tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
*Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas. Sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimu suhetes ega ressursside jagamises. Põhjused: *Töötus. *Erivajadus või kuulumine vähemusrühma. *Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Kuidas vältida? *Luua sotsiaalseid töökohti. *Korraldada ümberõpet ja täiendkoolitust. *Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike toetusprogrammide pakkumine äärealadele. Sotsiaalne kaasatus inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus omada ligipääse ressurssidele ja teenustele
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateeg...
(vitamiin C puudusel- skorbuut- sisemised verejooksud [käest kinni võtmisel juba veresooned katkevad, kinnine vereringe läheb avatuks]) (vitamiin D puudusel- rahhiit- luude pehmenemine ja deformatsioon) Vitamiinide puuduse põhjused: 1) ühekülgne piiratud toitumine (arengumaades levinud, kus süüakse ühte toidukultuuri) 2) organismi haiguslikud seisundid (ei saa vitamiine omastada või talletada) (NT: soolestike operatsioonid, maksakahjustused) 3) kuulumine riskirühmadesse, kes vajavad vitamiine tavalisest rohkem (enneaegsed vastsündinud, rasedad ja imetavad emad, tippsportlased, eakad inimesed [nad ei saa toidust vitamiine kätte, seedekulglast ei imendu]) 4) teatud ravimite tarbimisel (tuberkuloosiravi puhul vaja B-rühma vitamiine juurde vaja) 5) antivitamiinide tarbimisel (NT: kanamunades selline valk nagu avidiin, mis on vitamiin H antivitamiin) Miks muna söömine siiski ei häiri väga H vit. Talitust?
Karpkala (Cyprinus carpio), Latikas (Abramis brama),Linask (Tinca tinca), Nurg (Blicca bjoerkna), Roosärg (Scardinius erythrophthalmus), Teib (Leuciscus leuciscus), Turb (Leuciscus cephalus), Särg (Rutilus rutilus),Säinas(Leuciscus idus), Tõugjas (Aspius aspius), Rünt (Gobio gobio), Vimb (Vimba vimba). TULEMUSED Uurimuse tulemusena selgus, et ainult Tõugjas (Aspius aspius) kuulub punasesse raamatusse. Tabel 1. Liikide kuulumine punasesse raamatusse Liik Eesti Läti Leedu Carassius gibelio - - - Cyprinus carpio - - - Abramis brama - - - Tinca tinca - - - Blicca bjoerkna - - -
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Svetlana Põld SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud:Heli Freienthal,MBA Mõdriku 2015 Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga hakkasid rääkima et tema riidleb nendega ja on mõnikord kuri.Lapsed on juba suured ja elavad oma elu. Abikaasa on juht ja kodus on harva.Merike tahab kolida Tallinnase poja jurde kui ta tuleb sõjaväest.Mis on juhtunud kohustustundlikuga ja profe...
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
rahvas – kes elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. Avalik võim 4) Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.(monarhia, piiramata monarhia, sesuslik-esinduslik monarhia, konstutsiooniline monarhia, vabariik, feodaalne vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi
Kui tööjõudu napib ja see muutub kallimaks, võivad töömahukale tootmisele orienteeritud välisinvestorid vähendada oma investeeringuid Eestisse või siit hoopis lahkuda; e) Euroopa Liiduga ühinemise positiivne mõju (juurdepääsu paranemine Venemaa turule, tõukefondid, Eesti atraktiivsuse kasv investoritele jm). Keskpikas perspektiivis positiivne mõju jätkub senisest tunduvalt suuremate tõukefondidest saadavate investeeringute kaudu Eesti majandusse. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud
Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e. Nimede keelsus Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE..............................................................................................................
..............................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................................................................................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:..................................................
Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND ............................................................................................................ 4 2) KUULUMINE SUURREGIOONI (LÕUNA- AASIA) .................................................................................. 5 3) BANGLADESHI ARENGUTASE ............................................................................................................. 6 4) MAJANDUSORGANISATSIOONID ......................................................................................... .............. 7 5) RAHVASTIK ....................................................................................................
................... Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8......................................................................................................
