5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi leidmine) selgitava info jagamine, individuaalse dialoogi vältimine, kuulajate enesehinnangu toetamine Esinemislaad tähendab mittesõnaliste väljendite kasutamisest tekkivat üldmuljet kõnelejast. Keha asend, liikumine kuulajate ees, silmside kuulajatega, näo väljendused, zestid, hääle tugevus, intonatsioon ja kõneregister. Hea esinemislaad ilmestab ja toetab suulist teksti, mitte ei muutu iseseisvaks nähtuseks. Esinemislaad on kooskõlas sõnumi sisu ja meeleoluga. Hea esinemislaad on loomulik ja isikupärane. Hea esinemislaad on
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest
Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema.
tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine.
"Planeet oma teel". Eesti Otsib Superstaari "Eesti otsib superstaari" superfinaali hääletusele elas kaasa 363 000 vaatajat. See on senini kõrgeim vaatajanumber, mis antud saatele on osaks saanud. Superfinaali hääletuses osales ligi 100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu CrunchIndustry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul
"Planeet oma teel". Eesti Otsib Superstaari "Eesti otsib superstaari" superfinaali hääletusele elas kaasa 363 000 vaatajat. See on senini kõrgeim vaatajanumber, mis antud saatele on osaks saanud. Superfinaali hääletuses osales ligi 100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu Crunch Industry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul
vajalikuks seal esineda. Programmi kuulusid vaid muusika, päevauudised, loengud, sõnavõtud. Kuid samas oli tollane raadio juba kultuurikandja. 1.2. Rinhäälingu riigistamine 1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis, esimesed ilmingud aasta hiljem siin. Juba ene oli RH majandusraskustes, seega ei suudetud parandada tehnilist kvaliteeti, mitmekesistada programmi. Kuulajate arv vähenes. 1932. hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu. Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga. Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu
Selleks, et kõne edukas oleks ja oma eesmärki täidaks, on vaja kõigepealt ka eesmärk püstitada. Millist eesmärki meie esinemine täitma hakkab? On selleks siis kuulajatele uute teadmiste andmine või millegi selgitamine. Võib-olla on esinemise eesmärk koguni auditooriumi hoiakuid muuta, veenda neid milleski. Ka see eeldab põhjalikku eeltööd. Nagu Cicero hea kõnemehe esimene tunnus (hea kõnemees peab teadma, mida öelda, kus öelda ja kuidas öelda). Eeltööks on siin kuulajate kaardistamine. Kes need inimesed on, kellele ma esinema hakkan? Mida nad kuulda tahavad? Miks nad minu esinemist üldse kuulama tulevad? Neile ja ka teistele küsimustele vastused leides võib juba peaaegu kindel olla, et esinemine osutub edukaks, kui kuulajaskond on õigesti kaardistatud. Lähtuvalt kuulajaskonnast tuleb valitud teemat ka käsitleda või teema valik teha. Kui see käes, saab materjale koguma hakata ning neid läbi töötama asuda.
Kõne Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. Enne kõne koostamist tuleb määrata kõne eesmärk. Alati tuleb arvestada ka publikuga ja kõne situatsiooniga. Kõnepidamine on õpitav. Pikk kõne, sitt kõne. Kõne osad: 1) Sissejuhatus- Pöördumine publiku poole, nende häälestamine kõnele Võimalikud algused: Küsimusele Tsitaat Nali Lõbus ja lõhike asjakohane ugu
) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel. Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu. Auditooriumianalüüs. Kuulajate kaardistamine Arv Sugu ja vanus Haridustase ja ettevalmistus Kas tegu on võõraste ja tuttavatega (NB! Oma sõbrad on alati väga raske publik, sest nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida). Kas grupis on liidreid? Kuulajate meelestatus Kultuuritaust, väärtushinnangud ,,Mis minul sest kasu on?" on oluline küsimus kuulaja jaoks Miks nad sinu ettekannet kuulavad? Miks neid see teema huvitab? Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud). Mida kuulajad juba antud ainest teavad? Kas publiku hulgas on eksperte? Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid? Miks nad on sinu teemast huvitatud?
