Põhiliselt toimub see terase kuumutamisel üle temperatuuri A C 1 (joon PSK), austeniidi teke perliidist ehk austeniitmuutus nõuab: Raua polümorfset muutust F e α → F e γ , mis on võimalik temperatuuril üle 727 kraadi. (joon PSK) Süsiniku ümberjaotumist difusiooni teel Mõlemad protsessid nõuavad aega ja toimuvad kiiremini kõrgemal temparatuuril (üle A 1 ). Pideva kuumutamise korral toimub struktuuripuutud, seda kõrgemal temperatuuril ja seda kiiremini, mida suurem on kuumutamise kiirus. Tuleb vältida terakasvu kõrgetest kuumutustemperatuuridest hoidumisega. Terakasvu suhtes eristatakse kaht liiki teraseid: Pärilikult peeneteralised terased ehk peenteraterased, mille kuumutamisel temperatuurideni 1000-1050 kraadi kasvab tera vähe, üle selle kuumutamisel algab järsk terakasv;
Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada. Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks
vältimiseks lisatakse pesuvette elektrolüüti N: NH4Cl. 78. Sademete kuivatamine ja kuumutamine. Kaalumiskujule viimine. Selliseid meetodeid, kus aine sadeneb, nim sadestusmeetoditeks. Lähteaine on erinev sellest, millesse ta satub. Võib juhtuda nii, et see ei sobi kohe kaalumiseks, kuna ta sisaldab vett. Vesi tuleb välja aurutada. Fe(OH)3 sadeneb välja suure hulga veega, kõrgema temperatuuri mõjul Fe(OH)3 laguneb. Millisesse olekusse sade pärast kuumutamist läheb, sõltub kuumutamise temperatuurist. 79. Lahustuvuskorrutis Ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses. 80. Lahustuvus Termodünaamiline parameeter, mis näitab, kui palju ainet võib antud keskkonnas maksimaalselt lahustuda, st kui suur on maksimaalne kontsentratsioon antud tingimustel. 81. Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele. Mida suurem ioontugevus, seda paremini sool lahustub 82. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele.
Legeerel-did ↑karastamisel allajahutatud A püsivust ja ↓ vk, sellega ↑läbikar-st. Kriit.läbimõõt – antud marki terasest detaili ristlõike suutim läbimõõt, mis karastub täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata. 17. Terase pindkarastus termokeemiline töötlemine Et detaili pinnakiht saaks suure kõvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse samas säilitades pehme ja sitke südamiku. See saadakse pindkihi kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Meetodid: a) Leekkarastus - pind kuumutatakse atsetüleenhapnikuleegis ja kohese jahutamisle veejoaga. Meetod on lihtne, seda kasutati varem, puuduseks on kuumutusT ja karastatud kihi sügavuse reguleeritavus. b) Kõrgsageduskarastus - detail asetatakse vasktorust induktorisse, seal tekib magnetväli, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need omakorda kuumutavaddetaili pinnakihi mõne sekundiga ja siis järgneb detaili jahutamine veega
kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur sisenemisel ja süsteemist väljumisel. Tehniline töö kui väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. protsessifunktsioon sõltub keha algolekust lõppolekusse ülemineku tingimustest. Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. 6. Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumutamise all mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud rõhule 3. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika esimeseks vastaval küllastustemp. Seda seletab Ts-diagramm. seaduseks on energia jäävuse ja muundumise seadus. q=u+l Vee aurustumine. Vee aurustumise all mõistetakse sellist td [J/kg] või q=i+lt
tada paksemaid tsementiidi kihte. Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väg a kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja auste niidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse su urendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, mi lles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tug evus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamis el veidi allpool eutektoidset temperatuuri küllalt pika aja jooksul (ööpäev) tekib sferoidiit, kus C tsementiidi osakesed oman davad kerakuju (sealt ka nimetus)
lühendab vormiroa küpsemisaega. · Täidetav pasta - pastatorud e. cannelooni ja suured teokarbid sobivad tätmiseks, kastmega ülevalamiseks ja gratineerimiseks (üleküpsetamiseks). Mõlemaid võib enne täitmist poolpehmeks keeta. Aasia nuudlid: · Hiina munanuudlid - pehmenisu jahust ja munast. · Riisinuudlid - riisijahust ja veest. · Klaasnuudlid - mungoa tärklisest. · Tatranuudlid ehk soba - tatrajahust ja veest 13. Piimatoodete kuumutamise meetodid. UHT. Rasvasus, erinevused liikide osas. Kuumutamise meetodid 1. Pastöriseerimine - kuumtöötlemine keemistäpist madalamatel temperatuuridel, kuumutatakse temperatuuril 63...65ºC 30 minutit, temperatuuril 71...73ºC 15...20 sekundit või üle 80ºC mõni sekund seeläbi saab pikendada piima säilimisaega. 2. Kõrgpastöriseerimine - rahvusvaheline koodnimetus on UHT (ultra high temperature), termilise töötlemise käigus kuumutatakse 1..
