Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
ülemjuhataja. Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. · Kõrv (lk 321) Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). · Akaatsia (lk 326) Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja
ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks. Vestibulaar eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud
sisekõrva. kuulmetõri hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine
eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sügavust. Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest. Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone. - Kuulmine- 24. Rasedusnädalal kuuleb ta väljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb. - Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev. - Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele. - Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha
taju). Samuti oskab tajuda sügavust. o Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest o Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone Kuulmine- 24. rasedusnädalal kuuleb imik väliskeskkonnast tulevaid helisid. Imik kuuleb helisid, mida täiskasvanu enam ei kuule. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Peab arvestama, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra häirib. Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (nt oma ema rinnapiima lõhn) Puutetundlikkus- nahk on ligi 15 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuurimuutustele Maitsetundlikkus- sama, mis täiskasvanul; meeldib magus jne Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine
Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