Kõrge eetosega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda. Paatos (kr k pathos kannatus, läbielamus) tähendab mõjutamist, apelleerides kuulajate tunnetele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,pateetika" ja ,,pateetiline". Üks veenmisprotsessi oluline osa on teiste emotsionaalne mõjutamine. Veenmisprotsessis peab arvestama kõigi kolme komponendiga: logose, eetose ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid. Kui kõneleja eesmärk on tõe välja selgitamine, ei piisa ainult kuulajate emotsionaalsest mõjutamisest, vaja on ka loogilist arutlust. 4.1. Argumenteerimine Aegade jooksul on välja kujunenud mõtete korrektse esitamise reeglid ning
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu
terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma;
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine:
Orkester Sõna ,,orkester" tähita algselt Antiik-Kreeka teatri ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel po...
· keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõnu Kõne ajal olgu öelda: · midagi isikupärast, tõest · ainult endale omast · tuleks rõhutada kõige tähtsamaid kohti · mõjuv lõpp Esitamine keskendu... · häälele · hääle tugevusele/tempole · tähelepanemispausidele / meelespidamispausidele · ole kuulajate ees loomulik · hirmust saab üle harjutamisega · võimalusel võimalusel oma kõne, nii saad ennast hinnata · kõige tähtsam on kõne sisu KESKMINE KÕNEAEG ON 3-5 MINUTIT. SISSEJUHATUS 10% TEEMAARENDUS 85% KOKKUVÕTE 5%
Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta olulisimat, ole veenev. Jõua järeldusteni. PEATU, TUNNETA, HINGA, KUULA! Kõne lõpetus Korda olulisimat. Lõpeta meeldejäävalt. Tee kuulajatele kompliment. Tänusõnad. Vasta kuulajate küsimustele. Küsimustega toimetulek Jää rahulikuks. Ole aus. Ole viisakas. Vasta lühidalt. Keerulisi ja ebamugavaid küsimusi võib suunata ekspertidele või kuulajatele endale. Tunnista, kui vastust ei tea.
o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses
Ta on läbinisti romantiline hing ning suur meloodiameister, üks suuremaid lüürikuid, paljud teosed nukrad, mõtlikud, seotud kodumaaga. Muusikat iseloomustab intiimsus, väljenduse peenus, kõlavärviderikkus. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Prelüüd - iseseisev väikepala, üks väiksemaid väikevorme, mõni kestab alla minuti.Vihmapiiskade prelüüd (Prelüüd Des duur) kuulajate antud pealkiri, üks heli kostab taustal terve prelüüdi vältel, mis meenutab vihmapiiskade langemist. Etüüd-harjutuspala. Lisaks tehnilisele küljele on Ch etüüdidel ka emotsionaalne sisu - need on kontsertetüüdid. Etüüd E-duur - kaunis laululine meloodia, millele hiljem loodud ka sõnad. Etüüd c-moll - loodud Varssavis puhkenud ülestõusu vahetu mõju all, üks dramaatilisemaid teoseid tema loomingus, nim. kuulajate poolt Revolutsiooniliseks etüüdiks.
............. 2 Esinemine........................................................................................................ Antud kodutöös kirjeldan tegevusi, mis on vajalikud läbida enne esinemist ning samuti räägin praktilistest tegevustest esinemise ajal. Reeglina toimub igasuguse ettekande ettevalmistamine etappide kaupa ning mina olen määranud enda jaoks oluliseks 8 etappi selles protsessis. 1 Ettevalmistus 1.1 Teema kindlaksmääramine Teema peaks vastama kuulajate vajadustele ja huvidele ning olema aktuaalne. Teemat peab avama ettekande pealkiri, mis peaks olema intrigeeriv, aga ühemõtteline. Minu ettekande pealkirjaks ja läbivaks teemaks on „Hirmul on suured silmad“ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine; Eesmärgistamiseks tuleb osata endale vastata: milline on sõnum kuulajale ja mida ta peaks sellega pihta hakkama. Minu eesmärgiks on tutvustada ning sisse juhatada
3. Vastuvõtja: intelligentseid vastuvõtjaid mõjutatakse rohkem loogilise ja ratsionaalse infoga. kõrge enesehinnanguga inimesi on raskem mõjutada. Vägivalda kogevaid ja psühhoneurootiliselt haigeid inimesi on raskem mõjutada. Kriitika koolkonnale: tulemused saadakse eksperimendisituatsioonis ning ei võeta arvesse muid mõjusid meediasõnumi kõrval. Raadiouuringud (Lazarsfeld, Stanton, Merton, Cantryl) Orson Wellsi kuuldemäng ,,Maailmade sõda: Invasioon Marsilt" kursus kuulajate seas esile massilise paanika. Hadley Cantril püüdis selgitada, miks see raadiosaade vallandas kuulajate hulgas sellise reaktsiooni, et vähemalt miljon inimest USA-s palvetasid ja nutsid või ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma marslaste käe läbi. Cantrili põhjused massipaanika tekkeks: 1. raadio oli ja on siiani tunnustatud kui kiireloomuliste ja tähtsate sõnumite edastamise vahend;
- Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid) Millal tekkis orkester, millal muutus selle mõiste? - Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Concerto grosso solistide grupile mõeldud teos. Corelli suurim meister.
