist. Enam jaolt tehakse lihast või kalast. 6. Millega maitsestatakse konsomeesid? Pipar, piment, loorberileht, estragon, rosmariin, till, aed- haraputk jne. Lisatakse ka alkohoolseid jooke. 7. Milliseid lisandeid serveeritakse konsomeede sees? Omlete- ja munahüüberibasi, juustuklimbid, kuumutatud köögiviljad, liha- ja kalapallid, klimbid mereandidest, keedetud munad, makaronitooted, üleküpsetatu riis, frikadellid, pelmeenid, röstitud saiakuubikud. 8. Millised lisandeid serveeritakse konsomeede juurde? Küpsetisi, soojepirukaid, soojevõileibu, pannkooke, profitroole, juustukroketeid, omlette. 9. Kuidas keedetakse püreesuppe? Võetakse 60% supivedeliku ja 40% toiduaineid(köögivilju, seeni, juustu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju) 10. Millega maitsestatakse püreesuppe?
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
lahustamise ja kergelt sulavate keemiliste ühendite tekitamise teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega jääks jooteliidesesse. 7 Jootetemperatuuril olema vedelvoolavad ja võimelised täitma täielikult lõtkud liites, tekitama oksüdeerimisvastase kaitsekihi kuumutatud metalli ja joodise kaitsmiseks. Olema peale jootmist kergesti eraldatavad. Nii nagu joodiseid liigitatakse ka räbusteid kahte gruppi: kergelt sulavate (pehme) joodistega jootmise räbustid ja raskelt sulavate (kõva) joodisega jootmise räbustid. Kergelt sulavate joodistega jootmise räbustid jägatakse omakorda kolme gruppi: happelised, happeta ja aktiviseeritud. Happelised ehk aktiivsed räbustid, mis on koostatud klooriühendite baasil, lahustavad hästi
kahest klaasist, lõigates selle served vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Siis asetatakse klaas kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 kraadi C juures . Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku. Klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks . Täielikuks omavaheliseks kokkuliitmiseks ja mullikeste väljutamiseks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud surve mahutis, kus temperatuur on umbes 120 kraadi C ja rõhk umbes 14 bari. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. · · Ühekihiline klaas · · Ühekihiline autoklaas ehk karastatud klaas on termiliselt ja mehaaniliselt töödeldud erineva paksuse ja värvusega tavaline klaas. Töötlemise tulemusena on muutunud klaas vastupidavamaks löökidele ja survele. Klaasi purunemisel muutub see ohututeks väikesteks kildudekd
Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega? Eksootiline puit on vastupidavamad ilmastiku-, putuka- ja seenekahjustustele. Samuti ka huvitavama värvi ning tekstuuriga kui kodumaised. 32. Kork ja tema eelised? On ökoloogiline ja taaskasutatav. 15 a. Jooksul saab 10 korda koorida. Kolmas koorimine on kõige kvaliteetsem. Kasutatakse põrandatel ja seintes. 33. Bambus ja tema eelised?
Carpaccio imeõhukesed (oliiviõli ja sidrunimahlaga) maitsestatud liha- või kalalõigud Crème Caramel - Tagurpidi karamellipuding, mis pärast küpsetamist kummutatakse serveerimisalusele, karamellikiht peal. Prantslastel on crème caramel ja hispaanlastel crema catalana, mis on sisuliselt üks ja seesama. Mõni valmistab seda magustoitu rammusa koorega, teine jälle lahjemalt. Cappuccino - Itaalia kohv, mis saadakse, lisades tassile mustale kohvile espressomasina aurutorus kuumutatud piima, kohvile võib puistada kakao-, kohvi- või kaneelipulbrit. D Dattel puuvili, kasutatakse nii värskelt, kui ka kompottides. Dijoni sinep - Prantsusmaalt pärinev kange sinep, mille eripäraks on sinepipulbri segamine mitte äädikaga, vaid poolküpsete viinamarjade mahla või veiniga. Dipikastmed - paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis võivad sisaldada hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketshupit, tomati- või sojakastet, köögiviljatükikesi või
tarvitatakse ühe inimese kohta aastas keskmiselt 80 – 90 kg. Siit võib järeldada, et kõige rohkem on piim au sees just Euroopas. Vahemereäärsetes maades on tänapäeval rohkem levinud kõrgpastöriseeritud piim, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature) ja seda just sealse kliima pärast, kus on värsket piima kulukas säilitada. UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC ning säärast piima võib säilitada toatemperatuuril. Eestis hakati suurt rõhku panema piimanduse arengule XIX sajandi teisel poolel. Tänaseks on piimatootmine kujunenud üheks olulisemaks tootmisharuks põllumajanduses. Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja
Ees ja perekonnanimi Silver Kruusalu KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:21A Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................. 1.Klaas......................................................................................................................................... 1.1.Funktsioonid ja omadused................................................................................................ 1.2.Tootmine........................................................................................................................... 2.Klaasi töötlemine......
iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad. Patee on pehmema kontsistentsiga ja määritav leivamääre. Valmistatakse põhiliselt lihast, lisaks veel maks, vürtsid, ürdid, konjak ning küpsetatakse ahjus, vesivannil, ahjuvormis või tainakaane all. Besamellkaste on valge põhikaste, mille tooraineks hele puljong, nisujahu ja rasvaine,tihendamiseks kollast rasvas kuumutatud jahu või jahuvõid. Keeta nõrgal tulel 10 minutit koguaeg segades, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Hollandi kaste on põhikaste, millest on tuletatud rida teisi sooje võikastmeid. Hollandi kaste on sidrunimahlaga maitsestatud munakollase- ja võikaste. Salsa on mehhikopärane tükiline kaste, mille valmistamiseks kasutatakse tomatit, sibulat, küüslauku, erivärvilisi paprikaid ja tshillipipraid. Praevalvur on lihatermomeeter
joodud, lüüakse need puruks. Seda on vaja selleks, et teeline oleks kindel: keegi madalamast kastist ei saa temaga ühest tassist juua.“ (Greenfield) 7 India üks tuntumaid jooke on Chai. Indias kutsutakse teed müüvaid tänavakaubitsejaid chaiwallah. Need chaiwallahid kannavad chai kanne ja serveerivad seda värskelt kuumutatud savitassides, mis visatakse peale kasutamist ära. Samuti on India perekondlik traditsioon kostitada külalisi tassikese chaiga. Igal perekonnal on oma retsept ja valmistamise meetod. (Coffee tea info) Koostisosad ja meetodid chai valmistamiseks varieeruvad igas perekonnas – siinkohal ei ole ühtegi vale viisi selle valmistamiseks. Kõige sagedamini kasutatavad koostisosad on: Ingver, kaneel, nelk, pipar, kardemon. Lisaks kasutatakse ka: lõhnavat karusköömet, nelkpipart,
proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga SMA
Valmistamiseks tuleb piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim, kuumutada madalas kuumuses, kuni eraldub vadak. Saadud kohupiimamass pannakse sõelale, nõrutatakse korralikult, lisatakse sulavõi, segatakse, maitsestatakse soola ja köömnetega. Saadud segu kuumutatakse paar minutit, pannakse vormi ja hoitakse serveerimiseni külmas. Homogeniseerimine - eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimisprotsessis surutakse umbes 60 °C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks ja tekitades püsiva emulsiooni. Laap - noorte mäletsejate (vasika) maost saadav ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumassi moodustumis, kasutatakse juustutööstuses, tänapäeval kasutatakse enamasti mikrobioloogilist juuretist. Normaliseerimine - piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele, toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega. 16. Mesi. Kuumutamistemperatuur.
võimalikku ohtu tervisele. Selline kuumtöötlemine põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduainetes. Piima pastöriseerimine võib toimuda temperatuuril 63...65ºC 30 minutit, temperatuuril 71...73ºC 15...20 sekundit või üle 80ºC mõni sekund. Toodetakse ka kõrgpastöriseeritud piima, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature). UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC. Kõrgpastöriseeritud piima maitse sarnaneb keedetud piimale. Sellise töötlemisega garanteeritakse kõikide piima riknemist põhjustada võivate bakterite hävimine, hävivad ka piima kalgendumist põhjustavad bakterid. Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi reziimil 7 päeva.
Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%.Jahutus keskkonnana kasutatakse vette mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused,aeglasema aga õli,õhk ja sulametallid. Karastamine ühes keskkonnas niimodi võib karasada lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutus keskkonnas.Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti umbes 400 kraadini ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda.Niimodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik ja lekeerterastest valmistetud detaile Karastamine kõrgsagedusvooluga.karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus
Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab suhkru soojuspõhisele lagundamisele ja esineb siis, kui suhkrulahus kuumutakse temperatuurile üle 100°C. Karamelliseerumisaste suureneb temperatuuri tõustes ning sõltub veel ka pH-tasemest. Suhkrumolekulid lagundatakse, misjärel lagundatud komponendid
väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik energia, eristatakse viit emissiooniliiki: termoemissioon (levinuim), külmemissioon ehk elektrostaatiline emissioon, fotoemissioon, sekundaaremissioon raskete osakestega pommitamisel. 4
kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest (H2, N2, NH3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S, H2O, fosfaadid). Elu tekkeni viinud keemiline evolutsioon oli pikk ja mitmeastmeline protsess: 1. Bioloogiliste monomeeride teke (abiootiline süntees). 2. Bioloogliste polümeeride teke. 3. Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. 4. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Katse aminohapete abiootilise (ensüümide osaluseta) sünteesi võimalikkuse kohta: kuumutatud vesi ja H2, CH4, NH3, veeaur elekter tekkis 4 aminohapet. Atmosfääris tekkinud org. ühendid sadenesid veekogudesse ja kontsentreerusid, moodustades ,,ürgpuljongi". Mikrokerad: polüaminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad mikrokerad, mis meenutavad rakke. Org. ühendid võivad maale saabuda ka kosmosest meteoriit sisaldas 90 aminohapet. Monomeeride polümerisatsioon: soodsates tingimustes tekkivad polümeerid ka lagunevad.
Leek on normaalne lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi,50%kaaliumkloriidi,14%liitiumkloriidi ja 8%naatriumfluoriidi keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada 300c ning siis aeglselt maha jahutada,kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel söövitatakse teda 5 minuti jooksul 2% kroom happe lahuses mis on kuumutatud kuni 80c seejärel pestakse õmblust kuuma veega. Kaarkeevituses kuumutatakse detail 300c temperatuurini kui seina paksus on 4-9mm valitakse 4mm läbimõõduga elektroot ja voolu tugevus 140-210amprit alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada,elektroodide kate imab hästi niiskust seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas niiskunud elektroode kuumutatakse tund aega ahjus mille temperatuur on 200c.Paremaid tulemus annab argoon kaar keevitus õmbluse
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber
Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia. Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt tema elektronide orbitaalhüpeteks lubatud energiatele. Need on sellised footonid, mida aatom kuumutatud olekus ise on võimeline välja kiirgama. Vasakul on näidatud energia neelamine aatomi poolt, millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energianivoole aatom on ergastatud olekus. Juba 10 -8 sekundi pärast langeb aatom tagasi madalamale energianivoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. teema - peakvantarv, energianivoo 1
