Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil · sotsioloogilised roll, staatus, kuulumine gruppidesse Näited: Kohalike omavalitsuste huvigrupp Valijaskond, elanikkond, maksumaksjad,toetuste saajad, turistid, potentsiaalsed turistid, riigiametid, ettevõtjad. Ettevõttest üldiselt huvitatud grupid Tarbijad, hankijad, riigiametkonnad, töötajad, konkurendid, pangad, partnerid välismaal. Avalikkuse saab jaotada neljaks grupiks: 1.Need,kes ei huvitu organisatsiooni tegevusest ja arvavad,et ei suuda seda mõjutada. 2
(Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmised organisatsioonid, st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi: MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia) 2) Piiratud/konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia, Taani) 3) Parlamentaarne monarhia – monarhil vaid esindusfunktsioon
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
Laulatusele eelnes abielulepingu sõlmimine, sest mõlemad pooled pidi olema õigeusklikud ja ei tohtinud olla omavahel sugulased. Pulmi peeti suure pidulikkusega. Seaduse järgi olid mõlemad abielupooled võrdsed. Mehe esmane kohus oli kaitsta oma naist, naisel oma meest austada ja abistada. Kiriku arvates oli aga abielus ja perekonnas otsustav sõna mehel. Lahutust lubati vaid eriti mõjuvatel põhjustel, nagu abikaasa kuulumine ketserite hulka, tema hullumeelsus või oma elukaaslase elu kallale kippumine. Mitmekordselt abiellumist tauniti ja neljandat koda abiellumine oli lausa keelatud, isegi keisrile. Keisri abiellumine oli üldse keeruline ja kallis toiming. Bütsantsis peeti tähtsaks pigem pruudi ilu ja arukust, kui päritolu. Bütsantsis tohtisid ka abielluda vaimulikud, omada perekonda ja järglasi, see ei kehtinud aga kõrgvaimulike osas. Abiellumisel etendasid
olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). PARLAMENDIRÜHMI luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtumist teiste riikide parlamentidega Parlamendirühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi välispoliitika elluviimisele. DELEGATSIOONID on parlamendiliikmete lähetatud esindused mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. ÜHENDUSTESSE kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. RIIGIKOGU KANTSELEI koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseadudlike dunktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. IV Indiviid ja ühiskond 1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks? 2. Mis on naturalisatsioon
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
leidus kohti, kuhu neid tehti. Näiteks on mainitud 14 sajandil ja hiljemgi Vastseliinat, mille linnusekirikus asus pühaks peetud rist. Palverännakute kohti oli Eestis teisigi (Pirita, õigeusklikel Petseri). Tsunft Keskaegsete linnade kodanikkond jagunes elukutsete alusel. Kaupmehed kuulusid suurgildi liikmeskonda ning käsitöölised alates 14 sajandist tööalade järgi ametitesse või tsunftidesse. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. Käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti ja tegutsesid salaja, kihutati selle ilmsikstulemisel linnast välja. 15 sajandi keskel oli Tallinnas 14 tsunfti ja neli muud ,,ametit" nende jaoks, kes polnud käsitöölised (voorimehed, kandjad, paadimehed-mündrikud sadamas, kalakauplejad). Enamik neist olid eestlased, nagu ka kiviraiduritest ja meremeestest. Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu
kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ja saavutada riigi julgeolekupoliitika eesmärgi. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. NATO ja Euroopa Liidu liikmena soovib Eesti kindlustada oma julgeolekut ning seeläbi ühtlasi tugevdada rahvusvahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma
kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. Joonis:SKP jagunemine erinevates majandussektorites Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 8 Rootsi osalus rahvusvahelistes Rootsist pärit rahvusvahelised organisatsioonides: firmad: AfDB,AsDB,Austraalia Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi Grupp,BIS,CCC,CERN,EAPC,EBRD;EFTAECE,EIB, automargid:
Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine küsimus oli esimese eesti lasteajakirja kohta, nimi ja esimene peatoimetaja. Head õppimist ja palju edu eksamil! Grete 1. Lastekirjanduse defineerimise probleeme Lastekirjandus tänapäevases mõttes – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi esteetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratletavad. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. Lastekirjanduses on olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja
Väline motivatsioon on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega: võimalusega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Maslow vajaduste hierarhia - Kõrgema astme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Füsioloogilised vajadused -> turvalisus -> kuulumine -> tunnustus -> enese aktualiseerimine Herzbergi töö ja rahulolu - Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet;
tegelema põlluharimisega. Aarjalased elasid sugukondlike kogukondadena kindlustamata külades, savitellistest ehitatud majades. Aarjalaste sõjapealikest hõimujuhte nimetati radžadeks (sanskriti k rādžan). 3.3. Aarjalaste ühiskonnakihid: Aarjalaste ühiskonnale oli omane nn kastikord, mille järgi inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e seisusesse (sanskriti k varna). Mingisse kindlasse varnasse (e kasti) kuulumine oli tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni aluseks. Põhikaste oli neli: a) Braahmanid – preestrid, kelle ülesandeks oli tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 7
Kasvab raamatukoguhoidjate haridustase, erialateadmised ja oskused. Tasemeõpe on kaasaegne ja paindlik, võimalus omandada infoteaduse haridus magistri- ja doktoriõppe tasemel, olemas täiendkoolituse süsteem, raamatukoguhoidja elukutse väärtustamine. Raamatukogude koostöö laienemine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil: ERÜ ja ELNETi roll, eri tüüpi raamatukogude nõukogude tegevus, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine, ühistegevus. Raamatukogude füüsilise keskkonna uuenemine- Eesti rahvusraamaukogu (1993), Eesti Muusikaakadeemia (1999) ja Eesti Kunstiakadeemia (2000) raamatukogud; lisaks paikneb ligi 300 rahvaraamatukogu uutes või renoveeritud ruumides. Raamatukogude lugejate, laenutuste ja külastuste arv kasvab pidevalt. Kuid samas raamatukogu osatähtsuse ja mõju vähene arvestamine Eesti arengu seisukohalt olulistes arengustrateegiates ja programmdokumentides.
samu asju! 19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat. 1) Sotsiaalsete esituste teooria teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse; ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. 2) Sotsiaalse identiteedi teooria teooria, mis rõhutab, et kuulumine sotsiaalsesse gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste ja sündmuste suhtes nii, et inimene reageerib eelkõige grupi liikmena, aga mitte indiviidina. 3) Omistuste teooria uurib, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad. 20) Uskumuste ja hoiakute mõju enese ja maailma tajumisele. Mõju enesele näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel
29) Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele? Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuse üldhariduskoolides õppemaksuta 30) Kes kaitseb autori õigusi? Riik kaitseb autori õigusi 31) Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus? Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba 32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 21 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 22 Paraku paljud alustavad väikeettevõtjad ebaõnnestuvad kukuvad läbi, Lisaks ohusignaalid, mis võivad (kuid ei pruugi) viia läbikukkumisele: mille olulisimad põhjused on: · tegevjuhi (või -juhtkonna) kuulumine järelvalveorganisse, · kogemuste puudus, mida võimendab vajadus teha paljusid asju; · koguvõlg ületab tunduvalt omakapitali, · toote- ja turundusstrateegia puudumine ("tuumatu" strateegia); · lühiajalised kohustused ületavad tunduvalt pikaajalisi,
