Mis on erisoojus ja tema liigid Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele kehale tematemperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra Leiavad kasutamist kolme liiki erisoojused: 1) masserisoojus - c J/(kg K), antuna l kg gaasi kohta; 2) mahterisoojus - c' J/(m3 K), antuna l m3 gaasi kohta; 3) moolerisoojus - C J/(mool K), antuna l mooli gaasi kohta. 55. Erisoojuse määramise viisid. Keha erisoojus sõltub sellest, millistes tingimustes toimub tema kuumutamine. Erisoojustest kõneldes peame teadma, millistel tingimustel nad on määratud. Erisoojus püsival mahul cv ehk isohooriline erisoojus saadakse siis, kui gaasi maht temperatuuri tõstmisel jääb konstantseks. Erisoojus püsival rõhul cp ehk isobaariline erisoojus saadakse gaasi kuumutamisel püsival rõhul 56. Mayeri võrrand ja järeldused temast. cp=cv+R või cp-cv=R
levialade suurenedes tõuseb ka populatsiooni eksponeeritus raadiosageduslainetele. Pidevalt suurenenud tehnoloogia kasutusele võtmisega seoses on esile kerkinud inimeste üha süvenev huvi nende mõjude kohta tervisele. Üks aktuaalsemaid on mobiiltelefonid ja wifiseadmed ning ekspositsioon raadiosageduslainetele. Seetõttu on tehtud mitmeid uuringuid, kus uuritakse raadiosageduslainete mõju tervisele. Termaalsed toimed Raadiosageduslaine teadaolev toime on kuumutamine. Igasugune dielektriline materjal kuumeneb polaarsete molekulide rotatsiooni tõttu, mida põhjustab elektromagnetväli. Rakkude ja kudede kuumendamine võib omada healoomulist või ebasoodsat bioloogilist efekti. Nende efektide põhjuseks võib olla, kas kõrgenenud temperatuur või suurenenud füsioloogiline pinge selleks, et eemaldada liigset soojust. Esineb tasakaalu puudumine keha poolt produtseeritud sooja hulga ja selle eemaldamise mehhanismide efektiivsuse vahel.
· Toidu üle nurisemine ei olnud, sest toitu polnud palju · Enda tehtud leib oli alati kõige maitsvam · Pigem leib soolane kui mage MODERNE EESTI KÖÖK: · Vanasti tehti kama hapupiimaga, nüüd aga keefiiriga · Magustoite hakati alles eelmise saj. alguses valmistama · Varem makarone eriti ei tarvitatud ÕLU JA KALI: · Vana-Ida kultuurirahvad jõid ka õlut · Juba 3000 eKr jõid egiptlased õlut · Õlle valmistamine: linasest kuumutamine · 15. Saj. oli Tlns õllekandjateks eestlased · Talgulistele pakuti õlut alates 18.-19. Sajandist · Õlu oli ohvrianniks ja õhvripidustustest osavõtjate joogiks · Seto külas ohverdati õlut Pekole · Lee- lahtine tulease · Pulma ja matusekombes oli õlu ka ohvrianniks · Varrud- katsikud · Jõulud olid õllepühad · Mihklipäevaks tehti õlut, sest siis tähistati välitööde lõppu · 19. Saj. peale 1ms lõppu hakati suurt tähelepanu pöörama koduõllele
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
