aidanud. Samuti tema vanemad olid terve elu elanud viletsalt, pidid orjama mõisnikke ja kuna punased lubasid vaestele maad, siis ka Ahase vanemad olid venelaste poolt. Nende väidete järgi oleks võinud ka Ahas olla enamlaste ja sotsialismi pooldaja. Kuid samas teadis ta, et kui tulevad punased ei saa Eesti olla enam vaba. Varsti, kui katkestati sõja tõttu kool, läks Ahas vanemate juurde maale, teised koolivennad vabatahtlikeks pataljoni. Viimast aga Ahas ei teadnud. Peagi kuulis ta oma koolivendadest Tääkeri isa kaudu, kes just oli tulnud oma poega vaatamast. Ka Ahas palus oma isa, et too viiks teda oma koolivendi vaatama. Kogu külaskäik lõppes aga sellega, et ka Ahas otsustas minna vabatahtlikuks. Alguses ta ei teadnud kas tegi ikka õige otsuse, kuid varsti ta enam selles ei kahelnud. Ta ei saanud näidata, et on arg ja ei võitle Eesti vabaduse eest samal ajal, kui tema koolivennad olid juba käinud ka lahingus
aastane mees. Tal oli seljas ilma õlakuteta ohvitserikuub ja peas karvane tserkessi müts. Maksim oli tõmmu näojume,hallid vurrud ning kindel kõnnak ja reibas ilme. Kui Aleksei Petrovits piirle tuli oli Maksim alamleitnant. Tema ajal sai ta juurde kaks aukaraadimägilaste vastu võitlemises. Nüüd kuulub ta kolmandasse piirivalvepataljoni. Maksimil oli suur austus Petsorini vastu. Kui Maksim ja Petsorin ei olnud üle pika aja näinud ja Maksim kuulis, et nad ööbivad samas majas, kuid Petsorin on N.. i juures praegu, jäi Maksim teda ootma pingi peale. Ta ootas ja ootas, teda aga ei tulnud, siis lõpuks õhtul läks ta siiski pikali. Pärastlõunal kohtus ta Petsorinit,kes suhtus temasse väga külmalt ja see solvas Maksimi südame põhjani. Mina tegelane kuulas huviga Maksimi jutustust ja küsis omalt poolt juurde. Maksim sai väga hästi läbi Belaga,ta pidas teda
Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel hullem, tihti oli vanamehel lämbumisrefleksid, aju oli korduvalt hapnikuta. Kuud möödusid sedasi ning siis sai mehel mõõt täis, lükkas üleolevuse kõrvale ja läks arsti juurde. Vanale endale üllatuseks oli haavatud uhkus seda väärt. Mees sai jälle magada. Kui pea oli juba niisama hästi kui toas, - aastatetagune vanamees oleks ammu selle peale üles
keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali. Ta kuulis hästi kuidas vanamehel süda lõi ja seda järjest tugevamini, valjemini ja kiiremini. Vanamehe hirm pidi olema ääretu. Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid
Kruusakivi Oli külm ja pime detsembrikuu. Õues sadas vihma ja puhus kole tuul aga elava iseloomuga Muhamed Abuhhal veetis sel ajal aega õues. Ta ajas sellise koleda ilmaga aias kanu taga, et neilt mune saada. Oi, kuidas Muhamedile meeldisid keedetud munad majoneesiga. Munad majoneesiga oli tema jaoks rohkem rahuldust pakkuv tegevus kui pingeline suguakt vastassugupoolega. Kui järsku kuulis ta metsas jubedat, kohutavad ja jalgu nõrgaks tegevat karjet, mis esmapilgul kõlas nagu keegi oleks metsas metsseaga vahekorda astunud. Muhamed julge mees, rind karvane kui Hässelhoffil, jooksis kiiresti metsa, et asja uurida. Muhamed oli laupäeviti eradetektiiv, kuna see oli ainus päev, mil ta ei saanud psühhiaatri kirjutatud tablette manustada. Muhamed jooksis metsa äärde, kus karjed eelnevalt olid kostnud aga kui ta sinna jõudis oli kõik jäänud vaikseks
Pärnu Muusikakool PJOTR TSAIKOVSKI uurimustöö Hanna Mathilda Metshein 2009 Pjotr Iljits Tsaikovski sündis 7. mail(vana kalendri järgi 25. aprillil) 1840 Votkinskis. Ta oli vene romantistlik helilooja ja üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest. Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Esimesed muusikalised muljed on Tsaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt ja rahvamuusikutelt. Aastatel 1850 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingus klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks
Muinas Julle Elas kord poiss, kelle nimi oli Juulius, aga s]prade jaoks oli ta lihtsalt Julle. Talle meeldis joosta, jalgpallimängida, aga üle kõie meeldis talle vanaaega uurida. Kui ta ühel ilusal täiskuu õhtul magama jäi, sattus ta oma unenägudega vanaaega. Alguses tundus koht talle natuke võõras, kuid edasi liikudes märkas ta enda umber vanaaega. Akende ees olid seapõied, uksed olid madalad, ning vanamemmed keetsid lõunaks jahukörti. Peagi olidki taadid kohal, ning kõhud olid tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis Julle käest ki...
raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp
ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6. Vana ja noor mõisnik erinevad selle poolest, et noor mõisnik tahab kõike ise käsitsi teha, aga vana mõisnik annab oma kohustused edasi noorematele mõinikutele. 7. Jutustuse lõpus juhtus Villuga selline saatus, et Villu läks peast hulluks ja kuulis Peipsi kohinat. Villu suri hulluse kätte. Kui seda metsa ees ei oleks tähendab seda, et siis näeb Peipsi Järve ja päikest paremini. Siis paistaks kõik kätte ära. Villu tahtis Peipsit näha oma kodu aknast.
soovile vastu. Templi ehitamiseks kulus 7 aastat ning see oli seestpoolt kaetud kullaga ning selle keskel oli koht, mida nimetati kõige pühamaks paigaks. *10.saj lõpp eKr- Saalomoni surma järel lagunenud Iisraellaste riigist tekkisid põhjapoolne Iisrael ja lõunapoolne Juuda. *Saalomoni pojale Rehabeamile anti nõu valitseda riiki veel karmikäelisemalt, kui seda oli teinud tema isa Saalomon. Kui Iisraeli rahvas seda kuulis siis siis tõusid uues kuninga vastu üles 10 suguharu kaheteistkümnest, kes Iisraeli pinnal elasid. Nende kuningaks sai Jarobeam ning ülejäänud kahe suguharu (Juuda suguharu, osa Benjamini suguharust) kuningaks jäi Rehabeam. *721 eKr- Assüürlased vallutasid Iisraeli riigi. *Aassüüria sõjavägi eesotsas kuningas Salmanesariga läksid Iisraelile kallale ning Iisraeli kuningas Hoosea muutus Assüüriast sõltuvaks ning pidi makse maksma. Paari aasta pärast tabati
Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb. Järelikult pole Eros ka jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid. Sokrates kannab ette kõne, mida ta kord Diotima käest kuulis. Armastus ei saa olla täiuslik, sest muidu ei püüdleks inimesed selle poole, vaid see eeldab püüdlust. Armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehaks. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Ilu tunnetuses on mitmed astmed, mille armastaja läbib kõigepealt. Kõigepealt armutakse füüsiliselt ligitõmbavasse inimesse, järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt, siis aga taibatakse, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib aga omakorda tarkuse omandamiseni
DIXON Frank ja Joe oli minemas staadionile. Täna on palju rahvast. Frank parkis auto ja küünitas tagaistmelt spordikotti võtma. Võimla ees märkasid Hardyd oma sõpra Biff Hooperit ja jäid lobisema. Joe võttis pluusi seljast ja vaatas ringi, Fred Tolliver, teine Bayporti sprinter, oli veidi kaugemal samuti varustust lahti pakkimas. Joe sörkis stardipakkude juurde, Frank aga hakkas finisi poole minema. Ta oli sellest veel paarikümne meetri kaugusel, kui kuulis stardipauku. Hiljem Joe kaotas jooksurütmi, ja siis ta komistas ja kukkus. Frank trügis pealtvaatajate vahelt läbi ja ruttas venna juurde. Tossutelt purunesid õhkpadjad. Frank trügis pealtvaatajate vahelt läbi tablood uurima. Esialgu oli Holman puktidega ees, aga üsna napilt. Kui ma ainult poleks kukkunud kordas ta juba kümnendat korda, mulle tundub, et ma oleks suutnud teda võita. Joe arvas, et need tossud olid praak. Frank ja Joe hakkasid uurima kas, et see ongi praak või ei
hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüma, et sellest lahti saada. Ükskord tulid Kremerile külalised ja ta läks nendele oma valdusi tutvustama. Nad jäid ühte ilusat lehma vaatama
Toast väljudes pimestas meid päikese briljantne sära graniit kaljudel. Ümbrust uurides märkasime , et olime sõitnud kaugele tsivilisatsioonist ja lähim küla asub mitmesadade kilomeetrite kaugusel. Hommikukohvi katel kees juba tulel ja biifsteek küpses sütel. Läksin appi serveerima , et üist probleemi heastada. Äkitselt kihutas võtteplatsile furgoonauto , kust väljusid sõdurid , kes alustasid koheselt võtteplatsi likvideerimist ja inimeste evakueerimist. Rahvas oli sokis , kui kuulis , et sama ilus briljantselt särva graniitmägi osutus hoopis vulkaaniks. Oli see vast sensatsiooniline draama. Kõik tormasid veokisse ja veok hakkas kihutama. Kohale jõudes kuulsin , kuidas keegi sõduritest andis käskluse krematooriumi kõigil minna. Kargasin voodist hirmunult püsti , tunne oli nagu oleksin bumerangiga vastu pead saanud , uksel seisis minu giidist ema , kes küsis minult soome keeles , et kas ma täna kooli ei lähegi.
