Selline hormoonide tase käivitab piima produktsiooni rinnanäärme näärmerakkudes. Piima produktsioon suureneb kiiresti 2-3 päeva pärast sünnitust täituvad rinnad piimaga. See põhjustab rindade pinget ja ema kehatemperatuur võib tõusta 0,5-0,9 kraadi võrra, ilma et see tähendaks infektsiooni. Piima eritust stimuleerib nn neuroendokriinne refleks. Rinnanibus on rohkesti närvilõpmeid, mida lapse imev suu ärritab. Nii see ärritus kui ka pelk lapse nägemine või ta nutu kuulmine stimuleerivad oksütotsiini eritust hüpofüüsi tagasagaras ja prolaktiini produktsiooni eessagaras. Mõlema hormooni sisaldus ema veres suureneb imetamise ajal. Oksütotsiini toimel tõmbuvad piimajuhad kokku ja nii surutakse rinnas olev piim lapse suhu. Imetamisaegne prolaktiini produktsiooni suurenemine simuleerib omakorda rinnanääret valmistama piima järgmise imetamiskorra tarvis. Sünnitusjärgne suguelu ja rasestumise vältimine
HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST.............................................................................................
Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Niiluse krokodill Kilpkonn KAHEPAIKSED 4.1 KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees. Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) vett. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas
Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik müra . 4 MÜRA TOIME TERVISELE · Otsene toime - kuulmiteravuse langus . Kuulmisteravus langev aeglaselt · Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine · Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine , see on püsiv ja pöördumatu protsess . · Müra kaudne : - Mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile . - kestev müra kurnab närvirakke - aeglustub mõtlemine , reageerimisvõime , tähelepanu - tujutus ja kiire ärrituvus - tekivad peavalud ja mälu halveneb - töövõime ja tööviljakus langeb - suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
Karu vanuse määramiseks kasutatakse tema tagakäpa suuruse vaatlemist. 9 kuni 18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm. 2,5 aastastel 16 cm. 3,5 kuni 4,5 aastastel 18- 19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm. Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad. Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad end ka tagakäppadele ajavad (mitte ründamiseks). 1 Pruunkaru alamliigid euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) süüria pruunkaru (U. a. syriacus) siberi pruunkaru (U. a. beringianus) kamtsatka pruunkaru (U. a. piscator) atlase karu (U. a. crowtheri) grislikaru (U. a. horribilis) kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud mehhiko pruunkaru (U. a
Sageli on nendeks depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid. Ta tajub, et olukord ei ole tema kontrolli alla ja loobub initsiatiivist. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetuses minetavad nad sageli igasuguse loogilise mõtlemise võime. Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse - teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti.
unarusse. Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu. Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed
LAPSEPÕLV Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema sündinud Anna Maria Koller töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti
Estonia 1905 uus hoone Vanemuine 1905 uus hoone Mihkel Lüdig Aleksander Läte, 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri August Topman Juhan Aavik Raimund Kull Asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool Asutati Tartu Kõrgem Muusikakool Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene Eesti profesionaalne helilooja, kes õppiski heliloojaks. Absoluutne kuulmine Helilooja, dirigent, muusikakirjanik Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat Kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, Eesti esimese klaverikontserdi, Eesti esimese sümfoonilise teose. Tähtsaim teos oratoorium „Joonase lähetamine“ MK „Joonase lähetamine- sanctus“ „Eks teie tea“ Artur Kapp Kirjutas sümfoonilist muusikat avamäng sümfooniaorkestrile „Don Carlos“ Oratoorium „Hiiob“ Kantaat „Päikesele“
Tualeti kasutamine: Patsient ei vaja tualetis käimisel abi, saab iseseisvalt hakkama. Liikumine: Patsient sai nii pre- kui ka postoperatiivselt ise liikumisega hakkama, ei vajanud abivahendeid. Peale operatsiooni hakkas järgmisel päeval ettevaatlikult iseseisvalt liikuma. Vaimne seisund Meeleolu: Haiglasse saabudes on patsient rahulik, normaalses meeleolus. On operatsiooni pärast veidi ärevuses, sest ei tea, mida oodata. Sensoorne seisund, nägemine/kuulmine: Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta kuulmisaparaati. Psüühiline seisund Emotsionaalne seisund: Patsient on veidi ärevuses, kuid muidu on meeleolu normaalne, patsient on heas tujus. Reaktsioon haigusele: Haigus teeb patsienti murelikuks, kuid ta on paranemisse positiivselt meelestatud. Hingelised vajadused: Patsiendi sõnul soovib ta väga inimestega suhelda, räägib hea meelega personaliga. Samuti soovib igapäevaselt ristsõnu lahendada.