Seejuures on oluline, et karotenoidide kättesaadavus toidu koostisest oleks võimalikult kõrge. Aine omastatavuse või kättesaadavuse all mõeldakse aine osakese vabanemist toidu koostisest ning selle võimalust imenduda seedumisel organismi (3) . Kuna porgand on üks põhilisi karoteenide allikaid siis on läbi viidud mitmeid uurimusi välja selgitamaks kuidas erinevad töötlusviisid mõjutavad porgandist karoteenide kättesaaduavust. Nendeks viisideks on kuumutamine, peenestamine ning õli lisamine. Tulemused on näidanud, et karotenoidide eraldumist taimsest materjalist soodustab kõige (3)(4) enam porgandi keetmine, selle püreestamine ning õli lisamine pärast või keetmise ajal. Põhjuseks on see, et kuumtöötlemine ning peenestamine lõhub taime rakke ning seeläbi eraldub rohkem karotenoide. Tänu karotenoidide rasvlahustuvusele aitab õli lisamine
(temperatuur, niiskus, mitmesugused kiirgused) muutmise teel. Kõik mitmeaastased umbrohud koguvad mullas asuvatesse organitesse (juurtesse, risoomidesse) varuaineid, mille arvel kasvatavad järgmisel aastal uue maapealse osa ja on võimelised elama mitmeid aastaid. Kui me takistame varuainete varu ainete kogumist võib taim talvel hukkuda. Mulla desinfitseerimine kuuma vee ja auruga kuulub füüsikaliste tõrjete hulka. Väikeste koguste puhul mulla kuumutamine või ülevalamine kuuma veega, suuremate koguste puhul (kasvuhoonetes) mulla töötlemine katte all auruga (mulla temp. peab püsima 10-20 minutit 70-100ºC). Mulda saab kasutada 2 nädalat hiljem! Seemnete ja taimede hoidmine teatud aeg 43-50°C vees (nt. sibulaid nematoodi tõrjeks, maasikataimi lesta tõrjeks). Valiksibulaid hoitakse seenhaiguste ja ripslaste tõrjeks 8 tundi 42 … 45 °C vees, millele lisatakse kaliumpermanganaati (3….5 g lahustatakse ära 10 l vees).
Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm. Kasvatatakse Ida- ja Kagu-Aasias, on tähtsamai troopilisi kultuurtaimi. Blanseerimine - (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Brülee - pruunistatud suhkur, vedeldatud vähese veega, tarvitatakse magustoitude maitsestamiseks ning katmiseks. Brokoli spargelkapsas Baklazaan köögivili, sobib praadimiseks, täitmiseks, salatiteks. Burgundia lihapada loomalihast valmistatud lihakaste Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C Carne con chili - liha-oa ühepajatoit singiga
TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st. Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas. VAHT- süsteem, milles vedelikku on pihustunud gaas. VALK- org. polümeer, mis sisaldab hapnikku ja lämmastikku ning on elusaine väga tähtis koostisosa. VULKANISEERIMINE- kautsuki kuumutamine väävliga, tekib kumm. VEE PEHMENDAMINE- kareduse kõrvaldamine. VESINIKHALOGENIID- vesiniku ja halogeeni ühend VEELDUMINE- gaasi või auru muutumine vedelikuks. VÄLISELEKTRONKIHT- aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, mahutab kuni 8 elektroni. VÄÄRISGAASID- VIII A rühma elemendid, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult täidetud. Lihtainena keemiliselt püsivad. VÄÄRISKIVID- looduses harva esinevad mineraalid või kivimid; saadakse ka tehislikult.
