algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet Kadunud Koidula on 100 kroonise peal. Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, kõnet näitsid lained kohisevat — õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli — õnn on läinud, pisarad on jäänud! Pärn veel haljas; lilled, õitsete; ojalained voolavad veel ruttu — minu valust räägivad nad juttu ja su valest, kadund armuke. Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti kirjanik ja võru linnaarst (26. detsember 1803 - 25. august 1882 ) Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva
Kodutöö nr 3 Tiina Liiv Vajan olukorra kohta rohkem infot! Kuna õpetajal endal puudub (oletan) idee, miks just tema tunnis nii juhtub, siis pakun õpetajale, et lähen vaatlen tema tundi. Võrdluseks vaatlen kindlasti mõnda teist tundi selle klassiga et saada selgust: milles seisneb poiste halb käitumine ja kas see käitumine on ainult selles tunnis. Võimalus on, et poistel on igav sellisel juhul on vaja neile jõukohasemat õppetööd ( igav võib olla, et liiga raske või liiga kerge tunnis). Noormehed võivad nii käituda ka tähelepanu tõmbamiseks kas siis õpetaja tähelepanu või kaasõpilaste oma. Võimalus on ka selles, et õpetaja on tunnikorras liiga leebe ja noormehed kambavaimus kasutavad seda olukorda nii ära. Klassis hindan ka seda milline on klassiruum, kas poiste istekoht on hästi valitud või segab seal midagi neid. Samuti klassi omavahelist suht...
Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on. Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun vaikselt oma kohale. Minu piginaaber hakkab minuga millesti rääkima ning ma kuulen teda, kuid ma ei võta tema sõnu sugugi kuuldavaks. Vahepeal kukun ma mõne tema tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan
,,Pan Kleksi akadeemia." 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,...
See on üks kauneima kõlaga keeli maailmas ning samuti on see äärmiselt haruldane, sest eestlasi on vähe. Sajand tagasi hakkasid inimesed nägema vaeva meie keele taastamise ja uuendamise nimel, et saavutada seda, mille abil meie tänapäeval omavahel suhtleme ja mis kõiki eestlasi ühendab - ühine ja hästi kõlav keel. Mind aga paneb muretsema eesti keele julm rikkumine. See teeb mu kõrvadele haiget, kui ma kõnnin tänaval ja kuulen, kuidas eesti keelt segatakse inglise, vene või mõne muu keelega. Tulemus on lihtsalt võigas. Inimesed ei panegi tegelikult tähele, kuidas nad meie keelt solgivad. "Okei", "sorri" ja "tsau" on väga populaarsed sõnad kõnekeeles ning neid kasutatakse niivõrd tihti, et need on peaaegu saanud meie keele osaks. Pean kahetusega tunnistama, et aega ajalt kasutan isegi neid väljendeid, kuid ei ole selle üle uhke.
tehakse, aga see maksab ja ei tea, kui palju. Saan lõpuks oma sõjaväekaaslastega kokku ja tunnen veidi süüd, et nii kaua eemal olin, annan neile ema tehtud marmelaadi. Meid tuli üle vaatama keiser. Mõtlesime, et kui keiser ja teised suured tegelased poleks sõda tahtnud, siis see poleks tulnud. Me oleme ju siin, et oma isamaad kaitsta ja prantslased samuti, aga kellel on õigus? Vb mõlemal. Lihtinimesed pole sõda tahtnud, seda tahtis riik. Läksime luuresse, ja jäin üksi. Kuulen granaadi häält, üritan edasi liikuda, kus kuulen oma meeste hääli, aga ei saa liikuda, pean surnut teesklema. Järsku kukub lehtris keegi mu peale, saan teisele poole minna ja ei näe, kes ta on. Tulitamine ei lakka, näen oma verist kätt ja hõõrun mullaga seda. Hommikul näen teisel pool haavatud meest, lähen ta juurde ja üritan teda aidata, toon mitu korda talle vett, aga ta surm on kindel. Ta suri, vähemalt on ta piinad läbi. Seal
Kui mina veel noor olin.. ma mäletan! Luulekava Kuressaare 2009 Nüüd olen elatand, ring on täis (2:53) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata
-..ja tallad sa kergemeelselt minu tunnetel -Homme oleme nii, kui poleks meid olnudki -I guess I'm getting tired of being that last thing on your mind. -miks tuju rikud sa? -siis kui täna ei vea, kas homme on parem? -unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind! -Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde. -Ka võiduta võitlus on võidetav. -Printsess naeratas nõiale, et temalgi oleks oma õnnelik hetk. -Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel. -The biggest mistake a girl can make is thinking that the guy who broke her heart once won't do it again. -You had me at hello and lost me at goodbye. And everything in between, I guess it was a lie. -Do you ever wonder if the stars shine for you?
