Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale _ omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlemisbarjäärid Suhtlemisbarjäärid on: 1. Personaalsed barjäärid 2. Füüsilised barjäärid 3. Semantilised barjäärid Kuidas tekivad barjäärid?...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
Programmi kuulusid vaid muusika, päevauudised, loengud, sõnavõtud. Kuid samas oli tollane raadio juba kultuurikandja. 1.2. Rinhäälingu riigistamine 1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis, esimesed ilmingud aasta hiljem siin. Juba ene oli RH majandusraskustes, seega ei suudetud parandada tehnilist kvaliteeti, mitmekesistada programmi. Kuulajate arv vähenes. 1932. hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu. Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga. Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu...
Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Tänane ilm ennustas aga vihma, ning kerkis üles küsimus, et kas üldse kontserti alustada. Publikut oli peoplatsil rohkesti, isegi arvukamalt kui eelmisel päeval. Samas tekkis kahtlust, kas publik jõuab vihmasajule vastu panna ja kas lauljatki suudavad kava lõpuni viia. Tehti otsus: kui kuulajad istuma jäävad, ei tohi lauljad varju alla joosta. Kontsert algas vihmasajus. Lauljate ja kuulajate vaeva vähendamiseks otsustati kontserdikava kõnede arvelt lühendada ja need otsustati koondada pigem õhtusele pidusöögile. Kontsert õnnestus täiel määral. Hoolimata kõigest nõuti suurema osa laulude kordamist, sealjuures kannatasid kuulajad vapralt ära ebameeldivad vihmavalingud. Teise päeva kontserdikava koonses 15 laulust ja sealtki puudus tõsisem klassika. Enamus lugusid olid pärit Saksamaalt, vahelduseks olid paar laulu ka Soome kooriliteratuurist (Pacius, Kollan)....
· Muusikaelu 20. Sajandil Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrge m Muusikakool, mis kannab praegu ni me Eesti Muusikaakadee mia....
sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Oraator pidid valdama neid kõiki ja tajuma millal on sobiv kasutada ühte või teist. Cicero ise valdas seda kunsti suurepäraselt ja arvas et parim kõnemees on see kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber...
Keegi kapten William korjab sadamast madruseid laevale, et sõita nendega kaugele saarele peidetud aaret otsima. Järgneb laevareis ning jant aarete saarel. Märksõnad on sürr, absurd, grotesk. Et need märksõnad võivad tähistada ka kunstiliselt kandvaid nähtusi, siis tuleb kindlasti ära märkida, et antud raamatu puhul ei ole see nii. Pigem tekib selline ebamugavustunne - saad aru, et autor tahab teha nalja, aga et naljad on nürivõitu, siis kuuled vaimukõrvas mitte kuulajate naeru, vaid piinlikku vaikust. Vaimukaid ütlusi on kümmekond, aga need mattuvad jabura sõnavahu alla. Need naljad oleks võinud mahutada paari "Baskini anekdoodi" mahtu ajalehenurka ning suhteliselt terase loo Jumala Restoranist vormistada humoreskina mõne lehe huumorilisasse, aga et terve raamat... Pidevalt joobes tegelaste tramburai ei suuda kohe kuidagi kaasa haarata. Ehk pole ka autor karsklane... Kui pehmelt öelda? Ehk selgitub suvaliselt paberile...
Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes. TALLINN 2007 Kuidas saaksin muutuda paremaks suhtlejaks? Kui ma mäluksin nätsu ning puhuksin sellest mulle ja samal ajal värvin WC's peegli ees ripsmeid, kas oleksin parem suhtleja? Aga kui ma vaataksin kommunikaatorile silma, kuulaksin teda ning paluksin segajal oodata? TALLINN 2007 Ma ju tahan olla parem suhtleja. Järelikult... Kuulan teisi ning Avaldan ka oma annan ka nõu kui seda arvamust asjade kohta, palutakse...
Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt. Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks. 2.2...
o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses...
TÖÖ KAITSMINE Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid) Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki põhjendama uurimisobjekti valikut välja tooma tulemused üldistused, järeldused TÖÖ KAITSMINE Töö kaitsmine algab esitlemise ja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: töö sisuline tutvustus retsensiooni esitamine (meie ei kasuta) autori vastus retsensioonile (meie ei kasuta) diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused) juhendaja arvamus autori lõppsõna Juudi päritolu Ameerika psühholoog on öelnud: Tuleb valida, kas minna tagasi turvalisuse juurde või edasi kasvu poole. Kasvu peab ikka ja jälle valima; hirmu tuleb ikka ja jälle ületada....
Ta ei hoolinud Aabrahami poja tiitlist ja ütles, et Jumal võib teha Aabrahami poegi ka teeäärsetest kividest. Kuigi Johannese tegevus keskendus Juudamaale, jõudsid kuuldused temast peagi Galileasse ning ulatusid ka Jeesuse kõrvu, kes oli oma esimeste kõnedega kogunud enda ümber juba väikese kuulajate ringi. Et Jeesuse mõjuvõim polnud veel kuigi suur ja teda kahtlemata tõukas tagant soov näha õpetajat, kelle mõtetes oli nii palju kokkupuutepunkte tema enda omadega, lahkus Jeesus Galileast ja suundus koos oma väikese kaaskonnaga Johannese juurde. Matteuse evangeeliumist loeme: Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: "Mul on vaja ennast sinul ristida ja sina tuled minu juurde!"...
- Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid) Millal tekkis orkester, millal muutus selle mõiste? - Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Concerto grosso solistide grupile mõeldud teos. Corelli suurim meister....
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel j...
Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt....
Kõik laabus hästi. Tema loomisvõime matemaatikuna oli uskumatu; mõnikord esitas ta Teaduste Akadeemiale üheainsa nädala jooksul kaks lõpetatud tööd. Lisaks oma isiklikele uurimustele kirjutas ta lugematuid aruandeid tööde kohta, mida teised olid akadeemiale esitanud; vahepeal leidis ta aega peaaegu katkematu rea lühiartiklite jaoks niisama hästi kui kõikidelt matemaatika aladelt. Ta muutus Euroopa matemaatikute seas tuntumaks kui Gauss ja tema kuulajate hulgas oli silmapaistvaid matemaatikuid Berliinist, Madriidist ning Peterburgist. Kõige selle kõrval leidis Cauchy mahti veel kurameerida. Tema väljavalitu Aloise de Bure, kellega ta 1818. a. Abiellus ja nelikümend aastat koos elas, pärines vanast haritud perekonnast ja oli nagu temagi tuline katoliiklane. Neil oli kaks tütart, keda kasvatati rangelt usklikena. Ei saa jätta mainimata üht sellest ajast pärinevat silmapaistvat teost, Innustatuna Laplace'i ja...
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
· kuidas esineda · kus esineda · kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. 10.1. Esinemise struktuur: · Pöördu kuulajate poole · Tutvusta ennast · Ütle millest kavatsed rääkida · Ütle kui kaua Sa sellest räägid · Ütle, millal saab esitada küsimusi · Edasta enda sõnum · Ütle millest rääkisid · Täna kuulajaid · Palu esitada küsimusi Algusesse. 10.2. Esitluse näitlikustamine Esitluse näitlikustamise ülesandeks on ilmestada ja mitmekesistada tutvustust. Näitvahendid peavad olema korrektsed, arusaadavad ja esitlusega otseselt seotud....