Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisu...
basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi
Eraldi on päevased ja öised piirkonnad. Valgejänesed on valdavalt üksiklased, kuid vahel 2 võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade lähedale. Emaloom hoiatab poegi ohu eest klõpsuvate häälitsustega (mida tehakse hammastega). Võitlemisel kasutavad valgejänesed tagakäppi (löögid) ja eeskäppi (poksimine). Neil on väga hea kuulmine ja hea haistmine. Nad võivad joosta kuni 64km/h. Sigimisperiood on valgejänestel veebruarist augustini. Pesakonnas on 1-5vahel ka kuni 13 poega. Külmemas kliimas on pesakonnad suuremad. Vastsündinud poegadel on karvkate täielikult olemas ja silmad avatud. Peale poegimist lahkub emajänes kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul enne pimedust ja hommikul ennem päikese tõusu. Nii ei leia vaenlased emajälgede järgi poegi üles
Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad. Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub. Mõni jäneseliik on tähtis karusnaha poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad
õnnetuse puhul suur, isegi ohtlik(surm, luumurrud, vigastused).Müra esineb üsna väiksel määral ja see on pigem klassisisene kui klassiväline seega tervisekahjustusi saavad ära hoida õpetajad, õpilased ja koolitöötajad. Meetmed kuidas müra ära hoida, on palgata korrapidaja või teha pause. Meie koolis selliseid puudujääke pole ja korrapidajat vaja ei ole. Ka pausid on õigel ajal ja saab puhata. Kuulmine ja keskendumisvõime pole häiritud. Oht tervisele on ebatõenäoline ja erilisi abinõusid ei vajata. Puhkepausidel on vähene risk omada tervisekahjustusi ja lisaabinõusi rakendama ei pea. Pausid on süsteemselt välja töötatud tunniplaanides ja probleemi pole senini tekkinud. Seega mitte kunagi ei esine talumatut riski. Kogu kooli meeskond on pausidega rahul. Valgustusega on vastuvõetav risk kuid kindlasti võiks abinõusid kasutada ja parandada mõne klassi valgustust näiteks tahvlile
Üldine iseloomustus 1 hundikutsikas 2 domineeriv hunt 3 alluv hunt 4 hundi käpajälg 5 võrdluseks koera käpajälg 6 elupaik Välimus ja tunnused 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad Terav haistmine, kuulmine Peamiselt ööloom Hunt ja koer Hunt on võimsama kehaehitusega Hundi jäljed on pisut piklikumad Hundi sörk on ökonoomsem Hundi karvkate on eesosal väga pikk, moodustab väikese laka Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega Miks hundile jahti peetakse? · Hundinahk · Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis Elavad rabades ja võsastikes Põhivärvus on kollakas-hall
4 ELAMISTOIMING KIRJELDUS TURVALISE KESKKONNA Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib SÄILITAMINE tähendada sõtuvust teistest inimestest ning abivahenditest ja nõuab teadmiste värskendamist. (Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71) SUHTLEMINE Vanaduses halvenevad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juba aistingute moonutatuse tõttu. Lakkavad ajurakud funktsioneerimast ja põhjustavad unustamist ja meeltesegadust. Põdurus võib mõjutada keha asendit, kehakeelt ja zeeste. (Roper jt,1999:106) HINGAMINE Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused
See sõnum võib mängida väga suurt rolli ka edasises elus. Tehakse väga sünget muusikat, mis viib inimesed kas masendusse või isegi kaugemale ning võidakse lausa oma elu kallale kippuda. Samas on muusikat, mis rahustab ning teeb tuju heaks. Sellist muusikat kuulan just mina. Ma ei kujuta ette oma elu ilma muusikata. Mis on akustika ehk heliõpetus? Maailmas on palju erinevaid helisid ning neil on maailmapildis tähtis koht. Helile reageerimine ehk kuulmine ning heli tekitamine ehk häälitsemine on ühed tähtsamatest biokommunikatsiooni vahenditest. Mõned hääled tekivad eluta, mõned elus looduses. Näiteks lained, tuulehääled, elusolendite häälitsused jne. Kõige rohkem erinevaid hääli tekitavad elusolendid. Helisid kasutavad nad enese valjendamisel informatsiooni jagamisel, kaaslaste ligimeelitamisel, hoiatamisel, pesitsusterritooriumi märgistamisel jne
orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv. Kuulmiskahjustus võib tekkida ka ilma pikaajalise müraga kokkupuutumiseta. Lühiajaline kokkupuude impulssmüradega isegi ühe tugeva impulsiga, näiteks püssilaskude või naela- või needipüstolite kuulmine võib avaldada püsivat mõju: kurdiks jäämist või põhjustada pidevat kohinat kõrvus. Impulsid võivad lõhestada ka
Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: Gaasilõhn Suits a) KOMPIMINE: Astmed Tee ääred on krobelised Keelemärgi motiveerimatus – Mitteüksühesus ehk üks ei tingi teist ning see teeb võimalikuks tähenduse täiendamise juurde õppimise ja juurde uurimise teel – rikastunud tähendus ei nõua kohe uut sõna Sõna on kokkuleppe küsimus
Püüdis igati saada pihta tema loome tehnikale, selleks ta lausa palkas teenijanna. Kogu film tundus mulle et Mozart oli nagu kasvatamatta jõnglane, kes arvas et võib teha mida iganes soovib ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Tal oli hea omadus, et õudis alati oma tööd õigeks ajaks valmis. Ta looming oli tõesti vapstav. Iga hetkega ta üllatas aina enam. Juba see oli ebatavaline, et ta kirjutas oma loomingud ilma mustandita. Tal oli võimas kuulmine ja ettekujutlus kuidas filmis näidati et ta mängib oma palad peas läbi. Kõige rohkem jäi mul meelde reekvium Lacrimosa. Miks? Aga arvatavasti sellepärast, et sel hetkel valdas mind täielik kurbus. Juba ette kujutusest et inimene peab kirjutama oma surma jaoks. Jubeda tunde tekitas see, et kuidas teda maeti. Minu jaoks oli see uus teadmine et matmine niimoodi käis. Kahjuks olid Mozardil palju probleeme. Suhted isaga tal polnud korras. Kui ühtäkki isa suri
Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat. Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga. 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingu tipuks. 70 keelpillikvartetti. Üldiseloomustus: Käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassika stiilist ja jõudis romantismini. Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791): Sündis Salzburgis, Austrias. Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid. Haruldane muusikaline kuulmine ja mälu, geniaalne improviseerija. Isa Leopold oli kuulus Kesk-Euroopa muusik ja muusikapedagoog. Isa lõi Mozartile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused. 1762 algasid aastaid kestnud kurnavad kontsertreisid Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus" ja laulumängu "Bastien ja Bastienne" autor. 1173-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli.
Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja, reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid
on samuti pikk ja tugeva ja vormis kehaga, mõlemad on tõsiselt naerusuised. Nagu Imelikule, meeldib ka Markole mängida pilli, täpsemalt kitarri. Tõnisson oli suurema kehaga ja heledate juustega. Ta oli tõsine, vaikne, töökas ning julge, veidi uimane ja halva mäluga, kuid see eest sõbralik ja kindla sõnaga. Teda võiks võrrelda Andres Rõmmelgaga, viimane nii samuti nagu Tõnisson on vaikne, tõsine, kuid väga töökas ja julge. Andres on ka uimane ja kehva mäluga. Ka kuulmine on Andresel minu arvates kehv, kuna kui midagi talle öelda, pead sa seda vähemalt kolm korda kordama. Arno Tali oli lühikeste juustega, keskmist kasvu ja hästi riides. Ta oli hoolas, korralik, tegi alati enda koolitükid ära ja ei visanud mitte ühtegi ülesannet homse päeva varna. Ta oli tagasihoidlik, tark, sõbralik ning unistaja ja vahel ka kangekaelne. Taliga võrdleksin Andrust, tema on osaliselt Taliga sarnane, kuna teeb samuti kõik õppetükid
Müra tase koolis ehk õpilaste 2. Käsitlege õppeprogrammis õpilastega müra teemat, andke õpilastele teada, mis võib juhtuda kehva enesetunde tegur. liigses müras inimese tervisega ning kuidas mõjutab müra kaasõpilasi ja nende endi tervist. Müra all mõistetakse heli, mis on inimese 3. Sageli on võimalik mürataset vähendada, arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul paigaldades eelistatavalt ruumi, lakke sobivad viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. helisummutavad materjalid. Mürasummutav Haridusasutustes esineb nii jäävaid efekt on ka ruumi paigutatud teisaldatavatel kuulmiskahjustusi põhjustavat müra kui ka muul vaheseintel. Muusikaklassides võib anda häid viisil häirivat või koormavat müra. Koolis võib tulemusi seint...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Kuular Adapteeritud J. Pihlau teosest Infotehnoloogia I Mikrofon 2:4-lüliti loob vooluahelad vastasabonendi ning kuulari vahel, mikrofoni ning vastasabonendi vahel, ent ei loo vooluahelat kuulari ja mikrofoni vahel (vastasel juhul kuuleksime rääkides omaenda kõnet). Antud viisil tagatakse nii vastasabonendi kuulmine kui võimalus sellega kõneleda hoides ära iseenda kõne 'kajamise' oma telefoni kuularis. Leian, et antud telefoni kohaliku efekti summutamine oli piisav. Mina ei suutnud kuulates kindlaks teha, kas mu kõne telefoni kostab kuularist või kuulen ma läbi õhu iseenese häält. 9. Kokkuvõte Analoogtelefon on üks levinumaid elektrilisi sideseadmeid maailmas. Sõltuvalt analoogtelefoni väga pikast east ning standardite suhtelisest
Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine, nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda. Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju
Mõnikord peavad jahti ilvesed ka pesakonniti või paariti. Sel juhul liiguvad nad kas paralleelselt või ringiga, kusjuures üks ilves ajab saaklooma teisele ette. Erinevalt teistest kaslastest on ilves kombekas saagi ülejääk maha matta. Vett talvel enamasti väldib. Suvel või ohukorral ujub üsna pikki vahemaid. Ilves on videviku loom, kuid sigimisperioodil, poegi toites ja jooksuajal tegutseb ka päevasel ajal. Meeltest on ilveselt arenenuim kuulmine. Ka nägemine on võrdlemisi terane. Haistmine on pisut töntsim, kuid mitte puudulik, nagu mõnikord väidetakse. Haavatuna võib ilves inimesele ohtlikuks osutuda, kui täiesti terve ilvese kallaletungi inimesele pole teada. Vaenlased- Peale inimese tuleb kõne alla ka hunt, kes on talle ka põhiliseks toidu konkurendiks. Ilvese saagiks langeb küll mitmeid jahiloomi, kuid temale enesele tuleb vaadata kui väärtuslikule jahiobjektile, kellest saadakse mõnikord mitu
Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu! Aga ega neid kahte sõna ei saa ka teineteisest täielikult lahutada, sest haridustase suudendab ju ka haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega 12. Nimeta peaajuosad ja nende ülesanded. a. Väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi, tasakaalukeskuseks b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14
Toidulaud: Karu toiduks on: marjad, rohttaimed, raiped, putukad, juured, vahetevahel ka põdrad, lambad, lehmad. Sügisel enne uinakut sööb suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Vaenlased: Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Huvitavaid tähelepanekuid: Haistmine ja kuulmine on karul üliteravad aga nägemine on kehv. Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. Viimase 50 aasta jooksul on karude arvukus kõikides Euroopa populatsioonides tõusnud. Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad.
14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal? Sümfooniast sai kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart Mille poolest on Mozart eriline helilooja? Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu Publitseeriv fantaasia ja väljendustung (geniaalne improviseerija) Kuidas muutus sümfoonia Mozarti eluajal? Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven
suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista. Täiskasvanuiga ja vanadus On välja arvatatud, et täiskasvanute sõnavara koosneb tavaliselt 3000-5000 sõnast, kuigi lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse tõttu. Artriit sõrmiliigestes võib muuta kirjutamise raskuks, põdurus võib mõjutada keha asendit ja žeste. Kõik need tegurid võivad tekitada vanuritel suhtlemisprobleeme. Sõltuvus/sõltumatus suhtlemise elamistoimingus Sõltuvusseisund Lapsed on kogenematud suhlemisstruktuuride kasutamisel. See tekitab vanematel raskusi
üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele
uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´
trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub 4 kHz juures, sellega kõrva tundlikkust vastavas sagedusdiapasoonis suurendades. b) Keskkõrv Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. See toimub trumminaha abil. Trumminahka võib võrrelda mikrofoni membraaniga. Trumminaha mehhaaniline võnkumine toimub kooskõlas helirõhu võnkumisega. Kuulmine on tavaliselt kõige tundlikum 4 kHz kandis, kus tajutakse nii väikse amplituudiga trumminaha võnkumisi nagu vaid 10-9 cm. Trumminaha võngete ülekandmisel ovaalaknale on tegemist kahe nimetamisväärse nähtusega. Esiteks, luukesed käituvad kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse
Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP. · Maitse- ja lõhnataju: keemilised molekulid sobituvad erineva kujuga retseptoritele ja tekitavad AP. · Somatosensoorne süsteem: mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikud retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalis...
