B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Mõõtsin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat lahust, lisasin 5 mL puhverlahust ning natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega. Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi.
veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas värvi muutma põhimõtteliselt kohe pärast keevale vesivannile asetamist. 10 minuti mõõdudes oli liha värvus muutunud heleroosast beezikaks. Seejärel viia nii toore kui ka kuumutatud liha proov 50 ml vee abil koonilisse kolbi. Kolvid sulgeda korkidega ja loksutada 10 min. Saadud vesiekstraktid filtrida läbi paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteeritakse 1 ml 20%-list
dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks
Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 2.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 350° C. Tegemist oli kesknoolutusega ning saavutatud kõvadus oli 43,7 HRC. Kõvadus protsessi käigus langes, aga samas vähenesid sisepinged, tõusis elastsuspiir ning suurenesid plastsus ja sitkus. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 2.4: Katsekeha kuumutati temperatuuril 550° C. Tegemist oli kõrgnoolutusega ning teras kaotas küllaltki palju kõvadust (lõpptulemus 25,7 HRC). Protsessi käigus langes kõvadus peaaegu 2 korda, kuid saavutasime väga head plastsusnäitajad: pärast karastamist pooleks murdunud habras detail suutis pärast noolutamist vastu panna paindedeformatsioonile. Antud katsekeha puhul langes kõvadus kõige rohkem, sest mida
Tuletatud pruunid kastmed: Jahimehe kaste Piprakaste Jäägrikaste Mustlaskaste Apelsinikaste Itaalia kaste Pruun sibulakaste Burgundia kaste Pikantne kaste Robert'i kaste Hapukoore kaste Bercy kaste Hele põhikaste (sauce velouté) Koostisained: kastmevedelik, nisujahu, rasvaine Kastmevedelik: vasika- ja veiselihapuljong, ulukilihapuljong, linnulihapuljong, kalapuljong Tihendamiseks: kollast rasvas kuumutatud jahu, või (margariin, õli), jahuvõi (beurre manié). Valmistamine: Valmistatakse hele segu (blond roux). Rasvaine sulatatakse kastmepannil, milles kuumutatakse nisujahu teralise konsistentsini (jahu värvus kollakas). Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni kuni ilmuvad mullikesed, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel 30 minutit sagedasti segades
liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimselt kui ka loomseid saadusi Kuumutatud- ja toortoit Toortoit: Kuumutatud toit: +Vitamiinirikas +Hävivad paljud +Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. Vähene söömine - kõhnumine, vaegtoitumus, moodustub mürgiseid ainevahetus saadusi, tekib valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, uimasus, süvenev väsimus, keskendumis raskused,
· Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14. · Joonspekter ( kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal ) Igal keemilisel elemendil on kindel joonspekter. Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid atomaarses olekus 15. · Ribaspekter - ( Kujutab endast värvilisi ribasid, mis on omavahel eraldatud mustade vahedega. ) Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid molekulaarses olekus. 16.
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 3 TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2..
kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha.Seepia-peajalgsed, kakand- vähid, kimalane- kile tiivaline, pääsusaba-liblikalised,korall-ainuõõnsed,agarik-punavetikas, põisadru- pruun vetikas, tuletael-seen, seinakorp-samblik, silmviburlane-algloom Selgroogsed Selgrootud1.toes 1.keha sees 2.keha pinnal2.närvi-süsteem 2.kõhtmiselt selgmiselt3.vere- ringe 3.suletud 3.avatudNakatumine:solge-kui süüakse maas korjatud ja pesemata puu-ja juurvilju .laiuss-kui süüakse vähe kuumutatud toorest kala-paeluss- kui süüakse vähe kuumutatud sea-või veiseliha.