See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja meeldejääv, kui sõnad läbi loomuliku keele. Keelega puutun ma kokku kõikjal, tahest tahtmata. Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru. Seda tervikut võib seedida kui kunstiteost – sumin kõrvadele on nagu muusika, mida esimest korda kuulen ja ei oska kaasa ümiseda; teeviidad, sildid need on justkui hoopis mõne tänapäeva sotsiaalset kunsti vilelva looja kätetöö. Kui juba nii palju seoseid võib leida kunsti ja keele vahel ainuüksi tänavapildis, siis sukeldudes tõelisesse kunstimaailma, kus kunstimuuseumis, kontserdil või tantsuetendusel kõnetab autori teos meid isiklikult.. Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt paberilehele kirja panna
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel on kirjutatud Kaisa-Kitri Niit ´i poolt raamatust „Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis“. Antud artikkel oli siis täpsemalt kirjutatud „Eesti tudengite väärtused 1990.aastal“. Sisu seisnes siis täpselt selles, et millised on erinevate inimeste väärtused. Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja em...
(LISA2) „Viimne reliikvia“ filmimuusika ülevaade Mis on filmimuusika? Filmi sündmustikku illustreeriv heliline element mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada ja edastada sõnumit. Valitud filmis on muusika ja sõnad otseselt seotud hetketegevusega ning täiendavad kinolinal nähtavat oluliselt. Ehk on asi vaid selles, et film on juba pähe jäänud või justnimelt kaasahaaravates lauludes, aga ka une pealt võiks öelda mis filmiga on tegu, kui kuulen mis iganes lugu sellest filmist., Võiks ju ka ainult kuulata neid laule ja ilmselt suudaks ka siis manada ette tegevuse, mis filmis aset leiab. 3 KOKKUVÕTE Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta- ja heliefektid ning taustamuusika. Omavahel seob selle kokku helirežisöör. Kõik ikka selleks, et film oleks kaasahaarav ja lööv
Kuidas kaitsta Eesti kultuuri? Ma nõustun Paul Joseph Geobbels'iga kes on öelnud: Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Eesti kultuuriga on asjad halvad - tänapäeva inimesed ei tea kuidas seda kaitsta. Selleks, et kõik ei hakkaks mõtlema nagu Geobbels on vaja analüüsida kõigepealt probleeme, mis on seotud meie kultuuriga ning siis otsida võimalike lahendusi. Millised on peamised probleemid Eesti kultuuris ning kuidas neid lahendada? Kõige suuremaks probleemiks kultuuri säilitamisel on turvalisus. Erinevaid probleeme
valiksarjades ja nad saavutavad häid kohti või lausa suudavad ennast võidelda Euroopa finaalturniiridele. Ise olen käinud mitmeid kordi vaatamas Lilleküla staadionil jalgpalli. Ega päris üksinda ei läheks, aga kuna minu väiksemal vennal on jalgpallipisik, siis on tore kaasas käia ja seda suurt melu oma silmaga näha. Televiisorist tulevad ülekanded nii paeluvad minu jaoks ei ole, et jätan kõik muu tegevuse ja jään mänge vaatama. Küll aga kuulen kas kodunt või meediast võistluste tulemustest. Jälgin olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi. On ääretult meeldiv tunne, kui eestlane saavutab suurematel tiitlivõistlustel kõrge koha. Viimastel Sotši olümpiamängudel Eesti sportlastel väga hästi ei läinud. Pigem näitasid lõpptulemused vastupidist. Meedias ei olnud positiivset kajastust. Minul oli juba neist sportlastest ka natukene kahju, sest nad on teinud ära niivõrd suure ja tohutu töö, et sinna pääseda
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutusek...
