KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab m...
Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks
Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest)
peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil.
Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Kuulmiskahjustused Väga tugevad helid võivad põhjustada valuaistinguid või viia kuulmiskahjustustele Umbes 120-detsibelline heli tekitab kõrvas valu (ka
D T U E E N E D M K O N D Elundkond, mis eemaldab kehast jääkaineid ? 1. Kude, mis katab ja kaitseb organismi ? 2. Organismi vastureaktsioon ärritusele ? 3. Organismi kaitseb süsteem, mis hävitab organismi tunginud haigustekitajaid ? 4. Luustunud spiraal, mis on sisekõrvade kuulmiselund ? 5. Millega on täidetud alveoolid ? 6. Elundkond, mis tagab organismi paljunemise ? 7. Kus kasvab inimese loode ? 8. Mis on luu sees ? 9. Kuulmise täielikku puudumist tähistava sõna ? 10. Erituselundid, kus moodustub uriin ? 11. Hormoon, mis eritub verre ehmatuse, hirmu, viha korral ? 12. Inimese kõige suurem sisenõrenääre (40 g), mis paikneb kaelal ? 13. Luustiku osa millesse kuuluvad nii aju kui näokuju ? 14. Kus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed ? 15
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kum...
Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus.
Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Inimese kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil
· Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb kuulmiselund · 6.kuu - silmad ja kulmud eristatavad, loote nahk on voldiline · 7.kuu rasvkoe moodustumine, keha muutub ümaramaks · 8.kuu loote nahk muutub siledaks ja roosaks · 9.kuu loote elundid muutuvad iseseisvaks, eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused 4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu
sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal
sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal
Kuigi jalgadel kulub oma lõplike proportsioonide saavutamiseks enam aega, on loote käte pikkus saavutanud 12. nädalaks peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. 15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Rase naine tunneb loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. 16. nädala paiku tehakse double test, millega määratakse kas lootel esineb väärarenguid või mitte. 20. nädalaks on loote kuulmiselund lõplikult välja arenenud ning ta reageerib suuremale hulgale helidele. Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Normaaljuhul algatab loode sünnitegevuse ca 38. nädalal, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt
Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid
keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral)
kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning
Kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane.
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
126. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv: Joonis 15 I 127. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: (Joonis 15 II) Väliskõrva juurde kuulub kõrvalest, välimine kuulmekäik ja trummikile. Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast lähtub kuulmetõri, mis ühendab teda neeluga (õhurõhu tasakaalustamiseks kahel pool trummikilet). Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu
Sisenõrenääre eritab hormoonid otse verre. Need on munandid, munasarjad, neerupealised, kõhunääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, ajuripats, käbikeha 18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosa...
Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained
Ta kuuleb kindlalt erinevaid helisid. Silmad võivad valgust tajuda, olenemata sellest, et silmalaud on veel suletud. Loote liigutused, hingamistegevus ning südame löögid hakkavad järgima igapäevast tsüklit. 19. nädalaks on loote käed-jalad oma proportsiooni saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega, luudes on luuüdi. On tunda loote põksimist. Loode on 25 sentimeetrit pikk, kaalub 300 grammi. Tüdrukul on emakas välja arenenud, poisil hakkavad munandid laskuma. Kuulmiselund on saavutanud oma täiskasvaud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrvas. Loode reageerib suuremale hulgale helidele. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas (sealhulgas juuksenääpsud ja näärmed) 21.-24. nädal Kopsud suudavad teatud määral õhku hingata. Loode on eluvõimeline s.t ellujäämine väljaspool emaüsa on võimalik. Loote silmalaud ja kulmud on helevalged, sest puudub pigment. Arenema hakkab tunnetusmeel. Eristab paremini valgust ja pimedust. 24
Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub
Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni
a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie 6 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=9&language=26 7 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.VDUhZVdcMdV 8 kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest. Alates 19. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele.Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote
poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad soomused 14. Miks peavad kahepaiksed lisaks kopsudele ka nahaga hingama ja milline peab olema nahk? Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult kaladest, vaid ka ülejäänud maismaaselgroogsetest
valguskiired Juhib närviimpulsid pääsevad silma ajju sisse 5.3.2 Silma abielundid ja kaitse Nimeta silma abi- ja kaitseelundid. (6) - - - - - - 5.3.3 Haigused Nimeta silmadega seotud haigused. (4) - - - - 5.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 31 5.4.1 Kõrva ehitus Kirjuta seletusele õige mõiste. ____________ moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. ____________ on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest.
Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb: 1) Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks. 2) Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid). 3) Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse. Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi. Kõrv on: 1) kuulmiselund 2) tasakaaluelund Kõrva ehitus: väliskõrv - kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb trummikilega. Trummikile võnkumine kandub edasi keskkõrva, mis koosneb üksteise külge kinnitunud vasarast, alasist ja jalusest.Vasar kinnitud trummikilele ja katab umbes 1/3 selle pinnast. Jalus kinnitub sisekõrvale. Kui trummikile hakkab võnkuma, siis need luukesed kannavad võnkumise edasi sisekõrva. Jalus asub teos paiknevas ovaalaknas
Hoiab hamba ainevahetust. Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne. VI eemaldajanärv (motoorne) võimaldab meil kõrvale vaadata innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased. VIII esiku-teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv kaksiksensoorne jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund, kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli seotud sisekõrvaga IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpt osa innerveerib kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset. ,,Neelamine on väga keeruline akt meie sellega ei tegele."
155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus põderpõrnikas pikkus 7,5 cm 158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm 159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades 160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased 161. Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere? ema, töölised(emased), lesed (isased) Mesilasema, töölised (emased), lesed (isased) Emased ja lesed mürgiastlata. Pärast paarituslendu ajavad töölised lesed pesast välja. Sprosti Birgit 162. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu 163. Mis juhtub pärast paaritumist mesilaspere isaste mesilastega (leskedega)? töölised ajavad lesed pesast välja 164
Toon on sõnameloodia, sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse. Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus, nt hiina, tai, vietnami, joruba ja mitmed bantu keeled. Tooniaktsendikeeltes sõltub toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrv on kuulmiselund ja tasakaaluelund. Väliskõrv moodustavad kõrvalest, väline kuulmekäik ja trummikile. Ülesanded: heli lokaliseerimine, kõne jaoks oluliste sageduste võimendamine, keskkõrva kaitse. Keskkõrv moodustavad trummiõõs, vasar, alasi, jalus, ovaalaken, eustachi tõri. Ülesanded: eustachi tõri õhurõhu võrdsustamine; trummikile õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele
Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. 10. Tasakaalumeel Peale kuulmise täidab kõrv ka tasakaalumeele ülesannet. Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Tasakaaluelund ja kuulmiselund paiknevad üheskoos oimuluus ning moodustavad seal sisekõrva. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust- tähnielundid ja poolringkanalid. 11. Haistmismeel Haistmisregioon hõlmab väikese ala ninaõõne ülaservas, seal asub haistmiselund. Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega.
ning luudes on tekkinud luuüdi. Kõik need muutused aitavad lootel oma jäsemete liigutusi kontrollida. Nüüdseks on tunda tema põksimist. 20. NÄDAL Loote pikkuseks on nüüd 25 cm ja ta kaalub umbes 300 grammi. Nüüdseks on tüdrukul emakas välja arenenud ning arenema hakkab vaginaalne kanal. Poisil hakkavad munandid lakuma, kuid nad asuvad siiani kõhul ning ootavad munandikoti täielikku valmimist, et mõne nädala pärast sinna liikuda. 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. 21. NÄDAL 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. 22
Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrvas paikneb kuulmiselund, mida selle kuju järgi nimetatakse teoks (cochlea). Tigu koosneb kolmest kohakulti paiknevast kanalist, mis on teokujuliselt keerdunud. Need on trummiastrik, teojuha ja esikuastrik. Trummiastrik ja esikuastrik on täidetud perilümfiga, teojuha endolümfiga. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu (helicotrema) kaudu. Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund
silmalaud kaitsevad silmamuna ja jaotavad spetsiaalsete näärmete poolt toodetud pisaraid. Paariline nägemiselund, Silmamuna asetseb silmakoopas ja on koduloomadel enam vähem kerajas. Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast Silmamuna sisemus koosneb vedelikust, läätsest ja klaaskehast. Silma lisaelundid on laud, pisaraelundkond, silmakoopa sidekirmed ja silmamuna lihased. 48. Kõrv Kõrv on tasakaaalu- ja kuulmiselund, mis aitab kehal säilitada tasakaalu, muuta keha asendit ruumis ning vastu võtta helilaineid ja neil aistinguteks kujuneda. Kõrvade paarilisus võimaldab määrata hääle suuna. Anatoomiliselt eristatakse sise-, kesk- ja väliskõrva. Välis- ja keskkõrva eraldab teineteisest trummikile.. Välis- ja keskkõrv koondavad helilaineid, juhivad neid edasi ja reguleerivad tugevust. Sisekõrva akustilises osas muutuvad õhuvõnked vedeliku liikumiseks.
Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn
Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