Absoluutselt musta keha kiirguse seadused: Kõrgema temp.-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el
peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on lihaskiudude valk, mis annab toorele lihale värvuse, värvuse muutumise põhjustab müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemine, milleks teostasime järgnevad katsed: 1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti,
siirup l 0,005 0,005 0,01 0,01 18,00 kr 0,09 kr Kokku: 1,189 2,448 2,378 6,84 kr Hind km-ga: 8,21 kr Valmistamine 1. Eraldan munavalge kollasest. 2. Segan zelatiini külmas veega, jätan 15 minutiks paisuma. 3. Kuumutan piima 65 kraadini. 4. Lisan kuumutatud piima munakollasele. Valmistamine 1. Eraldan munavalge kollasest. 2. Segan zelatiini külmas veega, jätan 15 minutiks paisuma. 3. Kuumutan piima 65 kraadini. 4. Lisan kuumutatud piima munakollasele. 5. Kuumutan vesivannil muna-piimasegu paksenemiseni. Jahutan. 6. Sulatan zelatiini vesivannil ja jahutan. 7. vahustan koore ja maitsestan sidrunimahlaga ja koorega 8.kontrollin muna-piimasegu, zelatiin temperatuuri vahukoore järgi. käiguline Retsepti h Retsepti h Retsepti h
- abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. = 5,67*10-8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. T konstant 2). Wieni nihke seadus: b max = T - abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10-3 m*K - Wieni konstant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents hõõglambi kasutegur 5%, Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit) kuna kiirguse max asub Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust pikkadel lainepikkustel kiirgama. valguse kiirgamiseks kulub
Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja: Fe + SnCl2 FeCl2 + Sn Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Fe + S FeS
pulber. Toorained on: piim, lõss, rõõsk koor, pett ( võipiim) ja vadak ( hapupiimavesi) *pihustusmeetod tooraine pihustatakse spets. Kambris, kuivatatakse kuuma ja kuiva õhuga, lahustuvus 98-99% *kontaktmeetod tooraine suunatakse peenikese joana kuumale pöörlevale trumlile, mis kuivabkilena trumli pinnale. Eemaldatakse ja jahvatatakse, madalama kvaliteediga, lahustuvus 70 - 85% Liigitus: ·olenevalt kuumutamise astmelt: - kõrgelt kuumutatud piimatooted - keskmiselt kuumutatud piimatooted - madalalt kuumutatud piimatooted ·Rasvasisalduse ja tooraine järgi: - koorepulber - kõrge rasvasisaldusega piimapulber - piimapulber - madala rasvasisaldusega piimapulber - petipulber - lõssipulber - vadakupulber ( juustuvadaku ja kohupiimavadaku) · kvaliteedilt jagatakse - ekstra ja standardklass ( v.a
Sulfaatiooni kontsentratsioon Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Vee liigitus üldkareduse põhjal Eriti pehme vesi < 0,75 mmol/L Pehme vesi 0,75...1,5 mmol/L Mõõdukalt kare vesi 1,5...3,0 mmol/L Kare vesi 3,0...4,5 mmol/L Väga kare vesi > 4,5 mmol/L Kraanivee HCO3- ioonide kontsentratsioon (karbonaatne karedus): Kraanivee üldkaredus: Tabeli põhjal mõõdukalt kare vesi. Keemiseni kuumutatud vee üldkaredus: Tabeli põhjal mõõdukalt kare vesi. Keemiseni kuumutatud vee HCO3- ioonide kontsentratsioon (karbonaatne karedus): Keemiseni kuumutatud vee katlakivi sisaldus: 20 minutit keedetud vee üldkaredus: selle järgi katlakivi: Tabeli põhjal eriti pehme vesi. 20 minutit keedetud vee HCO3- ioonide kontsentratsioon (karbonaatne karedus): selle järgi katlakivi: 20 minutit keedetud ja filtreeritud vee HCO3- ioonide kontsentratsioon (karbonaatne karedus):
Näitab kuidas suureneb, temperatuur maa sisemuse suunas , ehk siis rõhu kasvu tingimustes. Miks on Maa tuum tahke? Kuna maa see on rõhk nii suur, et temperatuur pole piisav, kuid enne tuuma on 200km laiuses piirkonnas rõhk ja temp tasakaalus et kivimid sulaks. Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises osas 200 km radiuses on piisavalt suur rõhk ma temp et kivimid sulaks. Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust. Vahevöö-tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal liigubki ülespoole ning külmem ja seega tihedam materjal liigub allapooole. Konvektsioonmustrit, mis toimub peaaegu ringikujuliselt, külmema materjali laskumise ja kuumema materjali tõusu läbi, nimetatakse konvektsioonirakuks. Nimeta geoloogilisi protsesse: Geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, mäeteke, erosioon, sedimentatsioon.
SAHHARIIDID 1) MONOSAHHARIIDID a) Glükoos (viinamarjasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Käärib hästi, tähtis toitaine, lahustub hästi, palju energiat!! b) Fruktoos (puuviljasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid
Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks . Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. Et mitte nakatuda, tuleks hoiduda näiteks toorest või ebaküllaldaselt kuumutatud kuumutstud veiseliha süües. Nudipaelussi leviku vältimiseks hoidutakse karjamaade ja lautade saastamisest inimese roojaga. Inimene nakatub ussiga, kui sööb veise vähekeedetud või toorest põistangudega nakatunud liha.