hiigelkasumeid ja tuntust. Eriti tugevaks saavad brändid, mis oma toodete peale trükivad suurelt firma nime. Inimesed ostavad neid tooteid, et teised näeksid nende jõukust ja maitsekust, samal ajal olles ise elusad reklaamplakatid ja kaasates sellese usulisse liikumisse enese teadmata uusi ohvreid. Mood on tugev usk, sest see paneb inimesed enda isiklikku arvamust ignoreerima ja mõtlematult käituma. Alati kuulen halba vastukaja, kui näidatakse järgmisel hooajal moes olevaid riideid, kuid pärast lühikest aega, mil meie eeskujud-preestrid neid kandnud on ja meile piiblis neid ilusalt taldrikult serveerinud on, siis jooksevad inimesed, kes alguses toodet kirusid poodi, et ka endale see lubada. Kuidas on saavutanud mood nii tugeva mõju, kui inimesed seda isegi teadlikult ei jälgi? Lihtne vastus on see, et mood, nagu ka teised usundid, paneb meid hästi tundma. Meile süstitakse,
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
arvestan teiste heaoluga ja tahan, et mulle vastatakse samaga. Kohustused, tööd, mis on minu teha, üritan teha õigeaegselt. Arvan, et teistele inimestele jääb minust hea mulje. Ma oskan oma käitumist kontrollida ja võõraste inimestega viisakalt rääkida. Kohati võib jääda muidugi ülbe mulje, sest jutu väljendusviis võib jääda kahetimõistetavaks. Näiteks kellegagi rääkides ja nalja tehes ei pruugita alati minu mõttest täpselt aru saada. Muidugi tekitab hea tunde, kui kuulen kellegi käest, et olen talle või tema tuttavale hea mulje jätnud. Mõnes olukorras tekivad tahes-tahtmata konfliktid, sest ütlen tihti oma mõtted välja ning see ei pruugi alati kasuks tulla. Õnneks on mul julgust vabandust paluda ning konfliktid lahenevad kiiresti. Inimeste vahelist suhtlemist ja käitumist saab alati paremaks muuta, olles sõbralik ja heatahtlik. Tänu oma heatujulisusele on mul inimestega lihtne kontakti luua ja tunnen ennast suheldes vabalt
Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse. Maailmas on nii palju värve, millel pole nime. Sama on ka emotsioonidega Ma näen pimedust ja kuulen vaikust. Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Hinda oma edu sellega, millest Sa pead loobuma, et sinnani jõuda. ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." Jumal meie pärast ei muretse, nii et vahet pole, kas ta on või ei. "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." "ma ei taha olla samasugune nagu nemad, kuid veel rohkem kardan ma neist erineda".
operatsioonitoas 3. Ekstaas üha suureneva ärevuse ja sisepinge tulemusena saavutatud seisund, nt inimene võib tantsida end ekstaasi, ka spordivõistlustel _________________________________________________________________________ 4. TTS üldiselt: 1. Teadlik olemus iseendast (mina olen see, ma olen seal...) näitab, kas inimene on teadvusel; 2. Tunnusteadus- tajutava informatsiooni tasakaalustatud töö mida näen ja kuulen, suudan mõtestada enda jaoks ja suudan sellega toime tulla, info hulk ja selle töötlemine lähevad tasakaalust välja, võib esineda olukordi, kus infohulk suureneb meeletult, aga ei ole seotud tajutava informatsiooniga (nt enne surma näed filmilinti oma elust) (purjuspeaga oleks surma sõitnud teise aga jõudis mõelda et sõidab parem puusse, suur infohulk) R.Fischer Fischeri teaduse teisenenud seisundite mudel
ning vastasabonendi vahel, ent ei loo vooluahelat kuulari ja mikrofoni vahel (vastasel juhul kuuleksime rääkides omaenda kõnet). Antud viisil tagatakse nii vastasabonendi kuulmine kui võimalus sellega kõneleda hoides ära iseenda kõne 'kajamise' oma telefoni kuularis. Leian, et antud telefoni kohaliku efekti summutamine oli piisav. Mina ei suutnud kuulates kindlaks teha, kas mu kõne telefoni kostab kuularist või kuulen ma läbi õhu iseenese häält. 9. Kokkuvõte Analoogtelefon on üks levinumaid elektrilisi sideseadmeid maailmas. Sõltuvalt analoogtelefoni väga pikast east ning standardite suhtelisest püsivusest, kasutatakse ka tänapäeval analoogtelefonivõrgus üsna suuri pingeid. See on ühelt poolt vajalik, tagamaks signaalide kindla leviku ka väga pikkade (suur takistus) abonentliinide puhul, samas areneb tänapäeva sidetehnika sootuks väiksemate voolude kasutamise poole.
