ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi. Sotsiaalne kaasamine,
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
endassetõmbumiseni. Olulised inimesed keskeas on töökaaslased ja perekonnaliikmed. (Inimese areng 2014) 8 2.10. Elatanuiga Perioodi vanuses 55.–70. eluaastani nimetatakse elatanueaks. Vananemine toob endaga kaasa mitmeid muutusi – jõud kahaneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja lähinägemine halveneb – lugemisel hakatakse kasutama prille. Kahaneb seksuaalne aktiivsus. Sellel perioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest. Sissejuurdunud elukorraldusest loobumine võib olla raske. Eakaaslaste hulk väheneb, lapsed elavad oma elu, tekib üksindus. Tänapäeval kasutatakse aga ka mõistet kolmas vanus (ingl k. third age) – selle all mõeldakse keskeale järgnevat perioodi. Nüüd on jälle võimalus elu nautida: olla rahul
* tömp pöial * normaalne pöial * varane kiilaspäisus * normaalne juuksekasv * pruun juuksevärv * blond juuksevärv * mittepunapäisus * punapäisus * kanapimedus * normaalne nägemine * pruunid silmad * hallid või sinised silmad * tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult * normaalne kuulmine * kurtus * normaalne nägemine * lühinägelikkus Rakus on aktiivsed vaid need geenid, mida on vaja konkreetse raku arenguks ja talitluseks! SOO MÄÄRAMINE Mis määrab ära organismide soo? 1. Keskkonnatingimused krokodillid jt 2. Sugukromosoomide arv putukad. 3. Erinevad sugukromosoomid inimene Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid.
Ametliku suhtlemise eesmärk on infovahetuse korraldamine, sõnumite edastamine ja suhtlemine organisatsiooni sees. Ühtse organisatsioonikultuuri loomine (traditsioonid, hoiakud väärtused). Hästi toimiv sisekommunikatsioon on eduka ettevõtte alustala, kuna ebaefektiivne suhtlemine ja informatsiooni edastamine piiravad tulemuslikku koostööd. 15. Mis vahe on kuulmisel ja kuulamisel? Kuulmisel ja kuulamisel on suur vahe. Kuulmine, kellele on seda antud, on iseeneslik tegevus ehk kui meie kuulmisorganid on funktsioneerivad siis me lihtsalt kuuleme. Igapäevaselt kuuleme ümbritsevat maailma, mida sageli nimetame taustamüraks. Kuulamine on tahtlik tegevus selleks, et koguda informatsiooni, teadmisi ja muud endale vajalikku. Üldiselt suudab inimene keskendunult kuulata 45-50 minutit. Meie kuulamisoskused on erinevad. Sageli võib kuulamine olla väga valikuline tegevus. 16
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
või muudest näitajatest. Kõnehäiretel on potensiaalne laastav mõju nii personaalses, sotsiaalses kui ka akadeemilises plaanis. See fakt teeb kõneprobleemide vältimise ja korrektsiooni üheks hariduse tähtsamaks väljakutseks. Kõige levinumad kõnehäired on afaasia, kogelus, ebaselge rääkimine, düsartria, düslaalia, häälehäired ja äärmise vaikimise vorm mutism. Afaasia tähendab võimetust rääkida või kõnest aru saada, kuigi kuulmine, nägemine, tajumine ja kõnemoodustuseks tarvilikud lihased ning närvid on korras. Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega. Patsient võib tunda end viibivat justkui võõrkeelses keskkonnas, kus ta teab, et inimesed räägivad, kuid ei suuda end neile arusaadavaks teha ega ise nendest aru saada.
Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik
Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.).(1) 3 1. KOERA PÕLVNEMINE Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest
8) karm negatiivne, kuid kaunis ja kallis positiivne. Häälikuline külg on kooskõlas sisuga. Häälikud iseenesest ei ole ilusad ega inetud. Häälikutel puudub iseseisev tähendus. NB! Tüüpilisi soovimatuid kokkukõlasid 1) käändelõppude kuhjumine: tollel masinal kirjutamisel peab veel tähele panema ... 2) mitmuse 1. ja 2. pöörde lõpp ja isikuline asesõna koos: tulete te tegelikult ... 3) morfoloogiliste tunnuste, sidesõnade jm kombinatsioonid: lindude esimene kevadine kuulmine, pööning ja pingid, Aga mida sa sõbraga ka räägid?, õpetaja ja jaamaülem, õpetati ja näitlikustati vääriti, Oli tulekuid ja minekuid, kuid kuidas kõik ikkagi oli? Valged võidavad! Nt 18. sept. 2001 Eesti Päevalehe pealkiri ,,Rüütel rühkis esimeseks" Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes.
2. Ruumitaju- selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. 3. Liikumistaju- annab meile infot objektide liikumise kohta. 4. Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll). 18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) 19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine
Seletamatud äraolekud. Sõltuvusse sattunud inimene ei suuda enam ise oma elu juhtida, peamiseks peaskummitavaks ideeks on igatsetud aine või tegevus. Pikaajalised äraolekud ja otsitud vabandused muutuvad üha vähem usutavateks. Teismelised puuduvad koolist, hoiavad eemale kodust jne. Suutmatus normaalse päevakava kohaselt toimida on mõnikord ilmseks osutajaks väljakujunenud sõltuvusele. Inimestes, kes sõltlasest hoolivad tekitab tema käitumine ja pidevate valede kuulmine hämmastust, pinget, valu ja segadust. Samas pole inimesepoolne käitumine isiklik reetmine vaid pigem sõltuvushäire sümptomid, mis korraliku abi korral peaks kaduma. Alkoholisõltuvus Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased.
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
et hirmu põhjus polegi nii jube, annab inimesele enesekindlust sellega tavaelus paremini toime tulla. Probleemide lahendamine Unes probleemide lahendamine on üks põnevamaid REM-une aspekte. Olgugi, et une aeg on inimesele puhkuse aeg, on aju REM-une ajal väga aktiivne. Probleemine ja tähtsate küsimuste lahendamine unes on selgitatav sellega, et, kuigi ka muul ajal on aju töö sama aktiivne, ei pea aju magamise ajal keskenduma meeltele nägemine, kuulmine jne. Ülejäänud töö jääb enda teha. 9 Kokkuvõte Unel on nii loomade kui ka inimeste elus tähtis roll. Ligikaudu kolmandiku oma elust veedab inimene magades. Magamine on eluliselt vajalik ning sellega kaasnevad tarvilikud protsessid organismis. Inimeste unevajadsu varieerub erinevates vanuseklassides, lapsed vajavad und rohkem kui vanemad inimesed.
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
· tavaline nii mandril kui ka saartel ja väikestel laidudel · loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga · uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil · toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest, sööb ka putukaid, raibet ja vähesel määral ka taimset toitu · enam arenenud haistmine ja kuulmine METSSIGA Sus scrofa L. · tüvepikkus 110...200 cm · 70...250 (350) kg · tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub · Eestis üle 10 tuhande taimedest · Eesti asub levila põhjapiiril ja
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt
esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus Normaalne kuulmine Kõrvanibud vabalt Analüüsiv ristamine- katseloomade, taimede homo, heterosügootsuse määramiseks Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil Intermeiaarsus- lahknemisele vahepealne tunnus (punane, valge=roosa), domineerimine puudub Polügeensus- 1 tunnust määrab 2 või enam geeni (kasv, kaal, nahavärvus) Polüalleelsus- kui 1 tunnust määraval geenil on 3 või enam alleeli (veregrupid) Dihübriidne ristamine- vanemad erinevad 2 tunnusepaari poolest
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
aga kere suhtes pöörata Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu 12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi? Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad
tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine Teaduslik tunnetus- et saada kinnitust, Et suudame tajuda oma meeltega. Teaduslik tunnetus on katseliselt mõõdetav. Ootame tõsikindlaid vastuseid. 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse Eelised: aitab meil saada kinnitust ning tõsikindlaid vastuseid.
