viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette. Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma. 1637 lasi ta sotlaste jaoks välja töötada Soti Book of Common Prayeri, mis pidi olema kohustuslik Sotimaale. Reaktsioon sotimaal oli üldrahvalik ja väga suur. 1638. aasta Rahvuslik pühalikule leping (National Covenant). kogu sotimaa vaimlik ja aadel kirjutas alla Rahvuslikule pühalikule lepingule – kogu Sotimaa kirik peab olema Soti parlmendi või kiriku vanematekogu otsustada, allutatust Inglismaa kuningale ei saa olla. See
Nagu parlamendi ja valitsuse puhul, nii ei tähenda ka kohtuvõimu iseseisvus selle isoleeritust. Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Miks siis üldse rõhutatakse kohtu sõltumatust ja ülimuslikkust? Kohtuvõim ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile, tema ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki oma otsustele kuuletuma. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Näiteks eksisteerivad mitmetes maades omaette halduskohtud, mis menetlevad just riigi igapäevatoimingutega seotud kohtuasju. Näiteks võib tuua ka Euroopa Õiguskohtu, mis aktiivselt sekkub Euroopa lõimingu süvendamisse ja annab niiviisi oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitkasse. 6.2 Kohtusüsteemid
· Arusaam individuaalse vabariigi vabadusest on mõttetus: · "Lucca linna väravale on kirjutatud suurte tähtedega LIBERTAS, ent kes võiks arvata, et üksikisikul Luccas on rohkem vabadust oma vabariigi teenimisest [seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka samasugune." Ikka peavad inimesed kuuletuma seadustele. · Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud · Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus. Selleks olemegi riigi loonud, et seda loomulikku vabadust piirata, mitte seda suurendada. Piirame vabatahtlikult, et tagada stabiilsus, rahu ja kord Locke'i vabadusmõiste osutus mõjukamaks · Teine käsitlus valitsemisest (1689) "võrdne vabadus seaduste all"
õppinud teoreetiliselt. Analüütilises filosoofias on tegeletud ka tehisintellekti probleemiga- kas üks masin võiks mõelda ja tunda? Kas on võimalik luua masinat, millel on teadvus? Kas inimene pole samamoodi masin, neuronid edastamas impulsse? 32. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Tänu filosoofiale jõutakse tõeni, filosoofia pakub tõelist vabadust. Filosoofia peab pakkuma kaitset, manitsema jumalale kuuletuma, teda järgima ja saatust taluma. Filosoofia on kui eluviis, ta ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia juhib ja korraldab inimese elu, reeglistab tegusid, vormib ja kujundab vaimu. Filosoofia kauda saab nõu, ilma selleta ei saa keegi elada kartmatult ja kindlalt. 33. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Tekstis on öeldud, et tuleks vältida seda, mis lihtrahvale meeldib ning juhus pakub. Mina arvan,
solvama, ülekohut tegema; vigastama, parc, peperc (pars), parsrus, ere rikkuma säästma, hoidma; halastama; jätma, offer, obtul, obltum, offerre pakkuma, loobuma andma parns, entis m, f vanem, isa, ema 15 pre, u, itum, re ilmuma; ilmnema, perg, perrx, perrctum, ere edasi selguma; kuuletuma, sõna kuulama, alluma minema; teele asuma; jätkama pari, peper, partum, ere sünnitama perculum, n (häda)oht, risk; katse, proov par, v, tum, re valmistama, tegema, permitt, ms, missum, ere (üle v käsutusse) korraldama andma, (kellelegi) jätma; laskma, lubama pars, partis f osa, jagu; pl. parts, ium ka: pernicis, f hukatus, häving partei perpetuus, a, um katkematu, lakkamatu;
