Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga Nikolai Bernardos 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja
..............16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16. Plasmakeevitus.......................................................................................................18 2 1. Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga Nikolai Bernardos 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid.
3- tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4-tahke-tahke (rekristalliseerumine). 73. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 75. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. 76. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. Otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 77. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 78. Indikaatorrõhu mõiste
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid
3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 74. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 75. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 76. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. Isobaariline kuumutamine ülekuuumutamine 77. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 78. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 79
Kaasatud -karboksü-glutamaathappe sünteesi. Keskne biofunktsioon on seotud vere hüübimisega. Fütomenadiooni puudus põhjustab protrombiini (vere hüübimisfaktor) aktiivsuse vähenemist, hüptrombineemiat ja verevalumeid ning -jookse. Vajadus, leidumine Käärsooles olevad bakterid moodustavad suhteliselt suuri K2 koguseid. Leidub peamiselt rohelistes lehtköögiviljades. Stabiilsus, lagunemine Hävineb valguse ja leeliste toimel. Suhteliselt stabiilsed õhuhapniku ja kuumutamise suhtes. Hüdrogeenitud vitamiin K Vesilahustuvad vitamiinid Kõik B-rühma vitamiinid lagunevad kui neid kuumutatakse rasvas, sest rasvlahustes tõuseb temperatuur üle 100 oC. Tiamiin (vitamiin B1) Väävli (tia-) ja lämmastikuühend (-amiin). Esineb pürofosfaadi vormis. See toimib koensüümina (aine, mis töötab koos teiste ensüümidega), mis on oluline vähemalt neljas eri protsessis, millega keha ammutab süsivesikutest energiat.
struktuurile on looduses erinevatest taimedest leida palju antotsüaanide varitsioone. 4.3 Antotsüaniidide säilitamine mustika marjas Uuringus, kus vaadeldi parameetrite mõju pressmasinaga läbi töödeldud mustikasegule, selgus, et antotsüaani säilimine oli kõige parem madalaima tempeartuuri juures (antud katses o 100 C), kõrgeima niiskuse sisalduse ja madalama pressmasina pöörete kiiruse juures. Fenoolühendite ja antotsüaanide aktiivsus kuumutamise meetodist ei olenunud. Kokkuvõtteks (14) järeldati, et pressimismeetodiga saab saavutada pikaajalist antotsüaanide stabiilsust. (1) Raviomadusi säilib ka kuivatatud mustika marjades . Kuid kas ka antotsüaniidid säilivad, seda see uurimus ei käsitlenud. 4.4 Antotsüaanide mõju silmanägemisele
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Lisasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi lahust. Mõlemasse lisasin ka 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin. Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas veevannis. Kuna unustasin katseklaase kuumutamise ajal loksutada, siis osasoonid tekkisid hiljem pärast jäävannis hoidmist vaid glükoosis.. http://www.didier-pol.net/glucx250.jpg http://www.didier- pol.net/lactx160.jpg Piltidel glükoosi ja laktoosi osasoonid. Glükoosi osasooni kristallid on piklikuma kujuga ja meenutavad nõeli, samal ajal kui laktoosi osasooni kristallid on lühemad ning rohkem koondunud, moodustades siili meenutavaid kogusid.
poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha lokaliseeritud kuumutamist e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid
.........................................................................................................................17 Tööohutus keevitamisel............................................................................................................18 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................20 Keevitamine Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga. 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi Oscar Kjellberg 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,,töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritamisel tekivad vabad radikaalid, mis ründavad mikroobide DNA-d. Mikroob sureb. Kiiritamisega toimub sarnane efekt pastöriseerimisele (energiaallikas on erinev; kiiritamist on nimetatud `külmaks pastöriseerimiseks Kuumutamise ja muu töötlemise käigus tekivad toidus samuti vabad radikaalid. 1) toidus patogeensete mikroorganismide hävitamine toidumürgistuste ärahoidmiseks või nende arvu vähendamiseks; 2) toidu riknemise vähendamine riknemisprotsessi pidurdamise ja riknemist põhjustavate organismide hävitamise abil; 3) toidu enneaegsest küpsemisest, idanemisest või võrsumisest tulenevate kadude vähendamine; 4) toidu puhastamine taimele või taimsele saadusele ohtlikest organismidest.