sügamine 2) toidu maitsmine sõrmega, suus käinud lusika panemine toidu sisse 3) toidu kohal aevastamine või köhimine 4) määrdunud riided, peakatte mitte kandmine, lahtised nööbid ja muud kulinad 5) sisselõike või hõõrdunud koha katmine marlisidemega 6) ehete kandmine 7) suitsetamine 8) söömine või tootmisliinilt toidu näksimine 9) riiete kasutamine käte, seadmete ja muu pühkimiseks. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused 1) Pastöriseerimine- kuumutamine temperatuuril alla 100°. Hävib enamik mikroobe. Spoorid ei hävi 2)Steriliseerimine(/UHT142 °C 2-3 s)- kuumutamine üle 100°tavaliselt 115 - 135ºC juures. Hävivad kõik mikroobid ja enamus spoore. 3)Kuivatamine- Õhurikkas kohas otsese päikesevalguse eest varjul või sooja õhu voolus. Peab toimuma kiiresti, muidu õhuga saastumine. väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk; niiskussisaldus, milleni peab toiduaine kuivama on erinev
Keraamika ja portselanitööstuse vormid 3. Kõrgtugev e. tehniline kips -CaSO4*0,5H2O modifikatsioon kipskivi kuumutamisel autoklaavis 160-180oC 0,2...0,3 MPa surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. · suured kristallid · väiksem veevajadus - 40-45% massist · tugevus 7 päevaselt ulatub 15...40 MPa. · Kasutusala sama, mis ehituskipsilgi, tugevamad detailid 7.3 Kipsi tootmistehnoloogiad tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine kipsi keedukateldes. tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine on üheaegne (kuulveski) killustikutaoline tooraine kuivatatakse ja kuumutatakse, seejärel jahvatatakse (lõugpurusti, toruahjud, ka saht-kamberahjud). 8 Savi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus
65HRC). 400 Terase tavakarastamine eeldab järgmisi 0 ,2 0 ,4 0 ,6 0 ,8 1 ,0 1 ,2 1 ,4 C ,% etappe: Sele 1.26. Pingestuslõõmutustemperatuuri valik 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (pool- karastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu
Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-6,Cy45-2.Esimene tõmbetugevust teine arv aga suhtelsit pikenemist.Tempermalmist valmistatakse san tehnikas kasutatavaid ühendus detaile. Lõõmutamine Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini.Hoitakse sellel
avastamiseks olid maanduritel gaaskromatograaf-massspektromeetrid tundlikusega kuni üks osa miljardist. Nendega tehtud nelja pinnaseproovi (üks neist võetud kivi alt) analüüsides orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine (pinnaseproovi kuumutamine, toitelahuse täiendav lisamine jms.) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega. Taoliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaanilise aine täielikku puudumist pinnases: see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi ei praegusest ega kunagisest elust ei näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Millal vaadelda Marssi JAAK JAANISTE
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
Õlle kiire jahutamine pole soovitav, parim viis jahutamiseks kinnise pudeli asetamine jäävette. MAHLAD · TOORMAHL koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid · KONTSENTREERITUD MAHL valm. mahlast, millest on eraldatud vesi eriliste töötlemismeetoditega, väljaarvatud otsene kuumutamine. Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata · MAHLAPULBER valm. mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel (mitte kuumutades) · NEKTAR valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass vähemalt 25%. Koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest või nende segust, millel on lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata
Ka dekoratiivsetel eesmärkidel · Prrofiiltooteid kasutatakse katusekattete osadenajms. · ALUMIINIUM on plastne, kerge, kergesti töödeldav ja ei korrudeeru.puuduseks on väike tugevus · Tugevusomadusei saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumsulam on duralumiinuium. Alumiiniumi valmistamisel tooraineks on boksiidid. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700kg/m³ · Sulamistemperatuur 658 kraadi. METALLTOODEDE VALMISTAMINE · Kuumutamine. Tavaliselt ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valsitav toorik kuumutatakse ja valsitatakse · Külmvalsimine. Töödledakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumutamise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist. Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
investeerima ka täiesti uute liikide kasvatamisse, nagu kammeljas, harilik merikeel ja senegali merikeel. Lõpuks tuleb märkida ka eluskalade säilitamist ujuvpuurides avamerel või maismaarajatistes. See tegevus on seotud kalapüügitsüklitega ja võimaldab säilitada ja nuumata väljapüütud kalu nende hilisema turustamise eesmärgil. Eeskätt kasutatakse seda meetodit veeloomade puhul, kelle maitseomadused lähevad tavapäraste konserveerimistoimingute, nagu kuumutamine, steriliseerimine või külmutamine, käigus kaduma. Kõige ilmekamaks näiteks on suured koorikloomad, nagu euroopa homaar, langust ja taskukrabi, kelle püügihooaeg on kevadel, kuid tavapärane tarbimisaeg talvel, aastalõpupidude käigus. Rohkem vaidlusi tekitanud näiteks on hariliku tuuni nuumamine ujuvpuurides, millega hakati tegelema Vahemere piirkonnas 1990. aastatel. Selline tegevus võimaldab talvel eksportida soodsama hinnaga kevadise püügihooaja kestel püütud isendeid.
Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni. Värsket kuuma õhku antakse tavaliselt 2. astme kuivatustorni, millest väljuvat töötanud õhku kuumutatakse uuesti ja suunatakse kuivatuse 1. astmesse. See võimaldab vähendada õhukulu miinimumini, hoida kokku soojust ja vähendada tolmu emissiooni. Õhu kuumutamine toimub soojusvahetis kas auruga või gaasi põletamisel saadavate suitsugaasidega. Kuivatuse esimesel perioodil aurustub intensiivselt massiosakeste pindmine niiskus, kuivatuskiirus on suur ja määratud ainult kuivatuskeskkonna parameetritega. Kuivatuse teisel perioodil sõltub kuivatuskiirus seotud niiskuse difusioonikiirusest kiuseina sisemusest välispinnale, mida mõjutavad kiudude omadused. Kuivatamine
need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus-tab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust mõjutavaid muutusi. Uuendprotsesside alla võivad kuuluda näiteks rõhu all pastöriseerimine traditsioonilise kuumutamise asemel, uut tüüpi kuumutamine, mittetermilised säilitusmeetodid, uus jahutus- või külmutusviis või dehüdreerimise protsess ja ensüümide rakendamine. Vastavalt uuendtoidu määrusele loetakse lõpptoodet uuendtoiduks ainult juhul, kui see töötlemisviis põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me- tabolismi või soovimatute ainete esinemist. Uuendprotsessi ohutust analüüsi-takse üksikjuhtumite kaupa.
Põhiomadused: magusus, kõrge energeetiline väärtus, konserveeriv toime Tavasuhkrust on magusam ainult frutoos Frutoos - puuviljasuhkur, maltoos - linnasesuhkur, glükoos - viinamarjasuhkur, laktoos - piimasuhkur. Saamine *Saadud mahla puhastamine, filtreerimine, tihendamine siirupitaoliseks suhkrulahuseks *Lahuse kuumutamine vaakumaurutis suhkrukristallide ja siirupi tekkimiseni (sahharoosi 85%) *Kristallide eraldamine tsentrifuugimisega *Kristallide pleegitamine, kuivatamine, jahutamine *Täiendav puhastamine - rafineerimine (täielikult puhastatud) - valgem värvus, kõrgem sahharoosi sisaldus *Jääksiirup - melass - tooraine piirituse ja pärmi valmistamisel, loomasöödana
sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka tunduvalt madalama kuumuse juures, kui juustu hoitakse taolises soojuses küllaldaselt kaua. Juusturoa õnnestumise kindlustab niisiis sobiv temperatuur ja muidugi ka õigesti valitud juustusort. Sulatatud juustud. Suppide ja kastmete niiskes kuumuses sulavad kiiresti ja ühtlaselt kõik sulatatud juustud, mille kohalikeks esindajateks on Merevaik ja suitsujuust,
Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja
Riis. Pastatooted. Helbed. Müsli. Riis pikateraline (ameerika, basmati, jasmine) - keskmise- või lühikeseteraline (risotto, valencia jne) Teiser riidis kiirkeedu, eeltöödeldud, pruun, punane. Pasta makaronid on üks past liike. Pasta peab olema valmistatud durum jahust. Itaalias valmistatakse üle 300 erineva pastatoote. Jaotus lähtub toorainest: nisu, riisi, mungaoa, tatranuudlid. Helbed sorteerimine, puhastamine, koorimine, röstimine, kuumutamine, pressimine, kuivatamine, jahutamine, pakendamine. Müsli põhikoostis: teraviljahelbed, värske v kuivatatud puuvili, pähklid, seemned. Piima toiteväärtus, joogipiima saamine. Põhiline kaltsiumiallikas, oluline osa päevasest toitainete vajadusest, sisaldab täisväärtuslikku valku, vajalikke vitamiine, makro- ja mikroelemente. Piimas on tunduvalt rohkem asendamatuid aminohappeid kui teistes toiduainetes. Piimas olev kaltsium on