Peigmees ja pruudi isa lähevad protestima, kuid don Tello kihutab nad minema. Sancho läheb kuninga juurde ja võtab kaasa seakarjuse (gracioso). Kuningas annab neile kaasa oma kirja, aga don Tello rebib kirja puruks. (sümboliseerib seda, kui ülbed ja kõrgid olid tolle aja hispaania feodaalid). Uus teekond kuninga juurde kuningas arvab, et tal ei ole muud teha, kui riietub tava aadlikuks ning tuleb ise don Tello juurde. Näitab talle oma aadlikeppi ja don Tello tunneb ta ära ja peab kuuletuma. Karistuseks peab don Tello neiu altari ees üle andma ja seejärel raiutakse tal pea maha. Noored abielluvad. Kättemaks maine ja au rikkujale. "Fuenteavejuna", tema üks kuulsamaid näidendeid. Naiste kiusamise teema tuleb esile hispaania näidendites. Hakkab tekkima ka protest ja mäss sellise ebaõigluse vastu. Mässu kehastus on nt see näidend. Eestis on seda 20.saj alguses mängitud nime all "Naiste mäss". Pulmad. Feodaal röövib neiu ja vägistab ta. Üles tõuseb kogu küla
k dialogos „vestlus“) on kahe isiku omavaheline vestlus. Dialoogi all võidakse mõista ka vanakreeka kuulsa filosoofi Platoni teoseid, kus tegelased vestlevad erinevatel filosoofilistel teemadel. Diktaator – piiramatu võimuga valitseja e autokraat, kes valitseb enamasti teatud kitsa ringkonna (nt partei või sõjaväe) toel. Tavaliselt on võim haaratud enda kätte piiramatuks ajaks. Vana-Roomas võidi suure sõjalise ohu korral nimetada töösse diktaator, kellele kõik pidid kuuletuma. Tema käes oli absoluutne võim, kuid tavaliselt seda ei kuritarvitatud. Vana- Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud. Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Ühed võimutsevad vägivalla abil, teised ägavad kõigi nende kapriiside ikke all. Just seda näen ma meie ühiskondades, kuid ma ei mõista, kuidas saaks midagi sellist öelda metsinimeste kohta, kellele oleks väga raske selgitada sedagi, mida üldse tähendab orjus ja võimutsemine. Üks inimene võib küll võtta endale teise korjatud puuviljad, teise tapetud jahilooma või onni, mis seni teisele varju pakkus. Kuidas aga saaks ta jõuda nii kaugele, et panna teine endale kuuletuma? Ja millised võiksid olla sõltuvuse ahelad nende seas, kes midagi ei oma? Kui mind ühe puu alt ära aetakse, võin vabalt minna teise juurde. Kui mind ühes paigas piinatakse -- kes takistab mind mujale minemast? Kas leidub inimest, kes oleks minust küllalt palju tugevam ja pealegi piisavalt paheline, laisk ja julm, et sundida mind hoolitsema tema ülalpidamise eest, sellal kui ta ise jõude oleskleb? Ta peab ju pingutama, et mind
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
seadusele, mida tehakse iseendale". Või kui sõnastada teisiti: Rousseau süsteemis "iseendale seaduse tegemine" tähendab lihtsalt seda, et räägitakse mingil määral kaasa otsustusprotseduuris. Kuid oletagem jällegi, et ollakse vähemuse poolel ning need seisukohad, mida pooldatakse, ei saa seaduseks. Sellisel juhul võib küll olla õigustatud, et vähemuse esindajaid sunnitakse seadusele alluma, kuid tundub absurdne öelda, et säärane sund teeb nad "vabaks", et nad pannakse kuuletuma seadusele, mille nad on ise enese jaoks loonud. Ehkki vähemus on otsustusprotseduurist osa võtnud, on seadus loodud neist hoolimata, mitte nende tõttu. Nüüd peaks olema näha nende kriitikate jõud. Et Rousseau saaks väita, et demokraatia on instrumentaalselt õigustatud et see on äärmiselt usaldusväärne viis moraalselt õigete tulemuste saavutamiseks , peab ta tegema sotsiaalse ühtsuse sidemed väga tihedaks. Õigupoolest nii tihedaks, et süsteem muutub liialt
15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma harjumusi ja traditsioone ei ole vaja kujundada, neil pole mingit põhjendust kasvatus selle sõna traditsioonilises tähenduses on nonsenss karistmine ja premeerimine on manipulatsioon, mis kaotab usaldussuhted autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega
Nümfid Karjused Koor: nümfid, karjused, vaimud Orkestri koosseis (René Jacobsi järgi): 4 viiulit, 4 vioolat, 2 tellot, 2 kontrabassi, 2 plokkflööti, 2 zinki, dulcian, 5 trombooni, 2 trompetit, löökpillid Basso continuo: cembalo, orel, regaal, 2 lautot, 2 barokk-kitarri, chitarrone, psalteerium, harf, 2 tellot, 2 viola da gambat, lirone Tegevustik: Proloog Muusika palub kõrgeaulisel publikul kuulata lugu Orpheusest, kes oma lauluga taltsutas isegi metsloomi ja pani allmaailma endale kuuletuma. Esimene vaatus Karjused ja nümfid tähistavad Orpheuse ja Eurydike pulma. Nad paluvad. et Orpheus laulaks kiidulaulu oma õnnele. Orpheus ülistab päeva, mil Eurydike kinkis talle oma südame. Taeva Roos - Päike olgu ta õnne tunnistajaks. Eurydike omakorda kutsub Amorit oma armastuse tunnistajaks. Karjused nõuavad, et noorpaar pöörduks templis palvega kõikvõimsa jumala poole, et ta laseks kaua kesta nende pilvitul õnnel. Teine vaatus
kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka ilmalikke jutte. Koolide jaoks koostas veel 1821. aastal ,,Luggemisse lehhed" ja matemaatikaraamatu 1823. aastal, koolmeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid ning sakslastele
NIKOLAI Järelikult oled nüüd ja praegu minu. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Aga sind ma ei taha. NIKOLAI Mis tähendab: ei taha? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mina ei taha. 42 NIKOLAI Ei ole sul enam Minat. Ära ole selline egoist MADONNA-MIRALDA JEEDAS Minu meelest oled sa kole. Ja sul on kuul peas. Ma ei taha surnud mehega elada NIKOLAI Kuid sa pead kuuletuma üldisele tahtmisele! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mis üldisele? NIKOLAI Me armastame sind ja tahame endale naiseks. Hakkab suudlema MADONNA-MIRALDA JEEDAS Sa haised viina järele. NIKOLAI See on sellest kuulist. Kurat, nagu mina ütlen, nii on. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Kas sa tahtsid midagi veel öelda? NIKOLAI Ei, see on kõik mu arm. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ahahh. No hakka siis minema 43 10. stseen Kõik on meie
Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehiteuse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse monarhiaid ja vabariike. Peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia – kõrgeim riigivõim kuulub monarhile, võim omandatakse pärimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu. Ei pea kuuletuma kellegi teise käsule, on teistest sõltumatu – ainuisikuline riigipea. 1. Piiramatu monarhia – monarhile kuulub kogu võimutäius: on üheaegselt riigipea, kõrgeim seadusandliku võimu organ täidesaatva võimu juht ning kohtumõistja. Piiramata monarhia erivormid: despootia – vanades idamaades türannia – antiikmaades absoluutne monarhia – keskajal Euroopa riikides
Vabaduse garantiiks riigis on seadusandliku ja täitevvõimu lahusus. See põhimõte võeti aluseks USA konstitutsiooni väljatöötamisel. Taoli ka radikaalselt orjuse vastu. Romantismi isa Jean-Jacques ROUSSEAU (17121778) väitis, et võim peab kuuluma rahvamassidele. Usk on südame, mitte mõistuse asi. Kõik, mis eristab tsiviliseeritud inimest harimata barbarist, on kurjast, ta oli nt ka eraomandi vastu. Ta oli totalitaarse demokraatia poolt vähemus peab tingimusteta kuuletuma enamusele. Sotsialism: ühiskonnas on esmatähtis on inimestevaheline koostöö, mitte aga konkurents. (Saint-Simon, K. Marx jt) HERMENEUTIKAST Hermeneutikaks peetakse enamasti vanade tekstide tähenduse mõistmise või tõlgendamise õpetust. Hermeneutiline filosoofia vastandub analüütilisele, mis püüab mõista (keelt, teksti, nähtusi jne) osadeks lahutamise abil. Hermeneutika püüab mõista (keelt või teksti) tervikust lähtudes. Hermeneutikud püüavad
Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, s.t inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda, kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju. Kreeka panteoni eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusil oli palju lapsi nii jumalate kui ka inimeste seas. Seetõttu nimetasid kreeklased teda lihtsalt isaks. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna Hera, keda kreeklased austasid peamiselt kui abielu kaitsjat. Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades. Kreeklased uskusid, et nad olid kunagi omavahel maailma ära jaotanud. Demeter oli maa, vilja ja põllutööde jumalanna.