Tuntud alumiiniumsulam on duralumiinuium. Alumiiniumi valmistamisel tooraineks on boksiidid. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700kg/m³ · Sulamistemperatuur 658 kraadi. METALLTOODEDE VALMISTAMINE · Kuumutamine. Tavaliselt ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valsitav toorik kuumutatakse ja valsitatakse · Külmvalsimine. Töödledakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumutamise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist. Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate välistetailide valmistamiseks. Valsmetalltooted · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras plekk torud
18. Mõisted taigen, tainak ja keet 45. Taigen- jahu, vee, pärmi, eeltaigna või juurestise ning lisatooraine segamisel ja kääritamisel saadud pooltoode, mis on valmistatud retsepti ja tehnoloogilise juhendi kohaselt. 46. Tainak- kindla massiga taignatükk, mis on läbi teinud ühe või mitu töötlemisoperatsiooni. 47. Keet- veest ja jahust valmistatud pooltoode, milles tärklis on kliisterdunud kuuma vee või elektrilisel kontaktmeetodil kuumutamise toimel. 19. Juuretis ja selle saamine 48. Juuretiseks nimetatakse käärimis- ja hapendamisseisundis olevat taignat. Käärimist ja hapnemist kutsub esile mikroorganismide, peamiselt pärmseente ja piimhappebakterite elutegevus. Toimub 2 käärimisprotsessi: 49. 1) alkohoolne käärimine (pärmid); 50. 2) piimhappeline käärimine (piimhappebakterite puhaskultuurid). 51
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine....................................................................
· Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kuhu oli lisatud etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahusesse tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes lahusest välja valge hägu näol. Katseklaasis, kus olin etaanhappe lisamisega muutnud lahuse pH-d, ei sadestunud kuumutamise tagajärjel midagi, vaid lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene pöördumatul denaturatsioonil lahusest välja. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine ja valk sadestub lahusest välja
(alates mõnest millimeetrist kuni kilomeetriteni) ja sagedusega (30 tuhat kuni 300 miljardit Hz). Lühi ja ultralühilainete läbimisel keskkonnast tekib selles ülikõrgsagedusega vahelduvvool. Elektromagnetilises väljas muutub elektrienergia aga soojuseks. Kõrge intensiivsusega elektromagnetilises väljas hävivad mikroorganismid kiiresti, mille oluliseks põhjuseks on soojusefekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike võrreldes steriliseerimisega autoklaavis, siis säiluvad paremini ka näiteks konservide esialgsed omadused (aroom, maitse, konsistents, vitamiinide sisaldus jne.). Sellest tulenevalt on toiduainete valmistamisel leidnud laialdast kasutamist kõrgsageduslikud raadiolained näiteks keetmisel, küpsetamisel, kuivatamisel, kuumutamisel, külmutatud toodete sulatamisel jne. 6) Ultraheli: Ultraheliks nim
need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus-tab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust mõjutavaid muutusi. Uuendprotsesside alla võivad kuuluda näiteks rõhu all pastöriseerimine traditsioonilise kuumutamise asemel, uut tüüpi kuumutamine, mittetermilised säilitusmeetodid, uus jahutus- või külmutusviis või dehüdreerimise protsess ja ensüümide rakendamine. Vastavalt uuendtoidu määrusele loetakse lõpptoodet uuendtoiduks ainult juhul, kui see töötlemisviis põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me- tabolismi või soovimatute ainete esinemist. Uuendprotsessi ohutust analüüsi-takse üksikjuhtumite kaupa.
