ei oleks õpitulemused nii head, kuna õpilastel puudub motivatsioon. Kolmandaks peaksid olema klassides võrdsete tasemetega õpilased. Kui osad õpilased on tugevamad ja teised nõrgemad, siis lapsed suhtuvad õppimisse erinevalt. Kõrgema tasemega lapsed ei pea pingutama, et tõusta kellestki kõrgemale, nad on selle juba saavutanud. Madalamatasemega lapsed pingutavad jällegi, et saavutada ka paremaid tulemusi ja kuuluda paremate hulka. Selline pingutamine on kohutavalt koormav ja lõpuks tekib lapsel tüdimus ja ta ei viitsigi enam koolis käia. Viimane asi, mida kool saab teha on see, et tuleks tõsta õpilaste saavutusvajadust. Neil tuleb arusaada, et kui nad midagi väga väga tahavad, peavad nad ka selleks ise pingutama midagi saavutama. Õpetajad ei tohiks kergekäeliselt häid hindeid õpilaste panna. Õpetajad peavad nägema, et õpilased pingutavad selle nimel, et saada head
tagasi, kes siis hiljem hukati. Kui mõelda sellele, et Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, siis on loogiline see, et osa elanikkonnast Nõukoude Liidu riigikorraldust siiani õigeks peavad ning seda isegi ülistavad. Seega arvatavastu on loomulik tunda teatud hirmu vene okupatsiooni ees juba ajaloo pärast. Kuna terve euroopa on suuremal või väiksemal määral sõltuvuses Venemaast, tekib minus küll hirm. Lohutab küll veidi see, et Eestil on õnn kuuluda NATO'sse, mis on vajadusel nõus juhtima Eestis sõjalisi operatsioone. Minu vanustel noortel on sellest raske aru saada, kui hea on elada vabas ühiskonnas, kus aktsepteeritakse üksikisikute ideede ning arvamuse avaldamist võrreldes NSV'ga, kus teisiti arvajaid koheldi kui ühiskonnarämpsu ning töö-või koonduslaagritesse saadeti. Eestlaste lubadus teha kõike, et saada vabaks riigiks on aga vaheldunud pettumusega. Tihti olen kuulnud lauset, et ,,kas sellist riiki me siis tahtsimegi
vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha Roheline- Salat ja puuvili Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, kokanuga, koorimisnuga, köögi- ja puuviljanuga, teritaja ja fileerimisnuga. 3. Millised omadused on heal kokanoal? Piisavalt kõrge kannaga, terav, ja pikk tera. 4. Lk.113 Kuidas hoolitseda kokanoa eest? Millega teritatakse kokanuga? * Teritatakse terituskiviga. Hoia noatera, terituskivi suhtes 10 kraadise nurga all. Hoida nuga
Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Kui midagi juhtub, et me peaksime piirid kinni panema. Siis peaksime me ka loobuma kõigest mis tuleb välisriikidest. Kuna me oleme
C Nato ja Venemaa vastasseis Nato on organisatsioon, millele pandi alus juba 4. aprillil 1949. aastal Põhja atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Sinna kuuluvad paljud suurriigid (kokku 28 riiki) näiteks Ameerika Ühendriigid, Taani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Kanada, Eesti jpt. Nato loomise eesmärgiks oli tagada oma liikmesriikide julgeolek ning demokraatia ühine kaitse. Venemaa oli kommunistlik riik, mis muidugi Nato-sse ei kuulu ega saakski kuuluda. Kui Venemaa peaks Nato liikmesriiki äkitselt ründama, siis astutakse Venemaale koos vastu. Demokraatia kaitseks ollakse ühiselt kõigeks valmis ja ei lasta Venemaal korrata, seda mida ta kord juba Nõukogude Venemaa ajal korda saatis. Vastaseis ja võimuvõitlus Venemaa ja Nato vahel võiks olla olemata, kuna erinevad vaated lihtsalt põhjustavad probleeme ja muresid. Ukraina tahtmine Nato-sse on hetkel ehe näide vastasseisust nende kahe suure jõu vahel
ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest. ● Tahtmine kuuluda gruppi ● Suitsetamine teeb populaarseks, edukaks jne Mässumeelsus Suitsetamine on ühtlasi sümboolne mäss, millega püütakse märku anda, et ollakse juba piisavalt vana ja “tegija”. Lapsed, kellel on kalduvus sel viisil oma täiskasvanulikkust või mässumeelsust demonstreerida, on sageli pärit peredest, kus palju suitsetatakse, või koolist, kus suitsetamine on levinud. Suitsetama hakkavad sagedamini ka need lapsed, kellel on madal