Ta luulekogudel huvitavad nimed: Üüratu üürlane, minu jonn, naine on mees ja viimane 2010 ilmunud luulekogu Poiste aabits. On kirjutanud ka Proosat, kogumikke, laulutekste, näidendeid...ja on ka tõlkinud... Jaan Pehk kirjutas muinasjutu. Loll muinasjutt. Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid. "Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta. Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada. Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!" Tuligi. Lapsikud kuidagi minu jaoks...ta ongi selline lapsik inimene...tundub...aga mingi sügavam mõte on ikkagi sees :D http://www.epl.ee/artikkel/467167
see tõi talle ka edu. Kui Xerxes nägi, et ta ei saavutanud edu kutsus ta oma mehed tagasi. 2 päeva lõpus tuli Xerxese juurde kohalik karjus Ephialtes, kes rahast motiveerituna näitas Xerxesele teed kreeklaste selja taha. Ta nimi tähendab kreeka keeles õudusunenägu ja reeturit. 1000 meest, kes valvasid seda läbipääsu taganesid, nähes Pärsia armeed saabumas ja läksid oma linnriiki Phocist kaitsma. Kui Leonidas sellest kuulis, kutsus ta kokku sõjanõukogu, mille tulemusel käskis Leonidas kõikidel taganeda.. Võitlema jäid 700 Thespialast, 400 Thebalast ja 300 spartalast, kes kõik olid valmis võitlema surmani. Arvatakse, et need 1500 meest jäid maha, et teised saaksid põgeneda ja uueks lahinguks ette valmistada. Arvatakse, et kui keegi ei oleks taganenud oleks kõik ümber piiratud ja tapetud, ehk taganemise käskimisega päästis Leonidas umbes 3000 mehe elu, kes olid hiljem
minna teisepoole jõge läksid nad ikkagi Paul sai kutse väeülemale, kes andis talle 2 nädalase puhkuse koju. Kui Paul koduuksest sisse astus sai teada, et tema emal on vähk, ta oli väga šokeeritud. Kui Paul rindele tagasi läks ei leidnud ta sealt enam ühtegi tuttavat. Rindel olles eksis ta ära ning jäi mürsulehtrisse päevavalgust ootama lootes, et ükski vaenlane ei leia teda. Paul mängis surnut, kui kuulis saame tema poole tulemas. Sõdur hüppas lehtrisse, see oli prantslane. Paul pussitas teda kõhtu. Paul istus lehtris pikka aega sureva prantslasega. Lõpuks lubas ta prantslasele, et otsib tema lapsed ja naise üles ja annab valuraha kaotuse puhul. Lõpuks Paul leidis oma klassivenna ning ta ütles paljud arvavad, et varsti tuleb vaherahu. Rindele naastes olid Pauli klassist 3 surnud, 4 kadunud ning 1 hullumajas.
Talvepäev halli majas On karge ja ilus talvepäev. Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes...
märts 1847 2.august 1922), Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Alexander Graham Bell patendeeris telefoni 14. veebruaril 1876, kuid esimene kõne edastati selle seadme abil 10. märtsil. See toimus üsna juhuslikult. Professor Bellil olid läinud segi juhtmed tema käes olnud saatja ja teises ruumis olnud vastuvõtja vahel, ning ta hüüdis oma assistendile T.A. Watsonile: "Härra Watson, tule siia. Mul on sind vaja". Watson kuulis vastuvõtjas selgesti iga Belli poolt lausutud sõna. Kui Bell suri, kuulutati USA-s välja leinaseisak(üks minut). Selleks ajaks suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, tänu kellele said inimesed kasutada telefoni. Alexander Graham Belli leiutatud telefoni levipiirkond alguses ei ületanud poolt kilomeetrit, Bell lisas sellele David Edward Hughes poolt leiutatud süsiniku mikrofoni mis võimaldas edastada telefonikõnesid juba kaugema maa taha
Margus aga istus mõtlikult laua taga ja ta keeldus kaasa minemast. Möödus 5 aastat. Marist ja Margusest oli saanud paar. Korraga tuli ühel õhtul Margus hilja kõrtsist koju. Kogu pere ootas Margust. Nad mõtlesid, et too on kaduma läinud. Margus jõudis ikka lõpuks koju. Jälle sellel õhtul oli huntide ulgumist kuulda. Margus võttis püssi ja jooksis õue. Ta nägi mingit tumedat kuju ja lasi talle pihta. Siis korraga ta kuulis Tiina karjeid. Selgus, et see oli hoopis Tiina kes kuuliga pihta sai ja suri. Mulle meeldis see raamat, kuna sellest oli lihtne aru saada ja huvitava sisuga. Mõtlema panev raamat. Ma õppisin sellest raamatust seda, et ei tasu paljusi asju uskuda mida teised sulle räägivad.
tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. Leipzigis 18271833 Aastatel 18281831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge kuna kuulis 1828. aasta alguses esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris. Looming Esimene loominguperiood (18331842) Richard Wagner kirjutas oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit. Wagner leidis, et tänu L. Beethovenile ja W. A. Mozartile on olemas
Lektüüriraamat Andrus Kivirähk "Rehepapp" Janis Alliksoo Kirjaniku käekiri 1.Kirjutab mõnes kohas roppusi. Näiteks: Ega ta sind päev otsa piinata ei jõua, millalgi peab temagi puhkama sööma ja sital käima. Mida munni me õieti otsima peame. ,,Sa kurat, kuidas mull ei vea!" 2.Kasutab vananenud sõnasid. Rehepapp tuli joostes toast ja aitas õnnetu mehe tuppa voodisse, pakkus kuuma piima, mudis haige liikmeid ja kattis tekkiga. 3.Kasutab vanasõnu. Loll võid olla aga kaval pead olema. Ükski heategu ei jää karistamata. 4. Raamatus on palju huumorit. Näiteks koht kus vedas rehepapp kuradit nina pidi. Kurat arvas et sai surnu hinge kätte aga tegelikult haaras hoopis peeru kotti ja läks minema. 5. Räägib eestlaste vanadest kommetest ja elu harjumustest. Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimb...
ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka süümepiinad, kuna ta ei saanud midagi teha selleks, et Wertheril südamevalud väheneksid, sest Werther oli ju ise süüdi selles, et ta Lottesse armus .Kuid siis kolis aga Werther ära ja ma olin väga õnnelik, et saan lõpuks Lottega rahulikult koos olla. Siis tulid meil pulmad ja kõik oli väga ilus ja roosiline, kuid ükspäev tuli aga Werther tagasi. Ta ei teadnud, et me Lottega abielus oleme ja kui ta seda kuulis, oli ta veel õnnetum kui enne. Ta hakkas jälle meil väga tihti külas käima, ning lõpuks sai meil sellest juba villand. Ühel päeval kui Lotte koju tuli rääkis ta, et ta oli öelnud Wertherile, et nende vahel ei ole mitte midagi ja ei tule ka, kuna ta on minuga abielus ja me armastame üksteist ja ka seda et ta ei külastaks meid enam. See jutt oli Wertheri masendusse viinud ja ta oli Lotte juurest ära jooksnud. Me ei näinud teda enam tükk aega ja kõik oli jälle
Lugu Meelisest Elas kord keskajal üks noormees nimega Meelis. Ta elas Kesk-Eestis ja ta oli ühe kurja mõisaomaniku ori, kelle nimi oli Friedrich. Friedrich käitus meelisega väga halvasti, ta kiusas, näljutas ja ka vahest lõi Meelist. Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta t...
Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid päästis enda: "Ega ma ometi jälle pole hakanud unesringi uitama?"Kalle on võõrastemaja juures ja kuuleb, kuidas kaks meest küsivad onu Einari järele. Kallele tunduvad nad väga kahtlased. "Siin lõhnab millegi järele." Tal õnnestub raamatust teada saada meeste nimed: Tore Krok ja Ivan Redig.Kalle istub vahtra otsas ja näeb, kui onu Einar kohtub meestega. Oli hirmus näha, kuidas onu näost kadus sel hetkel viimane kui verelible.Kalle kuulis kogu nende jutuajamist.Talle meenus ajaleht, mille onu oli ostnud. Sealt leidis ta artikli juveeliröövist. Ta leidis, et lossivaremed on peitmiseks kõige parem koht.Kalle saatis politseisse kirja koos sõrmejälgedega.Kallel oli vaja abilisi. Nad läksid kolmekesi lossivaremetesse, et juveelid üles otsida. Ja muidugi leidsid need trepiastme altEhted viidi Andersi pööningule.Järgmisel päeval oli onu Einar kadunud. Lapsed läksid lossivaremetesse ja leidsideest kinniseotud onu Einari
Kõrboja Peremees Anton Hansen Tammsaare Raamat "Kõrboja Peremees" räägib vaprusest ning aust. See räägib ohverdustest, mida me teiste nimel teeme. Villu on kahekümne üheksa aastane mees, kes on kogenud oma väheste eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema. Mitte ainult suuri mõtteid mõtlema, vaid tõsiselt tegutsema. Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidut...
Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem. Vautrin ütles Eugéne'le, et tema tahtis teda tappa. Bianchon ütles, et kuulis preili Michonneault nime Surma-narritaja, Vautrin kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse
PI lasi kõigil oma arvamuse öelda ja koos otsustati P tappa. R teatas, et tapab P. Siis tuli P tagasi koopasse. A oli ainus, kes P-ga rääkima hakkas ja R taipas, et A kogub P tapmiseks julgust. Ta kutsus A enda juurde ja juhtis ta tähelepanu koopas olevale dünamiidile, mistõttu ei või koopas tulistada. P muutis oma käitumist ja rääkis nendega nagu sõpradega. P teatas, et pooldab nüüd silla õhkulaskmist. Kõik said aru, et P oli ukse taga kuulanud ja kuulis, et teda tahetakse tappa. P eitas seda. R tegi plaani, kuidas silda õhku lasta. TA meenutas ka oma varasemat elu Hispaanias ja otsustas, et kirjutab pärast sõda raamatu. PI rääkis, et oli eelmise õhkulaskja juures tundnud surma lõhna, kuid R ei uskunud teda ja üldse igasugust ennustamist. R läks välja magama ja hiljem tuli tema juurde ka M. Hommikul kuulis R hobust lähenema, haaras relva ja lasi ratsaniku maha. Teised tulid ka välja ja R ütles, et ratsavägi on liikvel
Ta jäi vahele, kuid päästis enda: "Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?" Kalle on võõrastemaja juures ja kuuleb, kuidas kaks meest küsivad onu Einari järele. Kallele tunduvad nad väga kahtlased. "Siin lõhnab millegi järele." Tal õnnestub raamatust teada saada meeste nimed: Tore Krok ja Ivan Redig. Kalle istub vahtra otsas ja näeb, kui onu Einar kohtub meestega. Oli hirmus näha, kuidas onu näost kadus sel hetkel viimane kui verelible. Kalle kuulis kogu nende jutuajamist. Talle meenus ajaleht, mille onu oli ostnud. Sealt leidis ta artikli juveeliröövist. Ta leidis, et lossivaremed on peitmiseks kõige parem koht. Kalle saatis politseisse kirja koos sõrmejälgedega. Kallel oli vaja abilisi. Nad läksid kolmekesi lossivaremetesse, et juveelid üles otsida. Ja muidugi leidsid need trepiastme alt. Ehted viidi Eva-Lotta pööningule. Järgmisel päeval oli onu Einar kadunud. Lapsed läksid
mälusopist on meeles, et kui vanavanemate pool külas sai käidud, seisis kööginurgas alati suur klaasist nõu/anum koduveini valmistamiseks, nii et juusiis nad ikka koduveini vahest valmistasid), otsustasin uurida kääritatud jookide valmistamiskunsti saladusi oma onult, kuna lapsepõlvest on meelde jäänud, et päris tihti kui perega tema pool külas käisime, oli tal pakkuda enda valmistatud märjukest. Kui onu kuulis, et teen uurimust sellises õppeaines nagu ,,Traditsioonilised kääritatud joogid" ja tahan teada tema koduõlle saladusi, oli ta heameelega nõus oma teadmisi koduõlle valmistamisest minuga jagama. Ta rääkis et tema proovis esimest korda koduõlut teha 20 aastat tagasi ning esimesed korrad asi ei õnnestunud, kuid ajapikku tuli vilumus ja rüübe muutus joodavamaks. Sain teada ka paar retsepti mille järgi ta koduõlut valmistab ja pidin
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit. Kui Salieri oli Mozartile teinud vastuvõtupala ning noor jõnglane seda esimest korda kuulis, võis ta selle automaatselt teistkordselt esitada, ilma ühegi veata. Ta suutis isegi Salierile nina alla hõõruda erinevaid variante kuidas pala paremini oleks võinud kirjutada. Suurem osa filmist näitab, kuidas kadedusest roheline Antonio Salieri proovis Mozarti teoste loomistehnikatele pihta saada. Ta teadis, et Mozartil v...
