Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Rataste diameeter on 100 mm (2* piduritega, 1* w/o piduriga, 1* suuna lukuga), mistõttu on voodit lihtne ja turvaline transportida. 20 6. Kuulmisabivahendid. 6.1 Kuuldeaparaat. Kuuldeaparaat on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat.
kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie,
Maa kaaslane Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) --------- -------- ------ ------- Kuu 384 1738 7.35e22 17 Maa kaaslane Kuu Kuu on Maa ainuke looduslik kaaslane: orbiit: 384,400 km Maast diameeter: 3476 km mass: 7.35e22 kg Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed
Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma. Ei ütle ju üks molekule teisele "oo millised ....., kuule tead, reageeriks õige natukene". Enamus põrgetest pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi. Resultatiivseks põrkeks on vaja Molekulidel peab olema piisav energiavaru, selleks et nende põrkumisel laguneks vanad keemilised sidemed ja saaks tekkida uued. ( Energiavaru suurendamiseks on kõige lihtsam kuumutada, sest kõrgemal temperatuuril liiguvad molekulid kiiremini ja põrked on seega resultatiivsemad)
TARTU ÜLIKOOL Sugudevaheline kommunikatsioon Essee kultuuridevaheline kommunikatsioon FLGR.01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis. Omavahelises suhtluses ei ole mitte erinevad kultuurid, vaid nende kultuuride esindajad- inimesed. Käesolevas essees käsitlen meeste ja naiste (täpsemalt omavahel suhtes olevate) vahelist kommunikatsiooni. Kultuur esineb erinevatel tasanditel, nt rahvus, subkultuur, põlvkonnad jne. Igasugust inimestevahelist suhtlust saab pid...
siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu. 6. Uurige palun “keskmise töötasu” määrust! Kui 30.09. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – siis mis perioodid/päevad/kuud keskmise töötasu arvestuses rolli mängivad? Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2: keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Seega antud näite puhul on keskmise töötasu arvestamise kuudeks märts, aprill, mai, juuni, juuli, august. 7. Kas asutus saab ametniku palka ühepoolselt vähendada? ATS § 61 lg 3: Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt
Fööniksi koodeks Oli varahommik, kell tiksus äsja seitsme peale, kui päike siras juba teavas ja esimesed õienupud avenesid säravate kiirte paistel. Chris unustas jälle kardinaid alla tõmmata ning järjekordselt ärkas ta silmipimestava päikese tõttu kell seitse hommikul. Ta oli sellega harjunud, koolis oli tal samuti ''unustamisega'' suuri probleeme. Ta mäletas eilsest ainult seda, et ta pidi oma sõpradega kell 10 bistroos kokku saama. Eilsest peost põhjustatud peavalu andis talle jubedamal kombel märku, kui ta püsti tõusis ja oma särki haarama hakkas. Ta ei mäleta isegi seda, kellega ta seal oli olnud ja mis ta ise seal korda oli saatnud. Siiski meenus talle see kriiskava häälega vanamutt, kes lubas Tomi politseisse anda, et too ta basseini koos pudelitega ujuma läks. Chris lootis ainult seda, et ta vanemad eilsest peost teada ei saaks. Vastasel korraks jääks surfilaud pikaks pikaks ajaks ga...