Peale seda on piisav kuulmiskontrolli läbiviimine kord aastas. Kui lapse kuulmistase on ebapüsiv või kui tekivad muud kuulmisega seotud proleemid, on soovitatav patsiendi sagedasem jälgimine. Täiskasvanutel tuleb kuulmise kontrolli läbi viia samuti kord aastas ja koheselt kui on tuvastatud olukorra muutuse kahtlus. FA kindel seos progressiivse kuulmislangusega on hetkel teaduslikult veel välja selgitamata. Seetõttu FA patsientidel, kellel on diagnoositud normaalne kuulmine, tuleb samuti kuulmist kontrollida regulaarselt umbes iga 2-3 aasta järel. U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad
Mõisted: Kvaliteet on määratlus, mille tõttu mingi nähtus, ese või protsess on tema ise, mitte miski muu. Kvaliteedi muutudes muutub objekt millekski teiseks. Kvantiteet on peamiselt objekti ruumilis-ajalised omadused. Modaalsus (ka kvaliteet) on üks meeleinformatsiooni põhidimensioonidest (intensiivsuse, lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval). See on tunnus, mis näitab, millise süsteemi läbi realiseerub stiimuli vastu võtmise võime (näiteks nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutus e. kompimine, lihastaju e. propriotseptsioon). Modaalsuse tajumist loetakse taju mikrogeneesi esimeseks etapiks. TAJU TAJU ÜLDMÕISTE Taju on esmete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess.Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujuned.Tajus esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed.See on
retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)
retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)
Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel häiruvad inimese liigutused, teise koha vigastamisel nägemine või kuulmine jne. Mälul niisugust kindlat asukohta ei ole. Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske
intensiivne ja selle aja jooksul kirjutas ta üle saja erinevaid zanre esindava teose: 17 klaverisonaati, 9 sonaati viiulile ja klaverile, 3 klaverikontserti, 2 sonaati tsellole ja klaverile, muusika oma ainsaks jäänud balletile "Prometheuse lapsed" ja palju muud. Oma esimese sümfoonia lõpetas Ludwig aastal 1800. Sellele pidi järgnema teine, kuid vahele tuli ränkade katsumuste ja isiklike üleelamiste aeg. Beethoven oli juba mõni aasta tajunud, et ta kuulmine hakkab nõrgenema, kuid arstid ei suutnud teda aidata ning võib-olla hoopis kiirendasid haiguse arengut. 1802. aasta sügisel Heiligenstadtis Viini lähistel, kus ta arstide ettekirjutuste kohaselt peaaegu kuus kuud erakuna elas ning just seal kirjutas ta oma päikesepaistelise Teise sümfoonia D-duur, tulvil energiat ja dünaamikat. Seal ahvatles teda ka esmakordselt mõte enesetapust. Ränkade piinlemisaastate kestel toimus otsustav murrang: kriisipäevadel tema peas küpsenud Kolmas
Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega. Lihasööjatel saurustel olid aga harilikult pikad, tugevad jalad, et nad saaksid joosta oma saagist kiiremini. Nad vajasid ka suuri, tugevaid lõualuid, teravaid hambaid ja surmavaid küüniseid. Küünised olid mõeldud kõigepealt saagi tapmiseks ja seejärel tükeldamiseks. Lihasööjatel oli hea nägemine, kuulmine ning suur aju, millega edukalt jahti planeerida. Paljud lihasööjad pidasid jahti karjades niisiis pidid nad oskama edukalt koostööd teha. Mõned dinosaurused toitusid ka kaladest, osad olid isegi kannibalid, süües oma liigikaaslasi. On teada, et dinosaurused munesid. Munad asetati ringikujuliselt. Vahel oli mitu ringi üksteise peal. Alumisest otsast olid munad koondunud ja nii asetas emasloom nad mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes
Praegu on ta veel kõhna, sest rasvkudet on vähe. Kasvavad kulmud ja ripsmed. Beebi liigub lootevees aktiivselt ringi ning magab kindlatel aegadel. 23 raseduse nädal: Loode kaalub ligi 550 grammi. Veresooned kumavad läbi kortsulise naha, andes väikesele kehale punakat tooni. Sõrmedele kasvavad küüned. Beebile meeldib väga imeda ning ta teeb seda alati, kui sõrm suhu satub. Areneb tunnetusmeel ning beebi teeb erinevatel maitsetel vahet. Kuulmine teravneb . 25 raseduse nädal: Beebi jätkab kiiret kasvamist. Areneb selgroog ning kopsude vereringe. Ninasõõrmed hakkavad avanema ning luud muutuvad tugevamaks. Aju kasvab. Beebi keha ja pea on proportsioonis. Uuringute kohaselt eelistavad beebid praegu teistest maitsetest enam magusat. 27 raseduse nädal: Beebi lõug on ümaram ning jalalaba suurus on umbes 2 sentimeetrit. Kehaproportsioonid sarnanevad enam
rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine) _ dementsuse kahtlusel lühike mälutest (10 küsimust) _ depressiooni kahlusel geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (15 küsimust) _ kehakaal, toitumus _ kasutatavad ravimid _ formaalsed ja mitteformaalsed abistajad (Saks jt 2001.) ÕDE _ funktsionaalne seisund nägemine, kuulmine, tasakaal, kõndimisvõime, käte funktsioon _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine) _ dementsuse kahtlusel lühike mälutest (10 küsimust) või Mini-mental test _ depressiooni kahlusel geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (15 küsimust)
muudab elektrilised signaalid uuesti helilainete võngeteks. Edasi lähevad võimendatud helilainete võnked läbi kõrvaotsaku, mis on igale kasutajale individuaalselt valmistatud tema kõrvast võetud jäljendi järgi, otse kuulmekäiku. (Eesti Vaegkuuljate Liit) Kuuldeaparaat on sobilik kasutamiseks kerge ja keskmise kuulmislanguse puhul. Kahe poolse kuulmislanguse puhul on oluline kasutada ka kahte kuuldeaparaati. Nii kindlustatakse näiteks parem kuulmine, heliallika asukoha määramine, müra parem talumine ning ka heli kvaliteet. (EKLVL) Kuuldeaparaadi valikul tuleb lähtuda mitmest aspektist. Üks olulisemaid on see, kui raske kuulmislangusega on tegemist, sellest sõltub kui tugevat võimendust on vaja. Mida tugevamat võimendust vajatakse, seda suurem on üldiselt ka võimendi ning kõrvasisesest kuuldeaparaadist võib jääda väheks. Koolis käivatele lastele on oluline ka see, kas
Z.Kodaly süsteem Jo-le-mi. ,,Schulwerk" ei ole meetod! "Schulwerk" on suunatud selelle, et äratada võimet loominguliseks tegevuseks muusika vallas. Rahvusvahelise populaarsuse on võitnud juba traditsiooniliseks muutunud Carl Orffi festivalid ja suvekoolid. Muusika väljendusvahendid Tempo, meetrum, rütm, karakter ja dünaamika, vorm ja fraseerimine ongi rütmika õpetamise meetodi aluseks ja selle õpetamise metoodika omapära seisneb selles, et tähelepanelik muusika kuulmine, selle aktiivne ja emotsionaalne vastuvõtt, muusika sisuline ja väljendusvahendite analüüs toimub liikumise protsessis, mis aitab muusikateoreetilisi teadmisi omandada aktiivselt, rahuldada laste liikumistarvet ja parandada mälu, taju, tähelepanu ja koordinatsiooni. Tempo Tempo, meetrum ja rütm on muusika ajalise kulgemise 3 omadust. Enne kui me saame teada tantsude (liikumise) iseloomu, dünaamilist ülesehitust ja vormi, on meil teada pala tempo.
poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. 5) Vaheaju- seal asuvad sigimist, ainevahetust, eritamist ja kehatemperatuuri reguleerivad keskused.
Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine, samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid ning üksteise ideid täiustades jõuaksid nad paremale tulemusele kui igaüks eraldi töötades. Ülemus peaks mõtlema selle üle, kui palju on töötajatel otsustusõigust ja kas ta on projektide nägemisel pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav, tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda ideid parima tulemuse saavutamiseks. Kuna inseneritöö tegemisel on töötulemus päris korralik ja
Tekivad nägemine-käeliigutused -> Motoorika seos kognitiivsete funktsioonidega, nimese näo äratundmine on kaasasündinud. Keskmiselt 9 min vanusele -> olulised struktuurielemendid näos-> äratuntavad. Lapsed näevad kontraste paremini (must-valge) Detaile hakkavad sedastama alates 3 kuust. Värvinägemise võime kohta- ei taju värvitoone ühe tugevusega, paraneb esimestel elunädalatel. KUULMINE Esmaselt kuuleb Intrauteriilselt 24 rasedusnädalal. Inimese hääl meeldib rohkem võrreldes teiste helidega. Naise kõrge hääletoon meeldib rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem. Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal. LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn.
maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on karvadega kaetud nahavolt (,,habe"), isasloomadel kuni pool meetrit, emasloomadel väiksem. Põdra kõrvad on pikliku kujuga ja suured, saba on lühike (raske silmaga eristada). Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks). Põdra kolju Sarved on ainult isasloomadel (pullidel), võivad olla 1,8 m laiused, kaaluda kuni 36 kg. Suurus oleneb looma vanusest ja toitumisest, nad ilmuvad vasikatel esimesel eluaastal
Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt
võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!"