- Kurjategija on muidusööja free rider - Ainult ausate inimeste populatsioonis on kurjategijal võimalik suurt kasumit saada - Kui kurjategijate % liiga suur pole võimalik kellegi kulul elada Väärtused Arusamad sellest mis on hea, ilus ja õiglane. Sarnased grupeeruvad dimensioonidesse: - Traditsionalism väärtustatakse traditsioonide järgimist, esivanemate austamist - Modernism iseseisev mõtlemine - Kollektivism kollektiivi kuulumine ja selle heaks töötamine - Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd
protsess b. Stimuleerimine töötajate organisatsioonile vajaliku käitumise ergutamine motiveerimise üks koostisosa 61. Väline ja sisemine motivatsioon. a. 62. Maslow vajaduste hierarhia. a. Püramiid, mille tipust allapoole minnes on: Enese aktualiseerimine Tunnustus Kuulumine Turvalisus Füsioloogilised vajadused 63. Motivatsiooni mõjurid. a. Motivatsiooni mõjurite jaotus kolme gruppi Töö enda iseloomu ja sisu poolt määratud mõjurid Organisatsiooni sisekeskkonna, milles töö toimub, poolt määratavad mõjurid Organisatsiooni suhtes väilise keskkonna poolt determineeritavad mõjurid b
- Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht - Ka vaimulikud kui maksuvaba kiht - Majandusliku jõukusega kasvas poliitiline tähtsus - Et enda huvide eest paremini seista, moodustasid linnad liite ntx Lombardia liiga - Itaalia linnad olid saavutanud 12. Sajandiks faktilise iseseisvuse, Lombardia liit oli
magistraadid. Mõne aja pärast lõpetati rahvakoosoleku kokkukutsumine. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseha kätte, keda nimetati keisriks. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid v iisid ellu keisri otuseid. Magistraadisks saamine ja senatisse kuulumine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas kõrgelt hinnatud. Senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakaks keisririigi ajal kasvama. Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid
Jaapani SKT on suur(24 900 USD elaniku kohta), suuruselt kolmas. Muude arengutasemete kirjeldused: Kirjaoskus on 99% inimestest. Vähestel riikidel on see 100%ja paljudel riikidel on alla 99%. Jaapanis on sündimus 1,7%o suurem suremusest Võrreldes teiste riikidega on see keskmine Rahvaarv kasvab 0,17% aastas. See on suur protsent. Jaapanis on inimeste eluiga kõrge (keskmiselt 81,7 aastat). Mehed elavad keskmiselt 78 aastaseks ja naised 84aastaseks. 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3.1 Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Jaapan kuulub? Jaapan kuulub: IMF - 14 august 1952 liitus ÜRO - 18 detsember 1956 liitus WTO - 1 Jaanuar 1995 liitus 3.2 Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Jaapanist? Jaapanist on pärit järgmised rahvusvahelised firmad: 4
oskused ja võimed kui ka motivatsioon osaleda tegevustes. 25. Liidri ja järgija vahetussuhte teooria sise- ja välisgrupp. Jagatud visioon ja meeskonnatöö. Diaadilised suhted põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel võtta suurem vastutus. töötajad saavad rohkem infot, neid usaldatakse rohkem ja neile pööratakse rohkem tähelepanu. Sisegrupi suhted tuginevad töörollidele ja vastutusele, oodatakse enamat pingutust, pühendumist ja lojaalsust. Kuulumine sisegruppi- kui hästi töö sujub koos liidriga, olened isiksuse omadustest, vastutuse võtmisest. Grupivälised suhted- lepingulisus, vähene seotus, vähene infovahetus, formaalsed suhted, individualistlik orientatsioon, enesekesksed, vähe kaasatud, alluvus, kuulekus, reeglid, normid. Grupivälised töötajad- uued töötajad, töötajad kellel puudub organisatsioonile pühendumine. 26. Volitamine