rahuldamise püüdlus ehk eesmärk, mille saavutamise nimel inimene sihipäraselt tegutseb. Motiivide liigitus: Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi kehalistest vajadustest ning ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda ( uni, veti, toit, hapnik, tegevus, puhkus). Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest (tunnustus- suhtlemisvajadus, uudishimu). Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ). Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt, kes kujutas vajadusi püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1
Leian, et nüüdisaja ühiskonna erinevates vanuseklassides olevatel inimestel on normaalsusest isemoodi tähendus loodud. Kui vanemad inimesed peavad normaalseks elada normide järgi, siis noorte seas pole normid kuidagi samastunud vanemate omadega. Vaadates enda ümber ringi, leiame alati kellegi, kes teeb midagi sellepärast, et keegi teine on teinud sama. Noorte jaoks on saanud oluliseks olla normaalne ning kuuluda teiste sekka, kuid kuidas me saame nimetada endid normaalseteks, kui sööme välja kõik inimesed, kes üritavad olla erinevad, kelle mõttelaad pole sarnane meie omaga? Sellised inimesed, kes ei kuulu ''normaalsete'' sekka, süüakse välja, alandatakse ning tihtipeale langevad ka ignoreerimise ohvriks. Tänapäeva noored ei võitle enam ühiskonnas iseenda ''mina'' eest ega ürita olla omapärased, vaid pigem samastada end teistega, leides üles omasugused ning muutuda
Tsunfitd kujuneisd 13- 14 sajand Euroopa linnades. Tsunft oli teine väärikas grupp linlaste seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt.
(3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun
1992 – rahvahääletusel kiideti heaks 1991 aastal Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud põhiseaduse projekt. Praeguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus: 15 peatükki 168 paragrahvi Eesti riigi eesmärk: Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri läbi aegade. Kodanike õigused ja kohustused: Isikuõigused – õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele Poliitilised õigused – õigus valida ja olla valitud, kuuluda organisatsioonidesse, avaldada arvamust Majanduslikud õigused – õigus omandile ja puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega Kultuurilised õigused – õigus haridusele, kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, säilitada oma rahvuskultuur Õigused mis kuuluvad vaid Eesti Vabariigi kodanikele, seotud julgeoleku ja korra tagamisega: Õigus teenida sõjaväes Töötada politseis, kohtus, tollis, kinnipidamisasutustes
kirg, mis on isegi võimeline inimese eripärasust imendada ja täiesti alistada. Aga kui me käsitleme võimu teaduslikust seisukohast, siis võim on poliitiline valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada. Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid. Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini, Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutasid inimeste allutamiseks „mustaid“ meetodeid. Need arvasid, et kõige tõhusam instrument, mis mõjutad inimesi on hirm. Igaüks, kes ei tahtnud alistuda, oli hirmsaks eeskujuks, mis siis juhtub. Stalin kasutas surmanuhtlust, Mussolini vangistas ning Hussein kasutas repressioone. Näiteks 1991. aastal ta julmalt masendas šiiidi ja kurde mässe
üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest)
Vaikival ajastul tehtud otsused näitasid selget, et neutraliteedi väljakuulutamine ja kaitsele kuluvate ressurssie mujale suunamine edu ei toonud. Riigil polnud piisavalt jõude, et vastupanu osutuda. Hästi arenev majandus meid sel hetkel ei päästnud ja ilmselt ei päästaks nüüdki. Lõpetuseks võib selgelt öelda, et Eesti sugune väikeriik ei suuda ennast täiesti üksi välisvaenlaste eest kaitsta. Selleks on äärmiselt oluline kuuluda NATO sugusesse organisatsiooni, kuna paremat kaitsegarantiid hetkel meie jaoks lihtsalt ei eksisteeri.