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
“ „Mida sooviksite kõige enam, et teie elus juhtuks aasta, viie või isegi kümne aasta pärast?“ „Midagi veel?“ „Kui te jätate suitsetamine maha, läheb teie hingamine tõenäoliselt kergemaks. Mida te sellest arvate?“ „Mida see teie jaoks arvate?“ „Mida see teie jaoks tähendab?“ „Mida te veel teada sooviksite?“ „Miks nad võiksid seda tahta? Kuidas nad võiksid seda tahta? Millised oleksid nende põhjused ja kui oluline see nende jaoks on?“ Kuulmine - Peegeldamine Kokkuvõtte sõnad „Mida te nüüd sellest arvate? Mida te kavatsete ette võtta?“ „Mida te ette võtate?“ „Mida te teha kavatsete?“ „Mida te olete valmis tegema?“ „Mida te olete mõelnud teha?“ „Mida te tahate teha?“ (soov) „Mida te suudate teha?“ (võime) „Mida teil oleks vaja teha?“ (vajadus) „Minu töö ei ole teile õpetada, mida muuta, vaid pigem juhendada. Aidata teil ise otsusele jõuda, teiste patsientidega kogemusi appi võttes
· projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on
Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus - Täiskasvanuks saamise kriteeriumid iseseisvus otsustes ja majanduslik iseseisvus - Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel tehakse ja jõutakse palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani - Erivõimete nt loovus kõrgpunkt peale 30ndaid Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium - Pragmaatiline mõtlemine - Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut - Fischer: abstraktne mõtlemine:; printsiibid - Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria
ülesanne on helivõngete võimendamine. ____________ paikneb oimuluu kaljuosas ning koosneb luu- ja kilelabürindist. _________ on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga, selle ülesanne on kindlustada heliaistingu. _______________ annavad meile tasakaalutunnetuse. _____________ saab alguse sisekõrvast ja edastab närviimpulsid peaajju. ________________ paikneb suuraju oimusagarates. 5.4.2 Kuulmine Täida lüngad õigete sõnadega, et seletada ära kuidas me kuuleme. Kõrvalesta poolt kinnipüütud _________ liiguvad mööda välist kuulmekäiku ____________, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi ____________. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - ________, _________, __________ - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need _________. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked
Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja.
-7.eluuastatel Aju areng ja kiindumussuhe Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine - enne sündi juba imikud tajuvad valgust; sündides nähtakse 20-30cm - ligemalt, kaugemalt vaatamine ebameeldiv; lapsed eristavad 2-3nädala vanustena oma vanemate näod teistest nägudest; huvi inimeste nägude vastu on kaasa sündinud - sümmeetria ja korrapära Must-valged toonid meeldivad imikutele; värve hakatakse uurima 3.-4.nädalal Kuulmine - kuuldakse juba üsasiseselt; ema sisekeskkonnast tulevaid hääli kuuleb loode kõige varem; 24.-26.rasedusnädalal hakkavad imikud kõhus väliskeskkonna hääli kuulma; meeldivam on imikute jaoks naiste kõrge hääl (ka ema hääl) Rütm - ainus ja esimene heli, mis on meil enne ja peale sündi; ka rääkides on inimestel rütm (kõne kiirus) Lõhnatundlikkus - loode tunneb lõhna; lootevesi maitseb samamoodi nagu ema
ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust. Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel) Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel
Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaator on reflektoorne ehk igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon. Aistingute liigid Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel, eristatakse: – eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse:
Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud, et mingi kindla ajuosa vigastamine toob endaga kaasa häired psüühilise tegevuse teatud liigis. Seda sama kinnitavad ka rohked loomkatsed. Järeldus sellest saab olla ainult üks inimese vaimne tegevus, tema psüühika sõltub närvisüsteemist, eelkõige peaaaju talitlusest. See tänapäeval selge aabitsatõde on pikaajalise arengu tulemus, on muutunud ja arenenud
karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks.
kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
ajal muuga. Taju omadus on ka taju subjektiivsus (erinevad inimesed omistavad samale objektile samal ajal erinevad tähendused),taju esemelisus (abstraktsele esemele omistatakse tuttava eseme vorm), taju terviklikkus (osa puudumisel konstrueerime ise terviku, täiendame vastavalt kogemusele), taju mõtestatus (omistame esemele tähenduse sõltuvalt oma taustast, kogemusest jne). Erinev on ka inimeste taju tüüp, info vastuvõtmiseks on viis meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Üldistades vb öelda, et kõigil on üks juhtiv meel kuid tulemuslikuks õppimiseks on tarvis rakendada kõiki tajukanaleid, sest üks täiendab teist. Arvesta seda koolitustel! (jaotusmaterjalid, näited, rollimängud, slaidid, pildimaterjal. Meeldejätmine: omandamine on võimalik piisava eelhäälestuse, tähelepanu kontsentratsiooni ja adekvaatse taju olemasolul, Täiskasvanu omandamise efektiivsus püsib kõrge ca 20 min kui selle
o Tervisehoiuteenuste osutaisega seotud dokumentide väljastamine 11. Millises vanuses lastele viib õde läbi ennetavat tervisekontrolli? Tõmba joon alla õigetele vastustele! 2kuud, 4.5kuud, 7 kuud, 2 aastat, 4 aastat 12. Nimeta pereõe tegevusi patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks. o Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine o Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine o Nägevusteravuse hindamine o Kuulmistervavuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt) o Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine o Rühi hindamine o Sugulise arengu hindamine ja jälgimine o Kopsude ja südame auskulatsioon o Kõhu palpatsioon o Vererõhu mõõtmine o Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine o Kehatemperatuuri mõõtmine o Otoskopeermine o Elektrokardiogrammi tegemine o Valu hindamine o Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine
tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku preestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma
rannikuni. Kotikud on palju liikuvamad kui hülged, kuna nad on võimelised suruma oma tagajäsemed kere alla ja kasutama neid nagu tõelisi jalgu, mis keha kannavad ja võimaldavad kiiresti lühikesi vahemaid läbida. Ka vees liiguvad nad teisiti: aerutavad eesjäsemete ringjate liigutustega, tagajäsemed on tüüri rollis. Hülged aga liiguvad vees vaid tagajalgade abil. 13 On teada, et kotikute kuulmine, maitsmine ja nägemine on kõrgelt arenenud, kuid hetkel pole õnnestunud kindlaks teha, mismoodi nad vee all orienteeruvad. Oletatakse, et nad on võimelised eristama üksikute merehoovuste lõhnu ja maitseid. Toitumine. Kotik veedab suurema osa oma elust Vaikse ookeani põhjaosa äärmiselt kalarikastes vetes. Just kalad ongi tema põhitoiduks. Kotikud peavad veel jahti peajalgsetele ja vähilaadsetele. Toidu hankimisel abistavaid neid kompimiskarvad, mis
Kuna aga paljud lapsed on suure osa oma ärkvelolekuajast eelkoolis, on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Õuemängude tähtsusest Õuemänge iseloomustavad kaks omadust: meelelisus ja laiahaardelisus. Meelelisuse all peetakse silmas mänge, mida käivitavad spontaanselt lõhn, maitse, kompimis- ja nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud). Sellistes laiahaardelisemates mängudes kannavad lapsed veidi oma enesekontrollist üle sündmuste käigule ja lasevad ümbrusel
Rinnapiim on lapse kõige loomulikum toit! Laps saab haiguste vastase immuniteedi! II 1. eluaastal toimuvad muutused ja probleemid. · sõrme imemine tuleb pikendada rinna või luti imemist. · 3 elukuu tõstab pead, käsi, jalgu. · Nägemine peale sündimist eraldab valgust pimedusest. Esimestel nädalatel vaatab lähedalolevaid esemeid. 1-2 kuul tunneb ära lähedased reageerib naeratab. 3.elukuul silmitseb kõike oma ümber. * Kuulmine kahel esimesel päeval ei kuule eriti, kuna sisekõrvas on vedelik. (see imendub tasapisi). Hiljem kuulmine terav. * Käelisus jälgida milline käsi on aktiivsem! See näitab kas tegemist parema või vasakukäelise inimesega. * Hambad ilmuvad tavaliselt 7. kuul (see pole reegel!) Hambakroonid hakkavad moodustuma looteeas neist ainetest Mida ema saab toidust. Oluline süüa Ca, P, D ja C vitamiini. Jäävhambad hakkavad kujunema mõned kuud peale sündimist
kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus.