vaadeldes, või siis ideed, mille moodustavad mälu ja kujutlusvõime või lõpuks ideed, mis tekivad nimetatud ideede ühendamise, jagamise või lihtsalt ettekujutamise teel. Nägemise abil moodustan ma ideed valgusest ja värvidest, nende erinevaist astmeist ja liikidest. Kompimise abil tajun ma kõva ja pehmet, sooja ja külma, liikumist ja vastupanu. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Kuna erinevaid ideid vaadeldakse üheskoos, siis tähistatakse neid ühise nimega ning peetakse neid mingiks asjaks. Näiteks kui vaadeldakse ühendatuna teatavat värvi, maitset, lõhna, vormi, konsistentsi, siis tunnistatakse see asjaks ja tähistatakse sõnaga õun; teised ideede kogumid moodustavad kivi, puu, raamatu jms meelelised asjad, mis vastavalt sellele, kas nad on meeldivad või ebameeldivad, kutsuvad esile vaenu, rõõmu, mure jne."
Bioloogia kordamisküsimused kt 12.12.11 1. Nimeta evolutsioonivormid õiges järjekorras Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. 2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste H...
ja me naeratame vastu. NLP uurib oivalisuse olemust; mis vahe on inimestel, kellest üks teeb midagi vaevata, elegantselt ja hiilgavalt, aga teine ei suuda seda. Me õpime,sest oleme sündides kaasa saanud rahuldamata uudishimu maailma vastu, kus me elame. Me uurime välja asju mis meile huvi pakuvad ja seepäarst jäävad ned meile ka meelde. Kui me usume, et ei suuda õppida, siis me ei suudagi. Erinevad viisid maailma tunnetamiseks meie viis meelt. ( nägemine, kuulmine, maitsmine, lõhnataju, maitse). Õppimine on lihtsalt informatsiooni vastuvõtmine meie viie meele kaudu ja selle talletamine kuhugi. Me õpime oma vahetu ümbrusega seotud asju: asju mis meile meeldivad, mis tekitavad meeldiva enesetunde.Me õpime, et valjusti häält tehes tunneme end paremini(nt beebid teevad häält ja neile tullakse appi,)Me õpime, et kogu oma närvisüsteemi rakendamine vaidlusteks annab meile hea enesetunde.Me õpime jälgima teisi perekonnasüsteemi liikmeid
4 Sõnasta Mendeli III seadus ja too vastavalt Mendeli seadusele näiteid dominantsete ja retsessiivsete tunnuste kohta vähemalt neli tunnust. .............( sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus. Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.).............................. Dominantsed tunnused:Lohud põsekedes, normaalne nägemine, normaalne kuulmine, tömp pöial, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused: Lohukeste puudumine, lühinägelikus, kurtus, normaalne pöial,hallid või sinised silmad. 5. Kas esitatud laused on õiged või väärad? Vale väite korral parandage lause. 1) Heterosügoot on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija. 2) Fenotüüp on ühe isendi kõigi tunnuste kogum. 3) Inimesel on 23 kromosoompaari, millest 22 nimetatakse autosoomideks.