vanemad ei hooligi sellest, sest ise tarvitatakse alkoholi kergekäeliselt. Need lapsed on seega ilma toeta ja satuvad tihiti kuritegude küüsi, haigustesse või õnnetustesse. Tuleb propageerida rohkem abi probleemsetele lastele ja aidata leida neilegi õige suund elus. Noored, kes tarbivad alkoholi, narkootikume ja tubakatooteid, väidavad ise, et peamiseks põhjusteks, miks nad seda teevad on kaaslaste ja sõprade negatiivne mõju. Iga noor soovib kuskile kuuluda. Soov tunda ühtekuuluvust ja mitte sattuda sotsiaalselt tõrjutuks panebki noori meelemürke tarvitama. Toetudes sellele põhjusele näeme, et viga on terves ühiskonnas, kus loetakse oluliseks, kas käitutakse nagu teised ja, kas minnakse teiste meelete ja soovidega kaasa. Koolielus on väga selgelt näha, et need õpilased, kes ei allu klassi liidritele ja sealsetele tavanormidele, jäävad tihti tõrjutuks ja kiusajate ohvriteks. Seega minnakse lihtsamat teedpidi, üks ees, teised järel.
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisiku...
See tähendab seda, et isegi kui vanemad jagavad positiivset eeskuju, siis neil ei ole võimalus seda näidata ehk siis eeskuju puudubki. Tähtsat rolli mängivad ka inimeste sõbrad ja tuttavad, kellega elu jooksul kokku puututakse. Inimesed tahavad tihti olla oma sõprade moodi, et neile rohkem meeldida ja nende austust võita. See võibki aluse panna kuritegevusele. Et kui sõpradeks on pätid, kes tegelevad narkootikumitega ja muu sellisega, siis see inimene, kes nende hulka tahab kuuluda, järgib tõenäoliselt samasugust teed. Muidugi võib keegi õelda, et ta ei tegeleks selliste inimestega, aga see tähendabki, et tal on olemas juba teine, positiivne eeskuju ning ta suudab eristada valet õigest. Aga mis siis, kui mõnel inimesel ei ole sellist eeskuju ja võib-olla on nad tema jaoks ainsad sõbrad ning ta usaldab neid? Siis tal ei ole ju sellist valikuvõimalust. Teda ei pruugi isegi huvitada, et nad halval teel on, vaid lihtsalt hoolib sellest, et vähemalt on nad
Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile
Pärast sakslaste saabumist, keda algul võeti vastu sõprade ja vabastajatena, astusid tuhanded eesti vabatahtlikud Saksa sõjaväkke. Eestlasi motiveerisid vabatahtlikena Saksa väkke astuma mitmed asjad. Esiteks tahtsid inimesed kätte maksta Nõukogude Liidu poolt toime pandud sündmuste eest- rahulike elanike kallal toime pandud vägivald ja terror, arreteerimised, aga eriti massiline küüditamine ning pärast Nõukogude võimu Eestist väljakihutamist mitmelt poolt ühishaudadest leitud sajad hukatud inimesed, näitasid ilmselgelt Nõukogude Liidu röövellikku, sõnamurdlikku iseloomu ja suutsid valdavale enamikule eestlastest väga kiiresti selgeks teha, et suurim oht eesti rahva olemasolule on vene kommunism. Lisaks soovile võidelda vihatud kommunistide vastu loodeti naiivselt, et sakslased annavad võimaluse Eesti Vabariigi taastamiseks. Selle järel oleks üsnagi tõenäoliselt siis liitlastena Saksamaa poolel sõjas Nõukogude Liidu vastu osaletud. Samu...
Elu kosmosejaamas kosmoseprügi Siivo-Sandre.Tänavots Kosmosejaam Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ning teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „MIR“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud.
Turism on inimeste liikumine ehk reisimine oma kodukohast teistesse paikadesse. Turism on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid maailmas. Laste turism on eripärane ja kollektiivne reis, kus lapsed puhkavad, tunnetavad rohkem maailma ja veetavad vaba aja huvitavalt. Hädas on peamiselt lapsed, kelle vanematel on väikesed majanduslikud sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimalusi reisida ja puhata. Peamised probleemid on: Reisiteenuste ja ekskursioone kõrge hind; Reisiteenuste kvaliteet on madalal tasemel Suur hulk puhkusemajadest on halvas seisundis Turism on maailma teadmine, millega kõik inimesed laiendavad oma silmaringi.
Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati üles seada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälte enamus
püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui
püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui
Juba ühekordne proovimine muudab sinu elu igaveseks Ka esimene kord võib saada saatuslikuks NARKOOTIKUMID OHUD SINU TERVISELE Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum (see on VALE) Eespool nimetatud põhjustele lisanduvad veel: • Tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. • Eksiarvamus, et suitsetamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks. • Arvamus, et suitsetamine annab energiat ning vähendab stressi. • Ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist. • Kui on juba mingi aeg suitsetatud, siis on suitsetamise põhjuseks ka tekkinud füüsiline ja vaimne sõltuvus. SUITSETAMINE
Õiguskantsler • Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidilist...
noorteorganisatsioonid. Lisaks omale jõule on meil abis ka kohalikud kui ka välisriikidest pärit NATO sõdurid, kes aitavad Eesti territooriumi kaitsta. Arvatakse, miks Venemaa sedasi käitub, et ta soovib eelmisel sajandil eksisteerivat Nõukogudeliitu taastada. Nõukogudeliit ei ole aga Eestile hästi mõjunud, kuna see pidurdas meie riigi arengut ligi 50 aastat. Eesti rahvas ei taha jääle kellegi koosseisu kuuluda, kuna me oleme üle 600 aasta olnud pärisorjuse küüsis. Tänapäeva Eesti on üpris tore koht elamiseks tänu meie e-süsteemile, kaunile loodusele ja meid kaitsvale väele. Eesti riigi tulevik on helge, kuna me areneme paljudes suundades, olles ise tibatilluke riik selles suures maailmas. Mart Vaino
13. Kirjelda sufleede tooraineid, valmistamist ja kasutamise võimalusi. Piim, koor, nisujahu, rasvaine, munakollane, vahustatud munavalge. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Suflee jaoks valmistatakse tavapärasest paksema konsistentsiga kaste. Kuumuta või, lisa jahu, kuumuta korralikult läbi( jahuvärv ei tohi muutuda), lisa kuum piim lisadena, sega vispliga 8 tehes läbi ja keedad paksenemiseni. Peale kastme keemist tõsta see jahtuma. Kui on kiire, siis võid keeduanuma tõsta külma veega täidetud valamusse. Jahutamine on sellepärast tarvilik, et tainasse
Eesti maailmakaardil. Maailmas, kus on meeletu arv riike, hakkab ühe enam ja enam esile paistma pisike riik Põhja- Euroopas. See riik kuulub Baltimaade hulka, ta on elanud üle palju sõdasi ja kõikvõimalikke rünnakuid, samuti on teeninud välja võimaluse kuuluda Euroopa Liitu ja ka NATOsse. See riik on väike, aga tubli meie kodumaa Eesti. Kuidas see kõik on meil õnnestunud? Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda "Eesti Nokia'ks". Eesti riigi "Nokia" ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis
2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Praegu on 6 fraktsiooni.
PARTE ID J A PARTE IS ÜS TEEM ID PARTEI DEFINITSIOON · Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said või...
Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid vangistuses kuni 18-aastaseks. Konnad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele, nende peamisteks vaenlasteks on siil, mäger,
tegelased oleks olnud kuidagi kasimata või räbalaid kandnud. Iga tegelase riietus läks suuresti kokku tema karakteriga. Näiteks Wilf, oma vabameelse ja lõbusa olekuga, kandis alati mugavaid riideid. Samas Reginald jäi alati härrasmeheks, kandes viigipükse ning triiksärki. Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad
9) Selgita, mille poolest erinevad föderatsioon ja unitaarriik. Föderatsioon ehk liitriikon iseseisvad, unitaarriiki ei kuulu iseseisvaid osi vaid on ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele * poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik.