suhu ning ta pikkus on 15-16 meetrit, see on pool emast. (Loomade elu 7 köide Imetajad 1987) Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaalad on üksikuitlejad. Harva on neid näha 2-3 koos. Omavahel suhtlevad nad väga mitmesuguseid hääli kasutades. On kindlaks tehtud selliseid häälitsusi nagu ruigamine, ümisemine, soigumine. Osa häälitsusi on nii madalad, et inimkõrv neid ei kuule. Vees on nad rahulikud, toitudes liiguvad 10-15 km/h. Ehmudes võib nende liikumiskiirus olla aga üle 40 km/h. Siis arendavad ta lihased võimsust üle 500 hobujõu. Sinivaal ja inimesed Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur keha töödeldi ümber rasvaks, liha kasutati toiduks, kiused kuulusid korsettide, harjade jm. Valmistamiseks
Kui ta seda sõna pidevalt kordab, märkab ta ütlevat hoopis midagi muud: I scream ( ma karjun). Sellega võib jõuda järeldusele, et ta on kaua aega tahtnud midagi valjusti välja karjuda. UNENÄGU KORDAB kui hommikul on meeles kasvõi kolm samal ööl nähtud unenägu, võib sageli märgata, et neil kõigil on üks ja sama sõnum. Otsekui selleks, et kindlustada sõnumi päralejõudmine, rõivastab unenägu sellesse mitmesse eri vormi. Ja kui inimene seda ei kuule, siis unenägu kordab seda mõnel ööl uuesti. Mõningaid sümbolite seletusi: Kukkumisunenäod oleneb kust kohast alla kukkuda, sest kukkumisoht võib olemasoleva elu situatsiooni kohta paljugi öelda. Oluline on ka see kuhu kukkuda, milline on põhi. Tagaajamisunenäod enamasti oleme sellistes unenägudes põgeneja või ohvri rollis. See võib anda märku tõelisest ohust ja vajadusest otsida kaitset, kuid ka vajadusest harjuda oma varjupoolega.
Ning kordasin toimingut mõned korrad. Minu taha oli sellal jäänud seisma keegi jalakäija, kes lõpuks ütles mulle:" Ma arvan, et isegi südame masseerimine ei käivita seda autot." Blondiin ületab vales kohas tänavat. Liikluspolitseinik märkab seda ja kukub vilistama. Blondiin ei tee väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni: "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades. "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!" Seletuskirjast liikluspolitseile. Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse, siis jänesed, sead, siilid, konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma.
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema...
- algatusvõime ja eriarvamuste tunnustamine - kõigil on võimalik liikuda püramiidi tippu - lähtu iga inimese eripärast - näita huvi inimese isiklike probleemide vastu Kasulikke näpunäiteid: - tee oponentidest liitlased - reeglid paika - ära ehita enda kaitseks kindlust isoleeritus on ohtlik - tea, kellega sa suhtled - ära kunagi käitu liiga täiuslikult kadedus sünnitab vaenlasi - heast nimest sõltub väga palju reputatsioon on austuse nurgakivi - kuule palju, näe palju, ära palju pajata Juht peab olema nagu samblaga kaetud kivi väliselt pehme, millele on hea toetuda, aga kui kirvega lüüa, on kõva ja purunematu. Hea juht ei ole mitte see, kes teab, kuidas peab, vaid see, kes suudab tegutsedes juhinduda sellest, mida ta teab.
mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. See on vormilt mõnevõrra ligidane vanasõnadele, ometi sisult ja funktsioonilt on see erinev. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Neid on võimalik mõista vaid lauses. Kõnekäänd on paindlik kontekstiga kohanema, sellepärast laseb ta end kasutada võrdlemisi erinevates tähenduslikes finessides. Kõnekäänu väljendi algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.)
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutam...