Tiit Jõesalu Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Ajalugu. Elektri pirn leiutati Thomas Alva Edisoni poolt. Esimene kauapõlev elektri pirn esitati 1879 a. detsembril Menlo Park´is. Hõõgkeha materjalina kasutatakse tänapäeval peaaegu ainuüksi wolframit, umbes 1925a. kasutati ka sütt ning 20 saj. alguses lühikest aega ka osmiumi ja tantaali. Thomas Alva Edison (18471931) oli Ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on
• Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on mitmesuguses vormis ja mitmesuguse kujuga - valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse valmistada. Kuumvaltsimisel saadud tooted klassifitseeritakse enamasti kuju järgi kahte põhitüüpi: lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..) soojad magustoidud serveeritakse te...
Seente marineerimine Kõige esimeseks ülesandeks on et keedetud seentele lisatakse 20 g soola 15 g suhkrut 3-4 vürtsitera 3-4 pipratera (veidike kaneelikoort) 2 loorberilehte 1 keskmine sibul, ratasteks lõigatud ½ klaasi poolpehmeid porgandiribasid 2-3 sl 30%-list äädikat. Seejärel tõstetakse kuumad seened kuumutatud ja veidi jahtunud purki või pudelisse, mis kohe suletakse. Keedetud seened kurnatakse (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). 1½ klaasist veest ja eelpool antud maitseainetest keedetakse marinaad. Kurnalt võetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatult ja veidi jahtunud purki mis kohe suletakse. Seene keeduleem tarvitatakse toidu- või seeneekstrakti valmistamiseks.Keedetud seentelt
Tuntumad espresso joogid Espresso Kondenseeritud kohvijook, mille valmistamiseks surutakse vesi läbi peeneks jahvatatud ja tihedalt kokku pressitud kohvi, mis on üldjuhul tumeda rõstiga. Caffe crema valmistatakse espresso baasil, kuid suuremasse tassi, nii et kogu vesi lastakse voolata läbi kohvupulbri. Joogi peale moodustub paks vahukord. Eestis on tuntud masinakohvi nime all. Cappuccino itaalia piimajook, mis koosneb espressost, auruga kuumutatud piimast ning piimavahust. Nimi on tulnud kaputsiinlaste mungaordu järgi ja pruun mütsike joogi peale tähistab kapuutsi. Cappucciont võib kaunistada kaneeli, kakaopulbri või sokolaadiga. Maailmas levib trend Latte Art. Latte Art tähendab piima vahustamis nõnda, et oskuse korral on võimalik cappuccino'le joonistada peale sõdame- või lehekujund. Caffe Americano Sümboliseerib ameerikapärast suurt kogust kohvi. Valmistatakse
2. Ülemise osa valmistamine. Varrest kinni hoides töödelda ülemist osa nii, et tekiksid astmed (joonis 2), alustades suuremast. Kui lõpupoole venib ülemine osa jälle liiga pikaks, tuleks lõigata liigne jupp maha. 3. Kumeruste tegemine. Käiaga nurgad maha käiata, vaadates samal ajal, et raadius oleks õige või pneumovasaraga spetsiaalsete rakistega vormida. (joonis3) 4. Meisli otsa sepistamine. Pneumovasarale monteeritakse spetsiaalsed rakised. Kuumutatud detaili pihtide vahel hoides vasardada soovitud kuju või käiata ots teravaks. (joonis4) 2 50 45 60 35 30 80 60 Joonis 1 3 50 65 Joonis 2 4 15 65 62,3 45
reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on juba paisunud. Eelnevalt tuleb ahju kindlasti niisutada veega. Mördi paremaks hoidmiseks võiks ahju ka võrguga katta. Torkreet krohv Krohvikihi paksus on 1-3cm, kandes ööpäevaste vahedega peale mitu 0,8-1 kihti. Torkreetimisel täidetakse kõik konstruktsioonide nurgad ja ühendused kumeralt, vältides teravaid nurki ja murdekohti. Töötamisel haardalade kauoa, tuleb serv lõigata 45 kraadise nurga alla ja kraapida värske mört terasharjaga üle
Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused 4)sõltumatu gaaslahendus - gaaslahendus, mis säilib ka ilma välise ionisaatorita Sõltuv gaaslahendus gaaslahendus, mis välise ionisaatori mõju lakkamisel katkeb 5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1.pooljuht diood-kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp. mõõtmiseks voolu kaudu. 9)faraday seadus: J=q/t q=Jt , saame et m=kq m=kJt m-eletroodile sadestunud aine mass (kg) q-elektrilaeng (C) J-voolutugevus (A) t-aeg
metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