Selle eesmärgiga, et muuta toomhärra koht oma vasalliperekonnadele ahvatlevamaks, reformis Riia toomkapiitli ameti?. Augustinlik reegel aksepteeris toomkapiitlite isiklikke sissetulekuid, ümberkorralduse väliseks märgiks oli ordurõiva ümbervahetamine, võeti kasutusele must Augustinlaste mantel. Vahetult pärast seda Saksa Ordu omakorda esitas nõudmise, et toomkapiitli amet tulen inkorporeerida. Kui Riia toomkapiitel oleks koosnenud Saksa Ordu preestervendadest, siis nad oleksid pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu,
õpetusel tsivilisatsiooniõigusest. Eelklassikalist õigusteadust mõjutas stoa loomuõiguse õpetus. Selle õpetuse alusel leiti, et õigus on mõistlik seepärast, et ta põhineb loodusel, mis on täidetud jumalike printsiipidega ja see loodus on inimeste suhtes heatahtlikult meelestatud. Stoikud õpetasid, et kogu kosmost, sh inimkonda valitsevad jumalikud tunnetusprintsiibid. Inimesed on võimelised neid printsiipe loogika abil tunnetama, sõnastama ning peavad neile kuuletuma. Solidaarne, kõikidele inimestele kehtiv loomuõigus mõjutas ka positiivset õigust. Samas tunnistasid eelklassikalise ajastu juristid, et loomuõiguse kõrval kehtib nn range õigus (ius strictum), mis kaitseb individuaalhuve ja kehtib iga riigi enda kodanike jaoks. Nende kahe õiguse eksisteerimist üksteise kõrval seletab rooma müüt kuldsest ajastust, mil inimesi suunasid loomuõiguslikud printsiibid, ilma et nad ise nende üle oleksid järele mõtelnud või pidanud seda tegema
Delphine tuli isa Goriot juurde. Kuulis kuidas Delphine ütles, et raha ei saa kätte, sest mees oli paigutanud kõik ettevõtetesse, palus 2 aastat, et raha tagasi teenida, tahtis Delphine nimel tegutseda. Isa Goriot ei olnud sellega nõus, tahtis kõiki pabereid näha, oli ahastuses. Anastasie tuli isa juurde, palus abi: Maxime oli 100 000 võlgu. Anastasie pani panti kõik ehted, ei saanud raha kokku, mees sai kõigest teada, ostis ehted välja, Anastasie pidi talle kuuletuma. Anastasie palus isalt 12 000 franki, kuid raha läks korterile, tütred läksid tülli, isa Goriot oli meeleheitel. Eugéne kirjutas vekslile isa Goriot nime, 18000 franki, andis Anastasiele, oli algul pahane, kuid leebus, isa Goriot oli väsinud, Anastasie läks ära, isa Goriot heitis magama, varsti saatis Eugéne Delphine koju, ei tahtnud lõunastama jääda. Pansionis istus isa Goriot lauas, Bianchon jälgis teda, ütles, et elupäevad on lõppemas
Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas
kahestunud jutustab tegelikkusest, kuid tahab näida paremana. Tegelane meenutabki Gogoli Akakit. Erinevus on selles, et Makaril on armastatu, kellega ta ei saa kohtuda. Makar vaatab ennast võõraste inimeste pilkudega pilgud on halvad. Makar on aga Akakist hoopis erinev. Gogol mõistab hukka selle kindrali, kes Akaki peale karjub, aga Dostojevski Makar on veendunud selles, et eksisteeriv kord on õiglane. Kindralid eksisteerivad selleks, et oma alluvaid korrale kutsuda ja alluvad peavad kuuletuma. Makar on ümber kirjutades teinud ühe vea. Ta kutsutakse kindrali jutule. Makar austab hirearhiat ja tal tekib kindrali jutul meeltesegadus. D leiab, et sots-utopistide retsept on vale kui rikkad annavad osa oma varast ära vaestele, siis ei muutu midagi. Hävitada tuleks hoopis ebavõrdsus. See on see, mis keelab Makaril elada. Makaril puudub eneseväärikus, ta arvab, et Jumala poolt paika pandut ei saa muuta. Makari stiil muutub teose jooksul
D: Umbes 6500 aastat tagasi otsustasid anunnakkid taanduda massirahutuste tõttu. Kuid seda mitte sõna otseses mõttes nad otsustasid töötada varjatult. Seetõttu lõid nad mõningad salaühingud ja määratlesid üldised alused, millest mõningad on meie kaasaegses religioonis. Nad õpetasid välja pühamehed ja saatsid nad jutlustama, juurutasid dogmad ja kõverdatud uskumised. See õigustas end täielikult, sest elanik- kond hakkas neid kummardama ja neile kuuletuma. A: Tuleb välja, et usuti omamoodi doktriini. D: Ei. Nad valisid välja mõned inimesed liikidest, kel oli nendele kõige sarnasem veri. Ainult nemad teadsid tõde. Just nemad korraldasid hästi läbimõeldud riitusi inimeste ohverdamiseks. Veri ja organid anti kingituseks härradele. A: Iidsetel aegadel tõepoolest olid ohverdamised, ainult et neid tehti jumalate auks. D: Jah. Nemad olidki need jumalad. Kuid need rituaalsed ohverdamised toimuvad ka praegu