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkam...
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Ain...
teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Idealism. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Aistingud või ideed ei saa olla mujal kui tajuvas hinges. 4 b) Kuidas kritiseeris Berkeley üldlevinud arvamust, et asjad (nt majad, mäed) on olemas reaalselt, mõistusest (vaimust) sõltumatult? Mis on ülalmainitud objektid, kui mitte asjad, mida me tajume oma meelte abil. c) Miks pole mõttekas oletada väliste kehade (materiaalse maailma) olemasolu? Pole olemas muud substantsi peale vaimu või selle, kes tajub.
ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks. Kui inimene on kaotanud kuulmise pärast mingi suulise keele omandamist, on inimene kurdistunud. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil.
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik läheb verre, süsihappegaas aga vette. Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga ning vere
ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane käitumine hormonaalselt tingituks. Naise seksuaalne vastuvõtlikkus suureneb mõnevõrra ovulatsiooni ajal, kui östrogeenide tase on kõige kõrgem. Tähtsaimat rolli mängib seksuaalvajaduses aju, seetõttu mõjutab ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Nt erootilised unenäod Hinnangud homoseksuaalsusele sõltuvad ühiskonnas valitsevatest normidest ja arusaamadest suhtumine eri ajastutel ja kultuurides on erinev. Kindlaid põhjusi leitud ei ole, ilmselt on homoseksuaalsusel mitu mõjutegurit, mida võib öelda eri teooriate põhjal. Homoseksuaalne on isik, keda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Täielikult
ELULUGU Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed j...
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda...
Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel,
Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Kisklus - röövlus, epistism, predatsioon.Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, redaator) sööb teisi (saakloom). Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0 kommensalism - Kommensalism kahe organismi (ka liigi,populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kokkusaamise korral Lahus elu korral
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi nähtuse uurimisest siis ei pea neid otsast peale hakkama uurima,see oleks lihtsalt aja raiskamine. Meie ajal on uurimisi päris põhjalikult...
sugukonna rebase (Vulpes) perekonnast, ta on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda ja tema urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks, millega on ka seotud mitmed muinasjutud. [1] Rebaseid on kümme liiki ja nende eluiga on 15 aastat[4] Välimus Rebase pikkus on ~110cm ja kaal ~5kg. Saba võib olla kuni 40cm.[2] Saba on rebasel kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks.[1] Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane
hüppamiseks kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil. · Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja
teises õõnes tasakaaluelund. Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine
Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja nägemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca' keskusega. Oluline on Brodmani väli 39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuse Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund
Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi. Kaebused: Põhiliseks sümptomiks on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus. Tavaliselt märgatakse hommikul ärgates, et ühest kõrvast on kuulmine halb või puudub hoopis. Mõnikord kaasneb ka pearinglus, survetunne ja kohin haiges kõrvas, mis on tingitud sisekõrva ärritusest. Umbes 10-14 tunni jooksul hakkab osadel inimestel kuulmine taastuma. Madalsagedusliku kuulmislangusega inimesed paranevad paremini, rahuldavalt või hästi paraneb 40-70% haigetest, kuni 30% ei parane üldse. Dgn: Vaatlus. Toonaudiogramm. Ravi: Kõige olulisem on lamamisreziim kuni nädal aega. Kasutatakse lisaks ka verevarustust parandavat ravi ning vitamiine. 4
sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla. Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine. Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena lineaarne kuulmine. Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena.
Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine
o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal o otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt. o ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng. Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused o Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine. Elavnemiskompleks- eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu ilmumisel- käte ja jalgade tormiline liigutamine, vaatab näkku, naeratab. o Loetakse vastsündinuea lõpuks-inimese-ea alguseks. SENSOORNE ARENG. Inimesd sünnivad terviklike nägemisstruktuuridega. o Vastsündinud on tundlikud heleduse suhtes o Kuni kolmanda elunädalani ei taju värve, on piiratud sügavustaju o Mõne esimese päeva jooksul vähem tundlikud valu suhtes
- Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