Lisaks senine võrk mitmetes maapiirkondades rahvastiku vähenemise tõttu jäänud ebaefektiivselt võimsaks, samal ajal kui Tallinna lähiümbruse jääb olemasolev võrk uuselamurajoonide kiire tekke tõttu puudulikuks. 2.2. Euroopa otsuste mõju Eesti energeetikale Pikk põlevkivitööstuse ajalugu ja sektori pidevalt kõrge töömaht on muutnud energeetika üheks tugevamini reguleeritud valdkonnaks. Peale Riigikogu loodud seaduste mõjutab energeetika valdkonda ka kuulumine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevusalasse, mistõttu märkimisväärne kogus otsestest juhistest ja valdkonda reguleerivatest määrustest tuleb just sealt. MKM-i mõju Eesti energeetikale võimendab ka Eesti Energia ja Eleringi kuulumine riigile, kuna just MKM suunab antud ettevõtete juhtkondade tegevust. Kuid nii MKM, kui ka Riigikogu ei saa lähtuda üksnes Eesti riiklikest ja huvigruppide vajadustest, vaid peavad arvestama
Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandus ..................................................................................
süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist.Vasakpoolsed parteid(Keskerakond,sotsiaaldemokraadid,rohelised)peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust.Rikkamad maksavad rohkem makse.Parempoolsed(reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad jõukamaid,ettevõtlusega tegelejaid.Nende arust peab inimene ise vastutama elu eest
kui täna, iseseisvate riikidena Euroopa Liidus. Meid ühendab geograafiline lähedus, keelesugulus ja paljus ka ühisele religioonile põhinev kultuuritraditsioon. Täna ehitavad soomlased ja eestlased üheskoos EL teiste liikmesmaade inimeste ja muude rahvastega üles uut ja paremat Euroopat. Järgides ka tulevikus oma rahvuslikke traditsioone ja eripära, oleme me teadlikud sellest lisajõust, mida meile mõlemale annab kuulumine Euroopa Liitu. Soome riik ja soome rahvas usuvad, et Eesti areneb ja muutub jõukamaks ka edaspidi, säilitades samas oma rahvusliku eripära. Meie omavaheliste sidemete tugevnedes oleme me teineteisele seda paremad koostööpartnerid, mida rohkem meil on koostööd ka teiste maadega. Soome suursaatkond Tallinnas on valmis andma oma panuse Soome ja Eesti vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus. Suursaadik Jaakko Kalela.
· Turg Transport · Seotud ettevõtted Side Äriteenuste osutajad alltöövõtjad 8. Välisinvesteeringud Eeldused: · Odav tööjõud, kvalifitseeritud töötajad · Valitsuse suhtumine investeeringutesse (sobiv seadusandlus, investeerijatele maksusoodustus) · Madalad maksud · Loodusvarade olemasolu, kliima · Hea transpordi geograafiline asend · Siseturu suurus ja selle ostujõulisus · Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, suhted teiste riikidega · Konkurentide arv · Majanduse stabiilsus, majanduskasv · Stabiilne poliitiline olukord · Hea infrastruktuur ja sidevõimalused Kasulikkus sihtmaale: · Kapitali, tehnoloogia sissevool · Uued töökohad sissetulekud suurenevad, elatustase paraneb · Oskuste paranemine · Tunnustus · Riigi maksutulud suurenevad, majanduskasv
Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Kui antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki, siis kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Inimese elu jaguneb lühikeseks maapealseks ja sellele järgnevaks igavesesks eluks. Maine elu olevat vaid lühike katseaeg. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust, see oli üheks eelduseks nii suure vaimulikkonna kujunemisele. Keskaja uskliku raske elu (8- 14 saj.) Kuna maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude katsetamine, tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine siit. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste
parlamendivalimistel. Valimiste toimumise tihedus – mida rohkem järjestikuseid valimisi, seda rohkem valijad tüdivad. 8) Erakondade ees seisvad probleemid kaasaja demokraatlikus ühiskonnas. Side ühiskonna ja oma traditsioonilise valijarühmaga nõrgeneb. Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest teguritest ja meedia mõjust. Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne 9) Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine. Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust: Rahva võim (ka rahva valitsus) Riik, kus võimul on rahvas Demokraatia põhitunnused: Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega) Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki-, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil)
Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26) Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu
Riigi valitsemise vormi Riiklikku korralduse vormi Poliitilist reziimi Riigi valitsemise vorm – selle all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega. Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea. Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi
3. etniline eripära ülemaailmselt on soositud nii massi- kui kõrgkultuuris; 4. leviv loodusläheduse filosoofia on soome-ugrilaste põline maailmavaade. Soomeugrilased teadvustavad, et lõppkokkuvõttes on samaväärne, kas assimileeruda venelaste või eurooplaste sekka. Assimilatsioon jääb rahvuse surmaks mõlemal juhul. Kõiki soome-ugri rahvaid on kokku u. 25 miljonit ning see on juba piisav hulk, et olla tegusam mõjur maailma rahvaste keskel. Kuulumine suuremasse hulka tõstab ka eneseteadvust. Tehnoloogia ja tsivilisatsiooni areng on olnud soome-ugrilastel pikka aega ebasoodne. Linnad, hierarhilised organisatsioonid ja jäigad mõtlemismudelid pole olnud meie loomulaadile vastuvõetavad. Individualistliku meelelaadiga rahvastel pole olnud edu riikide, sõdade ja kirikute maailmas, millega sobitumise tulemuseks on laialt levinud stress alkoholismi ja enesetappudega.
suurust ja staazi Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja töövõtja, Igaüks ise vastutaja pere näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, USA, Suurbritannia Prantsusmaa Õp.lk. 55 tabel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus või kuulumine vähemusrühma · Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Suur sotsiaalse tõjutuse probleem on Hiinas ja Venemaal. Vältimise võimalused: Kuigi moodsad sidevahendid, eeskätt Internet, aitavad kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- Õigus sotsiaalturvale peab automaatsel kuuluma igale kodanikule.
Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
........................................................................10 Kanada dollar madalam euro suhtes.........................................................................................10 2.1.2 Haridus.............................................................................................................................11 2.2 Arengutase teiste riikide suhtes...............................................................................................11 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4
b) vertikaalne keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 6.2. Sotsiaalne staatus: · Nüüdisühiskonnas mõjutab inimeste sotsiaalset staatust ehk positsiooni ühiskonnas (alamklass, keskklass, kõrgklass) lisaks majanduslikule heaolu erinevustele ka elustiili tunnused. · Sotsiaalset staatust mõjutavad: - Vanemate päritolu. - Haridus (madal haridustase vähetasustatud töö kuulumine alamklassi; haridustaseme kasv annab võimaluse vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks). - Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine (kujunenud arusaam sünnipärasest võrdsusest võimaldab ületada klassipiire sõltumata rassist, soost, rahvusest või päritolust). - Kasvav põlvkondade vaheline mobiilsus (laste ja nende vanemate väärtushinnangud ja elukutsed erinevad kaasajal rohkem kui varem).
vaimulikku seminari. Seminaristid elasid suures hoones, mis oli muust linnast müüridega eraldatud. Seminaris valitses karm ja askeetlik jumalakartlik kord. Varahommikul tuli minna palvusele, päeval tuli veel mitu korda palvetada ja paar korda sai välja jalutama, kell kümme õhtul tuli minna magama. Nii algas Soso noorusaeg. Suur osa neist polnud hingeliselt valmis selliseks eluks. Nad leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse. Intelligentsi hulgas levis tormiliselt revolutsioonilised ideed tänu publitsist Pjotr Tkatsovile. Ta väljastas raamatuid, kus ta seletas, et revolutsiooniks pole vaja rahva ülestõusu, vaid vandenõu edukast juhist. Nemad peavad haarama riigis võimu, seejärel muutma orjusega harjunud vene ühiskonnast ning kihutama siis täieauruga helgesse tulevikku, sotsialismi. Neid raamatuid lugedes muutus poisi iseloom, kadus lõbusus ja mängulust
Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud? Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende
idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) 8. Rahvastik
,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine.