1. UURIMISTÖÖ KAITSMINE Kaitsekõnes tutvustab uurimistöö autor oma tööd kaitsmiskomisjonile, vastab retsensendi ja kuulajate küsimustele ning saab pärast edukat kaitsmist teada oma hinde. Kaitsmisprotseduur: 1. Uurimistöö autori pöördumine: ,,Lugupeetud/austatud uurimistööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad." 2. Minu uurimistöö on kirjutatud teemal ,,...". 3. Ülevaade uurimistööst: ,,Uurimistöö on kirjutatud ... lehel. Koosneb ... peatükist, sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Sisaldab ... joonist ja ... tabelit. Kirjanduse loetelus on ... nimetust." 4. Töö autor esitab kaitsekõne teksti, tuues esile töö eesmärgid, uurimise vajaduse põhjendus ja senitehtu kirjeldus, uurimuse tulemused ja järeldused, uuringu olulisus ja tulemuste võimalik rakendus. Võimalusel illustreeritakse PowerPoint esitlusega. 5. Kaitsekõne lõpetamine: ,,Tänan kuulamast." 6. Sõna saab retse...
Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga Tunnustused · 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest · 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80" · valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel · samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt · 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk
sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Oraator pidid valdama neid kõiki ja tajuma millal on sobiv kasutada ühte või teist. Cicero ise valdas seda kunsti suurepäraselt ja arvas et parim kõnemees on see kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr).
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr).
Kõnelejal olgu öelda midagi isikupärast midagi oma kogemusest, endale omast Kõnet lõpetades tuleks rühutada kõige töhtsamaid momente Lõpp olgu mõjuv ja üllatuslik Kõne esitamisel mängib suurt rolli hääle tugevus, kõnelemise tempo ja pauside pidamine. Ja siit tulevad veel mõned kasulikud soovitused kõnelejale, mille järgimisel saab kõne ilusasti esitatud: Ole kuulajate ees loomulik! Hirmust saab üle harjutamisega. Võimalusel lindista oma kõne.Kuulates saad hinnata häälekasutust ja parandada ilmnenud vead. Kõige tähtsam on kõne sisu, mitte kõnelemise viis. Austa kõnelejat Ära raiska aega asjatu heietamisega. Hea kõneleja teab, mis juulajaile öelda ja kuidas seda küige paremini teha. Suhtle kuulajatega Naudi oma esinemist !
saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes. TALLINN 2007 Kuidas saaksin muutuda paremaks suhtlejaks? Kui ma mäluksin nätsu ning puhuksin sellest mulle ja samal ajal värvin WC's peegli ees ripsmeid, kas oleksin parem suhtleja? Aga kui ma vaataksin kommunikaatorile silma, kuulaksin teda ning paluksin segajal oodata? TALLINN 2007 Ma ju tahan olla parem suhtleja. Järelikult... Kuulan teisi ning Avaldan ka oma annan ka nõu kui seda arvamust asjade kohta, palutakse
Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea on tavaliselt liikumatu, aeg-ajalt noogutab veidi. Sellise peaasendi korral tehakse sageli kätega hindavaid liigutusi. Kui pea on kallutatud küljele, näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu. Kui teie poole pöördutakse, pole teil vaja muud teha, kui vaid pea viltu kallutada ja aeg-ajalt noogutada. Sellega võidate vestluskaaslase poolehoiu. Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist.