seletab Ts-diagramm. keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja Eristame 3-e erisoojust: 1.Masserisoojus c. Erisoojust Joonis: määrab nendevahelise soojusvoo suuna). 1kg aine kohta nim. masserisoojuseks [J/kg·K] . 2. 3.Soojus ja töö. 1.Energia ülekanne töö vormis- on Mahterisoojus c` [J/m3·k]. Mahterisoojus kuumutamise seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=µc [J/ süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia (kmol·K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. madalama temp
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
- Veereostus o Veeseadus - Jäätmed o Jäätmeseadus o Tööstusheiteseadus o Pakendiseadus 29 21. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkivi on tekkinud peamiselt meres, settekivi, milles 10…70 % sapropeelset orgaanilist ainet, mis on kõrge vesiniku sisaldusega (7…11%) ja utmisel kõrgendatud õlisaagisega (üle 20 % OA-st). Utmisel kuumutamise mõjul laguneb põlevkivi õliks, gaasiks ja poolkoksiks. Põlevkivi on moodustanud kihilaadseid kehi peamiselt savis ja lubjakivis. Suuremad põlevkivi varud on leitud Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Venemaal, Kasahstanis, USAs ja teistes riikides. Põlevkivi ressurssi hinnatakse ca 4,1 · 10 11 tonni, millest ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast
· Riivjuust riputage ahjust välja võetud roa pinnale 1015 minutit enne ahjuroa lõplikku valmimist ja alandage ahju temperatuur kohe 175°-le. Viilutatud juustule tohib lubada ainult sulamist, milleks kulub veelgi vähem aega. · Suppidele ja kastmetele lisage juust alles siis, kui roog on muus osas täiesti valmis. Tõstke anum juustu juurdesegamise ajaks alati pliidilt või hoidke kuumus võimalikult madalal. Ärge pärast juustu lisamist rooga mingil tingimusel enam keema laske. Kuumutamise vajaduse tekkimisel tehke seda väga madalal temperatuuril ja pidevalt segades. · Vana ja tuntud tarkus sulanud juustu pikema aja jooksul vedelas olekus hoidmiseks on väikese koguse happe, kas sidrunimahla või lauaveini lisamine; viimast abiainet kasutatakse muide alati ka fondüüde puhul. Suppides ja kastmetes stabiliseerib juustu voolava oleku tärklis, milleks on tavaliselt jahu; viimane aga peab olema läbi kuumutatud vähemalt 5 minutit enne juustu lisamist
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius) aatomid saavad üksteisele lähemale minna > mõjutab molekuli suurust · f...
ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS ...