Infrapunane ja NMR-spektroskoopia. Aatomspektroskoopia meetodid- Absorbtsioon-AAS (faas atomeerimine leegiga, elektrotermiline, hübriidide genereerimine, külmaauru meetod Hg määramiseks), induktiivselt seotud plasma(emissioon)spektroskoopia. Proovi atomiseerimine- 1)leekemissioon ja ICP: temperatuur viib aatomid ergastatud olekusse (aatomite omavaheliste põrgetega) 2)elektrotermiline-proov paigutatakse grafiit küvetti, mida kuumutatakse elektrovooluga; kuumutamise astmed: kuivatamine 100C, orgaanilise aine pürolüüs 600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri.
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
Peamiselt naatriumfosfaate. Mida madalam on sulatatava juustu pH, seda kõrgem peab olema sulatussoola lahuse pH. 4. Miks sulatatakse juustu 75-80 C juures kui piisab ka juba 60-65 C kraadist? Selleks, et hävitada segus leiduvad mikroobid. 5. Kirjeldada sulatuskatlaid. Sulatuskatlad on liitseadmed, kus · Segu peenestatakse · Ühtlustatakse vastavate nugade ja segistitega · Sulatatkse kuumutamise teel. Maht on 30 ... 600 l. Läbi katla põhja toodud võllile on kinnituvad peenestusnoad ja kaanest läbi toodud vüllil paikneb segisti. Katelt ümbritseb aurusärk. Valmis segu eemaldatakse väljutussüst. või kallutusmehhanismi abil. Vaata üle praktikumi protokollida . juustu kohta. Tahab kirjeldust Piim .... kuni juust. Temperatuurid, pH muutumine jne.
veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%. Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandkuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas.
3.9. Pastöriseerimine Pastöriseerimine on toiduainete konserveerimine neid temperatuuridel 60-90 °C kuumutades. Protsess ei taga toiduainele kauast säilimist. Pastöriseerimisel hävinevad enamiku 14 mikroorganismide vegetatiivsed vormid ja inaktiveeruvad ensüümid. Toiduainete omadused seejuures muutuvad vähe. Kuumutamise kestus on mõnest sekundist kuni 30 minutini, olenevalt kasutatavast temperatuurist, mikroorganismide liigist ja toiduainete koostisest. Pastöriseerimiseks kasutatakse plaatpastörisaatoreid, autoklaave, joaspastörisaatoreid ja partiipastööre. 3.10. Steriliseerimine Steriliseerimine on toiduainete konserveerimine kuumutades neid temperatuuril 100-130 °C.
kangale kinnitatud tsell.k kangad) Põletustrüki menetlusel kahjustatakse kiudu kemikaali ja kõrge temperatuuri abil ning kõrbenud kuid eemaldatakse kangast mehaaniliselt. Tulemuseks on auguline või trükitud kohtadest läbipaistev kangas. Paksematel materjalidel, näiteks sametil saab tekitada reljeefseid pindu. Põletustrüki õnnestumiseks tuleb valida sobiv kangas, mõelda läbi, kummale kangapoolele tuleb pasta trükkida, jälgida kangale trükitava pasta kogust ning kuumutamise aega. Liiga palju kemikaale, liiga kõrge temperatuur ning pikk küpsetusaeg võib kahjustada ka teisi kiude. Samas peab tagama, et reaktsioon kõikjal täielikult lõpuni kulgeks, et muster ei jääks poolikuks. TSELLULOOSKIUDUDE PÕLETUSTRÜKK 1. Põletustrüki põhjamaterjaliks kasutatakse erinevate kiudude segusid, millest üks on tsellulooskiud: puuvill / polüester, puuvill / polüamiid, viskoos / polüester, viskoos / siid, puuvill / vill.
kuumusest, millega neid töödeldakse. Teadmatusest tehtud vead sellel alal on viinud ajaloos valesti disainitud konstruktsioonideni ja tekitanud al-le halva maine. 1.Puudus- (tugevuse) väsimine. Al konstruktsioonidele määratud kindel eluiga, terasest konstr-d võivad olla igavesed. 2.puudus materjalina - soojustundlikus. Hakkab sulama enne punaselt hõõgumist- ei ole mingeid visuaalseid märke kui metall on sulamislähedasel temperatuuril. Tekivad kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna Al sulamispunkt on väga madalal, muudab see töötlemise keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8...14%) sulameid. Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad.