Kontsertanalüüs Selle aasta veebruaris külastas oma Eesti fänne ning andis neile ühe toreda kontserdi vene superstaar ning kõigi naiste lemmik Dima Bilan. Kuigi Dima on alles küllaltki noor laulja on tema fännide ning kuulajate, kaasaelajate hulk väga suur. Eks oma töö on selles osas teinud kahel järjestikusel aastal osavõtud Eurovisiooni lauluvõistlustel. Ebastaarilikult saabus Bilan Eestisse rongiga, kuid staarilikult keeldus ta kõigist interviuudest ning soovis vaid puhata. See puhkus tasus ka ära, sest õhtusel kontserdil kiirgas Dimast väga palju energiat. Kuigi Dima oli Eesti publiku ees juba kolmandat korda, olid kõik tema tulihingelised fännitarid kohal
o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7
13512 Tallinn tel: 6 548 654 e-post: [email protected] TLÜ Katariina kolledzi direktorile 05. jaanuar 2010 AVALDUS Palun registreerida mind aine "Ülevaade psühholoogiast" (ainekood SPK6001, õppejõud Katrin Kullasepp, 3.0AP) kuulajate nimekirja. (järgneb põhjendus/seletus- "Miks?"!!!) Lugupidamisega (allkiri) Eriala + Instituut RE või REV Lisad: 1. (lisa nimetus) 2. ... 3. ...
Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40
Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Ka selle põhjal võib öelda, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, vaid vastupidi, inimesed tegutsevad, et seda elus hoida, ükskõik, kas siis vanemal või veidi uuemal kujul. Samas on igal inimesel võimalus Eesti rahvamuusikast aimu saada, külastades folkloorirühmade kontserte. Näiteks korraldatakse igal aastal Viljandi Pärimusmuusika festivali, kus inimesed saavad kuulata ja vaadata, mida on asjatundjatel vähemteadjatele uut pakkuda
2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav. Neil läks tantsimine väga hästi ja nad kuulutati võitjateks . Koit on võitnud paljusi auhindu oma lauludega. Aastal 2009 võitis Koit Raadio 2 aastahiti, lauluga "Kaugele siit". Ja ka aastal 2010 järgnes Koidule sama tiitli võit, lauluga "Mälestused". 2010 ilmus Koit Toomel tema kõige aegade edukam album nimega Kaugele Siit, mis võitis kiiresti eesti kuulajate südamed. Hetkel teeb Koit koostööd koos plaadifirmaga KT music OÜ.
estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks. Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma parimates kontserdisaalides, selle plaate müüdi miljonites - niisugune kuulsus ei ole enne ega pärast osaks saanud ühelegi estraadi- ja sümfooniaorkestrile. Paul Mauriat kirjutas elu jooksul üle 150 instrumentaalpala ja laulu. Nende meloodia tunneb publik ära juba esimestest akordidest. 2005. aastal andis maestro oma orkestri üle andekale kolleegile - muusik Jean- Jacques Justafrele
garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus tähendab eelkõige eesmärgi püstitamist- mida oma esinemisega saavutada soovid. Oluline on teada kes on kuulajad, kui vanad nad on, mis soost ning kas nad on antud teemal juba midagi ka kuulnud. Väga tähtis on teada, kas valitud teema võib nendejaoks üldse huvitav olla. Uurida tuleks palju on kuulajaid, et soovi korral materjale paljundada, arvesse võtta vajamineva tehnika hulka. Teades tausta oma kuulajate kohta , saab materjale koguma hakata ning neid läbi töötama asuda. Materjali kogumist tuleks alustada varakult, mitte jätta viimasele minutile. Materjali mitmekesisus- lood, statistika, näited ja tsitaadid muudavad esinemise kuulajale huvitavamaks. Hea on rääkida ka isiklikest kogemustest- see näitab publikule, et sinu esitatud faktid ei ole pelgalt teooria, vaid tegelikkuses toimiv. Asjatundjate küsitlusel on
Esinemine. Paljud inimesed on mures, kartlikud kui tunnetavad vajadust esineda teiste ees. Hirm on küllaltki loomulik nähtus. Ilma pingeta inimene ei pinguta. Kerge stressiseisund võimaldab kasutada oma psüühilist jõudu. Ülemäärane pinge pidurdada tegutsemise efektiivsust, seega ka oma võimete kasutamist. Mõjus esinemine. Selline esinemine, mille sõnum jõuab eriliste moonutusteta kuulajani, annab teemakohaseid uusi teadmisi, tekitab sisemisi kujundeid kuulajate erinevates meelekanalites ja mõjutab nende käitumist edaspidi. Esinemisel mängib olulist osa mulje, mida tekitab esineja see annab tähenduse sõnadele, esinejale ja tootele / teenusele, mida ta tutvustab. Väliselt tajutav osa Esmamulje Kehakeel/Esinemislaad Kontakt Mõjutamiskunst(kõnekunst,esinemisoskus,imidz) Väliselt tajumatud
mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt.
Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri
Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on
Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on paljukurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Üheks abivahendiks inimeste südamete läitmisel on tänapäeval muusikatööstus. Ometi tuleb sealgi kuulajate võitmiseks oma muusika sõnumisse uskuda. Üheks huvitavamaks näiteks antud juhul on kuulus räppar Eminem. Tema eelviimast albumit "Relapse" (Tagasilangus) tabas tõesti paras langus (müüginumbrite osas). Artist olevat tunnistanud, et polnud albmi valmimise ajal hingega asja juures. Seevastu Eminemi viimane album, "Recovery" (Taastumine), on olnud kogu maailmas äärmiselt edukas. On tunda, et antud albumi lood lähevad nende kirjutajale korda. Kuulajatele seevastu
Kasutatud allikmaterjalid. 2.4. Töö struktuur, järeldused ja ettepanekud. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 3. Soovitav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada illustreerivaid vahendeid (diagrammid, skeemid jm) kaasaegsel esitlustehnikal. 4. Uurimistöö kaitsmisel kehtivad teatud protseduurireeglid. 4.1. Kaitsekõne alustamine. (Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole.) 4.1.1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, juhendaja ja kaasõpilased. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 4.1.2. Tänan komisjoni mulle antud võimaluse eest esitada kaitsekõne. 4.1.3. Samuti tänan uurimistöö juhendajat .............., retsensenti................ 4.2. Töö sisuline tutvustus (kaitsekõne).
ajama ametlikke asju. Ma olen ka kohusetundlik, teen alati kõik asjad ära õigeks ajaks. Tööl on see omadus väga suureks plussiks eriti sekretäri töös, sest sekretär võib saada erinevatelt inimestelt tööülesandeid, mida ta peab päeva jooksul ära tegema. Mulle meeldib ka esineda ehk siis minu jaoks rääkida suure publiku ees ei ole keeruline ega raske. Esinemise juures meeldib mulle see kui ma suudan oma jutuga kuulajate tähelepanu võita. Samuti meeldib mulle tegeleda paberitöödega, sellepärast valisin ka oma erialaks just sekretäri eriala. Minu nõrgad küljed on järgmised: tihti peale lükkan ebameeldivad asjad kaugemale, kuna ei taha neid teha. Samuti on mul vahel julguse puudus, see väljendub selles, et kui ma millestki aru ei saa või ei oska teha siis ma alati ei julge, kas üle küsida võia abi paluda. Minu negatiivseks iseloomu omaduseks on ka see, et kui mul on väga palju
Nad pikendavad ekskursiooni meelsasti tunni võrra, et olla kindlad, et kuulajad on saanud kogu informatsiooni. Öelda „ma ei tea” tekitab neis kimbatust. „Kõigeteadjate” ekskursiooni teema on kogu aeg sama: „Pange hästi tähele ja te näete kui palju ma teist targem olen.” „Kõigeteadjad“ on kahtlemata võrreldes „masinatega“ väga isikupärased. Stiilipuhas „kõigeteadja“ suhtleb rühmaga esitades ohtrasti kuulajate (fakti)teadmisi kontrollivaid küsimusi, millele ta tavaliselt ise suure entusiasmiga vastab. „Kõigeteadja“ kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased lähimat tualetti. - Võõrustajad- sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad. „Võõrustajad“ loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu suhtlemisest
info on kõigile ikka kohale jõudnud. Seejärel võtan vabama kehahoiaku ning alustan teemaga. Sellest edasi hakkavad rolli mängima rohkem minu hääletoon ja žestid. Hääletoon peaks jääma suhteliselt ühtlaseks, mõningad tooni muutused võivad olla aga need ei tohiks olla väga suurte vahedega. Mis puududab žeste siis need jäävad mul rahulikeks ja diskreetseteks ehk neid nähakse aga need ei juhi väga kuulajate tähelepanu mu näolt ja silmadelt eemale Rääkides näost siis miimika jääb mul minimaalseks ja rohkem lasen oma silmadel teemat edasi arendada. Tulles tagasi keha hoiaku juurde siis selg jääb mul sirgeks ning üleüldine hoiak kontrollituks aga krampis ma ei ole selegipoolest, vaid leian endale just meeldiva oleku, mis haakub reeglitega. Ning oma juttu lõpetades küsin oma kuulajatelt kas on küsimusi ning vastan neile valikuliselt ja lühidalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