maisi-, seesami-, puuvilja- ja riisiõli. Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse üldiselt väheses õlis, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kuumutatakse vedelikuta, omas mahlas. Kuumutatakse võimalikult lühikest aega, et toitained säilitaks oma lõhna ja maitse. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Täpselt nii täpne ongi hiina köök. Ettevalmistustööd toidu vamistamisel on väga hoolikad, toiduained lõigatakse enamiku toitude jaoks väikesteks tükkideks.. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ettenähtnud kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud jne. Süüakse üldiselt kaussidest, taldrikuid ei kasutata, leem juuakse peale
"tsitraatlahustuvaks"): sisaldusega 92-99%. mis sisaldab savimineraale (CaO·MgO·Fe 2O3·Al2O3 etc.) 1)töötlemine hapetega, st. superfosfaatide valmistamine Kompleksväetised Kustutamata lubi (quicklime) - CaO, lubjakivi 2)fluorapatiitide fluorärastamine kuumutamise teel Ammoniaak, väävelhape, fosforhape ja vesi pihustatakse põletusprodukt 1400 -1500 ° C juures koos räniga söödafosfaatide vastavates proportsioonides torureaktorisse, kuhu Magnesiaalne lubi - CaO · MgO (dolomiidi tootmine juhitakse ka fosfaadimaak
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, [J/kg], kus q- soojushulk; du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel; dl- mehaniiline töö. Termodünaamilise keha erisoojused. Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele ainele temperatuuri tõstmiseks ühiku (1K) võrra: c=dq/dT. Eristame 3-e erisoojust: 1.Masserisoojus c. Erisoojust 1kg aine kohta nim. masserisoojuseks [J/kg•K] . 2. Mahterisoojus c` [J/m3•k]. Mahterisoojus kuumutamise tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=c [J/(kmol•K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. Td-s leiavad kõige ulatuslikumat praktilist rakendust td-lise keha isobaariline (püsival rõhul) ja isohooriline (püsival mahul) erisoojus Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]
See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar-struktuurid lõhustuvad. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. Radiolained- elektromagneetilised lained. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid – nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis Bakterid on palju tundlikumad sellele, kui pärmseened. Seejuures cokikujulised on püsivamad kui pulgakujulised. 16. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna vee sisaldus. Vee sisaldusel on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes ligikaudu 75-85% vett
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väga kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja austeniidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse suurendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, milles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tugevus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamisel veidi allpool eutektoidset temperatuuri küllalt pika aja jooksul (ööpäev) tekib sferoidiit, kus C tsementiidi osakesed omandavad kerakuju (sealt ka nimetus). Sferoidiit on eriti pehme teras ja allub hästi
(nt puuvilla pressimise temperatuur 180 - 210ºC, villasel materjalil kuni 150 ºC). Termoplastiliste (soojuse abil töödeldavad ja jahutamisel oma kuju ja omadused säilitavad) kiudude hulka kuuluvad sünteetilised kiud ja tehiskiududest atsetaat ja triatsetaat. Mittetermoplastiliste kiudude hulka kuuluvad looduslikud kiudained ja tehiskiududest viskoos, modaal. Kiudude tugevuse kaod sõltuvad kuumutamise temperatuurist ja ajast (nt puuvillakiu kuumutamisel 150ºC 72 tundi kaotab kiud 50% tugevusest). 2. Põlemiskindlus /flammability/ Kiu käitumine põlemisel on samuti tähtis omadus, sest paljudel kasutusaladel vajatakse tulekindlaid kiude. Täiesti põlematuid kiude ei ole välja töötatud. Kiud võivad olla vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja/või raskesti põlevad. Neid kiude nimetatakse kuumuskindlateks kiududeks.
läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonusteks, mis on monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunudpõhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülalasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktidekeemilisest koostisest tulenevad omadused.
peendispersedained (muda,savi) ja mikroorganismid. Ioonvahetajatega saab vees eemaldada karedust. Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri milles sisalduvad ioniidid eemaldavad veest lisandioonid. Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Vee kuumutamisel üle 65 C NCO3- laguneb, tekib katlakivi CaCO3: HCO3- H+ + CO32- Vesinikkarbonaadi lagunemine toimub suhteliselt aeglaselt ning seetõttu kaltsiumkarbonaati moodustub vee kuumutamise samuti suhteliselt aeglaselt. Fe2+ ioone sisalduva vee kokkupuutel õhuga: võib moodustuda segamisel vette Fe(OH)3, mis sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest. Väljendatakse katlakivi tekitavate Ca-ja Mg-soolade sisaldusega vees (mmol/l). Jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks.