Itaalia köök Kulla&Liisi 10HP Itaalia köögist Ø Juured ulatuvad 4.saj Ø Itaalia kööki loetakse Lõuna-Euroopa köögi emaks Ø Paljud Itaalia toidud on pärit antiiksest Itaaliast -veinid ja juustud(parmesan),Toscana maakonna oliivõli,Milano(parma sink ja salaami) Ø Vähe komponente,mitmekesine,kvaliteetne- maailma üks tuntumaid ja armastatumaid Käigud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kombed ja tavad Ø Õhtusöögile koju kutsuda ei ole tavaks, kuid õhtusöögist ära ütlemine on kohatu. Ø Söök algab aperitiiviga,kõnet ei peeta. Ø Vein on söögi juures lahutamatu, kuid purju jäämine häbiväärne. Ø Tööst ei räägita. Ø Pizzat süüakse eelroa ja pearoa vahel Traditsioonilised toidud Ø Pasta- Spagetid,rigatonid,fusilli,lasanje,gnocchi, ravioolid.Kuivatatud v...
tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur.
KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Arvutused: 1. Kraanivesi kuumutatud keemiseni Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuse ruumala: 10,1 mL Tiitrimiseks kulunud 0,025 M triloon-B lahuse ruumala: 9,5 mL ÜK: = 2,53 mmol/L CmM,HCO3- = = 2,38 mmol/L KK: = 1,19 mmol/L Tekkinud katlakivi mass: m = KK * MCaCO3 m= = 0,016 g/L 2. Vett on keedetud 15-20 minutit Tiitrimiseks kulunud 0,025 M HCl lahuse ruumala: 4,3 mL
kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed. Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumutati kordamööda, ikka üks rauas ja teine sedaaegu tules. Süterauad käisid pealt lahti ja neil oli tagumine luugike üksnes kuumuse õhutamiseks. Ka raua külgedel olid tihtipeale augukeste või kolmnurksete sakkide read, ikka selleks, et kuumusel tõmmet oleks.
Tsink on sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Tsingi sulamis-temperatuur on 419°C ja keemistemperatuur 907°C. Tsink reageerib hapete, alkaani ja teiste mittemetallidega. Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti). Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal (temast ees vaid raud, alumiinium ja vask). Tsingil on palju rakendusalasid näiteks tsinki kasutatakse terase graveerimiseks, et korrosiooni ära hoida, tsingist on vermitud münte (alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist), tsinki kasutatakse oreliehituses plii/tina sulamite asendamiseks,
temperatuuril, millel nad sulavad. Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia
Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Detail Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt puksi ja astelise toru tüüpi detaili toorikuid, mis sobib kokku minu detailiga. Horisontaalsantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalväntpress. Sellel töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat. Piiraja küljes on rull, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull ülesse ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi.
Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning suvaliselt paiknevad elektronid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala Rutherfordi aatomimudel-aatomi keskel on võrreldes aatomiga väga väike positiivselt laetud tuum ja selle ümber on elektronkate Bohri-rutherfordi aatomimudel-bohri postulaadid Elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv De Broglie lainepikkuseid Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ja suure tihedusega gaasis Kiirgusspekter on värvilised jooned mustal. Selle tekitab kuum gaas Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal. Tekib kui valgus läeb läbi klaasi Spektroskoopia rakendused-kriminalistika, keemia, füüsika, kosmoloogia, astronoomia Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit
Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad
Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad
Vastus: austeniit.
Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja
valatavateks.
Vasus: tõene
...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub
süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre
tühikutesse.
Vastus: fermiit
Eutektoidsegu rauasüsinikusulamites kannab nimetust perliit.
Vastus: tõene
Rauasüsinikusulamid liigituvad C-sisalduse järgi terasteks ja malmideks.
Vastus: tõene
Mis on 0,8% C-sisaldusega terase struktuuris, kui teras on kuumutatud temperatuurini 900 C?
Vastus: austeniit
Kahjulikud lisandid terases on:
Vastus: S ja P.
Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si on terases:
Vastus: Legeerivad elemendid.
Lisaks tavalisandina kasutakse legeerivate elementidena ka:
Vastus: Si ja Mn.