Paruniproua meeldis ka prints Eugenile. Christian Buhl ei osanud midagi teha, kui leidis paruniproua ja läks ruttu minema. Ta ei julgend sellest ka kellegile rääkida. Kuid ükskord ta seda tegi. Ja kõik oli selles päevikus kirjas. Mäng on läbi Krahv Tolnai oli vanglast välja saanud ja härra Buhl läks tema juurde. Ta läks rääkima sellest, mida ta teada oli saanud. Tolnai ei tahnud alguses teda kuulata, aga siiski kuulas ära. Ta oli tige, sest see, mida ta kuulis ei meeldinud talle. Tolnai pale oli paljastatud. Tolnai mängis kahekordset mängu. Jens sai talt ka kuuli. Kahevõitlust oli pealt näinud ka mingi naine ja ta rääkis sellest Buhlile. Tuligi välja, et see oli lavastatud. Kiss-Toth oli juba enne surnud kui toimus kahevõitlus. Tolnai läks uuesti kinni.
Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari. Kalevipoeg otsis läbi kogu tuuslari talu, lootes et leiab veel ema üles. Kuskilt ei leidnud ta kadunud ema jälgi. Kalevipoeg heitis puhkama ja unenägi kustutas kurvad mõtted mehe meelest. Hommikul sai kalevipoeg lõpuks aru, et eidekest enam elus ei ole. Kalevipoeg leinas oma ema kaks päeva. Kolmandal päeval asus ta Soome sepa elupaika otsima ja võttis nõuks endale sepalt mõõk muretseda. Kalevipoeg sammus kuni kuulis sepalõõtsa puhinat ja vasarate rasket mürtsumist. Eemal seisisgi sepa koda. Kuulus sepp tagus koos kolme pojaga tublit mõõka. Kalevipoeg palus kohe head mõõka sepal müüa, mis mehe käes ei murduks. Kalevipojale toodi kohe mõõgad välja. Kalevipoeg lõi esimesed kolm mõõka tükkideks. Sepp tõi talle nüüd veel parema mõõga välja, kuid Kalevipoeg lõi selle nüriks. Nüüd toodi juba salakambrist seitsme luku ja üheksa taba tagant välja kõige vägevam
Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. Küll katsusid mitmed meistriga sõprust sobitada ja nime välja meelitada, et palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik peaaegu valmis, hakkasid elanikud kartma - kust nii palju kulda võtta, kui mees nõudnud? Ei leitud muud abinõu, kui saadeti salakuulaja ehitaja naise juurde. Ei toonud seegi katse esiotsa lahendust. Viimaks kuulis salakuulaja, kuidas naine last magama äiutas: "Maga, maga, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas." Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!" Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti,
kunagi vms ja on seal üks pragu sees, sinna saab pöhimötteliselt sisse piiluda, see köik oli praegu tösi, aga lugu on järgmine:kunagi mitukümmend aastat tagasi oli seal samuti saa pragu sees ja tol ajal räägiti, et seal elab mingi kummitus. kuid üks mees seda ei uskunud ja läks laupäeva öösel surnuaeda selle haua juurde ja karjus, et ta ei usu, et seal mingi kummitus on ja peksis seda jalaga ja sülitas jne. siis hakkas ta aga ära minema aga kuulis nagu keegi käiks ta selja taga. vaatas selja taha, kedagi polnd. veidi edasi liikudes kordus sama asi. ja kordus see veel üks kord ennem surnuaia väravatesse jöudmist. aga kui mees väravate vahele jöudis, kägistas miski ta ära ning mees kukkus surnult maha.järgmisel hommikul kui külarahvas peale kirikut surnuaiast tulid leidsid nad too mehe sealt väravate vahelt ning tal olid väikesed käejäljed kaelal
kraaksusid.Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde.Naela peeter oli larsi parim sõber aga nad kolisid ära.Lars läks naelapeetri ukse juurde.Ta avas ukse ja nägi et kõi oli pime ja must põranda lauad kraaksusid.Aga see oli hea koht.Kuni ühel ööl tuli naela peetri isa koju.Ta oli täiesti teistsugune tal oli habe ja pikad juuksed.Naela peetri isa kuulis lapse nuttu.Ta küsis kes see nutab siin.Kaja ütles et meie nukk.Naela peetri isa ütles et see kõlas nii päris lapse moodi.Jaapani tehnika vastas larsNaela peetri isa pidi minema.Samal õhtul tulid ka politseid.Nad otsisid naela peetri isa.Aga nüüd nad pidid otsima uue kodu kus viktooriat hoida.Nad läksid Linda vanase majja.Ja nad hakkasid viktooriat seal hoidma.
SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA. PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD. TA SAMMUS MADISE POOLE JA ANDIS ÜLE ÜHE VÄIKESE PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI SÕNATU JA KEPSLES KOJU, TEEL MÕTLES TA, ET
isa tuli. Ta hakkas minema ukse juurde ja siis tuli meelde mida isa rääkis, et tal on võtmed ning ta teeb ukse ise lahti. Tüdruk mõtles natuke ja ikkagi läks ukse juurde. Ta vaatas silma avasse ja nägi seal isa, kuid isal olid imelikud silmad. Nad olid kollast värvi ja nägu oli verine. Tüdrukul veri tardus soontes. Ta ei teadnud mis teha, ta kartis, värises, ta ei suutnud uskuda, et see oli tema isa. Tal tuli jälle meelde, et ust ei tohi avada. Siis Inge kuulis jälle koputusi ja vaatas igaks juhuks uuesti ning nägi täpselt sama pilti. Ukse taga kollase silmadega, verise näoga mees nüüd naeratas. Kui see olend naeratas nägi tüdruk ta hambaid, nad oli teravad nagu hundil, isegi teravamad. Inge veelgi rohkem sattus paanikasse, ta nuttis, ta ei suutnud uskuda mis toimub. Inge kartis, kuid ta otsustas mitte avada ja kõndis koridori lõppu. Seal Inge libises seinalt alla ning nuttu krampides kaotas teadvuse. Saabus hommik,
et selline juhtum aset leidis. Tegemist oli olnud nimelt kihlveoga, mis sõlmiti traditsioonilistel iga aastastel õpilasesinduse pidustustel (olgu mainitud, et kõik õpilased olid kaines olekus ja täie mõistuse juures). ÕE üritusel , osalesid kõik esinduse liikmed, ning ÕE president Eliis vastutas peol toimuvate tegevuste ees, ta korraldas mänge ja muid aktiivseid tegevusi. Enda sõnul polnud tal aimugi varastamisest, neiu küll kuulis ,et mingisugunegi kihlvedu oli sõlmitud, kuid kuna ta oli tegevuste korraldamisega hõivatud, ei olnud Eliisil aega sellesse loosse pikemalt süveneda. Kihlveo sõlmisid kaks ÕE liiget Lauri ja mr X selleks, et vaadata kas viimane sellega hakkama saab . Vädetavalt oleks ta sokolaadid pärast varguse õnnestumist poodi tagastanud. ÕE president Eliis lubas kontrollida, et rohkem selliseid kihlvedusi ei toimuks. Ta lisas, et Õpilasesinuds on siiski õpilaste heaolu eest vastutav ja neile
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vang...
Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku. Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu. Keskööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudishimuga, milline olend seekord tema keha sügavustest välja ilmub. Mõni aeg hiljem hoovas temast välja tohutu Pontos (Meri). Kohe hakkas Pontos voolama ning kattis Gaia, jahutades teda ning muutes ta oma sügavsinise kehaga veelgi kaunimaks. Pontos võttis ema oma tohututele kätele ja Gaia oli õnnelik ja uhke oma toreda poja üle, kes oli ilus, võimas ja uljas, mõnikord vaikne ja selge, mõnikord aga vahutav ja tormlev. http://et.wikipedia
Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne vajadust tarkuse poole püüelda. Nad on rahul endaga. Kuid nagu ütleb veel Sokrates ,, Ka
Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal asuvas külas lokkab viljasaagist, muutus ta veel kurjemaks. Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud. Kui nad kõik olid kokku kogunenud, laususid nad kõik ,, Seesam, avane" Korraga tuli mäe seest välja hulk vilja ja muid toiduaineid. Külarahvas korjas kõik saagi kokku ja nad läksid oma kodudesse tagasi. Mõisnik sai nüüd aru, kust külarahva saak tuleb ja otsustas seda mäge ise ka kasutada. Igal õhtul enne külarahva tulekut, läks mõisnik mäe juurde ja lausus ,,Seesam avane."
nähtud siia käimas. Kaarel viis oma vara ära. Nüüd sai ka Jaan rahulikumalt magada. Uuel nädalal otsis Jaan raha, kust vähegi võimalik oleks. Ta kohtus taas Kahi- Kaarliga, kes pakkus talle müümist teisel pool alevikku. Järgmisel päeval asus Jaan teele. Ta sõitis ööd ja päevad kuni kohale jõudis. Laadal müüs ta hobuse koos reega ära ning sai 50 rubla. Ta läks poodi ning ostis jälle taskuid saiu ja suitsukalu täis. Koju jõudes kuulis ta, kuidas Juhan Leegi talus olid vargad käinud. Ka teda kuulati ära. Ta oli peamine kahtlusalune, sest tema käsi oli katki ning see seostub Juhan Leegi türe käe hammustamisega. Jaan vahistatakse ning Anni annab politseile vale süüdistuse, millega ta ise ka vangi sattus. Anni ei hoolinud sellest, ta oli rahul, et kuidagigi suutis Jaani aidata. Nad abiellusid vangalas. Neile anti kohe ka see luba ning olid väga õnnelikud.