tegevusvaldkonda. Eesti põhiseaduse järgi on riigikontrolöril maailmas harva esinev õigus osa võtta valitsuse istungitest ja esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoht. Praktikas ei ole riigikontrolöri osalemine valitsuse istungitel seadnud kahtluse alla Riigikontrolli sõltumatust. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm; kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikogu nimetas Tartu Ülikooli endise rektori Alar Karise riigikontrolöri ametisse 26. märtsil 2013. Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Eelmised riigikontrolörid olid Juhan Parts
mürke välja filtreerida. Vesipiip, nagu ka ülejäänud tubakatooted, on tervisele kahjulikud. Siiski on neis midagi, mis äratab inimestes huvi. Igaüks proovib oma elu jooksul uudishimust vähemalt ühe tubakat sisaldava aine, kuid proovimist ei tohi kuritarvitada, sest sellele võib järgneda sõltuvus. Paljud noored arvavad, et suitsetamine on lahe ja noortepärane. Tihti on tubaka tarbimise põhjuseks tahtmine kuuluda gruppi, sest üritatakse sarnaneda teistega, eriti enda iidolitega.Väga paljud tuntud inimesed pruugivad tubakasuitsu või isegi kanepisuitsu ning just nemad ongi noorukitele halvaks eeskujuks. Tänaval võime tihti kohata laiade teksade ja lohvaka pusaga noorukeid, kel on suits näpus. Võiks arvata, et just nemad ongi eeskuju võtnud oma iidolist, näiteks mõnest räpparist. Teine võimalus on see, et nad tunnevad ennast lahedana, kui julgevad alaealisena ja avalikult tubakat tarvitada
Me ei saa oodata, et inimene, kes käib siin tööl ei vaataks omale eestlasest elukaaslast, et saaks temaga lapsi ning kaotaks oma kultuuri ja usud täiesti. Seega tekiks üleüldine Euroopa kultuur. Minu meelest on aga väikese Eesti jaoks ülioluline säilitada oma keelt ja kultuuri. Euroopa Liidul on kindlasti palju rohkem plusse ja miinuseid, kuid siiski minu isiklik arvamus on et, Eestile tuleb siiski laias laastus kasuks liitu kuuluda. Tuleb ainult leida mõistlik lahendus enda soovide saavutamisele ilma, et peaks loobuma enda vaadetest.
kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem on palk. Seda kõrgem on ka firma huvi oma töötaja tervise kindlustamise või tema koolituskulude katmise vastu. Erinevalt Euroopa riikidest ei maksta USA-s näiteks lastetoetust ning puudub tasustatav sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Minu arvates Eesti on üks nendest riikidest, mis võib kuuluda just konservatiivsesse heaolumudelisse, samas mingil määral on näha või tunda sotsiaaldemokraatlikust. Eesti kodanikul on õigus saada sotsiaaltoetust, arstiabi, haridust. Heaolumudeli saavutamiseks oleks vaja riigil mõelda sellele, millele ta siiski raha kulutab kuna ei ole vaja ehitada igasuguseid kalleid kujusid või ausambaid. Enda huvides töötamine ei aita inimkonnal end paremini tunda Riik ei mõtle ainult meie peale, eelkõige mõtlevad nad iseendile. Vähendavad meie palkasid.
ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda 3)õigus osaleda rahvahääletusel 4)õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 5)õigus töötada avaliku teenistusjaama riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 3. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnas. Ameti ülesanneteks on:
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
Energia, mida kambas olles peab jagama ka teiste liikmetega, jääb iseendale ning inimesel on võimalik mõelda selgeks see, mida ta elus saavutada soovib. Ka üksinduses on võimalik saavutada suuri tegusid. Kuid tänapäeva kiire elutempo juures on vähe neid inimesi, kes soovivad ja saavad võtta endale aja olla üksinda ja mõtiskleda probleemide üle. Praegused lapsevanemad peaksid õpetama oma lastele seda, et tähtis on ühiskonnas olla keegi ning kuuluda mingisse gruppi, kuid need inimesed peaksid olema üksteisele võimalikult sarnased. Kui juba algklassides valitseb hierarhia, kus need, kes peavad end teistest paremaks, ei jäta paljudele võimalust valida, millal olla kamba osa ja millal hoida eraldi, siis võib juhtuda, et täiskasvanuks saades ei ole inimesel võimalik süveneda endasse nii suure täpsusega ning selle tulemusel jääb saavutamata see, mida hing tegelikult ihaldab.
Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 (Pisuke 2004). WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus, - autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, - nn tööstusomand. 2.1 Autoriõigused
Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada.
Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid. Demokraatlikus ühiskonnas on loodud kõik eeltingimused, nüüd piisab vaid inimeste aktiivsest pealehakkamisest ja huvi välja näitamisest. Kodanikel on võimalus leevendada mingeid kindlaid probleeme lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS'i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil. Demokraatlik reziim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel, et neid tõepoolest kasutatakse
pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad. Kohalik ajaleht on kohaliku kultuuri edendaja ning päevakajaliste sündmuste edastaja, meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on need ülimalt tähtsad, nagu näiteks "Vooremaa" rubriik "nädal maakonnas" ei huvita tallinlasi, sest see ei ütle neile midagi või mine tea ... Kindlasti ei manipuleeri kohalik ajaleht oma lugejaskonnaga, sest kõik tunnevad kõiki ja see kujundab suhtlemiseetika. Sestap arvan, er kohalik ajaleht oli, on ja jääb, kuna on
Rahvatervis Tubaka tarvitamine Kooliõpilaste tubaka tarvitamine 1. Eestis suitsetab 22% täiskasvanust elanikkonnast. Suitsetavad rohkem mehed, naised kaks korda vähem. Uuringud näitavad, et ka rasedad naised suitsetavad (2014. a. 7,5%). Suitsetamine raseduse ajal põhjustab 14% enneaegseid sünde, 30% alakaalulisi beebisid, kes kõik sünnivad nikotiinisõltlastena 2. Tõsine probleem on koolinoorte seas: esimesed sigarettid jäävad vanusesse 12. a. Kuid kõigest 8% jäävad suitsetama edasi, 92% jätavad järele. Poisse jääb igapäevaselt suitsetama rohkem kui tüdrukuid. Tüdrukud on aga rohkem huvitatud vesipiibust kui suitsust. Kuid ka see tendents on hakkanud aastatega vähenema. Poiste seas on populaarsem huuletubakas. Uueks tendentsiks on aga e-sigarett, mida on tarvitanud 33% 11-15. aastastest õpilastest. Tu...
Sõltuvus kui nõiaring Pole olemas inimest, kes ei teaks mõnda mõnuainete küüsi langenud teismelist. Ometigi pole see olukord omane ainult Eestile, vaid ka teistele arenenud riikidele. Teismeeas noored ei suuda kaasaegses ühiskonnas leiduvatele ahvatlustele vastu panna. Noormehed näevad sigaretis võimalust täismeeste sekka kuuluda. Neiud püüavad poiste moodi käitudes seltskonda sulanduda ning sedasi viimastele muljet avaldada. Samas on sigaret osades avaliku elu valdkondades tuntud kui moe- ja glamuurielement. Teismelised ei teadusta endale, millised tagajärjed võivad olla soovil moega kaasa käjja. Ei saa salata, et kõige suuremaks põhjuseks, miks noored alustavad tubakatoodete tarbimist, on kurikuulus kambavaim. Usun, et pooled noorukid poleks suitsetama kunagi
maksma peab selle kas vanemad või noor ise. Õnneks on tehtud ka korralikud stipendiumid, mis aitavad kindlasti raha kokku saada. Õpilasvahetuse suureks plusiks on see, et noorel ei ole võimalik jääda teise riiki kauemaks ja ta tuleb kindlasti kodumaale tagasi, mis ei välista muidugi seda, et ta kooli lõppedes ei lähe sinna riiki elama. Mina leian, et maailma avastamine on tore ja sellega võib leida inimene iseennast. Ta saab aru, kuhu ta kuuluda tahab. Tema silmaring laieneb ja ta õpib uusi asju tegema ja nägema maailma teise pilguga. Elus tuleb erinevaid võimalusi ära kasutada ning kui selleks on võimalus avastada maailma, siis ma arvan, et sellest keelduda ei tohiks. Eks lõplikult otsustab inimene ise, tahab ta jääda enda kodumaale või olla kodumaast eemal.
jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