2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Olulised on valija vanusega seotud nõuded nii hääletamisel kui kandideerimisel. Enamuses riikides saab hääletada alates 18.eluaastast, Eestis võib kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 3 2.2 Valimistel on vaba konkurents: Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust
Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsioon võib üles astuda ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine pole parlamendiliikmele kohustuslik. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi. Parlamendi erakondlik jaotus poliitiliste positsioonide alusel: · Koalitsioon need parteid, mis kuuluvad valitsusse. · Opositsioon erakonnad, mis ei kuulu valitsusse. Kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. 2
o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk,
Teksti osade vahel puudub põhjuslik seos ja aja vool on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Lugeja pole enam kõikteadja ega hinnangute andja. 4. Mis vahe on mõistetel modernne ja modernistlik? modernsus -- tähistab järgnevalt objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev); modernne -- omadussõnana, mingi nähtuse või mõtleja kuulumine modernsusse, kaasaegsusesse; modernistlikku kunstivoolu esindav; kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. modernism, modernistlik -- tähistab subjektiivset valdkonda, mingit mõttevoolu või end manifesteerivat tegevust, kindlat suunda, aega või ajastut; olulisel kohal refleksioon. 5. Mis on modernistide arvates kunsti ülesanne? Teha inimeste seniseid seisukohti iroonilisemaks ja skeptilisemaks, pigem panna neid
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise. Tsunfti kuulumine andis õiguse olla käsitööline. Kes seisi väljaspool tsunfti, see ei tohtinud käsitööd teha. Tsunfti peamine ülesanne oli toootmise ja müügi reguleerimine. Tsunft lubas linnas tegutseda vaid sellisel hulgal käsitöölistel, mis tagas kõigile tsunfti meistritele piisavalt tööd ja leiba. Tsunft nägi ette ühesuguste tööriistade ja töövõtete kasutamise, toormaterjali ja tellimiste hankimise korra, toodangu ühtlase kvaliteedi ja hinna
30. Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias? Mida mingi aste iseloomustab? Oska tuua näiteid. V: Maslowi vajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. 31. Kirjelda tarbija ostukäitumist
kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi. Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele. Õpetaja peab mõtlema, millised ülesanded ja mängud kutsuvad ühisele uurimisele. Eelõpetuse õppekavad koostatakse Soomes kolmel tasandil. Riikliku õppekavana toimib Koolivalitsuse poolt heaks kiidetud Eelõpetuse õppekava alused. Õppekava suunab omakorda parlamendi ja valitsuse poolt kinnitatud üldharidusseadus ja -määrus.
a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA - liikmeks. Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas "korvpalli isa" James Naismith. Eesti kuulumine FIBA-sse peatati 1940. a. Eesti annekteerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991. a. taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBA-s. Aastatel 1998 - 2002 korraldas Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis MTÜ Eesti Korvpalliklubide Assotsatsioon. Alates hooajast 2002/2003 korraldab Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis taas EKL. [6] 5
...........................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib?
09.2009.a. seisuga (17%), Võrumaal (16%). Kõrge tööpuudus on ka Valgamaal (14,%) ja Põlvamaal (13%). Väiksem tööpuudus on Tartu- ja Jõgevamaal (9%). Kõige suurem töötuse määr on keskkooli haridusega inimestel (28,4%), kutsekõrgkooli haridusega on seevastu töötuse määr (2,8%) (statistika 2009). Eraldi on hakatud suuremat tähelepanu osutama riskigruppidele. 01.01.2006.a. jõustunud Tööturuteenuste ja toetuste seaduses sätestati rida uusi riskigruppe. Riskirühma kuulumine otseselt ei piira ega loo juurde erilisi eelistingimusi teenuste ja toetuste saamisel, vaid sellise grupi määratlemine on vajalik teenuste paremaks suunamiseks. 4 Joonis 2. Registreeritud isikute osakaal riskigrupis 2.2 Tööturupoliitika Tööpoliitikana laiemas mõttes käsitletakse tööjõu maksustamise, tööseadusandluse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