Peterson on üritanud lauljat enda järgi iseloomustada, kuid luuletusest võib lugeda, et laulja sõna kuulasid kõik. Kärgatas pikne, metsad vaikisid, laulja on tõstmas oma häält, rahvas tema ümber kuulamas. Laulja on tugev isik, kellele rahvas kuuletub. Rahvas talitab laulja käskudele ja kuulab täpselt, mida laulja üritab öelda. Seda kõike oleks soovinud teha ka Peterson, kuid ta eluküünal jäi liialt üürikeseks. Laulja ülesandeks, missiooniks on rahvas panna endale kuuletuma, õpetada neid kõnelema omas keeles, lugema emakeeles ja kirjutama oma emakeeles ehk eesti keeles. Laulja peab ühendama rahvast ja kui rahvas on ühine, tekib ka ühine keel. Peterson arvas, et ka tema missioon on ühendada rahvast oma luuletustega, õpetada rahvas lugema oma emakeeles. Kuigi Petersoni pingutusi algul ei suudetud heaks kiita ja näha, siis peale tema surma, kerkis esile Petersoni käsikiri. Petersoni kirjanikusuurus sai auks tänu Gustav Suitsule. 1922
poolest, ei teadnud keegi, et tal oleks olnud armukest. Iialgi ei kõnelnud ta naistest. Ent ta ei takistanud teisi tema juuresolekul neist kõnelemast, kuigi võis vaevalt mõista, et sedalaadi vestlus, millest ta osa võttis ainult kibedate sõnade ja inimvaenulike märkustega, oli talle vastumeelne. Kinnisus, inimestepõlgus ja vaikiv olek tegid temast peaaegu rauga. Truuks jäädes oma harjumustele, oli ta Grimaud'd õpetanud lihtsa käeviipe või kerge huulteliigutuse-peale kuuletuma. Ta kõneles teenriga ainult erakordsetel juhtumitel. Grimaud, kes kartis oma isandat nagu tuld, aga siiski oli temasse sügavalt kiindunud ja austas tema teravat mõistust, arvas nii mõnigi kord, et on hästi aru saanud oma isanda soovist, ja tormas käsku täitma, kuid toimis sealjuures otse vastu isanda tahtmist. Siis kehitas Athos õlgu ja nüpeldas Grimaud'd, ise seejuures vihastamata. Niisugustel päevadel kõneles ta natukene. Porthos
põhiküsimustele: · Kes on organisatsiooni liidrid ja missuguseid väärtusi nad kannavad? · Missuguseid rituaale organisatsioonis kasutatakse ja kuidas need julgustavad, toetavad või kõigutavad töötajate eetilist käitumist? · Kuidas töötasu sõltub töötulemustest või töötaja oskustest juhtidega läbi saada ja nende soove vastuvaidlematult täita? · Kas töötajad peavad kuuletuma võimule igas olukorras või oodatakse neilt kriitilist suhtumist juhtidesse ja nende korraldustesse? · Kuidas suhtutakse organisatsioonivälisesse keskkonda ja mõjugruppidesse, sh klientidesse? Eetilist ja sotsiaalset vastutust järgivat tegevust ning otsuseid on raske defineerida, sest need hõlmavad ühtaegu nii moraalseid, juriidilisi kui ka majanduslikke eesmärke ja kaalutlusi. Samas tunnetavad tänapäeva
lugupidamatult, kes ei vasta, nõustu ega „allu“ esimesel korral; kes hakkavad vastu; kes on tegevus. Ja kuigi varasemad sooritused ja minevikukogemused võivad meie iseloomulikku ebaviisakad. Mõistagi on see ebameeldiv ning teeb ilmnemisel meelehärmi. Siiski – öeldes, et sisekõnet mõjutada, kasutame me seda siiski praegu, olevikus; ning praegu, olevikus on vaja „õpilased peavad mulle kuuletuma...“, „ei tohi mulle vastu hakata...“, või „peavad minust lugu teha ka muutusi. pidama...“, esitame me absoluutseid nõudmisi, mis täitmata jäädes mõjutavad meie stressitaset ning samuti seda, kui tõhusalt me juhtimisolukordadega hakkama saame. Öeldes: „Ta ei tohiks mulle vastu vaielda“, kui ta tegelikkuses seda tegi, võib meie sisekõne sel hetkel meie stressitaset Halva päeva sündroom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