Kas Eesti on heaoluriik? Jah, sest 1) põhiharidus on kõigile tasuta riigi poolt on tasutud õppekeskkond, töövihikud ja õpikud; 2) koolitoit on kõigile põhikooli õpilastele tasuta ning mitmetes piirkondades ka gümnaasiumiosas tasuta; 3) riiklikud supiköögid vaesemale elanikkonnale, turvakodud. Erakonnad Erakond e partei on kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis taotleb võimulepääsu. Erakonda kuulumine on Eestis kodanikuõigus erakonda saavad kuuluda vähemalt 18-aastased Eesti või Euroopa kodanikud Parempoolsed erakonnad (Reformierakond, IRL) Pooldavad: 1) vabaturumajandust 13 2) proportsionaalset e võrdelist maksusüsteemi 3) põhimõtet, et iga mees on oma õnne sepp 4) madalaid makse ning kõrgeid palku NB! Kahe viimase parlamendivalimiste ajal muutusid oluliselt parempoolsete
I voor valimiskogus Riigikogu III vooru kandidaadid ja uued, 50%+1. II voor valimiskogus kaks enim hääli saanud kandidaati I voorust, 50%+1. Rahvas 1. Rahvasuveräänsuse ja riigisuveräänsuse erinevus (mh EL õiguse ja rahvusvahelise õiguse erinevus) V: Riigisuveräänsus riigi iseseisvus ehk sõltumatus. Riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Rahvasuveräänsus kõrgeima võimu kuulumine rahvale. Riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 2. Rahvusriigi mõiste V: Rahvusriik on riigi vorm, mis eksteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste ,,rahvusriik" viitab sellele, et need kaks
a murdesektoriga soome-ugri keelte sektori vähesed jäänused, sektori uueks nimetuseks sai eesti murrete ja lähisugukeelte sektor. See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek
Tähendus ja leksikaalne semantika • Leksikaalse semantika esmaseks huviobjektiks on just süsteemitähendused. • Subjektiivselt tajutakse ka süsteemitähendusi väga erinevalt, kõnelejatähendus ja kuulajatähendus ei pruugi kokku langeda. Tähenduste üle saab suhtluses läbi rääkida. • Seletussõnaraamatutes ikka: põhitähendused, allltähendused, suur hulk näiteid. Lekseem • Lekseemide oluliseks omaduseks on nende kuulumine sõnaklassidesse ja sõnaliikidesse. • Muutuvad sõnad moodustavad sõnavorme, muutumatud sõnad ei muutu sünkroonilises plaanis. • Sõnavorm = grammatiline sõna. • Leksikaalne kirjeldus lähtub tavaliselt sellest, et leksikonis esitatakse vaid üks fonoloogiline vorm, põhivorm. Sõne • Sõne – tekstisõna, sõna esindaja tekstis, võib esineda mistahes vormis, s.t. üks lekseem võib esineda tekstis mitme erineva sõnena.
teistele väärtust luua ja huvigrupiks. Kui need inimesed on hästi valitud, siis ei taha me neist ilma jääda. Nad on kõige suurema tähtsusega väärtuseloojad. 5 Inimestele võib väärtust lisada rahaliselt. Neile makstakse palka, toetusi, preemiaid, kuid enamus inimesi soovivad enamat kui rahaline tasu. Inimesed võivad olla huvitatud: Väljakutset pakkuv ja huvitav töö Vahendid ja ressursid, mis poleks mujal kättesaadavad Kuulumine mainekasse organisatsiooni Staatus ja enesehinnang Juhtkonna, kolleegide või avalikkuse tunnustus Enesearendamine ja karjääri tegemise võimalused Huvitavad töökaaslased Rahuldustpakkuv ja innustav töökeskkond Seltsielu Reisivõimalused ja vahest ka head elamistingimused. Viis, kuidas neid väärtusi pakutakse, määrab nende motiveerituse, pühendumise ja lojaalsuse. 21. Intellektuaalne kapital kui väärtuse looja, tema koostisosad.
· Hoolitsemine kirikute ja koolide eest · Hoolekanne vaeste, santide ja töbiste ülalpidamise eest · Kohtumõistmine · Kodanike julgeoleku tagamine · Öörahu kehtestati näiteks kell 21.00 · Lisaks -Jälgi riietust -Pidude pidamine Kaubandus: · Ainult sakslaste käes olnud majandusvaldkond · Transiitmaa tähtsuse püsimine · Kauplemine Novgorodiga · Läänekaubanduse osatähtsuse järkjärguline kasv · Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulumine Hansa Liitu · Maismaa kaubanduse püsimine · Tähtsaim kaubaartikkel ole teravili · Lisaks veel sool, heeringas, luksuskaubad · "Tallinn on ehitatud soola peale" · Üldiselt väga lai kaubavalik · 16. Sajandil hakati ka talurahvalaatasid korraldama · Kaupmeeste organisatsioone nimetati gildideks · Suurgild · Jõukaim kaupmeeste organisatsioon · Mustpeade vennaskond · Vallalised Käsitöö: · Tänu naturaalmajandusele õitsenud valdkond