- saab hästi töödelda). 6. Tooge näiteid difusiooni mõjust tehnoloogilistes protsessides. Pooljuhtidesse pannakse lisandaatomeid diffusiooni abil, et muuta nende elektrijuhtimise omadusi. (ingl.k. semiconductor doping) Diffusiooni abil paigutatakse kuni 1.5 mm paksusesse terase pinnakihti süsinikuaatomeid, et materjali pinda kõvemaks teha. tihti materjale kuumutatakse, et nende omadusi parandada, kuumutamise käigus toimub alati difusioon. üks materjalide tugevdamise strateegia on lisandaatomitega tahkete lahuste kasutamine - seal liiguvad lisandaatomid dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem?
2) Söödavalkude töötlemine hapete, aluste või alkoholiga. Mille käigus valgud denatureerivad . valkude denatureerimine vähendab nende lahustuvust ja lõhustatuvust vatsas. 3) Söödavalkude töötlemine tanniinidega. Tanniinid seovad valke, kuid ei halvenda nende struktuuri. Töötlemine tanniinidega vähendab samuti valkude lahustuvust lõhustuvust vatsas. 4) Söödavalkude töötlemine temperatuuriga. Kuumutamise käigus tekivad valkude ja süsivesikute vahel nn Mailardi reaktsioon. Suhkrud kristalliseeruvad. Libedikus laguneb alles, kus H on 2.0 . See on kõige levinum meetod kaasajal. Söödavalkude kuumutamise käigus valgud denatureerivad. 5) Söödavalkude kapseldamine. See oli üks esimesi valkude töötlemise viise, 6) Vatsas olevate proteolüütiliste ensüümide inhibeerimine (kaitsmine). Seda meetodit saab vaid tinglikult pidada söödavalkude protekteerimiseks
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne....
Puhumist saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temperatuurivahemikus plastsed omadused – puhutakse kuumalt ja lastakse jahtuda, et säiliks puhumisega antud kuju. Puhumisega samalaadne võte on klaastoru venitamine ja painutamine. Mõne millimeetri jämeduse klaastoruga on seda gaasipõleti leegis lihtne teha. Kuuma klaasi saab ka joota. Nii näiteks joodetakse veiniklaaside külge jalad ja kannudele kõrvad. Jootmiseks ei kõlba klaasid, mis vanamise või mitmekordse kuumutamise tõttu on hakanud kristalluma, sest nende voolavus on vähenendu. Nagu puhumist, nii on ka klaasi jootmist võimalik automatiseerida, kuigi see on märksa keerulisem. Kinnijootmise teel saab mitmesuguseid klaasnõusid ja aparatuuri osi välisõhust püsivalt ja hermeetliselt eraldada. Sedasi joodetakse kinni hõõglambipirne, kineskoope ja muid seadmeid. Klaasi sisse saab joota ka metalltraati. Siingi on esmatähtis paisumistegurite sobivus, et hoida ära jootekoha pragunemist
RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma ...
Defektid keevisõmbluses 22 Räbupesad 22 Sisselõige 23 Pealesulatised 23 Kontakt e. punktkeevitus 24 2 Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajaloost: 1882. a. N. Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi.