rakkude struktuur võib muutuda. Kuiv preparaat fikseeritakse, et · kinnitada mikroorganismid tugevalt klaasi külge ja vältida nende mahapesemist preparaadi värvimisel; · surmata mikroorganismid (NB! Eriti tähtis patogeensete mikroorganismidega töötamisel!); · muuta mikroorganismid vastuvõtlikuks värvimisele. Preparaate võib fikseerida kas kuumutamisega, metanooliga (2-3 min), etanooliga (10-15 min) või etanooli-eetri seguga töötlemise teel. Põhiline fikseerimismeetod on kuumutamine - preparaat tõmmatakse (NB! Preparaadipoolne külg ülespoole!) aeglaselt 3 korda läbi põleti leegi. Nõuetekohaselt tegutsedes peab kohe vastu käeselga surutud klaas kergelt nahka kõrvetama. Preparaadi ülekuumenemisel rakud deformeeruvad, liiga nõrga kuumutamise korral ei kinnitu nad aga klaasile ja uhutakse veega ära. 2) Iseloomustage esimese teema raames kasutatud söötmeid põhikomponendid, koostise erinevused. Millisel juhul üht või teist kasutasime. Miks?
aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb
Õlle kiire jahutamine pole soovitav, parim viis jahutamiseks kinnise pudeli asetamine jäävette. MAHLAD · TOORMAHL koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid · KONTSENTREERITUD MAHL valm. mahlast, millest on eraldatud vesi eriliste töötlemismeetoditega, väljaarvatud otsene kuumutamine. Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata · MAHLAPULBER valm. mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel (mitte kuumutades) · NEKTAR valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass vähemalt 25%. Koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest või nende segust, millel on lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata. Suhkruid ja mett võib
11. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. 11.1. Karastamine Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 14 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (pool- karastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemist (ferriidi ja tsementiidi) teket. Joonis 16. Terase karastustemperatuuri valik 11.2. Lõõmutamine
happega maha pesta kolvi kaelale sattunud uuritava aine osakesi. Järgnevalt lisatakse 13 ligikaudu 0,5 grammi CuSO4 x 5H2O või 0,1 g CuO, liigutade kolbi selliselt, et uuritav aine kaalutis kattuks ühtlaselt väävelhappega ja seguneks katalüsaatoriga. Kolb asetatakse spetsiaalsele pliidile. Kolvile pannakse veega täidetud ümarkorgid. Toimub intensiivne kuumutamine temperatuuril 330 kraadi. Keemine lõpetatakse, kui reaktsioonisegu on muutunud läbipaistvaks. Keetmist jätkatakse veel pool tundi, et veenduda lämmastiku täielikus üleminekus ammooniumsulfaadik. Kolvi sisu lastakse jahtuda ja viiakse läbi veeauru destillatsioon UDK- destillatsiooniseadmes. Destillatsiooni läbiviimine: · Kjeldahli kolbi, milles on mineraliseerunud proov, lisatakase mõõtesilindriga 50 ml
soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks. Maakrikastatud maakmetallioksiidmetall 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia),kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) ...
Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad) Mittetermotöödeldavad (mittekarastatavad ja vanandatavad) Karastamine kuumutamine temperatuurini, mil sulami intermetallilised faasid lahustuvad alumiiniumis täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ning sellele järgnevas kiires jahutamises üleküllastunud tardlahuse saamiseks. Vanandamine on karastamisele järgnev protsess, mis seisneb toatemperatuuril hoidmist mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) võikõrgendatud temperatuuril hoidmine kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Lõõmutamine
alumiiniumoksiid komponent seondub veega ja eraldub soojus. seejärel pikaajalisemas tugevnemisfaasis osalevad kaks ränioksiidi sisaldavat komponenti 25. Andke ülevaade keraamiliste materjalide põhitehnoloogiatest. tihendamine - nt pulberpressimine - pulber surutakse rõhu all vormi. valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus?
Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest
konsentratsiooni erinevused. Terase kuumtöötlemisel on oksüdeerumise(põlemise) seisukohalt määravaks ka temperatuur millest alates algab tagi ( raudoksiidi) moodustumine. Terase pinnal tekib pikaajalise ja kõrgetel temperatuuridel kuumutamisel paks tagikiht, mille kõrvaldamine on kulukas, rääkimata terase hävimisest. Alaeutektoid teraseid kuumutatakse kuumtöötlemisel faasipiiri AC3 lähedastel temperatuuridel, et säiliks austenniidi pärilikult peeneteraline struktuur. Terase kuumutamine tunduvalt kõrgemale faasipiirist AC3 toob kaasa austenniiditera kasvu, millega omakorda kaasneb jahutamisel ebasoovitava jämedateralise struktuuri teke. Oht on suurem massiivsete ja paksude toodete töötlemisel millal valitakse tavaliselt kõrgem temperatuur. Sellest on ka osaliselt põhjustatud suurte toodete madalamad mehaanilised omadused võrreldes väikeste ja õhukeseseinalistega. Külmsurvetöötlus
Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi. Endospoorid ja mitmed kuumaresistentsed viirused (hepatiit) hävivad alles temperatuuril 121 125 kraadi. Kõrge temperatuur tapab mikroobid valkude denatureerimise kaudu. Niiske kuumus on tõhusam, kui kuiv. Pastöriseerimist kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses. Pastöriseeritakse ka hoidiseid (kompotid, marineeritud kurgid jne). Toiduained säilivad hästi jahedas ja külmutatult. Temperatuuril alla -12 oC ei paljune ka psührofiilid. Madalatel temperatuuridel mikroobid üldiselt ei hävi, kuid nad ei paljune ega kasva. Rakkude külmutamist mitmesugustes kaitsesöötmetes (puljong, seerum, glütserool) kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel
9. Kirjeldage materjalide karastamise, tsementiitimise ja lõõmutamise protsessi ning milline on nende protsesside teostamise eesmärk? Karastamine - toimub rahuliku kuumutamisega kriitilisele temperatuurili umbes 1000°C ja olenevalt materjali suurusest, massist hoidmise kestvus, sellele järgneb kiire jahutamine õli või vee (emulsiooni) vanni. Tulemusena saadakse kõrge pinna kõvadus HB ja tugevus Rm mitte voovil tekivad sisepinged. lõõmutamine mõõdukas kuumutamine erinevatele temperatuuridele (kõrge, keskmine madal), järgneb hoidmine ning seejärel aeglane jahutamine (koos ahjuga). Tulemus sisepinged vähenevad ja struktuur ühtlustub. noolutamine (tulemusena saadakes kõrge pinnakõvadus ja kõvadus, kuid tekkivad sisepinged) analoogne protsess lõõmutamisele, mida teostatakse madalatel temperatuuridel. Eesmärgiks ühtlustada struktuuri ja vähendada sisepingeid. Protsessid koosnevad kolmest