kasutama traditsioonilisemaid materjale ja tehnoloogiaid. Eraldi grupi moodustavad kitsalt spetsialiseeritud väikeettevõtted. Nad kasutavad sageli uusimaid tehnoloogiad. Selliste, spetsialiseeritud väikeettevõtete toodangu tarbijateks on sageli suurettevõtted. Materjalide tehnoloogia eesmärgid: kuju ja mõõtmed struktuur ja omadused lõppviimistlus 28. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
Paksuseinaliste valandite korral on kasulik normaliseerida pärast madallõõmutust. Sel juhul jahutatakse valandit aeglaselt temperatuurist 650-600 kraadi allpool, kusjuures säilib struktuur, millele püüeldakse normaliseerimisel. Selleks paigutatakse valand normaliseerimistemperatuurilt ahju(600-650 kraadi) jahutades seejärel valandit termopingete vältimiseks koos ahjuga temperatuurini 200 kraadi. Termopinged tekivad ka suurte ja paksuseinaliste detailide kiire ja ebaühtlase kuumutamise korral, see oht on suur eriteraste ja sulamite korral, mille soojusjuhtivus on väike(suur temp. vahe detaili eriosade vahel). Pingete vältimiseks kuumutatakse detail aeglaselt temperatuurini 600 kraadi. Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutamine ehk rekristallisatsiooni lõõmutus. Mida kasutatakse plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestuse kõrvaldamiseks. Terast kuumutatakse faasipiirist AC1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650..
Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised). Lahuste külmumistmp on madalam ja keemistemp kõrgem kui puhastel ainetel. 11. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub
enamasti ka sõitmiseks teed. Kui metsaraie on tehtud metsa säästmata, siis on kahju looduse mitmekesisusele aastakümnete pikkune. Mõnikord on kahju korvamatu. Enne kui puudest saab hakata paberit tegema, peavad need pikka aega kuivama. Seejärel eemaldatakse puudelt masinate abil koor ja lõhutakse see väikesteks tükkideks. Puitu küpsetatakse kuumuse ja rõhu abil. Alles siis muutub puumass sobivaks vajalikule keemilisele mikstuurile, kuhu kuulub hape ja lubjakivi. Mitmetunnise kuumutamise järel saadakse massist tselluloosikiud. Paberi värvimiseks kulutatakse vett. 1 osa paberi kohta kulub kuni 400 osa vett. Seejärel kurnatakse välja alles jäänud mass ja vormitakse sellest paber. Ärge unustage, et kott ei ole veel valmis. Siiani oleme kulutanud päris palju energiat kasutatud on nii keemilist, elektri- kui ka fossiilkütustel põhinevat energiat. Sageli valmistatakse ja turustatakse paberist kotid erinevates riikides. Seega lisanduvad veel kulud transpordile.
· B2O3 lisandid muudavad klaasi paisumisteguri oluliselt väiksemaks, mitmeid metallioksiide lisatakse klaasile värvuse andmiseks. · Klaas on keemiliselt suhteliselt püsiv ja reageerib ainult fluoriid- ja hüdroksiidioonidega, sulandamisel ka karbonaatioonidega: SiO2(s) + 6HF(aq) SiF6 2- (aq) + 2H3O+ (aq) SiO2(s) + 2KOH(aq) K2SiO3(s) + H2O(l) SiO2(g) + Na2CO3(l) Na2SiO3(s) + CO2(g) · Keraamiliste materjalide all mõistetakse enamasti anorgaanilist materjali, mis on kõrgel temperatuuril kuumutamise tagajärjel kõvenenud. Tellised, põletatud savist nõud jne. · Keraamilised materjalid on reeglina väga kõvad, vees mittelahustuvad, korrosiooni- ja kuumusekindlad, kuid ka haprad. · Keraamilised materjalid on enamasti metallide ja mittemetallide piiril paiknevate elementide oksiidid, kuid ka mõnede d- metallide oksiidid, boori- ja räniühendid süsiniku ja lämmastikuga. · Enamasti on nad elektrilised isolaatorid. · Alumosilikaatseid materjale saadakse vastavate savide kuumutamisel
suurem, dif kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 4 Keemia ja materjaliõpetus 9. Vedeliku mõiste, saamine. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingim-l raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temp tõusuga viskoossus väh. Voolamist ja viskoossust mõj. osakeste vahel. jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja suunatud vedeliku mahu sisse vedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik
Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus. Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
......... 47 Eesti-vene sõnastik.......................................................................................................................................... 48 5 1. Üldteadmised keevitamisest 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid 1.2.1. Sulakeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus (MMA ) e. elektroodkeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus on enamlevinud keevitusviis. Seda kasutatakse legeeritud ja süsinikteraste, malmi ning värviliste metallide keevitamiseks ja pealesulatamiseks.