sellele, et oli alati õppiv ja õpetatav. Ta jätkas elu lõpuni õppimist ja oma ande täiustamist. Isegi maailma kõrgeimini tasustatava artistina populaarsuse tipul olles ei jäänud ta loorberitele puhkama. Ei, ta ütles hoopis: "Oma filmide kaadreid vaadates pööran kõige rohkem tähelepanu nendele, mille üle vaatajad ei naera. Kui juba mitu saalitäit vaatajaid ei naera mõne tembu üle, siis harutan selle stseeni lahti ja üritan kindlaks teha, mis viltu läks. Teisalt, kui kuulen naeru seal, kus ei oodanud, küsin endalt, mis osa nähtust vaatajaid naerma ajas." Kui Chaplin oleks kuulsaks saades oma õppimisjanu upsakuse vastu vahetanud, oleks ta tõenäoliselt üsna pea unustatud. Kuid seda ei juhtunud. Selle asemel pidas ta alati meeles elu põhitõdesid ja jätkas õppimist igas olukorras. Jumala kuningriigis pole kohta "mina tean kõike" suhtumisele. Kui jääd õpetatavaks, saab Jumal Sind kasutada! Selline oli väikest kasvu suurmehe seisukoht.
maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute liitmine (ntx: näen lõhna, kuulen värve). Muusikaliste vahendite kasutamine (riim, rütm, meloodia). Igasugused assotsiatsioonid. Klassikaline Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja põhineb kindlal süzeeskeemil. Klassikalise novelli tunnusjooned: 1)Lühike 2)Vähe tegelasi 3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus
Tüdruk,kes sa teretasid vaime e-raamat Pime laps Anneli Orgusuur Ema, ole mu silmad ütle, mida mina ei näe. Seleta, milleks on ilmad ja mis on öö, mis on päev. M Jutusta, mida ma kuulen, uu tk kui akna taga on vihm. e Te te Ma õhtuti silmad sulen, in k s e ti ta la kuid ikkagi alles jääb hirm se a de Ei näe ma su nägu, su käsi, Ko
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=välje...
“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta lihtsalt, et surnud inimene on antud hetkel halvas olukorras, kuid et seesama isik on paljudel teistel hetkedel kõige paremas korras. Ja kui mina nüüd kellegi kohta kuulen, et ta on surnud, kehitan ma lihtsalt õlgu ja ütlen sedasama, mida ütlevad surnute kohta tralfamadoorlased, ja nimelt: „Eks ta ole.”“ (lk 30) Romaani peamine antagonist pole tegelane, vaid II maailmasõda ise. Vonnegut’i isa mainib esimeses peatükis, et Vonnegut’i raamatutes „ ei esine ühtki suli ega kaabakat“ ja see on tõsi, sest Billy Pilgrim võitleb sõja traumaatiliste mõjudega palju rohkem kui teda ümbritsevad tegelased teda häirivad. Billy tuleb toime oma
alustada. Selline arvamus on tekkinud mul elust enesest, mitte ajalehtedest lugedes või vanemate inimeste jutte kuulates vaid näen ise, kui palju tegelikult noored liigutavad ja üritavad. Muidugi olles ka ise noor võin öelda, et ahvatlus nutiseadme järgi tekib tihti, kui igav on ja bussis istudes ma selle ka kätte haaran, aga see ei tähenda, et kogu mu elu oleks seal või, et ma veedan kogu oma vaba-aja seda vaadeldes.Ma kuulen tihti vanemaid inimesi kaeblames, kuidas meie, noored oleme hukkas oma telefonide ja arvutitega, kuid tegelikult see nii ju päris ka ei ole. Mõni meist üritab jõuda spordiga tippu, mõni meist üritab lihtsalt sportlik olla, aga me kõik ju üritame. Minnes tagasi Robert Louis Stevensoni öeldu juurde, et "noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses..." tahaksin rõhutada sõna "mõttes", sest tegelikult ongi kõik kinni meie omas mõttemaailmas