otsustasid oma firma luua, tööd teha ja vanaemad pidid laste järgi vaatama, naistel polnud enam aega. Siis veetsidki nad kuuekesi aega, vanaemad, pojad ja nende tütred. Aga Tom igatses ikka veel Rozi ja Ian Lil'i, lõpuks leidis Tomi naine kirjad mida ta Liliga oli vahetanud, et igatsevad üksteist ja armastavad üksteist. Rannas tegi Ian väikse lähenemiskatse Rozile, Roz reageeris kiiresti, aga mõtlesid ikka eitea kas keegi nägi, eitea kas Mary nägi. Aga Baxtersi aia lähedal seistes kuulis Mary koos Hannahiga Rozi naeru, pilkavat naeru. Mary mõistis lõpuks kõikke, talle oli kõik selge.
Ta kirjutas 550 leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Raamatu üheks eduks võib ilmelt nimetada ka autori võimet kujutada tegelasi elavana. Loo peategelaseks on heasüdamlik onu Tom, kes oli oma lahke isanda ustav ori. Kuid kahjuks too isand pidi rahapuuduse tõttu Tomi ning tema teise orja Eliza andeka poja Harry müüma lurjusest orjakauplejale edasi. Saatuse tahtel kuulis kauplemist pealt Eliza ning kui ta otsustas oma poja ja mehega ette võtta ohtliku põgemisretke Kanadasse, oli onu Tom saadetud laevale. Laeval kohtas Tom lahket valgenahalist tüdrukut Eva't, kellega ta kiiresti sõbrunes ning kelle isa St. Clare ostis kaheks aastaks enda hoole alla. Kahjuks kõik ei lähe nii nagu peab: tütar Eva haigestus raskelt ning suri ja St. Clare tapeti. Eirates lubadust vabastada onu Tom, müüb St.
Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu. Ta nägi unenägu hobuse tapmisest. Raskolnikov kuuilis inimesi rääkimas Lizaveta poolõest. Räägiti naise tapmisest. Raskolnikovil tuli plaan naisele ots poeale teha. Nii ta läkski õhtul ,,panti viima" Ta tappis naise ja asus pandiks toodud asju varastama. Ta kuulis kedagi teises toas. See oli Lizete, kellele Raskolnikov nüüd samuti otsa peale tegi. Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda. TEINE OSA Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle teateleht, milles nõuti, et noormees politseisse läheks. Raskolnikov arvas, et mõrva pärast, hiljem selgus, et perenaine nõudis võla maksmist. Raskolnikov otsis varastatud esemetele uut peidupaika
Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas härjapõlvlaselt väikese kellukese,mis avas jälle põrgusse minnes kõik uksed ja lõksud. Sarvik taat aga kuulis kuidas Kalevipoja sammud põrguväravatele järjest lähenevad ja lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed. Kalevipoeg aga lõi neid kõiki,ja võitis, ning ka sarviku aheldas ja vallutas. Rikkusega kodupoole minnes kohtas ta veel Alevipoega,kes Kalevipoega juba 3 nädalat juba oodanud.
et pääseda talle lähemale. Igal kolmapäeval ilmus ta Kunstiesemete Kauplusesse, et saada neljapäeva õhtuks kutse. Vahepeal oli Deslauriers kolinud Fredericu juurde elama ja kuna teda nende sõprus enam ei rahuldanud, otsustas ta korraldada üks kord nädalas nende ühiste sõprade kokkutulekuid. Frederic kulutas kõik oma raha uutele rõivastele. Järgmine õppevaheaeg otsustas ta jääda Pariisi pr Arnoux pärast, kuna kuulis, et ta mees oli sõitnud Saksamaale. Tegelikult sõitis hoopis pr Arnoux sinna oma haige ema juurde. Frederic oli löödud, kuid käis iga päev kaupluses lootuses teada saada millal proua Arnoux tagasi tuleb. Aja möödudes tuli proua tagasi ja Fredericil õnnestus teda isegi hakata linnas saatma. Fredericil olid närvid juba haiged, ta armastas pr Arnoux'd väga, aga too oli talle nii kättesaamatu. Frederic laostus ja läks ema juurde pikaks ajaks elama. Ta lubas, et ta ei lähe
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