korrosioonikindlust, veepüsivust jt. omadusi kütuse tuhad, räbud, põletatud savid), orgaanilised lisandid (tardumist ja kivinemist reguleerivad ning jahvatamist hõlbustavad jm. lisandid). Omadused ja vastavuskriteeriumid: keemilised omadused, veevajadus, tardumine, kivistumine, eksotermia (soojuse eraldumine), mahumuutuse ühtlus, hügroskoopsus, jahvatuspeensus. Õhksideained: Kips- ja anhüdriitsideained: saadakse looduslikust kipsist. Tootmine: tooraine kuivatamine, jahvatamine, kuumutamine. Veega segamisel tardub ja kivistub (u 40min). Mida rohkem vett, seda nõrgem ja suurem poorsus. Kasut.: vaheseinaplaadid, paneelid, kipsplaadid, mörtides, pahtlites, krohvides. Õhklubi: valmistatakse kustutamata tükklubjana, jahvatatud lubjana ja kustutatud lubja pulbrina. Saamiseks põletatakse lubjakivi kriiti allpool paakumis to. Tootmine: kaevandamine, ettevalmistamine (peenestamine, sorteerimine), põletamine. Lubja kustutamine on eksotermiline protsess (eraldub soojus)
Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid – klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad
Vask. Alaline vool, miinus elektroodis, keevitusasend: PA, põkkliide. Materjali Liite ette- Kihtide Elektroodi Varda läbi- Voolu paksus valmistus arv läbimõõt (mm) mõõt (mm) tugevus (A) 1,5 II 1 1,6 2,0 90...100 3,0* II 1 3,2 3,0 150...200 5,0* V 2 4,0 4,0 180...300 *-- eelnev kuumutamine. Enne keevitamisele asumist vaja teha: 1.Volframelektrood puhastada mustusest ja rasvast. 2.Kui volframelektroodi ots puutus kokku keevitusvanniga või lisavardaga keevitamise ajal, siis tuleb lisavarda ots eemaldada ja elektrood uuesti teritada. 3.Volframelektroodi otsa järgi saab määrata, kas meie valitud keevitusvool oli õige (vt. eespool tabelit). 4.Et saavutada täielikku elektroodi puhtust, tuleks elektrood süüdata
4. Rose 50 93,75 sulam Vismut Plii 25 Tina 25 Newtoni sulam 5. Vismut Plii 50 95 Tina 31,25 18,25 Sulamite valmistamiseks tuleb komponendid sulatada tiiglis ja hoolikalt segada. Komponentide sisaldust kombineerides on võimalik saada nn. vahepealseid sulamis- temperatuure. Joodiste ja jootekoha kuumutamine toimub madalatemperatuuriliste ja pehme-joodiste korral enamasti tõlvikutega, suuremate pehmejoodistega joodetavate detailide korral käsutatakse ka jootelambi või gaasipõletiga. Kõvajoodiste korral käsutatakse kas jootelampi, gaasipõletit või elektrikaart. Tabel 10. Kergsulavad (pehmed) joodised. Sulamis- Jrk. nr. Koostis % temperatuur Kasutusala °C 1
keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõikidel valkudel aga tertiaarstruktuuri pole ning seega jäävad nad väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. -) Kvaternaarstruktuuri puhul räägitakse kahe või enama polüpeptiidid ühinemisel moodustunud valgust. * Denaturatsioon selleks võib olla valkude kuumutamine, mehaaniline töötlemine. Selle käigus kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalamat järku struktuur. * Renaturatsioon kui denaturatsioon kaob, siis hakkab toimuma denaturatsiooni pöördprotsess ning renaturatsiooni puhul püüab valk taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisest ei saa renaturatsiooni toimuda valkude jaoks kriitiline temperatuur on umbes 70oC). * Valkude puhul saame rääkida, et on olemas lihtvalgud (koosnevad aminohapetest) ja ka
jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Karastus - terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus – see on karastuse põhieesmärk. Eristatakse mitmeid karastustviise: tava- (detaili kuumutamisega kogu ulatuses) ja pindkarastust, laus- (jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Tavakarastus eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või AC3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket. Noolutus - seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises
adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Portland tsement- Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400 C. Kasutatakse mörtides ja betoonis. 98. Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel. Portland tsement betoon- Koosneb portland tsemendist, liivast, kruusast, veest. 99. Värvid- on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus- Veevabad (õli-, lakk-, pulbervärvid); Vesivärvid, Emulsioonvärvid 100