Pannakse püsti paar ausammast või mälestusmärki ja sinna paika see jääb. Edasi hoolitsevad mälestusmärkide eest sugulased ja tuttavad ja valitsuse töö on selle koha pealt lõppenud. See teebki sõjad mõttetuks, et sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad. Isegi need inimesed, kes on sõjas ellu jäänud, ei suuda enam tavaelu juurde tagasi pöörduda, sest nende psüühika on häiritud. Sellest kirjutas ka Remarque: ,,Ma kuulen igal pool hääli, nagu oleksid need mürsud või raketid. Ma ei suuda oma puhkust nautida. Kõik tundub nii imelik. On võimatu jälle tagasi olla. Tahan tagasi sõjatandrile!". Järelikult ka need, kes sõjas ellu jäid, on tegelikult kaotajad, sest nende edasine elu pole enam nauditav. Igal pool kardetakse midagi või kedagi ja ei suudeta enam tavaeluga toime tulla. Sõda rikub inimesed. Peale sõda on mõlemad pooled kannatada saanud. Sõda on igate pidi laastav: nii
parima aja aastast- jõulud. Jõuludel on minu jaoks suur tähtsus. Mulle meeldib tohutult midagi oodata ning jõulud on ootamist väärt. Võib-olla on ootamisrõõm minus isegi liiga suur, sest sellega sean ootused väga kõrgele. Mul on suur nö nälg siirate tunnete, kaunite elamuste ning millegi erilise järele ja ma ei taha, et see jääks rahuldamata. Seega pean ka ise minema ja otsima kohti, mis seda kõike mulle pakuks. Erilisi tundeid tekitab juba see, kui näen ja kuulen, et väikesed inimesed usuvad päkapikkudesse või kui inimesed pusklevad viimaste soodushinnaga verivorstide pärast. Minu hingele on jõulud väga toitvad. Mulle meeldib, et jõuludes on nii palju iseloomulikku. Kõik on teistmoodi kui tavaliselt. Peale tänavate ja majade, mis on siis jõulustatud, on erinevad ka inimesed. Jõulud on aeg, mil inimestele meenub Kristus (ja tema kannatused). Mina teiste seas. Jalutades tänaval, mis muidu oli pime, aga nüüd on valgustatud
toa akna poole vihase pilguga mis on Jahimehel siiamaani meeles. Siis rääkis et teised jahimehed tunnevad Ziinakest kelle tegelik nimi on Nikolajeva Zinaida ja kes on nüüd tema venna naine ja kes siiamaani teda ei salli ja tunneb ebamugavus tunnet kui ta vennal külas käib . Ütleb veel et vihkamine on sama tugev kui armastus ja mis ei unune. Viimased sõnad novelli lõpus olid ( Vait!. .Ma kuulen kukelaulu Head ööd ! Milord, paigale") (Samal ajal kui jutustas lugu iga teatud aja tagant ta ka kirjeldas loodust sel samal momendil)
Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul Võttis oma reisipauna, Võid tulel tungida,
tema samuti(alateadlikult). Need olid vihjed ja soovitused! Võtke suve mõnusalt ja suhelge palju! Head tulevast vaheaega!! Lisan siia ka ühe luuletuse Hommikune sära Kui tõusen hommikul, on akna taga väike sära, kui käin hommikust söömas, ei kao see ära. Välja vaadates, ei saa aru, seal pole päikest, see mis särab, peab siis olema midagi väikest! Kooli minnes, kui linnapoolt tõuseb valgus, mõtlen tihti, et kas see on ikka reaalsus. See, mida kuulen, tunnen, näen, ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod. Ja kui lõpuks, mulle said selja löödud,
Ja kui hakata sellele pikemalt mõtlema, mida ikkagi hakkad tegema tema kentserdi ajal, jookseb silme eest läbi terve elu ja tuleb nutt kurku. Ja selliseid lugusid on väga palju. Iga lugu on kirjutatud päriselu sündmuste põhjal, mis temaga juhtunud on ja millest ta unistab. Nendele jutustustele lisab tugevuse tema tugev, vägev hääl. Tal on väga suur hääleulatus, seega lugu võib olla väga madal ja võimas, kuid võib olla ka õrn ja vaikne. Külmavärinad tulevad peale, kui kuulen ta laule. Kontsert oli suurepärane ja hea meelega käiks ära veel paaril tema kontserdil, sest need on lihtsalt niivõrd maagilised,et ükski inimene ei tule saalist välja ükskõiksena. Soojalt soovitan vähemalt ühegi korra elus ära käia tema kontserdil. See on seda väärt.
Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat. Veel on olemas ka äike looduslik elektrivool. Kolmandaks haruks on akustika. See uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahkistes. Siia kuulub ka kuuldav heli koos ultra- ja infraheliga. Seega on akustika üsnagi tähtis, kuna tänu sellele ma saan suhelda teistega ma kuulen mitmeid erinevaid hääli ja ka häälitsusi. Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühe näite võib kohe tuua planeedi Maa tiirlemine ümber Päikese. Või siis sportlaste puhul näiteks vasara keerutamine. Minu puhul saab näite tuua sellest, kui ma rulaga mööda ringjoont sõidan, või vähemalt üritan. Ning peale selle ka mikrolaineahjus millegi soojendamine, kuna taldrik käib seal sees ringi.
pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu sees on arusaamatus, kas see kõik on lihtsalt taaskord paha unenägu või on saanud see elajas mind taaskord kätte? Küsimused mu sees ei lõppe, mu pea hakkab valutama sellest mõtetetulvast mis esile on kerkinud. Tunne nagu pea tahaks plahvatada ja ühtäkki ma kuulen seda sama rasket hingamist, see hingamine või õigemini see heli, see kähe heli mida see inim-elajas teeb kui ta hingab ei lähe kunagi meelest see on midagi kähiseva vanamehe ja metssea hingeldamise vahepealset, käre, kahisev ja õudu tekitav. Ta ongi siin tagasi, see kõik kordub! KUIDAS? MIKS? Miks taaskord mina, ei suuda ma enda mõtetest pühkida pettumust, hirmu ja viha. Need tunded valdavad tervet mu keha, ma tahaks karjuda ja rabeleda lahti end neist ahelaist mis mind kinni hoiavad
mille ta hävitas. *Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. *Iga ühele on oma väikse varba valu tähtsam kui maailmaõnnetused. *Teist korda sama asja eest andeks ei saa. *Ma elan pigem vaeselt, kui kasutan kedagi raha pärast. *Ma mõtlen endast kui kingitusest, mida ei saa igaühele kinkida. *Raske on tõestada valetamist, kui inimene ise usub, mida räägib. *Ma ei karda mingeid teekondi. Kõige ohtlikum ala on tunded. *Ma näen pimedust ja kuulen vaikust. *Peaasi on olla jumalate, mitte inimeste sõber. *Keegi ei söö ära mu noorust , kui ma suudan olla tugev ja kui mul on eesmärk. *Nutma ei peaks loll, kes joonistas oma teose kriidiga asfaldile. *Kuskil pole krjas, et inimene peab alati lollakalt rõõmus olema. *Oluline on, kas tunded peavad lõpuni vastu. *Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse. *Jumal meie pärast ei muretse, nii et vahet pole, kas ta on või ei.
isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju mõnelt klubipeolt leiti narkootikumide mõju all olevad noori. Ise kuulasin ka kunagi sellist muusikat, sest sõbrad pidasid mind imelikuks, et ma elavat muusikat armastasin. Nüüdseks, kui ma trance'i enam enda kõrvadele ligi ei lase, olen aru saanud, kui palju ma olen rahulikumaks muutunud kuulates elavat muusikat ning kui närviliseks ma lähen, kui kuulen kusagil üksluiset klubimuusika rütmi. Ma olin survest üle ja ma ei lasknud enda isiksust sel rikkuda. Inimestele jääb ette see, mida keegi seljas kannab. Alustades kuulsuste riietuste kommentaaridest kollases ajakirjanduses ja moeajakirjadest, mis määravad ette, mida sobib mingil aastaajal kanda. Lõpetades mitmete koolide poolt määratud kohustusega, et õpilased koolivormi kannaksid. Minu arvates ei pea inimene järgima moodi, et kellelegi meeldida
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid...