voodrilauad sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele. 26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ? Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 °C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk, mänd, haab ning kask. Kuna termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee all. 28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
3 Heroiin 6 Puhas heroiin on valge pulber, kuid tänavatel müüdav seda ei ole, sest puhas heroiin võiks inimese tappa ainult mõne minutiga. Tänavatel müüdavat heroiini segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi ja glükoosiga. Tänavatel müüdav heroiin on kollakas, hall või pruunikas pulber. Heroiini võib tõmmata ninna, suitsetada tubakaga segatult, süstida lahusena või hingata sisse kuumutamise teel tekitatud aure. (Ganeri 2000: 47) Väike doos heroiini võib luua tugeva heaolu-, soojuse- ja turvalisusetunde. Suuremad doosid võivad põhjustada unisust ja teadvuse kaotust. (Whyman 2002: 148) Heroiin on depressant ja toimib kui rahusti. See aeglustab närvisüsteemi ja südametegevuse tööd ning hingamist. (Ganeri 2000: 48) Heroiin tekitab kiiresti väga tugeva sõltuvuse ning ka taluvus antud aine suhtes kasvab kiiresti
voodrilauad sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele. 26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ? Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 °C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk, mänd, haab ning kask. Kuna termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee all. 28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
Põhiline energiavajadus ja ideaalkaal käsutamine koos kõrgesti sulavate Vanus Kaal (kg) Pikkus Kcal rasvadega parandab A-vitamiini ja aastates (cm) päevas karotiini omastatavust. B-vitamiin on vastupidav kuumutamise Lapsed 1-2 12 81 1100 ja hapendumise suhtes (leiva 2-3 14 91 1250 küpsetamisel ei ületa kadu 10...30), 3-4 16 99 1400 kuid leeliste juuresolekul hävib
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus:
.....................................................21 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................................. 24 2 1. Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas Nikolai Bernardos kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid.
Tekkinud aurumullid lähevad voolusesse ja kondenseeruvad. Siin töökeskkond kuumeneb küllastustemperatuurini t´. Ka see on osa ökonomaiseri piirkonnast kuid soojusvahetus on siin märksa intensiivsem kui osas I. Edasine soojuse ärajuhtimine töökeskkonnale kutsub esile püsiva mullilise keemise (tsoon III) : ttk = t´ ja tp > t´. Soojusvahetus toimub sõltumata töökeskkonna kiirusest (masskiirustel mis on iseloomulikud aurukateldele) kuid sõltub kuumutamise intensiivsusest q ja vee ja auru soojusfüüsikalistest omadustest küllastuspiiril. Viimased on otseselt seotud rõhuga ja rõhkude vahemikus 0,4 16 MPa saab soojusülekandeteguri määrata empiirilisest valemist. keem 0,34 p 0, 43 q 0, 7 12-3 Soojusvahetus toimub suurte soojusülekandetegurite juures 2 50 100 kW/ (m2 K) ja seepärast isegi väga intensiivsel kuumutamisel, kõrgelt forsseeritud kateldes kus
leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. T 330 ja 470c vahel süttivad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ja ei kahj rakuseinu.Ei mõjuta gaasid õhus iseenesest. Süttimine sõltub suuresti kuumutamise ajast. puidu tugevust.Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu soojusjuhtivus(süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel), koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja
· Riivjuust riputage ahjust välja võetud roa pinnale 1015 minutit enne ahjuroa lõplikku valmimist ja alandage ahju temperatuur kohe 175°-le. Viilutatud juustule tohib lubada ainult sulamist, milleks kulub veelgi vähem aega. · Suppidele ja kastmetele lisage juust alles siis, kui roog on muus osas täiesti valmis. Tõstke anum juustu juurdesegamise ajaks alati pliidilt või hoidke kuumus võimalikult madalal. Ärge pärast juustu lisamist rooga mingil tingimusel enam keema laske. Kuumutamise vajaduse tekkimisel tehke seda väga madalal temperatuuril ja pidevalt segades. · Vana ja tuntud tarkus sulanud juustu pikema aja jooksul vedelas olekus hoidmiseks on väikese koguse happe, kas sidrunimahla või lauaveini lisamine; viimast abiainet kasutatakse muide alati ka fondüüde puhul. Suppides ja kastmetes stabiliseerib juustu voolava oleku tärklis, milleks on tavaliselt jahu; viimane aga peab olema läbi kuumutatud vähemalt 5 minutit enne juustu lisamist