Võtab vastu kalluriga toodud asfaltbetoonisegu, pideval edasiliikumisel annustab vastuvõtupunkrist vajaliku koguse ja laotab selle ühtlase kihina ettenähtud laiuses, tihendab eelnevalt laotatud kihti ning silub kihi pealispinda. Liigitatakse kasutusala ja jõudluse järgi (kõnnitee- ja sõidutee laoturid), alusvankri järgi (roomiklaoturid, rataslaoturid) 275. Asfaltbetooni valmistamise tehnoloogia Bituumenis oleva vee väljaaurutamine ja bituumeni kuumutamine. Mineraalmaterjali etteandmine, kuivatamine jua kuumutamine. Mineraalmaterjali (liiv, killustik, filler) ja bituumeni annustamine. Mineraalmaterjali segamine bituumeniga. Valmis asfaldisegu laadimine autodele, teisaldamine lattu, jahutamine. 276. Asfaltbetoontehaste liigitus Alalised ja ajutised. 277. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem
nideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastami- T seks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks Seisutamine termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud 2...10 h terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolu- tamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike Kuumutamine omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise kuni 700...760 oC ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta- takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja t valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvat- siooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlusta-
3) Silumisplaadi pikendid laoturi laiuskabariiti 4) Tõsta tigutransportöör ülesse 5) Rakendada silumisplaadi transportlukustid 6) Puhastada tambid, lasta töötada madalal kiirusel 7) Lülitada silumisplaadi kuumutussüsteem välja, sulgeda küttesüsteemi ja gaasiballoonide ventiilid 8) Eemaldada nivelleerimisseadmed. 61. Gudronaatori kasutamine teedeehituses, üldehitus. Sideaine teepinnale kandmine reguleeritava laiuse juures, sideaine kuumutamine ning sideainega mahuti täitmine ja tühjendamine. Sideainemahuti, jõuallikas(mootor), pihustusagregaat, lülituskraanid, kütteseade, pihustipruss. 62. Iseloomustada gudronaatori sideainemahutit, pihustusagregaati. Bituumeni/sideainemahuti on survevaba metallmahuti sisemiste vaheseintega küljel asuva nivoonäituriga, isoleeritud luugiga sissekeevitatud kuumutustorustikuga. Mahuti eesotsas on tehnoloogiline ruum, kus asuvad gudronaatori mootor ja seadmete ajamid.
Seda nimetatakse piima homogeniseerimiseks. Poepiimal ei tõuse koor enam pinnale. Või saamine: Koorest saab ->või see on õ/v -> saadakse v/õ/v tekib kahekordne emulsioon Emulsiooni lõhkumine (deemulgeerimine): 1) kaitsekile keemiline lõhkumine, lisatakse aineid, millised lõhuvad kaitsvad adsorptsioonikihid. Näiteks hapete lisamine. 2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle tulemusena toimub emulsiooni pööramine. 3) kuumutamine vähendab emulgaatori adsorptsiooni. 4) mehaaniline mõjutamine kaitsekihtide lõhkumine kas mehaanilisel või elektrilisel meetodil. 5) elektrolüütide lisamine, elektroforees 6) emulgaatori asendamine teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator. 33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Aerosoolid Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
Termopuidu nime kannab materjal, mis on saadud puidu termilisel töötlemisel kõrgendatud temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb, niiskusdeformatsioonid vähenevad). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas; 3) jahutus. Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule: 1) Termo-S okaspuit; 190°c: ehitiste komponendid, sisustamine (kuiv ruum), mööbel, aiamööbel, sauna pingid, uksed-aknad 2) Termo-S lehtpuit; 185 °c: sisustamine, mööbel, põrandad, saunadetailid, aiamööbel 3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad, põrandad, aiamööbel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