Teised saavad ka aru, et Ott käib öösiti Orul. Tiina räägib Ellile mida teab, Elli saab pahaseks ja räägib Otile aga ott eitab kõike. 16. (169) Tuleb välja, et Oti ja Juuli suhe on kindel, arutatakse seda teemat igatepidi. Ott ja Elli ja Juuli tunnevad Tiina vastu viha. Nad jäetakse kahekesi aita, sest tuntakse armastust. 17 (180) Otti piinab mõte, kas Elli saaks oma toa aknast välja, nii et keegi ei kuule. Proovisid, aga ei saanud. Juuli on rase ning hoiab kümne küünega Otist kinni. Oru omad tahavad, et Ott Juuli ära võtaks. 18. (191) Eedi läheb Tiinale kallale, tahab teda vägistada. Tiina pussitab teda ta enda noaga, koer tuleb appi Tiinale. Tiina on poolpaljas ja Indrek annab talle oma riided. Tiina ei julge pärast üksi liigelda, tahab julgestust aga Indrek pakub aind koera. 19. (204) Tiina läheb koju, räägib Maretile juhtunust. Pearu räägib Indrekule, et Orule vaja pärijat,
Ta pakkus ka politseinikele istet ja jutustas nendega üha elavamalt ja elavamalt, sest ta istus ise just täpselt sellel kohal, kus oli vanamehe tükeldatud laip ning ta kuulis ühe kõvemini ja kõvemini kuidas vanamehe kell põrandalaudade all tiksub. Lõpuks ei suutnud ta enam vastupidada ja ütles politseinikele et vanamees on maetud põrandalaudade alla ja ta ei suuda enam kuulda vanamehe südame tuksumist. Hullu meelest tema ülimvõime kuulda asju, mida tavainimene ei kuule tõi talle lõpetuseks kaasa hoopis häda ja vaeva. Hüpikkonn Hüpikkonna novell jutustab ajast, millal oli veel õukondades moes õukonnanarrid, koos kuljuste ja mütsikestega. Toimus see ühe kuninga lossis, kes armastas meeletult nalja ja vingerpussi. Tal oli seitse ministrit, kes olid täpselt samasuguse huumori soonega mehed. Nad kõik kaheksa olid suured, paksud ja ülbed naljahambad, kelle meelest oli hea ka haiget tegev nali.
Lühike Ameerika ajalugu.) Üheks pea enim inimkonnaaerengut mõjutanud Külma sõja „lahinguväljaks“ sai kosmos. Kui NL 1957. aastal saatis välja esimese tehiskaaslase- Sputniku, see äratas ameeriklased, kuna kardeti et kui venelased suudavad asju saata kosmosesse suudavad nad ka aatompommid viia Ameerikasse. Järgnes ridamisi suuri kosmoseprojekte mõlemilt poolt, kuid kõige kurikuulsamaks on saanud kindlasti 1969 aasta reis kosmosesse, kus esimese inimesena astus Kuule just ameerikalne, see oli suur võit. Hiljem on paljud skeptikud üritanud tõestada seda, et ameeriklased vaid näitlesid Kuul käismist,et saavutada moraalne võit sõjas, väites et tegelikult pole seda kunagi juhtunud. Ameerika üheks skandaalseimaks presideniks võib pidada richard Nixonit. Ta oli esimene Ameeirka president kes üritas läbirääkimis pidada ja majanduslikke suhteid alustada kommunistlike riikidega nagu Hiina ja NL. Nixoni suureks häbiplekiks on
tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes. Võib ka enne hooldajaks määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist nõuda. Pärast isiku välja ilmumist peab ta talle aru andma. Kui leitakse surnuna v kuulutatakse surnuks tuleb vara valitsejal anda aru pärijatele. Surnuks tunnistamine kui meil on alust arvata, et inimene on surnud aga pole leitud surnukeha. 1)Isik tunnistatakse surnuks kui pole 5 aasta jooksul andmeid. Et ta on elus. Surmaajaks loetakse viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimene päev. 2) Kui isik jäi teadmata kadunuks õnnetusjuhtumi tagajärjel. Tunnistatakse surnuks 6 kuud peale kadunuks jäämist. 3) söjategevusega seoses, kui 2 aasta jooksul peale sõjategevuse lõpetamist pole tema elusoleku kohta andmeid. Vaimne seisund 2 par. Esimene on delikaatne inform. Perekond peab teostama järelvalvet abivajava perekonnaliikme eest. Peavad teadma, millal on võimetu midagi tegema ja millal võimeline. Teine on avalik info
30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. On vajalik teada, et esmamulje efekti on raske muuta, sest esmamuljel tajutu mõjutab oluliselt edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme, aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi ja seetõttu on mõistlik vahel vaadata n-ö teise pilguga või küsida võõraste käest nende arvamust. Partneritaju põhimehhanism on põhjuslik omistamine, mis tähendab, et tajudes teist inimest omistab inimene põhjuse sellele, mida ta tajub ja selle protsessi käigus omistab inimene põhjuse oma partneri motiividele ja käitumisele. Põhjusliku omistamise alaliigid on stereotüpiseerimine, projektsioon ja oreool.