Oletatakse, et vesi eksisteerib gaasilises faasis. Korrosiooniarengu kiirusele mõjuvad temperatuur ja gaasi koostis. Keemilise reaktsiooni tulemusena raud hapnikuga, tema pinnale tekib oksüüdikiht-paakekiht. Süsinikterase pinnal korrudeerumisprotsessil toimub paraleelselt 2 reaktsiooni. Metalli oksüdeerumine kuni paakeoksüüdini ja vabanemine süsinikust, selle tulemusena metalli pind vaesustub tsementiidist. Pikaajalisel kuumutamise tsementiidi kadu toimub juba metalli sügavamates osades ja hakkab mõjuma konstruktsiooni tugevuse ja vastupidavuse arvestusi. Komposiitide CO2 ja H2O kohaloleku korral toimub protsess analoogiliselt. Gaasi rõhu tõus suurendab korrosiooni kiirust veelgi. Vesiniku olemasolu gaasis kutsub esile metalli vesinikuhapruse. Selle tekke põhjuseks ei ole ainult metallipinna süsinikuvaesus,
Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu (ruumiline vahekord 1:3)--kuningvesi--reageerib ka kulla ja plaatinaga. Soojuse või valguse toimel HNO3 laguneb: 4HNO3=4NO2+O2+2H2O Tekkiv lämmastikdioksiid lahustub lämmastikhappes ja muudab viimase värvuse kollakaks. HNO3 säilitatakse klaas-,alumiinium- või raudnõudes. Tugeva oksüdeeruva toime tõttu tuleb teda orgaanilistest ühenditest eemal hoida, et vältida tulekahju teket. Lämmastikhappe soolad--nitraadid--on kuumutamise suhtes ebapüsivad, üheks reaktsioonisaaduseks on seejuures alati hapnik: 2KNO3=O2+2KNO2 (kaaliumnitrit) 2Pb(NO3)2=O2+2PbO+4NO2 7. Lämmastiku ja tema ühendite kasutusalad. Vaba lämmastikku kasutatakse elektrilampide täitmiseks ja ammoniaagi sünteesil. Ammooniumsoolasid kasutatakse väetisena {(NH4)2SO4, NH4NO3} ja lõhkeainete valmistamisel (NH4NO3). Ammooniumkloriidi vajatakse metallide jootmisel ning tinatamisel (metallipindade puhastamiseks) ja
Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). Karastamine metallide ja nende sulamite termiline töötlemine kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Reaktsioonivõrrandid: 1. Fe3C + CO2 2CO + 3Fe 2. 3Fe + CH4 Fe3C + 2H2 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Aineid tähistatakse juriidilistes, tehnilistes ja kaubanduslikes dokumentides CAS (registreerimisnumber Euroopa kaubanduslike ainete
Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt
mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1. kuivamine ei pruugi tähendada riknemist, nt leib, puuviljad. 2. hallitamine et hallitusseened tegutsema saaksid hakata on vajalik veidi happelist keskkonda, selle tulemusena mood silmaga nähtav riknemine. Toksiinid on sügaval toiduaines ja ei hävi isegi kuumutamise teel, nt leib, juust. 3. käärimine eriti tihti tabavad pärmseened just suhkrut sisaldavaid toiduaineid, need bakterid hävivad kuumutamisel alla 100 C. 4. roiskumine peamised põhjustajad on pärmseened, kuid eri temperatuuridel on tegevad erinevad bakterid. Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli
Eriti populaarne on taumatiin Austraalias, Jaapanis ja USA-s. Peamiselt kasutatakse taumatiini närimiskummi magustamiseks. Lisaainena on taumatiinil nii tehismagusaine kui ka lõhna- ja maitsetugevdaja funktsioon. Monelliin on Guineas, Nigeerias ja Kongos kasvava ronitaime Dioscorephyllum cumminsii viljadele magusat maitset andev kaheahelaline valk, mis koosneb 94 aminohappejäägist. Võrdse massi korral on monelliin sahharoosist kuni 3000 korda magusam. Ka see valk on ebastabiilne nii kuumutamise kui ka hapete suhtes. Lisaainete nimistusse monelliini veel kantud ei ole. Küll aga on monelliin biotehnoloogia katseobjekt. Monelliini magusa maitse kadu sõltuvalt pH muutusest on tingitud polüpeptiidahelate lahknemisest. Biotehnoloogidel õnnestus aga konstrueerida geen, mis kodeerib monelliini mõlemat polüpeptiidahelat ühtse tervikmolekulina. Saadud liitgeen sisestati vastavate menetlustega tomati- ja salatitaimedesse. Tulemuseks on biotehnoloogiliselt magustatud tomatid ja salatid.
maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 5. tuleb alustada materjali valikuga. 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega, karastamise eesmärk on enamasti kõvaduse suurendamine Fe3C+CO2<=>2CO+3Fe 3Fe+CH4=Fe3C+2H2 61..Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Ainete ja materjalide tähistamine: 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) 1.2) Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (sooraud, seebikivi) 1.3) Kaubanduslik nimetus
Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise. Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata. 3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA). Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO). Pilet nr. 8 1.Okaspuud ja nende tunnused. 2.Puidu tüve kasvuvead. 3.PVA-liim 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu
Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4.1.1 Terased Olenevalt süsiniku sisaldusest jaotatakse terased harilikuks ja kvaliteetseteks konstruktsiooniterasteks ja instrumenditerasteks. Konstruktsiooniterased on vajalikud eelkõige ehituslike keeviskonstruktsioonide püstitamiseks. Konstruktsioonteraste tugevus on suurem. Tugevuslike näitajate parandamiseks kasutatakse metalli struktuuri muutmist kuumutamise ja jahutamise reziimi rakendamisega. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Ehituses kasutatav teras sisaldab süsinikku
osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist osakeste suuruse järgi määratakse sõelumisel:1) mikroskoopia – skanneeriva elektronmikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; 2) sedimentatsioon – osakeste settimise kiiruse järgi vedelikus. Nt: fraktsiooniline koostis %: >1,0mm – 20%; 0,8-1,0mm – 15%; 0,4-0,8mm – 20%; <0,3mm – 30%. Pulbrite omadused jaotatakse: 1) pulbri tehnoloogilised omadused;2)
muuta toote kasutamine mugavaks ja käepäraseks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 151) Vaakumpakend e õhuvaba pakend. Pakendist eraldatakse õhk, et ei tekiks mikroobidele arenguks vajaliku õhku ning pikendatakse toote säilivusaega. Pakend on hermeetiline ja toode on lühikese aja jooksul kokku puutunud väliskeskkonnaga. (ibid) Termokahanev (TERK) pakend. Pakend muudetakse kuumutamise teel õhuvabaks. Toode pannakse termotundliku vaakumkotti, kust see liigub edasi kuuma vette või kuuma auru kambrisse, kus ta tõmbub tihedalt ümber toote. Pakendamisviisi plussiks on, et lühiajaline kokkupuude kõrge temperatuuriga hävitab pakkimise käigus tootele sattuda võinud mikroorganismid. (ibid) MAP ehk modifitseeritud atmosfääri pakend ehk gaaspakend. Pakendis
kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (C). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe() + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf
Voolimis- ehk modelleerimiskunst. Levinud on ka kreeka keelest tuletatud sõna "plastika". Sel juhul valmistatakse kuju mingist pehmest materjalist (savi, vaha, plastiliin) materjali juurdelisamise ja voolimise teel. Savi ongi kõige sagedasem skulptori abivahend näiteks kavandite loomisel. Plastikamaterjalid on siiski ebapüsivad ja teosed kantakse tavaliselt mingisse stabiilsemasse materjali. Savi saab püsivaks muuta kuumutamise (nn. põletamine). Levinum on siiski nn. valamine. Sel juhul valmistatakse kavandi järgi valuvorm ja täidetakse see näiteks kipsi või pronksiga. Vormi täpselt täitev tina ja vase sulam pronks ongi üks skulptuuri "õilsaid" materjale. Ühendamiskunst. 20. sajandil on levinud ka skulptuuriga seostuv kunst mis ei valmista kujusid, vaid abstraktseid mahulisi kompositsioone. Sel puhul kasutatakse sageli mitmesuguste materjalide ja juhuslike esemete ühendamist (assamblaaz)