suunatud nt. marmosetid ja möiraahvid n mustkäppämmalahv Vana Maailma ahvid – ninavahesein õhuke, ninasõõrmed lähestikku ning suunatud allapoole nagu inimesel nt. paavianid, makaagid ja koolobused n mandrill, paavian, koolobus, inimahvid Vana Maailm Euroopa, Aasia, Aafrika Uus Maailm Ameerika, Okeaania S. JÄNESELISEDTeine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud taga- jalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik S. NÄRILISEDVäikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N
progressioonis. · Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel (vaevumärgatava) erinevuse aistingius, nim. eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Seaduspärasusest tuleneb psühhofüüsika põhiseadus ehk ka sellele alusepanijate järgi Weber-Fechneri seadus, mis kõlab järgmiselt: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis.
migreerunud. Tekitab krampe Muutused ajukoore tiheduses Postnataalne areng suunatud ajukoore õhendamisele Primaarsed sensoorsed-motoorsed poolkerad – sekundaarsed polkerad – multimodaalsed poolkerad – supramodaalsed poolkerad kogu lapse ja teismeea jooksul III LOENG – SENSOORSE JA MOTOORSE SÜSTEEMI KOOSTÖÖ Sensoorne süsteem … Sensoorsed süsteemid - Meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, tasakaal, kehalised tundmused) Meeled tunduvad väga erinevad kuid kõik on ües ehitatud sarnase hierarhilise plaani järgi Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust: - Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/alasüsteeme - Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon - Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsed retseptorid on energiafiltrid. Sensoorsed retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks
esiettekandega. 1814. aasta septembris algas katkematu pidustustegaajalukku läinud Viini kongress.Seeoli Beethovenikuulsuseja majanduslikuedukõrghetk. Aastad 1816-1827: hiline looming. Beethovenit kui vananevatgeeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid surnudvõi Viinist lahkunudningkunaBeethovenoli palju muretomavennapojaga,tõmbusta ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818. aastastei aidanudenamka ta sõbraMälzeli konstrueeritudkuuldetorud.Beethovenoli kurt ja suhtlessiitpealepeamiseltkirjalikult. ,,Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise,tihti allessiis, kui ollakseeemaldunudaktiivsestmuusikaelust.
Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne. VI eemaldajanärv (motoorne) võimaldab meil kõrvale vaadata innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased. VIII esiku-teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv kaksiksensoorne jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund, kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli seotud sisekõrvaga IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpt osa innerveerib kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset. ,,Neelamine on väga keeruline akt meie sellega ei tegele."
hall-pruun ja kollane ja oranz kõhu pealt. Täiskasvanud isastel on kõht tumedamat värvi. Soomused puuduvad. Suu on otse, asetseb otse ninamiku lõpus. Pärakuuim ulatub ülekogu keha kuni saba tipuni. Eesmine kamber, mis on ühendatud sisekõrvaga väikeste luudega mis on pärit kaelalülidest nimetatakse Weberi aparaadiks, mis suuresti suurendab nende kuulmisvõimet. Tagumine kamber ulatub üle kogu terve keha ning seda kasuatakse ujuvuses. Electrophorus-sel on hästi arenenus kuulmine. Elektrianegerjatel on vaskulaarne respirator organ suuõõnes. Ta on kohustatud õhku hingama; umbes iga 10 minuti tagant , peab kala tulema vee pinnale tõusma ja neelama enda sisse hapniku enne kui ta põhja pöördub tagasi. Ligikaudu 80 % hapnikust mida elektriangerjas kasutab omastatakse sellisel viisil. ELUPAIK Elektriangerjad elavad magedaveelistes Amazonase ja Orinoco jõgikonnas, Lõuna-Ameerika
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