Teras tähistusega X5CrNi18-10 on:
Vastus: roostevaba teras.
...on spetsiaalsed lisandid vajalike omaduste saavutamiseks.
Vastus: Legeerivad elemendid
...on lisandid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus.
VASTUS:
nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast,
ajamivõlli 5. Ajamivõll paneb pöörlema hammasrataste 6 kaudu väntvõlli 7. Väntvõllile on kinnitatud keps 8, mis annab edasi-tagasi liikumise pealiugurile 9. Peale selle on väntvõll ekstsentriku 10, kepsu ja kangsüsteemi 11 kaudu ühendatud külgliuguriga 12. Stants koosneb liikumatust mitmevaolisest pressi kerele kinnitatud matriitsipoolest 14 ja vastavate vagude kohal pealiugurile kinnitatud templitest 15. Horisontaalstantsimismasinal töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik (metallvarb) liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat 16. Piiraja küljes on rull 17, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull üles ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab esmalt pealiugur, eemaldades templi toorikust. Seejärel liigub tagasi liikuv matriitsipool, vabastades varva. Osaliselt deformeeritud vabanenud varva asetab
Bacillus Cereus bacillus Cereus bakterit on palju maas, vees, taimedes, õhus ja tolmus. Neid leidub veel inimeste ja loomade soolestikus ja ka toiduainetes. Tavaliselt inimene saab selle bakteri lihast, riisist, piimatoodetest või köögiviljadest. Bakteri saanud inimene oksendab või tal on kõhulahtisus. Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid o...
==4,92 x 10-8 De Broglie' laine-mikroosakese olekut iseloomustav laine. De Brpglie' lainepikkust ja osakese impullsi mv seob valem = Pidevspekter-spekter, kus 1 värvus läheb sujuvalt teiseks- elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter-spekter, milles esinevad a)üksikud värvilised jooned tumedal taustal b)üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal Kiirgusspekter-spekter, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Neeldumisspekter-spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru. Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm Spektrosgraaf-spektriaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoplaadile või filmile. Spektromeeter-spektriaalaparaat, milles kiirgus muundatalse fotoelemendi või termopaari abi muutuva tugevusega
3) Eeltöödelda toorained 4) Süüdata gaasipõleti ja kuumutada pann 5) Lisada rasvaine ja lasta sel veidi sulada. Segada rasvainet. 6) Seejärel tuleb lisada tooraine seda kuumutada ja segada. 7) Vajadusel lisada maitsaineid. 8) Valada mõõteanumasse või pitsi valmis alkohol, umber 2cl 9) Kui tooraine on saavutanud sobiva küpsuse siis tuleb keerata leek suuremaks ja kuumutada panni ühte serva. 10) Peale kuumutamist tõsta panni korraks tulelt ning kuumutatud servast alustada alkoholi valamist ühtlaselt pannile. 11) Kui alkohol on pannil tuleb see asetada leegile lähemale et alkohol saak süttida 12) Peale seda võib panna panni tagasi tulele ja liigutada panni et pannil tekiks ühtlane leek.
teised valgusallikad, tekitab ta sellega rohkem valguse saastatust. Polaarsus – led süttib vaid juhul, kui ta on anoodile rakendatakse positiivne ja katoodile negatiivne pinge Sinine oht – intensiivne sinine valgus võib tekitada forokeemilisi kahjustusi silma võrkkestale. Hõõglamp on valgustusseade, mis helendub siis kui elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini on kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit on valmistatud volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina, et mahuks see väikesesse ruumi. Selle traadi pikkus on umbes ühe meetri pikkune ja umbes 50 μm jämedune. Klaaskolb on täidetud väärisgaasiga (argoon ja krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Nende puuduseks on väike kasutegur, lühike eluiga ja eralduv soojus. Neid
elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud argooni või krüptooniga, mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglamp on seniajani
kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi. Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105...110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit. Klaasid asetatakse kuivatuskappi lahtiselt, kaaned kõrvale. Pärast kuivatamist võetakse klaasid kuivatuskapist välja, suletakse kaanega, jahutatakse algul õhu käes 2 – 3 minutit ja seejärel eksikaatoris toatemperatuurini (mitte üle 20 minuti). Siis klaasid koos kütusega kaalutakse. 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid
mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi, mida Emulsioonid jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit. Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid, Emulgaator - pindaktiivne aine (seep, õli, liim, tärklis jne), liistmaterjale jne ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist. Valtsimine - toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale;
toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