Mõnikord kujutab tsunaami endasti tüesti vaid ühte lainet, kuid enamasti on tegemist mitmest lainest koosneva rühmaga. Kõige sagedamini esinevad tsunaamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. 4 Looded tõus ja mõõn. Põhjustatud Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatasiooniväljade koosmõjust. Kuule lähemas maakera punktis jääb osa Kuu gravitatasiooniväljast kompenseerimata, Kuust kaugemas puntis on kompenseeriv jõud gravitatasioonijõust suurem. Tõus tekib korraga nii maakera Kuu lähimas puntis kui ka kaugemas punktis. Päevas võib olla kas üks või kaks tõuse. See oleneb kus maakera puntis antud koht asub. Tõusul ja mõõnal on 18,6 aastane tsükkel. See on seoses kuu tsükliga 29 päeva ja 12 tundi ning aasta 365 päevaga.
Elektrokardiogramm südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul: 5-6 l rahuolekus ; 25-35 l kehalise töö ajal.
Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid: Vaatame, vaatame. Kaeme taimekesi, kaeme taimekesi, kas sul ka mida mul vaja. Vilets kraam! Kehvad taimed! Jakob: Kuule, sa oled üks häbematu vanaeit. Kõigepealt tuled sa oma näppudega ilusate taimede kallale, siis hoiad neid oma pika nina juures ja nüüd sõimad meie kaupa viletsaks kraamiks! Nõid: Pojake, ah sulle siis meeldib nina, mu ilus pikk nina? Pead saama kah sellise... Vilets kaup. Halvad asjad. Jakob: Ära värista nii jubedalt oma pead. Su kael on ju nii peenike kui kapsajuurikas, ta võib kergesti katki minna ja su pea kukuks korvi.
iseloomusta keelekasutust, kujundeid; mis meeldis, mis mitte, miks; mis võiks olla luuletaja sõnumiks lugejatele. Lisa loetud luuletuste ja kasutatud teoste pealkirjad. Lugesin Contra ehk Margus Konnula luuletusi. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Üks väga omapärane ja huvitav element, mida Contra kasutab, on palindroom. Palindroomid on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.» Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure ehk sõnamänge. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Ta on hetkel kindlasti üks populaarsemaid luuletajaid Eestis just tänu oma keelekasutusele. Ta on kergesti arusaadav, tema luuletused on lihtsad, leidlikud, kohati ka ropud ning see on meelt mööda
ammu olnud keisri spioon. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo kirjutanud oli. - Ühel päeval kuuldi Timo toas pauku, ta leiti haavlilaeng peas, püstol käes. Kuna kristlik kirik ei salli enesetappu, öeldi kohe, et tal läks püstol laadides lahti. Imelik asi oli selles, et Timo kasutas püstolit ainult märki laskmisel, ning kasutas seal alati ainult kuule, aga lastud oli haavlitega. Kirjanik jätab ka kerge mulje, et see oli Lamingu poolt sooritatud mõrv, kes oli Timole vahele jäänud Timo toas paberid käes. Akna all olid mingid imelikud jalajäljed ja seinal rippunud kaheraudsel püstolil oli üks raud tühjaks lastud, teises aga haavlid sees. Imelik on see, et kui Timo oleks ennast ise lasknud sellest püssist, siis kuiad oleks saanud kaheraudne tagasi seinale? - Nüüd tuleb teoses pikk vahe
