Elektrolüüs-elektrivoolu läbijuhtimine lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev reaktsioon. Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisand...
kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabor. Kuna aju on meie organite pealik, siis ta tegeleb ka emotsionaalsete ja psüühiliste asjadega. Näiteks kui inimene armub või on vihane, tekivad samuti erinevad reaktsioonid kehas. Kuid siiski ei piirdu keemialabori võrdlus ainult organites. Inimese närvisüsteem on meie kehas kõige pikem juhe, mille abil meie keha saab
Metall Aktiivsus Eraldamine K Na Li reageerib veega NÕRK Sr elektrolüüs Ca Mg reageerib hapetega Al Zn Cr Fe Cd reageerib hapetega KESKMINE sulatamine Co Ni Sn Pb Cu Ag kuumutamine Hg tugevalt oksüdeeruvate hapetega TUGEV või füüsiline Pt eraldamine Au Metallide omaduste muutused, liikudes tabelist alt üles: aktiivsus suureneb; annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada; roostetavad või tuhmuvad kergemini; vajavad rohkem energiat (ja erinevaid meetodeid), et oma maagist eralduda;
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse
H3C H Br H + H2O 7. Milline on selle reaktsiooni tõenäolisem mehhanism? Nimeta lähteained ja produktid ning määra kõikide selles protsessis osalevate ühendite isomeersus (nii kiraalsed kui ka mittekiraalsed ühendid.( 10 p) H H3C CH3 H H OH H+ Kuumutamine 8. Määra alljärgnevate reaktsioonide tõenäolisemad mehhanismid (SN1, SN2, E1 või E2), määra ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid, nimeta lähteained ja produktid. (5p) CH3 H3C H3C Br + H2O HBr + H H H H H CI + NH3 HCI + H H OH H H H + H+ H2O + H H3C OH H H3C CH3
noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist? A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC 6.4. Kuidas karastatakse teraseid (Tp, valik koos p6hjendusega)? Liigid: tava- (kuumutamine kogu detaili ulatuses) ja pindkarastus, laus- (jahutamine kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastus Tavakarastus: · Terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada austeniidi teke · seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke · jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket Karastustemperatuuri valik tehakse sõltuvalt süsinikusisaldusest:
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja
õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. Karastamisel kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus suurenevad ning sitkus väheneb. Lisaks tekivad materjalis sisepinged. Karastamise protsessi juures on kolm põhilist faasi:
Alustatud laupäev, 15. märts 2014, 00:17 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 15. märts 2014, 00:19 Aega kulus 2 minutit 8 sekundit Punktid 15,0/15,0 Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis...
1. J. Thomsoni- loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Tema mudeli järgi ei saa seletada miks aatomid kiirgavad. Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sag...
Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1 Katsekehde C-sisaldus ning karastamistingimused
Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake-märklaud Osake-osake CERNis (Euroopa tuumauuringute keskus) Large Hadron Collider (LHC) ehk Suur Hadronite Põrkur (1954) Termotuumareaktsioon Tuumadest koosneva plasma kuumutamine temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele Tokamak-reaktsioon Plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt, toimub ainult tähtedes Plahvatuslik kokkusurumine Tokamak-reaktsioon Masin, millega toroidaalse (sõõriku-kujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat (Tamm ja Sahharov) Lühend vene keelsest väljendist " " Stellaraatorist eristab pints-efekt Bootstrap-vool ITER Cadarache'is (2018) Plahvatuslik kokkusurumine
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toim...
16,36 226 400 Vastus: n = 13 N=3 F = 3700 N Lisaküsimused: 1. Põhjendada lühidalt vahelõõmutuste otstarvet protsessis. Tõmbamisel metall kalestub, s.t. läheb tugevamaks ja kõvemaks, kuid ka hapramaks. Selleks et taastada töödeldava metalli plastsed omadused ongi vahelõõmutamine. 2. Miks tõmmatakse materjali reeglina külmalt? Külmal materjalil on tõmbetugevus suurem. Kuumutamine suurendab metalli plastsust, kuid vähendab samal ajal tõmbetugevust. 3
). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.10.kõige enam kasutatakse edutseerijana süsinikku,süsinikoksiidi.11.Malm on habras ja raskesti töödeldav.Malmist tehakse nt kütteradiaatoreid,pliidiraudu jm.Teras on malmiga võrreldes oluliselt paremini töödeldav ja mehhaaniliselt vastupidavam.Ka teras sisaldab süsinikku,kuid vähem kui malm kuni2%.12.särdamine ehk kuumutamine. Sulfiid oksudeerub, tekib vastava metalli oksiid ja eladub SO2- 2PbS+3O2--2PbO+2SO2.13.maagi tööt. Etapid: maak-rikastatud maak-metalli oksiid- metall.Rikastamine,säradmine(ülevalO2), redutseerimine ül redutseerija.14:Üks tähtsamid eeliseid on see, et metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised.15.Korrosioonitõrje võimalused:a.metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga,b.metalli kaitsmine emaili-,värvi-või lakikihi abil,c
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus. Duralumiinium on AlCu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%. AlCu4Mg1 : Cu 3,84.9%, Mn 0,30,9%; Mg 1,21,8%; Si 0,5%; Fe 0,5% ENAW 2024 AlCu faasidiagramm: Töökäik 1. Määrasime duralumiiniumi HRB kõvaduse lähteolekus erinevatest kohtadest. 2. Määrasi...
kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste libedikus ei toimu, sest süsivesikuid lõhustavad ensüümid ei toimi mao happelises keskkonnas, kuna ensüümi lipaas esineb ainult vastsündinud mäletsejatel. Edasi paisatakse poolvedel söödamass perioodiliselt avaneva maolukuti kaudu osade kaupa peensoolde
mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu teiste valgustekke ilminguteks. 28. Miks nimetatakse teda külmaks helenduseks? Lk 73 Kuna helenduse põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine. 29. Nimeta kolm võimalikku siirdeliiki aatomite energiatasemete vahel. Lk 75 Siirdeliigid energiatasemete vahel: Neeldumine, spontaanne ja stimuleeritud kiirgus 30. Mis vahe on spontaansel (iseeneselikul) ja stimuleeritud (e sund e. indutseeritud) kiirgusel? Kuidas erinevad neil tekivad valguslained? Miks viib
Isotermiline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. , kus p molekulide konsetratsioon Näide: gaasi aeglane kokkusurumine kolvi all silindris, mille seinad juhivad ideaalselt soojust. 42. Isobaarilise protsessi definitsioon, võrrand, graafik, näide. Isobaariline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. Joonisel on kujutatud ühe ja sama gaasikoguse kahele erinevale rõhule vastavaid isoterme. Näide: gaasi kuumutamine hermeetilise kolviga suletud silindris, kusjuures kolb võib vabalt edasi-tagasi liikuda. 43. Isohoorilise protsessi definitsioon, võrrand, graafik, näide. Isohooriline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. Näide: näiteks gaasi kuumutamine suletud anumas, mille soojuspaisumine on tähtsusetult väike. 44. Selgitage, kuidas järeldub isobaarilise ja isohoorilise protsessi graafikust madalaima võimaliku temperatuuri olemasolu.
Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega) aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all.
värskem oli rasv, seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada valmisseep seebipärast. Valminud seebisegu tasasel tulel keetes lisati väikeste koguste kaupa soola. Segu muutub sealjuures esialgu vedelamaks, siis aga hakkab seep tasapisi pinnale tõusma. Väljasoolatud seep võidi keeta puhtaks ehk klaariks. Seejuures seebistusid viimased vabad rasvaosakesed ning ka üleliigne vesi auras seebisegust ära. Saadud seebimass oli tihe ja ühtlane. Seejärel kuumutamine lõpetati ja jäeti seep seisma, et tekkinud soop korralikult eralduks ja põhja vajuks. Valmiskeedetud seep jäeti patta jahtuma ja hanguma. Päris seep kogunes peale, seebipära ehk soop jäi alla. Soopa kasutati mustemate riiete ja põrandate pesemiseks. Hangunud seebist lõigati noaga tükid, mis pandi ahju peale, truubiäärele või mujale soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Valmisseep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.
Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati, kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted
Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9. Päriliku info säilitamine ning täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus 10. mRNA Info toimetamine tuumas olevatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumiskohta tRNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta rRNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, kus leiab aset valgusüntees 11. Kuumutamine 90-95 °C juures 12. Polümeraasi ahelreaktsioon, See on meetod, mille abil tehakse uuringumaterjalis kindlaks uuritavale haigusetekitajale omane pärilikkuseaine, DNA Dna analüüsi kasutatakse isikute tuvastamiseks ja isaduse määramiseks
Aatomnumber Aine omadused Aurustumine Destillatsioon Koefitsient ehk Prooton Destillaat kordaja Puhas aine Elektrijuhtivus Kolb Põlemine Elektron Kondensatsioon Põleti Elektronskeem Kontsentratsioon Reaktsioonivõrrand Elektronkate Korrosioon Redoksreaktsioon Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine
Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur. Muna kollane ja muna valge vahustatakse eraldi. Siis
Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu ei ennustata ka tootmise märkimisväärset suurenemist, sest tootmisseadmed ja märgketrus on väga kallid, samas on aga viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine. Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures ei kahjusta viskooskiude, ent pikaajaline kuumutamine 120 C juures kahjustab. Ka põlemisel käituvad puuvill ja viskoos sarnaselt, seega põleb ka viskoo suure leegiga, väga kiirelt ning eritav puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imades endasse palju rohkem vett kui puuvill, ent kuivab aeglaselt, mis omakorda hõlbustab viskoosi värvimist hea imavuse tõttu. Samuti kasutatakse seda ka mähkmete ja hügieenisidemete
korpused ja kered valatud malmist. Näiteks: malmist ahjupott ja pliidiraud. 10. Alumiinium ja tema sulamid. Liigitus, kasutamine. Al-sulamite tähistamine. Al- sulamite termotöötlus: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. Alumiinium on hõbevalge,pehme ja plastne metall. Alumiiniumi sulamid:silumiin, magnaalium ja alumell.Kasutatakse:autod,lennukid,uksed,elektriliinid.Eriti puhas: A999;kõrgpuhas:A995,A99,A95;tehniline:A85,A8-A5,A0. Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine. Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30...50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Vanandamine kunstlikul viisil peale karastamist kuumutada detaili ja lasta tal jahtuda, korrates seda protsessi 2 – 3 korda. 11. Muud mitteraudmetallid: Cu, Ni, Ti ja Mg ja nende sulamid. Puhaste metallide omadused
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega ...
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.)
Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad ...
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oks...
seisundi iga, kestust Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile.
kooriku nõrgematest kohtadest. • Põhjused: • vähe siduv jahu (tehtud kasvama läinud teradest, jahu on valkainevaene, nõrga valkainega jne) • taignas on palju odra-, maisi- või kaerajahu • nõrgalt seotud taigen, mistõttu toode vajub kergelt laiali ja tekivad praod • taignaku pind on kerkimise ajal kuivanud ja rebeneb küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud • auru puudumine küpsetamisel • liigne veeaur ahjus, põrandaleibadele tekivad küljelõhed KOORIKU KÕRBEMINE • Olenevalt tootest peab koorik olema helekollane kuni tumepruun ja ei tohi olla kõrbenud • Põhjused: • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine
3 külmutatav toidukogus ei tohi ületada 5-10% külmiku mahust. Sügavkülmutamiseks tuleb eelistada vee- ja ühukindlaid pakendeid (plastkarbid, kilepakendid, foolium jne). Juba õhuke jääkirme külmelementidel halvendab soojusülekannet ja suurendab elektrienergia kulu. TOIDU SÄILITAMINE KÕRGE TEMPERATUURI ABIL Pastöriseerimine on toiduaine kuumutamine temperatuuril alla 1000C. Pastöriseerimisel hävib enamik mikroobe Bakterite spoorid ei hävi, nendest võivad säilitamisel areneda uued bakterid Madala happesusega toiduaineid ei tohi kodustes tingimustes konserveerida nn vesilahustes: aedoad, herned. (parem sügavkülmuta) Steriliseerimine on toiduaine kuumutamine temperatuuril üle +1000C, tavaliselt +115-1350C juures.
Vähendatud rasvasisaldusega toitude tarvitamine võib põhjustada erinevaid tervise probleeme ning ka rasvaasendajate kasutamisel on kõrvalmõjud,Seejuures ei tohi unustada,et paljud vitamiinid on rasvlahustavad,Kõige mõistlikum on kasutada siiski mõõdukas koguses võimalikult naturaalseid loomseid ja taimseid rasvu. B.Toitu võib valmistada nii keetes kui ka praadides.Kummal juhul toimub kuumutamine kõrgemal temperatuuril? Miks? Praadimisel.Vesi arustub 100 kraadi juures. Kas timeõlis on loomse rasvaga võrreldes rohkem või vähem küllastumata rasvhappe jääke? Rohkem. Selgitage,kas toiduks peaks eelistama taimeõli või tahket rasva.Tahker rasva kuna see on tervislikum Soovitatav:60% rasvadest taimsed ja 40% loomsed (suurema osa võiks moodustada kala)
avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal. Kaevandamist alustati käsitsi Pavandu karjäärist 1916. aastal. Edasi alustati käsitsiväljamist mitmes avamusalakrjääris, jätkates hiljem kaevandustes ja pärast seda sügavamates karjäärides ning kaevandustes. Kõigis põlevkivikarjäärides on kasutatud vaalkaevandamisviisi. Eesti kaart ,kus on märgitud põlevkivi leiukohad. Utmine Utmine on eelkoksistamine on termilise töötlemise reziim (põlevkivi kuumutamine kuni 500C), mille eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine. Saadav õli on oma iseloomult tunduvalt erinev uttetõrvast- tema iseloomulikuks jooneks on kõrge aromaatsete süsivesinike sisaldus ,,Utmine on põlevkivi kuumutamine 300-500 kraadini kinnises retordis, kinnises torus ilma õhu juurdevooluta ja sellistes tingimustes see põlevkivi hakkab välja ajama õli ja gaasi. Need püütakse kinni torustikesse ja lähevad juba poolproduktide tootmiseks. Utmine on loodusliku protsessi
Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis toimub pidevalt informatsiooni vahetus juhtimisseadme ja juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid,
Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu...
Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12
hävib, muutub toiduainete konsistents, lõhn, maitse. Keedetud toiduained on pehmemad ja paremini omastatavad. Keetmiseks kasutatakse lahtiseid katlaid, mida kuumutatakse auruga, elektriga või lahtisel tulel. Tööstuses kasutatakse surve all töötavaid autoklaave, vaakumkatlaid, auru-keedukambreid. 3.2. Kupatamine ja blanseerimine Kupatamine ja blanseerimine on toiduainete lühiajaline kuumutamine vees või aurus mitmesugusel eesmärgil. Liha kupatatakse vahu eemaldamiseks ja liha tihendamiseks. Herneid ja ube blanseeritakse paisutamiseks, kapsaid blanseeritakse ebameeldiva lõhna eemaldamiseks jne. Kupatatakse ja blanseeritakse toiduaineid metallkorvides, mis lastakse kuuma veega täidetud reservuaari. Seejärel toimub koheselt kiire jahutamine külmas vees, et väljtida ülekeetmist ja riknemist. 3.3. Hautamine
· Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada. · Sõltuv gaaslahendus õhu kuumutamisel tekivad laengud; kuumenemisel osa gaasi aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid. Mitmesuguseid lahenduste liike gaasides · Termoionisatsioon piisavalt kõrge pinge puhul tekib elektroodide vahel olukord,
Samuti võib katseklaasis aineid (lahuseid, vedelikke, tahkeid aineid) soojendada või keeta. Kuumutamisel kasutatakse katseklaaside hoidmiseks katseklaasihoidjat. See on kas puidust või metallist spetsiaalne näpitsakujuline hoidja. 2) Keeduklaasid on õhukeseseinalised lamedapõhjalised silindrilised klaasnõud, mida kasutatakse reaktsioonide läbiviimisel, vedelike soojendamiseks ja keetmiseks. Keeduklaasi tohib kuumutada ainult asbestvõrgul. Kuumutamine lahtisel leegil või elektripliidil ilma asbestvõrguta on keelatud. 3) Kolvid on õhukeseseinalised mitmesuguse kujuga klaasnõud. Neid kasutatakse suuremate vedelikuhulkadega töötamisel. Kolvi maht võib olla alates 25 ml kuni mitme liitrini. 4) Lehtreid kasutatakse vedelike valamiseks peenekaelalistesse nõudesse ja filtreerimisel. Kõrvuti klaaslehtritega kasutatakse ka plastmassist valmistatud lehtreid. Lehtreid
Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi
täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Steriliseerimine- toimub toiduainetes leiduvate mikroorganismide hävitamiseks · Seda tehakse hetmeetiliselt suletud taarasse pakitud toiduainete kuumutamisel üle 100°C 30 min kuni 2 tunni vältel · Selliselt töödeldakse plekk või klaaspurkides puu- ja köögivilja-, liha-, kalakonserve. Pastöriseerimine · On toiduainete kuumutamine 60-100°C juures 5-30 minutit. · Kõik elusad mikroorganismid hävitavad, kuid toiduainete keemiline koostis jääb enam-vähem muutumatuks. · Pastöriseeritakse piima, puu- ja köögiviljamahlu, keediseid, dzemme jne. Konserveerimine madalal temperatuuril · Jahutamine- toiduained jahutatakse külmkapi temperatuurini 0°C- 5°C põhjustab mikroobide arenemise järsu aeglustumise. Külmutamine · Et m
Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused Valguseteke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks . Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust
Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini liigitamist jootekoha kuumutamise viisi järgi. Jooteljootmisel e. tõlvikuga jootmisel kuumutatakse joodist ja jooteliidet jootli e. jootetõlviku abil. Gaasjootmisel toimub kuumutamine gaasileegi abil nagu gaaskeevitamiselgi. Ahijootmisel kuumutatakse tooteid ja joodist ahjus. Induktsioonjootmine toimub kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumutamist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjootmisel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kontaktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