Tööpuudus ja tööjõupuudus Valisin selle teema, sest tänu tööturuametis töötavale emale kuulen sellest probleemist väga tihti. Eestis on see teema hetkel väga aktuaalne, kuigi see probleem on tunduvalt väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud, kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem. Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama
maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt *Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor),
rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore. Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen. Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jaoks oli muusika antiikajal väga tähtsal kohal
toetuspunkti leidmine väljaspool tõenäosustelge, väljaspool suhtelist, piiratud ökonoomiat, see tähendab et teispool kõike. Ma leian, et puhas usk on see, mis ei usu midagi olevat, vaid lihtsalt usub, see tähendab, et keegi usub millessegi, mida pole. Ma ei pane oma lootust millegi oleva peale. Lootus tuleb panna lootuse enda peale. Puhas lootus. Kui ma nüüd niiviisi ,,usun Jumalat", siis see tähendabki, et ma lihtsalt usun, puhtalt usun. Kuid ma jällegi kuulen peale seda seletust küsimus, et aga mida selline usk mulle andma peaks? Las ma ütlen! See vabastab mind kõige oleva, kõige küüsist, mis on aktuaalne, mis on oma suhtelisuses, oma piiratuses tõesti ebausaldatav - aga huvitaval kombel võimaldab just see vabanemine mul olevaid usaldada, sest ma ei sõltu enam neist. Selline usk annab minu noorele rahutule meelele rahu ja kirkuse, see arendab mind. Nii usaldan ma kõike Olevat tervenisti, korraga, aga see tähendab, et ma ei usaldagi Olevaid
tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen suhteprobleemidest, näiteks tüdruk on partneri suhtes muutunud ükskõikseks ning mõtleb, kas oleks ehk keegi sobivam tema jaoks. Mina olen soovitanud kahtluse korral teha hinnang suhtele, tuua välja head ja halvad küljed ning hiljem sellele tuginedes otsus teha. Süüdistamist ja käsutamist, samuti ka naeruvääristamist kasutan tihti emaga suheldes, sest tajun samasid tõkkeid ka tema poolt. Näiteks palub ema minult tihti abi telefoni käsitlemisel, mis on
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Des...
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest
Ma olen spetsietsismi vastane. Kõige enim ebameeldivam on minu jaoks mõttetu tapmine ja piinamine, millel puudub tagamõte, kas siis kaitsta kedagi või tapmine ellujäämise nimel. Kindlasti ma ei hakka taimetoitlaseks. Liha mulle maitseb ja seda ei saa mulle pahaks panna, aga ma eelistan looduslikku valikut, taluliha, talupiima. Mitte kuskil farmides kemikaale täis söödetud veiseliha. Septsietismi vastu võidelda eraldi ma ei ürita. Kui ma kuulen inimesi arvustamas teisi, siis ma proovin inimese tähelepanu sellele suunata, mida ta võib teisele hingele põhjustada.
*Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise) *Tajumisprotsessi iseärasustest *Subjekti ja objekti suhetest Pseudokuulamine- kuulen, aga ei kuula Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
lähevad vahetusse, siis arvan, et inimesele, kes kurtidega kokku ei ole puutunud, võib olla nende kõnest raske aru saada. Minu jaoks on alati parajaks pähkliks olnud kirjandite ja esseede kirjutamine. Raamatut lugedes tundus uskumatuna, kuidas üks pimekurt inimene suudab kirjutada raamatut. Tema üksikasjalikud ja väga täpsed kirjeldused loodusest, reisidest, erinevatest situatsioonidest jm on märkimisväärsed. Mina, kes ma näen ja kuulen, ei suuda ka kirjeldada ega kirjutada millestki nii emotsinaalselt nagu seda on teinud Helen Keller, kellel puudus võimalus näha silmadega ning kuulda ja kuulata kõrvadega. Helen Keller on väitnud, et ta nägi unenägusid. Aga kuidas ta neid nägi, kui ta ise oli pimekurt...? Kas pimekurdid ja ka pimedad näevad unenägusid samamoodi nagu nägijad? Saan aru nendest, kes on nägemise mingil ajahetkel kaotanud. Neil on ehk säilinud mälus mõningad pildid nähtust
Vee puhastamiseks on väga palju erinevaid vahendeid. Inimesed on leiutanud masinaid, leidnud uus kemikaale mille lisades vesi muutub puhtamaks. Vee puhastamine on meile väga vajalik, sest siis on väikse võimalus, et me võime haigestuda ja nii on vesi parema maitsega ka. Kõik erinevad meetodid ei ole nii efektiivsed kui võiksid olla. Osad puhastavad paremini teised, aga halvemini. Kõige lihtsam on vee keetmine, mida ma ise olen ka kasutanud. Tihti kuulen ka, et ujulates kasutatakse kloori. See on ka üks tihedasti kasutatud vee puhastamis võimalus. Kasutatud kirjandus http://kuninga.parnu.ee/materjalid/teadustoo1.doc http://www.matti.ee/~jaaku/vesi3.html#2.Vee%20filtreerimine http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103630 http://www.sakulate.ee/91est.html http://biomedicum.ut.ee/arth/oppetoo/pohiope_arstiteadusk/kohustuslikud_ained/arth. 01.044/Veetootlus05.pdf http://www.tervisekaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