Haagi süsteem- universaalsus. Universaalse riigi printsiip (1899, 1907) Väikesed ja suured riigid- võrdsed. Euroopa ja mitte-euroopa riigid- võrdsed. 1919. a. Pariisis rahukonverents riikide jagunemine: Suured Riigid “Great Powers” Väiksemad riigid “ Lesser Powers. Uued Riigid “New States. Neutraalsed riigid “Neutral states” Formeerumisprotsessis olevad riigid “States in the process of Formation” Väikeriikide võimalused: Majanduslik arendamine. Kuulumine rahvusvahlistesse organisatsioonidesse. Eesti Välispoliitika: Periodiseerimine: 1918-1940- EV välispoliitika kujunemine. 1940-91 nn varjusurm. 1991-2004 uus välispoliitika. 2004-... “uusim” välispoliitika? Eesti välispoliitika algus: 24.02.1918 a + esimesed välisministrid: I Eesti Ajutine Valitsus (EAV) 1918- J. Poska. II- III EAV 1918 O. Strandman. IV EAV 1918 J. Poska. Esimene Vabariigi valitsus 1919 A. Birk. Kahe maailmasõja vaheline periood: Kaks arusaama: 1. Ohutunne Ida poolt
ja järgnevast plaanide korrigeerimisest. 11. Mis on elu- ja tööelu kvaliteet ja millised on selle kirjeldamise komponendid? Elu kvaliteet on subjektiivne heaolu. Subjektiivsus on võtmeelemendiks. Kuna see peegeldab indiviidi ootuste ja koemuste erinevusi, aga ka põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14
Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: eksistentsivajadused - existence - E kuulumine - relatedness - R arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 9 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 19. Seleta lahti ootusteteooria olemus ja anna teooriale oma hinnang. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis
standardi eelnõu, mis käsitleb elamute liigitamist akustiliste tingimuste alusel. Kasutusele on võetud neli hinnangukategooriat ehk heliklassi: A, B, C ja D. Uued elamud projekteeritakse vastavalt klass C akustilistele tingimustele (ka meie projekteerime heliisolatsiooni vastavuses klass C nõuetega); klass D nõuded on vanade või renoveeritavate elamute kohta, klasside A ja B nõuded võimaldavad saavutada tavapärasest paremaid akustilisi tingimusi. Hoone kuulumine vastavasse heliklassi tehakse kindlaks akustiliste mõõtmiste teel. Akustilise hinnangukategooria omistamine elamule annab elanikele võimaluse saada usaldusväärset teavet korteri akustiliste tingimuste kohta, kusjuures need tingimused peaksid kajastuma ka korteri hinnas. Tabelis 1 on toodud heliisolatsiooninõuded neljale heliklassile ning elanike subjektiivne hinnang akustilistele tingimustele. Tabel 1
President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab Riigikogu ees oma plaane valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kandidatuuri poolt või vastu. Kui Riigikogu hääletab poolt, asub peaministrikandidaat valitsust komplekteerima. Kui ei, tuleb presidendil leida uus kandidaat. Mida rohkem on valitsusel toetajaid parlamendis, seda lihtsam on tal võimul püsida. Arvatakse, et valitsuse eluiga pikendab ka kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda. Sellise üheparteilise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb väga harva, Euroopas on see tavaline vaid Suurbritannias. Teiste Euroopa riikides ja ka Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni.
happeid, mikroelemente jne), kuid taime nii-öelda firmamärgiks on ikkagi eeterlikud õlid. Just viimastest lähtuvad ka nõmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfümeerias kui ka meditsiinis. Nõmm-liivatee ürtide väga erilisteks kasutusaladeks lõhnast lähtuvalt on koide tõrjumine riidekappidest, tigude eemalhoidmine neile meeldivate toidutaimede lähedusest ning kuulumine palsameerimissegude koostisse. Samuti lisatakse selle taime ürte ka sauna leilisegudesse, mida pruugitakse kas rahustaval, antiseptilisel või hingamisteid lahtistavatel eesmärkidel. Tõsi, arvude kaines maailmas ei saa meil kasvava nõmm-liivatee põhiväärtust laialt reklaamida, sest eeterlike õlide sisaldus on meil kasvavates taimedes siiski suhteliselt kasin ja võib muutuda üsna suurtes piirides. Tuntud tegija koduses loodusravis
Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon: saadikurühm, mille aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, aga sinna kuuludes on võimalik poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul?
· Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. · Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: · eksistentsivajadused - existence - E · kuulumine - relatedness - R · arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 5 10. Seleta lahti ootusteteooria olemus. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et
Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille
(riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus). Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem - ehk tööandjate ja tööliste koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks ja need olid riigi kontrolli all; töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus
Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon: saadikurühm, mille aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, aga sinna kuuludes on võimalik poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul?
Õigust modifitseeriti vastavalt kohalikele oludele ja maahärra tahtele. Kui keegi astub kodanikuks antakse vanne, põhiliselt lubadus kehtivast õigusest kinnipidada. 14. - 15. sajandil vapustused, katk, sõjad, ülestõusud, mis tingisid vajaduse linnaelu rohkem reglementeerida, et säiliks kord ning meenutaks rohkem vanaaega. Et kõigile oleks tagatud seisusekohane äraelamine, mitte jõukamalt ja mitte vaesemalt. Korporatsiooni (vennaskonda) kuulumine. Kogukond tagas inimesele sotsiaalse kindlustunde, koha ühiskonnas. Kes on üksi, see lindprii, sest pole oma kogukonda ega seotust ühegi õigusega. Oluline, kes on kodanik ja kes pole, privileegid ennekõike kodanikele ja alles siis linnaelanikele. Osad linnad, kus kodanikuks saamisele ei tehtud takistusi. Pereliikmed seotud õigusega perepea kaudu. Oli ka linnasid, kus kinnisvara omamine ja kodanikuõigused käisid koos
prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2. sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias), 3. kultuuriline (haridus, teadmised/oskused, sh keel) 4. sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine tunnustus) Erinevad kapitali liigid on üksteiseks konverteeritavad, vahetatavad või täpsemalt võivad üksteist genereerida (nt hea haridus võib viia hästimakstavale töökohale eriti Prantsusmaal on seos peaaegu üks-ühene, hea töökoht omakorda genereerib suhteid, st sotsiaalset kapitali,
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi
Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15
Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12 organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks ja need olid riigi kontrolli all; töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia
mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid. Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt või on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on teistest riigiorganitest sõltumatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Monarhi võimu eristatakse: piiramata monarhia (absoluutne) – monarhile kuulub kogu võimutäius – riigipea on korraga kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (Saudi Araabia, Kuveit)
- Erinevad uurimused väidavad, kui me hakkame uurima naisi, kes töötavad meeste alal, siis stressimehhanism hakkab muutuma (nt politseinik) Vanus - Nooremas eas on organismi immuunsüsteem välja arenemata, mistõttu on nakkushaigustele vastuvõtlikkus suur. Mida noorem, seda rohkem vigastusi, mürgistusi, traumasid. Kesk- ja vanemas eas on mittenakkuslikud haigused ja vähkkasvajad. Keskkond Kõige suuremat osakaalu omavad sotsiaalsed tererminandid, sotsiaalsesse võrgustikku kuulumine, sotsiaalsed tingimused ühiskonnas > määravad haiguskoormused - Puhas vesi, puhas õhk - Aastas sureb 13000000 keskkonnas tulenevatel põhjustel. - Õhukvaliteet, puhas joogivesi, põllumajandus, toiduained, ilutooted, transpordiohutus, ohtlike materjalide ja jäätmete käitlemine, toidupuhtus (toiduainetes sisalduvad kemikaalid), muutused mikrobioloogilises keskkonnas (immuunsüsteem), demograafilised muutused, ülerahvastatus, töökeskkond.
ja mõttest Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.
Ootuse teooria- inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus. Ootuse ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus jaa hüvise atraktiivsus. Motivatsioon põhineb neil kolmel tegevusel. Kui üks neist teguritest on 0 on ka motivatsioon null. 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. McMlelland arendas välja süsteemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust. Saavutus, kuulumine ja võim Saavutusmotivatsioon- tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid, eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutamisvajadusega inimene töötab jõudsamalt. Kuulumismotivatsioon- soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Eelistavad koostööd ja tiimitööd. Võimumotivatsioon- tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. 13.Skinneri tagajärje reegel
People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine, suunamine, juhendamine. Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus, see mille poolest teistest erinen. Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise!