On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit- navigatsiooniseadmena. Julgustab tegevuse mõistmist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Eesti tuntud coachid: Katrin Oblikas, Mart Kikas, Marko Rillo, Ivar Lukk. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. 44. Selgitage coachingu GROW mudelit ja tahtede tahendust.
On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit- navigatsiooniseadmena. Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 22.Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma.
Kuna suhtlemisel kasutatakse kõige enam sõnu ja miimikat, tasub proovida arendada kasvõi näiteks enda sõnade valiku oskust, millest sõltub palju. Oskus valida erinevates suhtlemissituatsioonides sobivaid sõnu ja väljendeid, aitab teha teistele oma mõtteid arusaadavateks. Eesti keeles on mitmeid sõnu ja väljendeid, mida võib mõista mitut moodi. Seepärast tuleb alati arvestada, kuidas või millal üht või teist väljendit kasutada, et kuulaja vääriti ei mõistaks. Võõrsõnade tarvitamine on soovitatav ainult siis, kui tõepoolest ollakse kindel selle sõna tähenduses et osatakse seda sõna vajadusel ka lahti seletada. Suulises vestluses kasutatakse harilikult lihtsamaid sõnu ja lühemaid lauseid, sest nende abil on ennast lihtsam ja kergem väljendada. Sõnadega kaasnevad alati miimika ja zhestid, samuti muutuv hääletoon ja intonatsioon (ilmekus) kõik see on väga oluline. Ja loomulikult mõjub suhtlemisel
kõlavad kumedalt läbi paljudest tema lugudest ja jutustustest. Tema raamatutes on peaosas alati lapsed, kuid neid ümbritsevate täiskasvanute portreed on muutunud järjest nüansirikkamaks ja sügavamaks Bullerby laste üsna veretutest ja heatahtlikest mammadest ja papadest kuni jõuliste, käratsevate, äärmiselt eluliste Mattise ja Loviisini röövlilossis. Samas avalikkuse ees esinedes ja intervjuusid andes jäi kirjanik ise väga suletuks. Pigem oli ta hea kuulaja, kui jutukas lobiseja. Ta rääkis meelsasti rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal sündinud Astrid Ericssonist tulevikus kirjanik saab. Lapsena oli ta surmkindlalt otsustanud, et ta ei kirjuta elu sees mitte ühtegi raamatut
magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on arvutites sarnaselt kompaktplaatidega võimalik heli hoida vaid digitaalsel kujul. Seetõttu on kõikidel helimoodulitel sõltumata nende hinnast olemas digitaal- analoogmuundur (DAC), mis teisendab arvuti poolt talle saadetava digitaalheli väljundis kuuldavaks analoogsignaaliks, mis juhitakse kas otse kuulaja kõrvaklappidesse, kõlarisse või välisesse helitehnikasse, kus temaga saab ette võtta kõike, mida tehnika ja kasutaja fantaasia lubavad. Enamasti on kaartidel peal ka analoog-digitaalmuundur (ADC), mis vastupidiselt eelmisele, välisest heliallikast (mikrofonist, helitehnikast) signaali arvutisse salvestaks. Võrdlus: Helikaardid ei ole loodud võrdseteks. Mõnel neist teatav tehniline tilu-lilu või
o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas Plaanib asju ette Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe metoodiliselt Teeb ühte asja korraga Teeb mitut asja korraga reageerib Töötab kindlatel Töötab ükskõik mis ajal Paindlik tööaeg kellaaegadel täpne Täpsusest kaugel täpne LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE
põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja. See laulupidu oli uueks tõukeks- tekkis terve rida uusi koore. Janneni Postimehe toimetuses olid kaastöölisteks ja Jakobson ja Hurt, aga nende vaated olid teistsugused. Jakobsoni artiklid olid väga tugevalt baltisakslaste pihta sihitud, sest nad kohapeal võimutsesid. Jannsen võttis vastu Em ja Lm rüütelkonna toetuse. Vastutasuks lubas, et Jakobsoni artiklid Eesti Postimees ei avalda enam. Jannsen läks kokkuleppele baltisakslastega. Kui Hurt avaldas oma Eesti
Juba väikese lapsena varjusid inimesed pahandust tehes laua või voodi alla peitu. Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas lisandus sellisele liigutusele veel jalgade ristamine. Alati kui inimene närveerib võtab ta sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis pane ta käed vaheliti rinnale. See on aga selge ohutunde märk. Uuringud näitavad, et kui kuulaja asetab käed vaheliti rinnale, siis tekib temas eitav suhtumine esinejasse, samamoodi pöörab ta vähem tähelepanu esinejale. Paljud küll kinnitavad, et selline asend on mugav, aga iga liigutus on mugav, kui see vastab meie meeleolule. Käed ristis, kämblad õlavarrel- Sellises asendis inimesi saab väga tihti kohata kas arsti ooteruumis või lennukis. Poos väljendab ebameeldivate aistingute allasurumist.
" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused, hakatakse kiusama. 3. Tõestus Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema "Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?" Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu. 4. Järeldus Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: "Selge, aga miks see kõik oluline on?"
Probleem: ainuüksi esimese silbi kohta infot omades tehakse vahe vaid lühikese ja pika kestusastme vahel, kuid mitte kolmese välte vahel. Taktivälteteooria - Peamisteks esindajateks: Arvo Eek ja Einar Meister ning Ilse Lehiste. Välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul hüpotees kuulaja võrdleb väldete identifitseerimisel järjestikuste häälikute kestusi takti kahe silbi jooksul; sõnaalguline konsonant ei kanna vältevastandust, küll võib aga selle kestuse järgi otsustada kõnetempo üle; kestuse mõõtmised on näidanud, et välteid iseloomustab rõhulise ja rõhuta silbi teat. kestussuhe. Välted on takti samakestuslikkuse ehk taktiisokroonia poole püüdlevad üksused, s.t on olemas püüe säilitada taktid vältest sõltumatult võimalikult samakestuslikud. 49
Ning paistab otsustab B ma tundun talle selleks sobiva partnerina. Ja kuivõrd ta ise ei ole vastu kellegagi vestelda, otsustab ta pöörduda küsimusega A poole. See küsimus võib kõlada erinevalt, kuid mõte on üks: mis seal ajalehes küll sellist kirjutatakse, et naerma ajab? A omaltpoolt tuleb tagasi B peegeldamise juurde oma teadvuses, et täpsustada kas ta ei andnud tundmatule põhjust viisakusetuseks ning kas ta on see kuulaja kellega on meeldiv jagada oma lõbusust? Ei, ei ole tõdeb A. Ta vastab vaoshoitult: Ah, niisama ning süveneb ajalehe lugemisse. Vastastikune informeerimine tundub olevat lõpetatud, kuid kas toimus vastastikune välja lülitamine? Ma eksisin, mõtleb nüüd B. Ei võtnud teda sellisena nagu ta on või ma ei valinud siis küsimusele õiget tooni. Ta on kaotanud julguse ning süüdistab end, et pöördus tundmatu inimese poole. A märkab seda, sest ta jätkab siiski naabri jälgimist.
käsitletava teema kohta mõista võimalikke lähenevaid probleeme anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades
- Aiateede mudel – lause tähenduse järjestikkune töötlus - Taraban ja MvVlelland sisu-juhitud protsesside teooria – grammatika oluline struktuuri määraminsel. Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist? Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist? Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus? Kõne produtseerimine Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja uskumustest. - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised - Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt
tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Tähelepanelik, abistav kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb · Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks · Huvi teise isiku vastu · Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle...
Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn 1999, lk. 76-90.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.5. Tüüp ja variant Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes. Kuuldes mõnd muinasjuttu või anekdooti tunneb kuulaja selle ära ("kas sa tead seda anekdooti, et...?", "kas sa oskad seda mängu...?"). Kui ühe loona tuntud, kuid erinevaid esitusi tekstidena omavahel võrrelda, siis selgub, et need ei kattu - rahvaluuletekstid ei ole omavahel originaali ja koopia suhetes, kuigi tegemist võib olla sama looga (rahvaluuleteaduses: teksti põhikujuga). Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju.
Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 20. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 21. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada om mõtteid, tundeid ja soove
suhtlemine lapsega) ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon. Tuleks hoida mõistlikul määral silmkontakti – anda abivajajale tead et sa oled tema jaoks olemas ja kuulad teda, kuid see ei tohi paista hirmutav vm. Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb
Läbi kiituse ja innustuse tõuseb lapse enesekindlus ja tal on kergem ennast teiste seas kehtestada. 12 Selleks, et sotsiaalpedagoog oleks oma töös edukas, on olulised tema isikuomadused ja maailmavaated. Tal peab olema tugev empaatiavõime ja tolerantsus, et mõista teisi inimesi. Ta peab olema hea suhtleja, et probleemide lahendused ei jääks teine-teisest möödarääkimise taha. Sotsiaalpedagoog peab olema hea kuulaja ning oskama küsimustega inimest suunata. Sageli puutub sotsiaalpedagoog kokku väga emotsionaalsete olukordadega. Selle juures on oluline hea pingetaluvus ja professionaalsus. 13 Kokkuvõte Sotsiaalpedagoogika on väga lai valdkond ning sageli on raske seda üheselt ja kõike hõlmavalt defineerida. See sõltub millises kontekstis ja keskkonnas seda kasutada. Kuna ühiskond on pidevas muutumises, muutub koos sellega ka sotsiaalpedagoogika.
Lineaar-aktiivne Multiaktiivne Reaktiivne introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas Plaanib asju ette metoodiliselt Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe Teeb ühte asja korraga Teeb mitut asja korraga reageerib Töötab kindlatel kellaaegadel Töötab ükskõik mis ajal Paindlik tööaeg
Klienditeenindaja sõnad ja ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Teeninduslik kuulamine on tähelepanelik (keskendunud rääkijale), aktiivne (teenindaja alustab juba kuulamise ajal teenindamist esitab küsimusi, soovitab jne) ja julge (aeg-ajalt kuulata tuleb ka mittemeeldivat). Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab öeldut, jälgib kliendi kehakeelt, on kannatlik ja väldib ennatlikke hinnanguid, esindab oma organisatsiooni, ei võta kriitikat isiklikuna ja asub juba kuulamise ajal tegutsema (lahendusi leidma, täiendavaid küsimusi esitama, (lisa)müügivõimalusi nägema jne) Teenindussuhtluse abivahendid Klienditeenindajate töö muutub üha keerukamaks ja seda ka tehnilises mõttes. Lisaks
kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu
regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne. Kõnelemise tempo on u 10 korda kiirem kui kirjutamisel.kõnelemise ajal saame mõelda vaid üksusele, mida produtseerime, kirjutades saab vaadata valmis teksti. spontaanne ja redigeeritud tekst kui palju on aega sõnumi planeerimisest esitamiseni, kui palju öeldavast ja reaktsioonist on ettemääratav või prognoositav
n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut
Keskenduksid tugevustele mitte nõrkustele Oleksid järjepidevad Neli rolli Võõrustaja - ole endaga vähem hõivatud, tunne huvi. Arst, kuula enne kui deagnoosi ja retsepti annad. Nõustaja, lase lapsel väljendada oma tundeid sobival viisil. Olge valmis olema ebapopulaarne. Giid. Reisikorraldaja ütleb, kuhu te minna võite, aga giid teeb teiega koos reisi läbi. Suunake vestlust. Võõrustaja roll on haarata initsiatiiv. Olge uudishimulik.Arsti roll on uurida ja puurida. Ole hea kuulaja. See on nõustaja , kes haarab endasse kogu informatsiooni. Liikumine tõe poole. See on giidi roll, kes annab edasi olulist tõde ning suunab inimesi sihtpunkti poole. MIDA NAD PEAVAD TEADMA Juhi neli põhivärvi Iseloom+perspektiiv+julgus+soosing=terve ja tõhus juhtimine Iseloom. Kas ilma selleta saab olla hea juht - jah, aga ainult lühikest aega. Inimese iseloom elab kauem kui inimene ise. Hea iseloom ei ole meile või meie lastele antud. Me peame ise seda
Analüüsime poliitilist retoorikat Martin Reisigl Sissejuhatus Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada,...
) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J
1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc) tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel); jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus 2. liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga: küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja), kuidas küsimused. Kuulaja veenmine, oma kogemuste vahendamine ja teatud viisil seletamine(tuuakse näiteid analoogilistest juhtumitest, mis on varem aset leidnud), usundilise maailmapildi üle arutlemine(kahtlemine, naeruvääristamine vms) tavaliselt on faktil põhinevad vormid vestluslikud zanrid. Juttude tuum on tavaliselt moraalis, mitte detailides. st. Ei tuleks kahelda, kas kõik täpselt nii oli või kuidas loogika mõne faktiga vastuolus on. Reeglid on enam
) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J
kokku käsi, jalgu jne , et tekitada rütmi.Diddley tuli selle rütmi peale proovides mängida Gene Autry "Jinge , Jangle Jingle".Bo Diddley beat on mõjutanud palju kuuekümnendate rockbände.Ka Diddley kitarrrimäng oli kuulus,paljudes laulused nagu "BoDiddley" mängid ta terve laulu välted vaid üht akordi seda kordagi muutmata niivisii loob ta meeloolu peamiselt rütmi kaudu.Võib ju tunduda , et see on algeline kuid kuulates Diddley laule kõlab see kokku lihtsalt suurepäraselt, tõmmates kuulaja väga energiliselt kaasa.Bo Diddley on jäänud tegevaks tänapäevani, esinedes igal pool üle maailma. 1.4 Bill Haley Esimene Rock `n' rolli valge vileleja oli Bill Haley.Töötanud kuus aastat ringhäälingu muusikatoimetajana, õppis ta tundma kuulajate maitset ja osakas hangitud teadmisi ka praktiliselt kasutada.1951 aastal oligi tal esmakordselt kenake menu lauluga "Rock the join".Kaks aastat hiljem ületas selle tema esimene miljonise müügiarvuga laul "Crazy
Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. (Aava 2003: 10-11) Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u. 480-410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Hilisemad sofistid, kasutades seda, et sõnad on kahe- ja mitmemõttelised, hakkasid tegema pettejäreldusi, mis olid mõeldud välise efekti saavutamiseks ja kuulaja hämmeldusse ajamiseks. Siit tulenes ka sõna "sofism" tähendus, mis viitas ettekavatsetud väärale järeldusele, seega olid sofismid mitmesugused pettevõtted ja püünisjäreldused. Tihti püüti sündmusi välja kiskuda mingist kontekstist ja kindlatest seostest. (Aava 2003: 11-12) Näiteks: Varas ei taha omandada midagi paha. Hea omandamine on hea. Järelikult soovib varas head. Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu. Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras,
Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
kandja. Keel on kogemuste salvestamise ja põlvest põlve edasiandmise vahend. Kõne keele kui märgisüsteemi tegelik kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, mõtlemisel. Ei ole sünnipärane. Kõnelema õpetab ühiskond, kus me elame. Loomade keel Tehiskeel Kõne ülesanded · Tähistav ülesanne · Suhtlemisülesanne · Väljendusülesanne · Mõjutamisülesanne Kõne omadused Sisukus täiskasvanul 12000-14000 aktiivset sõna. Arusaadavus kuulaja teadmistest olenev. Släng ehk zargoon, homonüümide teadmine, paus, intonatsioon, laused olgu lühikesed, grammatika reeglid. Kõne ilmekus metafoorid, võrdlused, hellitussõnad. Kõne mõjusus tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal. KÕNE Sisekõne Väliskõne suuline kirjalik
arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks. Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad. Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam
Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse õrnalt sõrmedega üle huulte jne. Käega suu varjamine osutab süütundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
ma veelgi suuremaid raskusi. Sellist laadi reaktsioonid ei aita enesetapuohus olevat inimest. Esimene kontakt võimaliku enesetapjaga on äärmiselt tähtis. Tihtipeale leiab see aset rahvarohkes haiglas, kodus või mõnes avalikus kohas, kus omava- heline vestlus võib olla raskendatud. 1) Esimene samm – leida sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda. 2) Järgmine samm – varuda aeg. Suitsidaalsed inimesed vajavad tavaliselt oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis. 3) Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet. Jutuajamise eesmärk on ehitada sild üle umbusust, meeleheitest ja lootu setusest põhjustatud kuristiku ning anda inimesele lootust, et elu võib pöör- duda paremuse poole. Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik);
olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja jutustaja soovunelmatest, ootustest ja lootustest (Mihkla & Tedre, 1980; Kask et al., 1965). Samuti õpetab see inimesi unistama ja edasi püüdlema täiuslikuma ning inimväärsema elu poole (Mälk, Sarv & Viidalepp, 1967). Vanemale generatsioonile pakuvad muinasjutud tänapäeval huvi, sest kajastavad meie esivanemate mõttemaailma ja omaaegset elu (Mihkla & Tedre, 1980; Mälk et al., 1967). Muinasjutu üldised tunnused on (Mihkla & Tedre, 1980): 1
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
SÜNOnüümia, FUNktsioon, TOIMing, INStants e liigi esindaja, PROTOtüüp, Kolllokatsioon. Semantiline võrgustik II Kirjeldab nii tähendussüsteemi kui ka inimeste argiteadmisi. St et peale selle, et teame, et autol on hind, teame me tavaliselt seda, kuidas see on muutunud jne jne. Kui inimene hakkab rääkima, millestki, mis selles võrgustikus mõnes tipus on, muutuvad aktiivseks ka lähedal olevad tipud. Kui kuulaja on aru saanud, millest inimene rääkima hakkab (teema on aktiviseeritud), saab ta aimu, millest veel võib juttu olla ehk millises diskursuses kõneleja liigub. Sedalaadi tähendusvõrgustikud aitavad meil kõnet paremini mõista, nt aktiviseerida homonüümide kindlaid tähendusi. Konnotatiivne, afektiivne, sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju
Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus b) heli valjus c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli) 6)Somatosensoorne(suva-ja puutetundlikkus) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni: a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
11) Positiivne programm - mõjusam, soliidsem ja efektiivsem on olla millegi poolt kui millegi vastu. 12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil. 13) Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega - tuleb rääkida seda, mida ise usutakse, ja püüda vältida rääkimast seda, mida ei usuta. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga. 17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine.
lakkamist või iseeneslik tekkimine. Eidetismivõimega isikuid – eideetikuid – leidub suhteliselt palju koolieelikute (umbes 5 %), loodusrahvaste ja niinimetatud kunstniku tüüpi inimeste seas“ (ENE). Mõiste ja nähtus on kindlasti seostatavad sugestiivsete sõnamaalingutega kirjanduses. Eideetiline kujund võib olla kirjanikule aluseks meeleelamuse keeleelamusse tõlkimisel ning sellega analoogilise mõju võib tekst tekitada lugeja või kuulaja teadvuses. Poola Tuntuim ja avangardseim modernist oli Witold Gombrowicz (1904 – 1969). Teoseid: romaan „Ferdydurke“ (1937), mis esitab läbi keelemängude loo tagasi põhikoolipoisi rolli paisatud 30-aastasest mehest; näidend „Iwona, Burgundia printsess“ (Eestis lavastatud); hiljem Argentiinas paguluses loodud romaanid „Trans-Atlantik“, „Kosmos“ ja „Pornograafia“ (ei ole sisult pornograafiline) jätkavad „Ferdydurke“ groteskset laadi