kuiv segu. Segu kuumutades toimub energiline reaktsioon [7]. Puudutustundlik segu 150ml vesinikperoksiidi (kolmeprotsendilist, kui on kangem siis vastavalt vähem) segada 25ml atsetooniga ja lisada tilk haaval 3 4ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks. Segu jahutatakse maha ja jäetakse seisma paariks tunniks. Saadud segu filtreeritakse, filtrisse jäänud pulber kuivatatakse. Valmis (kuiv) pulber on tundlik kraapimise, põrutamise ja kuumutamise suhtes. Pulbrit ei soovitata hoida üle nädalaaja, sest muidu võib ta kaotada oma omadused [11]. Üllatusmuna katse Vette valatakse salpeetrit, et saada salpeetri kange lahus, kus immutatakse paberit ning peale seda lastakse paberil ära kuivada. Paber põleb siis nagu süütenöör, ilma leegita. Seejärel segada magneesiumpulber kaaliumpermanganaadi ja pannakse salpeetripaberi peale ning sinna lisatakse natukene ka salpeetrit, paber surutakse kokku ja oannakse tihedalt üllatusmunasse
külmutatult. 27. Eesti rahvusroad. Suupisted Täidetud munad, kartulisalat, sõir, Supid Kalasupp, lihaklimbisupp, hernesupp Põhiroad Mulgi puder, sült, verivorst Magustoidud karamellkissell, kamavaht jõhvikatega, leivasupp 28. Kohupiima kasutamine? Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk ja IdaEuroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. Kohupiimast tehakse erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid, täidiseks pannkookides, taignatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Vormitoitudes koos köögiviljade, tangainete ja makaronitoodetega, puuviljade ja marjadega. 29. Lehtköögiviljade kasutamine ja 3 rooga? Kasutatakse erinevate salatite valmistamises. Kartulispinatisupp Värviline jõulusalat Viinerijääsalat 30
Puhas ehk ilma süsinikuta teras hakkab sulama 1492 kraadi juures ning on täiesti vedel 1539 kraadi juures. Maailma kaubanduskeskuse tornide tulekahjude kuumuseks hinnatakse umbes 980 kraadi Celsiust, seega ei saanud need tõepoolest terast sulatada. Probleem selles äärmiselt eksitavas (strawman argumendiks olevas) väites on see, et tornides puhkenud tulekahjud ei pidanud terast sulatama, vaid ainult piisavalt nõrgestama, et see oma raskuse all järgi annaks. Piisava kuumutamise korral kaotab teras osa oma tugevusest. Wikipedia annab selleks temperatuuriks Celsiuse skaalal 530-810 kraadi. Seega põlesid tulekahjud piisavalt kõrgel temperatuuril, nõrgestamaks tornide terastalasid väga suurel määral. 4. Väide: Kaksiktornid ja Maailma Kaubanduskeskuse hoone 7 vajusid kokku omaenda jalajälje peale just nagu kontrollitud lõhkamiste puhul juhtub. Faktid: 14
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
BAKTERIRAKK Prokarüoot- eeltuumne. Puuduvad membraansed ehituslikud osad. Kõik bakterid on ainuraksed. Kõik bakterid on mikroskoopilised. Kõik bakterid on kõige madalamad iseseisvalt talitlevad organismid. Bakterid on teistele organismidele nii kasulikud, kahjulikud kui neutraalsed. Bakterid avastati 18 saj. bakterite tegevust ning nendega seotud haigusi hakati täpsemalt uurima 19 saj. L. Pasteur- avastas, et toiduainete riknemine on seotud bakteritega. Avastas nende hävitamise meetodi- kuumutamise. R. Koch- uuris haigusttekitavaid baktereid, avastas tuberkuloosi põhjustava bakteri. Enamik baktereid on kuni 3 nanomeetrit. Kõige väiksem rakk on mükoplasma rakk ~0.3 nm. Kõige suurem bakter on 0.6 mm- epulo bakterid. Kujult on bakterid väga erinevad- lk 73. Bakterid on alati püsiva kujuga. Bakterid elavad reeglina kolooniates. RAKU EHITUS Bakteri rakku ümbritseb kolm kihti: 1.) Membraan- sisemine. Kaks kihti lipiide , nende vahel valgud. 2.) Kest- membraani peal
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
tootmiskeevitus (production welding) - detailide liitmine toodete valmistamisel; remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