6 7 Nimi leida nädalapäeva numbri järgi tabelist Päevad 1.01.2012 esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Viktoriin Küsimus Mitu tõket on 110m meeste tõkkejooksus. Kes tuntud kirjanik oli 25-kroonise peal. Mis aastal ühines Eesti Euroopa Liiduga. Mis aastal asutati NASA? Mis aastal astusid esimesed astronaudid kuule. Mitu liiget on Riigikogus? Mis on meie rahvuseepose nimi? Kes on Eesti rahvuslind? Vastus Punktid 10 1 Anton Hansen Tammsaare 1 2004 1 1958 3 1969 3 101 1 Kalevipoeg 1 suitsupääsuke 1
Veel parem on tuua elulisi näiteid (millega igapäevaselt kokku puutume). Väljavõte õpikust: Sandra polnud päri sõbrannaga, kes mõistis ta käitumise hukka. Sandra hakkas nimelt käima kohtamas uue tuttavaga, kuigi oli alles mõni nädal tagasi Marviniga tutvunud. Sandra küll nõustus, et Marvin on temasse armunud, kuid sellegipoolest õigustas ta oma käitumist. ,,Marvin on ju ainult armunud. Me ei hakka ju veel abielluma! Ah, see nüüd probleem või midagi, et ma kohtun Steniga. No kuule, ma saaks aru, kui me koos elaks. Siis teeks see talle haiget," ei näe või ei soovi Sandra näha, kuidas tema käitumine mõjutab noormehe enesetunnet. Õpikus on palju elulisi näiteid. Need aitavad noortel probleeme näha ja nendele lahendusi leida. Need on kasulikud, sest kunagi ei tea, kuna sellised olukorrad tegelikkuses juhtuda võivad. Jällegi omaealiste muredest ja probleemidest lugemine on motiveeriv, et edasi lugeda ja huvitatud olla. Näide 6
Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu.
hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. (Antsov, 2005) Pseudokuulamine on kuulamine, mille kohta öeldakse:"Kuulab, aga ei kuule." Pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Eesmärk on mitte kuulata, vaid rahuldada mingit teist vajadust. Sageli on nendeks tüüpilisteks vajadusteks: · jätta inimestele mulje, et olete nende jutust huvitatud, sest on soov neile meeldida. · olla valvel märkamaks ohtu saada tõrjutud. · püüda jutust üht teatud infokildu ning jätta kõik muu tähele panemata. · võita aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks
● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad:
kuus. Kui palgapäev langeb puhkepäevale makstakse palk välja (kantakse üle) sellele eelneval tööpäeval Palga maksmise viis kas sularahas tööajal ja töökohal või pangaülekandega (töötaja kirjalikul nõusolekul) Mall Gramberg Keskmine palk Arvutamine vajalik: palga säilitamisel hüvitiste maksmisel muudel seaduse, kollektiiv või töölepingus ettenähtud juhtudel Üldnorm arvutatakse kuule, mil keskmise palga arvutamise vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast Arvesse võetakse kõik palgana käsitletavad summad Arvesse ei võeta: puhkusetasu ravikindlustuse hüvitist teisi hüvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks Mall Gramberg Palgast kinnipidamine Palgast kinnipidamisel kehtivad piirangud (sätestab TäMS § 132): kinnipidamist ei tehta, kui palk ei ületa palga alammäära,
liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu. Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist. Odysseus – Trooja sõda Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid.
Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas. Teda tuntakse ka Emil Tode ja Anton Nigovi nimede all. Ta õppis Tartus bioloogiat. Alustas oma kirjanikuteed 1985. aastal. Õnnepalu töötas 1985-1987 Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. Kirjutab ka luulet. 1989-1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. Elab Järva maakonnas. ,,Keegi ei kuule meid" (Valev Uibopuu) Raamat ,,Keegi ei kuule meid" kirjeldab ühte Eesti väikelinna aastatel 19391941. Linna nime küll raamatus ei mainita, aga selleks on piirilinn Valga. Romaanis tegutseb palju erinevaid tegelasi: ametnikke ja seltsitegelasi, sõjaväelasi ja politseinikke, ajakirjanikke ja ärimehi. Võimuvahetus mõjutab neid kõiki ja raamat toobki välja selle, kuidas erinevad inimesed sellises olukorras käituvad. Olulised tegelased
Jumal oma sõnas selle rumaluse nii karmilt ära keelanud? Lihtsalt niisama? Vaevalt küll. Selleks peab olema konkreetne põhjus. Tegelikult on kõigi keeldude tagamõte piiblis meie kaitse, mitte kiusamine. Umbes nagu on lugu liiklusreeglitega tülikad, aga eluliselt hädavajalikud. Mida ohtlikku võib olla hingedele küünalde süütamises? Ka sellele leiab vastuse piiblist. Teema, mida traditsionaalsetes kirikutes naljalt üldse ei kuule, on ometigi Pühakirjas laialt käsitlemist leidnud. Nimelt teema kurjadest vaimudest. Piibel jagab vaimse maailma selgeks kaheks mõjupiirkonnaks valguse- ja pimeduseriigiks. Seal ringiliikuvad inglidki jagunevad kahte leeri ühed, kes täidavad Kõigeväelise korraldusi ja teised, kes on mässu tõttu moondunud ning pühendunud abistamise asemel hävitamisele. Viimaste kõige ilmsem manifestatsioon füüsilises maailmas on tuntud poltergeisti nime all
telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud osades on talv.Maal on üks kuu, mis tiirleb keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel. Kuu Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge. Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule. Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid Kuu koore ja laava nõrgus pinnale. Need on Maalt nähtavad tumedad >mered<. Maa külgetõmbejõud hoiab Kuu orbiidil tiirlemas, kuid Kuu eemaldub meist 4 cm aastas.Kuu külgetõmbejõud mõjutab Maa ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, ning aeglustab Maa pöörlemist tuhandike sekundi võrra sajandis. Marss
Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks. Laserikiire valguslained aga ei haju, vaid jäävad paralleelseks.( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. [,,Laserid" lk.6-7 ] joon.2 joon. 3 Kuidas töötab laser? Enamik lasereid töötab nagu tavaline taskulamp. Laserist väljub valguv, mis saab alguse energiaallikast. Laseri puhul tähendab väljuv valgus aga ülivõimsat kiirt. Nagu seda ütleb ka
nimega Logitech (1981). 1982. aastal võis osta IBM-i arvuti koos optiliseIllustratsioon 1: Maailma esimene arvutihiir (1964) oli puidust, kahe ratta ja ühe nupuga. hiirega (leiutise autoriks Steve Kirsch), agaAutoriks Douglas C. Engelbart. need hiired töötasid vaid spetsiaalsel alusel. Alles aastaid hiljem said arvutiklasside administraatorid kergemalt hingata, kui mehaanilised hiired, millest õppurid sageli kuule pihta panid, hakkasid prügikasti rändama. Tänapäevases optilises hiires pole kergesti eemaldatavaid osi ja need saavad hakkama ka ilma hiirematita. 4 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID 2.1
kuulid keskpunktist kaugemal kui vasakpoolsed, järelikult peaks parem pool alati vasakut üles tõmbama ja seega ratta pöörlema panema. Niisiis peab ratas pöörlema iga-vesti või vähemalt seni, kuni telg ära kulub. Nii arvas ratta leiutaja. Kui aga selline masin ehitadagi, siis tööle ta ometi ei hakka. Põhjus on järgmine. Kui kuulid ratta paremal poolel jäävad alati teljest kaugemale, võtab ratas paratamatult lõpuks niisuguse asendi, milles kuule on paremal pool vähem kui vasakul. Loomulikult ei hakka ratas pöörlema, vaid kiigub veidi selles asendis ja jääb seisma. On tõestatud, et pole võimalik ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest ja igavesti ning teeks tööd. Niisuguse ülesande kallal näha on täiesti tühi töö. Ent varasematel aegadel, eriti keskajal, tegelesid inimesed selle probleemiga innukalt, kuigi tulemusteta, ja raiskasid igiliikuri loomiseks palju aega.
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joost...
Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. [1] Pluuto füüsikalised omadused Nagu enne öeldud Pluuto jääb alla seitsmele Päikesesüsteemi kuule. Tema keskmine raadius on 1195km mis on 0,19 Maa raadiust, mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massia. Pluuto keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 . Pluuto orbiit erineb ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü
positiivne hoiak + eneseaustus. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda passiivne kuulamine tähelepanu pööratakse vaid teate üksikutele kohtadele, mis kuulajat mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud.
Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada? Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju?
tööga võrdsustatud tegevusega. Kes saavad töötuskindlustushüvitist? Isik, kes on ennast töötukassas töötuna arvele võtnud. Töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on vähemalt 12 kuud kindlustusmaksestaazi Ei tohi meelega tööd kaotada. Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja
Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Tsitaate kuulamise kohta - Igor (Fjodorovits) Stravinski, 1882-1971 nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka. (Ajakirjas New York Review of Books, 1957) - George Bernard Shaw, 1856-1950 rääkida nii kõvasti, kui ei kuule, mida öeldakse? ("Aforismide raudvara", 2007) - Diogenes Sinopest, eKr412-eKr323 on kaks kõrva ja ainult üks keel -- et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime. - William Shakespeare, 1564-1616 Kõrv ava kõigile, suu vähestele. Kokkuvõte Kuulamine on kõige lihtsam nõustamisoskus. Meenuta alati vanasõna "Rääkimine on hõbe..." Üheksakümmend viis protsenti teabest antakse edasi kehakeele ehk aktiivse
alusel arvutatud palk. · on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. · On Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga · On summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 2. Kui suur on kohustuslikku kogumispensioni makse protsent? · 1% · 0,5% · 8% · 2% · 2,5% 3
Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV Rütm: loodusrahvaste muusika; samaanlus Meloodia: laulev meloodia Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/mitmendik noot on üks löök) Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia
külalised uurisid ise uusi avastusi taevas. Kuna Galileo oli asunud ülikoolis õukonna teenistusse, ei jõudnud temani kohe kõik viimased teadusuudised. Pärast akadeemiasse valimist ja tänu hilisemale kirjavahetusele selle liikmetega nii Itaalias kui ka välismaal, oli ta kõigest paremini informeeritud kui kunagi varem (Stillman 2002: 84). 5.3. Kuu faasid Taevas paistab Kuu helendavaketta või sirbina (helendust põhjustab Kuule langev päikesekiirgus, millest Kuu pind 6-7% peegeldab), olenevalt sellest, kas Kuu valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks (Joonis 9). Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel imub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina , mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool).
jaotatakse? Põhimõisteid: sõna III Sõna staatus ei sõltu sellest, kui mitu inimest seda teavad, kui laialt kasutavad, kui täpselt hääldavad, kas tema tähendus on täpne või kas ta on eksisteerinud vastavas keeles tund aega või tuhat aastat. Nt lapse väljamõeldud sõnad (mimmummääd, mudir jne), keegi ei kahtle, et need on just nimelt sõnad, kuigi me pole neid varem kuulnud ja võib-olla ei kuule enam rohkemgi. Ka siis, kui kasutame juhutuletisi, juhuslikke sõnakombinatsioone, nt Siberisse suretatud vanaisa, see ei ole suur raharaise, ei vähenda nende eksisteerimise staatust tähendusüksusena, sõnana. Seega - sõnal ei pea olema pikk iga või vormi ja tähenduse täpsus, et olla sõna ja läbi lüüa. Hääldus ja tähendus võivad muutuda suupärasemaks, mida rohkem inimesi sõna kasutab, see ei pruugi aga ka nii olla. Põhimõisteid: sõna III
SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad...........................................................................................................
Kurdiks jäämine ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära kõne lugemise inimese huultelt ja suhtles vestluskaaslastega vabalt ning sundimatult. Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!? Ei ole mõtet, ei ma sind kuule!". Krahvist mäletati, et ta oli eelistanud lihtsat talupojatoitu. "Vana Sangaste krahv olli siin jahi pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