t=( ) C = 43 0C 0,5 + 0,2 Vastus: vee lõpptemperatuur termoses on 43 0C. 3 Näidisülesanne 3. Kui palju soojust kulub 100 g hõbeda sulatamiseks tema sulamistemperatuuril? Lahendus. Antud: m = 100 g = 0,1 kg Hõbeda sulamistemperatuur on 961 0 C . Kuna meid huvitab ainult = 105 kJ/kg hõbeda sulatamiseks kuluv soojushulk, siis eeldame, et hõbe on kuumutatud tema sulamistemperatuurini. Sulatamiseks vajaminev Q=? soojushulk arvutatakse valemist Q =m , kus on hõbeda sulamissoojus. Lihtne arvutus annab Q = ( 105 0,1 ) kJ = 10,5 kJ. Vastus: 100 g hõbeda sulatamiseks kulub 10,5 kJ soojust. Näidisülesanne 4. Kui palju soojust kulub 1 L vee täielikuks aurustamiseks normaalrõhul keetmisel? Lahendus. Antud:
kollageen, mis esineb ainult loomadel). Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad. Patee pehmema kontsistentsiga ja määritav leivamääre. Valmistatakse põhiliselt lihast, lisaks veel maks, vürtsid, ürdid, konjak ning küpsetatakse ahjus, vesivannil, ahjuvormis või tainakaane all. Besamellkaste e. valge kaste tooraineks hele puljong, nisujahu ja rasvaine,pruunistatud sibulad, tihendamiseks kollast rasvas kuumutatud jahu või jahuvõid. Keeta nõrgal tulel 10 minutit koguaeg segades, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta beshamellkaste, võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Hollandi kaste põhikaste, millest on tuletatud rida teisi sooje võikastmeid. Hollandi kaste on sidrunimahlaga maitsestatud munakollase- ja võikaste. Salsa pärit Mehhikost ja tex-mex köögikultuurist. Põhitunnuseks tükiline konsistents ja vürtsikus
Pralinee (pähkel) - praetud ja peenestatud pählid, suhkur, kakao, piimasaadused, rasvained, aroomiained.. *Kompvekimass lindile, lõigatakse *Kergelt õlise konsistentsiga Vahvlikorpus - erineva täidisega vahvel Liköörikopvekid - korpus suhkrusiirupist, millele lisatakse konjakit, piiritust, mõnda muud alkoholi jooki *Toorained segatakse, valatakse kuumutatud maisitärklisest vormi *Kiirest kuivamisest moodustub pinnale õhuke koorik Vahustatud korpus e. suflee (linnupiim - fantaasianimi) - kondenspiim, agar, munavalgepulber, aroomi- ja värviained. *Lisatakse veel koorevõid või taimseid rasvu *Kerge, poorne, õhuline, vajustatud mass
Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab suhkru soojuspõhisele lagundamisele ja esineb siis, kui suhkrulahus kuumutakse temperatuurile üle 100°C. Karamelliseerumisaste suureneb temperatuuri tõustes ning sõltub veel ka pH-tasemest. Suhkrumolekulid lagundatakse, misjärel lagundatud komponendid
1 sibul 2 küüslauguküünt 1 sl rasvainet (või/kookos-või palmirasv/ hanerasv/ searasv/ pardirasv) vali endale sobiv 250 g kana Maitse järgi meresoola, pipart Võid lisada ka basiilikut, peterselli, tüümiani, kurkumi. Keeda riis ja köögiviljad. Pruunista ja kuumuta kanatükid võis, lõpu poole lisa sibul koos küüslauguga ning maitsesta (sool pipar, maitseained). Kuumuta külmutatud köögivili u 5 min väikses vees (köögivili ja vesi on samal tasemel) Lisa pannile eelnevalt kuumutatud köögivilja segu ning hauta koos kana ja sibulaga kaane all. Vaiksel tulel. Kui maitsed on segunenud ja köögivili mõnusalt krõmpsuv, lisa ka riis ning sega. Keera pliit välja ning lase toidul kaane all veel natukene maitsestuda. Kapsa-tatrapada kikerhernestega 700g värsket kapsast 2 porgandit 2 punast mugulsibulat 2 küüslauguküünt 4 sl oliiviõli 1 tk kurkumit (kui on kodus) 2 dl tatar 750 ml vett Meresool ja pipar 1 purk kikerherneid, jooksva vee all loputada Petersell
Kuid tõmbuvad ju erinimelised magnetpoolused. Kas siin pole vastuolu? Ei, kuna Maa magnetiline põhjapoolus on Maa lõunapoolusel. 4 Millises kohas Maal näitavad magnetnõela mõlemad otsad lõunasse? Lõunapoolusel 5 Kas paigalseisvat elektrilaengut on võimalik panna liikuma magnetvälja abil? Elektrivälja abil? On, kui kasutada liikuvat või muutuvat magnetvälja. Elektrivälja abil ka. 6 Hõõgumiseni kuumutatud püsimagnet kaotab oma magnetilised omadused. Miks? Soojusliikumine lõhub domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Curie temperatuur. 7 Jalgrattur sõidab vabakäiguga mäest alla. Kas see, kui kaugele ta veereb, oleneb ka sellest, kas ratta tuled põlevad või ei (ei kasutata patareitoitega lampe)? Oleneb ikka. 8 Mille poolest elektrimootor erineb generaatorist? Generaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel
Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6...7%). Kõrgahjuprotsessid: Tehnoloogia: 1. A. Kütusepõlemine (1800- 2000) 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C - 2. Rauaredutseerimine (1000- 1400) otsene punkrile kinnitamine, redutseerimine 2. mudelplaadi katmine, 3
• kasutatud on kasvama läinud viljast jahu • kuiv tihe taigen, sest süsihappegaasi moodustumine on olnud aeglane • liiga kuum ahi EBAÜHTLASE SISUGA TOODE • Põhjused: • taigen on kaua kerkinud • taigen on vana, ülehapnenud • liiga vedel taigen • liiga kuiv ja tihe taigen • taigen on halvasti läbi segatud, sisus tekivad tühimikud • küpsetuspõrand on täidetud liiga tihedalt, küpsetuskamber on ebaühtlaselt kuumutatud • kasvanud viljast jahu • täielikult kerkinud taignakute põrutamine NÄTSKE SISUGA TOODE • Õige sisu on ühtlaselt poorne, tühimike ja rebestusteta. • Koorik peab sisuks üle minema ühtlaselt. • Toote normaalne sisu on elastne, st sõrmega vajutades peab sisu taastama oma kuju, ei tohi jääda muljutuks. • Põhjused: • vedel taigen • lühike küpsetusaeg • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
soojushulk oleks ülemine kütteväärtus , MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru on tegemist alumise kütteväärtusegaQ, MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril. Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270°C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Selle tulemusena eralduvad gaasilised produktid puidu lendosad. Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150...160°C. Kütuse termilisest lagunemisest (kuumutamisel temperatuurini 850±10°C) tekkinud massikadu loetakse
kontroll end ära ning mõnesajakroonine kulutus võib päästa mitmetuhande krooni suurusest uue boileri ostust. Säästumeetmed valgustuses Inimene vajab igapäevasteks tegevusteks pimedas valgust. Kui päikesevalguse ligipääs on takistatud, tuleb kasutusele võtta elektriline valgustus. Juba kaua on kasutatud valgusallikaks hõõglampe. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud
( KOOL ) ( NIMI ) PARFÜÜMID Referaat Juhendaja: ( JUHENDAJA NIMI ) TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused...
kohupiim. Kui järelkuumutatakse temperatuurila alla 36 kraadi on vadaku eraldumine aeglane ning isepressumisel võib kohupiim ülehapneda. Sõltuvalt vanni suurusest võib järelkuumutamine kesta 0,5-3 tundi. Järelkuumutamiseks juhitake aur kohupiimavanni soojusvahetussärki või vesi otse vanni. Vee lisamist soovitatakse ülehapnenud kalgendi puhul. Sõltumata järelkuumutamise viisist tuleb kalgendit ettevaatlikult segada vanni seintest eemale. Kuumutatud kalgendit hoitakse 15-20 minutit temperatuuril 36-40 kraadi, eemaldatakse vadak ning kohupiim jäetakse nõrguma ja isepressuma või pressitakse. Kui kõrgema hapnedamistemperatuuri kasutamsel on kalgendi temperatuur lõikamise algul 36 kraadi ja enam, võib järelkuumutamise ära jätta. Kohupiim jahutatakse temperatuurini 6-8 kraadi edasise hapnemise vältimiseks ja pakitakse. ( MTÜ Eesti Toiduainete Tehnoloogia Selts 2012: 74) 3.2 Kohupiimapasta
oleva absorbendiga, mis imeb niiskuse endasse. Tänu selle vaheliistu halvale soojusjuhtivusele ei pääse talvel soojus välja ja suvel ei tungi soovimatu soojus sisse. Tulemuseks on parema soojusisolatsiooniga aknad, väiksemad küttekulud ja mugavam sisetemperatuur. 2.1 Karastatud klaas 14 Karastatud klaas on tavaline kirgas floatklaas, mida on spetsiaalses karastusahjus sulamispunktini kuumutatud ja seejärel kiiresti maha jahutatud. Selle tulemusena muutuvad mõned klaasi omadused ja struktuur, kuid säilivad näiteks peegeldus- ja paisumisomadused. Karastatud klaas on kuni viis korda tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust. Kuumustaluvus (kuni temperatuurini 275°C) tähendab, et karastatud klaas sobib hästi kasutamiseks kuumades keskkondades nagu näiteks saunad, pliidid, ahjud ja kaminad. Karastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