Tiamiin-Taimsetest ja loomsetest produktidest imendub ta peensoolest kandja--vahendatud aktiivportsessina. Inimekehas 30...35mg. Riboflaviin-Termostabiilne (ei lammuta piima pastöriseerimise ega toidu töötlus mikrolainetega) vesilahustav ühend. Valguse toimeb annab ta vabu radikaale. Tagavarad(maks, neer) on minimaalsed, mistõttu teda peab toiduga pidevalt saama. Niatsiin-Niatsiin on üldnimetus vesilahustuvate vitamiinsete nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta. Suhteliselt püsiv kuumutamise,valguse,õhu, hapete ja aluste suhtes.Niatsiiin on vaja närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. Pantoteenhape-Termostabiilne üõhend. Annab naatriumsooli ja kaltsiumsooli (Ca-pantotenaat).Vajalik süsivesikute, aminohapete,lipiidide, hukleiinhapete metabolismi esüümide tööks. Püridoksiin-laguneb valguse käes. Kobalamiinid-Vähesel määral sinteesib vitamiin B12 jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine.
pikkusega. Alates siis mõnest meetrist kuni mõne kilomeetrini. Ja 30 000- 300 miljardit Hz. Lühilainete ja Ultra ll läbimisel keskonnast tekib sellest ülikõrgsagedusega vahelduv vool. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas. Kõrge intensiivsusega elektromagnetväljas levivad siis mikroobid kiiresti, mille põhjuseks on soojus effekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis. Ehk 20 kHz. Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida vedelates, gaasilistes ja tahketes keskkondades. See võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike guakulatsiooni, ensüümide inakulatsiooni, purustada või osaliselt paljurakulisi organisme. Kaasaarvatud
oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Erinevate malmi liikide saamise tehnoloogiad on esitatud joonisel 7-2. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel.
pikkusega. Alates siis mõnest meetrist kuni mõne kilomeetrini. Ja 30 000- 300 miljardit Hz. Lühilainete ja Ultra ll läbimisel keskonnast tekib sellest ülikõrgsagedusega vahelduv vool. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas. Kõrge intensiivsusega elektromagnetväljas levivad siis mikroobid kiiresti, mille põhjuseks on soojus effekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis. Ehk 20 kHz. Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida vedelates, gaasilistes ja tahketes keskkondades. See võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike guakulatsiooni, ensüümide inakulatsiooni, purustada või osaliselt paljurakulisi organisme. Kaasaarvatud
küpseda lastud, serveeritakse aroomiklaasiga ning nauditakse peale sööki koos maheda sigariga. TEKIILA Tekiila on fermenteeritud agaavimahlast destilleeritud kange alkohoolne jook, mida toodetakse ainult Mehhikos. Selle valmistamiseks sobib vaid üks agaav kõigist teadaolevaist liikidest ning alamliikidest sinine agaav Agave tequiliana Weber Azul (blue variety). Toorelt on taime viljaliha mürgine, ohutuks ning suhkrurikkaks muutub see alles küpsetamise või kuumutamise käigus. Juba ammu enne Hispaania konkistadooride randumist Mehhikos oskasid sealsed põlisasukad agaavist süüa-juua ning mitmesuguseid tarbeesemeid paberit, köit ja kehakatteid teha. Just sealt, hispaanlaste poolt Uus-Galiitsiaks ristitud piirkonnast on pärit iidsete maiade pulque, hilisem agaavivein, mezcal ja lõpuks ka tekiila ise. Levinuima käsitluse kohaselt sai jook oma nime Jalisco orus paiknevalt Tequila asulalt, millele anti ametlikud linnaõigused alles 1656. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