o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul ,,Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või ,,Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva
2. "Elukarneval" 3. "Lahe muusika" 4. "Tantsud vihmas" 5. "Head teed" Uuemad lood on ilmud aga sellel aastal. Äsja ilmunud lugu kannab nime ,, Lilled Emale,, ja teine lugu kannab nime ,,Pahad Tüdrukud ,, millel valmis ka muusikavideo. Perekonnast Madise perekonnast ei tegele ainult tema muusikaga, tegelevad ka pojad ning tütar. Poeg Carl-Philip Madis (21) õpib Georg Otsa nimelises Muusikakoolis helireziid. On ansamblis ,, Katta kuulmine,, solist. Carola Madis(26) kirjutab laulusõnu koos Janne Saarega ning oma elukaaslase Brint's Board`ga(kuulus laulja). On veel kaks poega kellest vanem elab Suurbritannias ning sai äsja isaks, ta tegeles muusikaga vähe ning lõpetas selle, kui astus ülikooli. Kõige noorim poeg Carl-Mattias(10) õpib trumme. Infot leidsin ... http://www.karlmadis.ee/?leht=muusika https://www.google.ee/karlmadis http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Madis Uuim laul muusikavideoga :
Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegini tõlge. Luulenäited ''Räägi tasa minuga'' Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust "Lendav linn" (1979) tsüklist "Tähetund" Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. Kokkuvõte
keelpillidele, erinevad kontserdid, sonettid (nt 35. Sümfoonia, 36. Sümfoonia) Loomingu · pani kõik enda teosed omapäraselt kõlama üldiseloomustus · geniaalne komponeerimisoskus Huvitavaid fakte · esimene missa 12-aastaselt elust ja loomingust · oli vabamüürlane · komponeeris juba 6-aastaselt · absoluutne kuulmine Millised olid kaasaegsete hinnangud W. A. Mozarti muusika kohta? Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Seda võeti vastu kui midagi väga ebatavalist, sageli tugeva võõrastusega. Iseloomusta W. A. Mozarti oopereid (stiil, sisu lühikokkuvõte, peategelased, kuulsamad aariad ja ansamblid). Figaro pulm Koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik, kus peamiseks pingestatud ansamblistseenid. Peategelased: Figaro ja Almaviva
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Kõrvad On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile. Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu (neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga.
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaj...
valikuga rahul, sest seal on tal turvalisem olla. Teda käivad tihti vaatamas pojad ning lapselapsed. R&L&T ELAMISTOIMINGUTE TABEL Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1.Turvalise keskkonna Tasakaal on halvenenud ning tunneb Kasutab käimisraami, võtab ravimeid säilitamine tihti nõrkust ja pearinglust, mis võib kaasneda kõrge vererõhuga 2. Suhtlemine Kuulmine on halvenenud, mõnikord ei Palub kõvemini korrata kuule vaikset kõnet 3. Hingamine Kõrge kehakaalu tõttu on pingutuse Ei pinguta end liigselt, puhkab tihti tõttu hing aeg-ajalt kinni 4. Söömine ja joomine Kõrge vererõhu tõttu püüab vältida Sööb ning joob iseseisvalt väga soolaseid ja rasvaseid toite 5
Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud). 10 alamliigi esindajaid on kokku umbes 14 000, suurim populatsioon Isabela saarel Alcedoni vulkaani kaldeeras (ca 5000 isendit).
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemi...
Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil
inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri elukutsete esindajad kulutavad kuulamisele. Juba üksi seetõttu, et me iga päev nii palju
keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades
ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel. Kurt mees on abielus naisega, kellel on normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena normaalse kuulmisega tütar? 9. Daltoonikust mees on abielus naisega , kellel punarohepimedust ei esine. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10.Perekonnas on kolm last: kaks poega vererühmadega A ja O ning tütar, kellel on B vererühm.
D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige
2. Rasvlahustuvad A, D, E, K, F, Q10 · Vitamiinide imendumist ja omastavust takistaks liigne kohv, alkohol, suitsetamine · Vitamiinide puudumist organismist nim. AVITAMINOOSIKS · Vitamiinide üleküllus nim. HÜPERVITAMINOOSIKS Vesi: · 1-2% janutunne; · 6-8% tekib südame pekslemine, peapööritus, nahk kortsub, lihaste nõrkus; · Üle 10% eelmised haiguslikud nähtused muutuvad pöördumatuteks, lakkab urineerimine, nõrgeneb nägemine ja kuulmine, tekivad psüühikahäired · Üle 20-25% saabub surm, sest veri on muutunud paksuks ja süda ei suuda verd ringi ajada · Tähtsaim koostisosa, sest osaleb kõigis protsessides, mis toimuvad inimorganismis · Inimorganismist moodustab vesi 70% · Ööpäevas tarbib inimene keskmiselt 1,5-2 l vedelikku · Kui palju tarbid sina vett ööpäevas?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
