Riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast tuumasõja kartusest. Hurštšov käskis rakettide ülesseadmise Kuubal lõpetada ning tuumarelv ära tuua. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.Põhjus:NSV viis kuubale tuumarelvad ja USA sai teada sellest. 1962.a oktoober. Kriisiga seotud riigid ja riigijuhid: NVL- Hruštšov,USA-Kennedy,Kuuba-Castro Vietnami sõda- jagatud kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda.. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung
Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis · Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hrustsov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy) · Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt.1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks.
Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma jälje majandusse on jätnud kunagine NSVL. Peale selle lagunemist kadusid ka toetused, mida NSVL Kuubale maksis. See oli majandusele tõeline katastroof, millega kaasnes dollari kasutuselevõtt Kuubal. Nii nagu oli meil Eestis paarkümmend aastat tagasi, on praegu Kuubal, järjekorrad, defitsiit, peale rummi ja sigarite on puudus enam-vähem kõigest. Niisiis, Kuuba arengutaseme näitajad: SKT- 33, 92 miljardit dollarit, umbes 3000 $ inimese kohta aastas (2004a) Tööhõive- 4, 55 miljonist töövõimelisest inimesest on 2,5 % töötud. 24% põllutöölised, agraar 25% tööstussektoris
Siis tuli Breznev. Liiduvabariikide õigusi kärbiti jällegi. Kuuba kriis. Castro tuli 1959. võimule. Esmalt arvati, et ta tuleb demokraatiat tooma, kuid kehtestas hoopis diktatuuri. Likvideeriti suurmaavaldus, pahempoolsed ümberkorraldused. USAga suhted halvenesid. USA ei ostnud enab Kuuba suhtkrut, kuid NSVL ostis selle ise ära. Sotsialistlik revolutsioon. Washington kuulutas välja majandusblokaadi. USA toetusel üritati Castrot kukutada, kuid ebaõnnestuti. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette. Kennedy teavitas 1962. aastal sellest kogu maailma, kehtestas merel mingi piiri, kust ta kellelgi üle sõita ei lase ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Nädal aega pinget. NSVLi ähvardati sõjaga. Castro reziimil lasti jääda püsima. Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957. algas partisanisõda L-Vietnamis, sest seal oli tegu diktaatoriliku ja ebademokraatliku värgiga(soodustas kommuniste
27. septembril CIA agent Kuubas kuulis, kuidas Castro isiklik piloot ütles teisele mehele, et Kuubal on nüüd tuumarelvad. Samuti olid luurelennukitest tehtud piltidel näha, et Nõukogude Liit paigaldas tuumarelvi Kuubasse. President Kennedy kutsus selle peale kokku 15 tähtsa inimest, kellega arutati järgnevat tegevusplaani. Algselt näis, et ainus valik on õhurünnak rakettide asukohtadele, kuid mõisteti, et see viiks tuumasõjani Nõukogude Liiduga. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Samuti lasi Kennedy õhujõudel valmistuda rünnakuteks Kuuba ja Nõukogude Liidu vastu. Sõjavägi pani välja 125 000 meest juhuks, kui Nõukogude Liidu laevad, mis kandsid sõjarelvi, keelduksid tagasi pöördumast. Kennedy lubas ka, et kui USA luurelennukeid peaks tulistatama, ründavad nemad Kuuba rakettide asukohti. Pärast läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viimane, kui
Külm sõda algas, sest NSVL soovis oma mõjuvõimu suurendada Euroopas ja Aasias, USA soovis selle mõjuvõimu levimist takistada. Külmal sõjal oli palju erinevaid avaldumisvorme: võidurelvastumine (mõlemad osapooled püüdsid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt omale relvi saada), sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO läänepoole pooldaja, VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon), kriisid (Kuuba kriis, kus üks pool paigutas Kuubale tuumarelva ja teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947
Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine
KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette. Arenes terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba ehk Kariibi mere kriis. Kuuba kriisi on iseloomustatud kui kõige ohtlikumat ja pingelisemat aega kogu külma sõja jooksul. Rahu maailmas sõltus vaid kahe üliriigi juhi isiksustest ja otsustest. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid
KOKKUVÕTE Kuuba on kindlasti koht, kuhu võimaluse korral külastama peaks. Kuuba rand, sigarid ja rummid peaks olema juba piisavalt mõjuv põhjus, et külastada seda revolutsiooniliselt vaba peo ja tantsu maad. Kuumad latiino rütmid, ja salsat tantsivad kohalikud, ei jäta kedagi külmaks. Soojad rannad ja kuum päike annavad pluss punkte juurdegi. Oma seisukohalt võin öelda, et võimaluse korral lähen kindlasti Kuubale, võtan aja maha ja puhkan niisama. Ajan kohalikega juttu, ja lesin kuumal ranna liival! 15 Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba, 15.01.2008 2. Infot Kuuba kohta. URL=http://www.travelclub.ee/destinations/cuba/info.htm, 15.01.2008 3. Reisiekspert. URL=http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/24/lan/ ee, 22.01.2008 4
ülejäänud Saksamaast sai aga Saksa DV. 1955 aastal võeti Saksa LV vastu NATOsse, NSVL vastas sellele aga Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomisega. Peale selle toimus veel ohtralt kriise ning maailm oli korduvalt tuumasõja lävel - näiteks Kuuba kriisi ajal. 1959.a tuli Kuubal riigipöördega võimule Fidel Castro. Suhted USA-ga teravnesid. NSVL hakkas Kuubat toetama, mille järel katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised sidemed täielikult. 1962. aasta sügisel hakkas Nõukogude Liit Kuubale üles seadma rakette, millega oleks saanud rünnata igat USA linna. Selle tulemusena seadis USA oma relvajõud lahinguvalmidusse ning isoleeris Kuuba muust maailmast, NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Lõpuks andis Hrutsov järele ja tuumarelvad toodi Kuubalt ära. Kriisi tulemusena seati USA ja NSVL vahele n.ö kuum liin, et edaspidi oleks võimalik pidada kiiresti läbirääkimisi ja hoida ära tuumakonflikte.
ajal(1929.a. Eestisse jõudis 1930.a.), toetasid neid alasid, mis ettevõtlikust aspektist ei olnud nii kasulikud. Välispoliitiline suund on kogu maailm ja selle pärast sekkub USA Esimesse Maailmasõtta. · Arenenud tööstusriik, siseturg ülisuur, kuna USA-l on palju looduslikke ressursse. · Valitsus võitles 20.sajandi alguseks tekkinud monopolide vastu. · Pakkus majanduslikku abi Kuubale ja seetõttu sattus Kuuba USA-st majanduslikku ja poliitilisse sõltuvusse. · Riigi rahvarv kasvas kiiresti. VENEMAA : Riigikord : absoluutne monarhia, maakondades kumbermangudes olid omavalitsused. Välispoliitika : Suunatud Jaapani vastu, sõdivad Hiina pärast, Hoiab Inglismaa ja Prantsusmaaga ühte. 1905.a reformatsiooni põhjused: talupoegade kehv olukord, Jaapani- Vene sõja kaotus, ohvreid u. 400 000 koos kadunute, surnute ja haavatutega
vastukaalu kommunismi levikule. KUUBA KRIIS - Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.
võinuks saare maj surmava hoobi anda, kui NSVL poleks suhkrut ise ära ostnud. Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted, seejärel Kuubalaste endi omad kuulutas, et Kuubas toimub sots.revolutsioon, mille verivaenlase rolli asetati USA. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja maj.blokaadi. 1961.a üritasid Castro vaenlased alustada võitlust Castro reziimiga, kuid ebaõnnestunult. Am oli häbistatud. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakettte, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Rakettide paigaldamine sai aerofotodelt Am teatavaks Kennedy teavitas 22.okt 1962 kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, lisaks nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Moskva andis järele tunnustas kontrolljoont, likvideeris raketibaasid. Vastutasuks lubas USA, et ei
*lõppes sakslaste ränne läände Kuuba e. Kariibi Kuuba, USA, NSVL *revolusionääride tulek *USA ei ostnud enam suhkurt kriis 1962 riiki *raketibaasid likvideeriti *Paigutas kuubale omad *Kennedy kuulutas välja tuumaraketid kontrolljoone merel *Castro au jee Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia, VLO *Tsehhoslovakkia soov *ülestõus suruti veriselt maha riikide väed ehitada üles inimnäoline *õmberkorraldused tühistatti
läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal
kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959. Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat
Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv
- Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, lennukid, jms. Praha kevad - NSVL ja tema liitlased VLO-st lõpetasid partei juhtkonna katsed reformida sotsialismi Tsehhoslovakkias. - NSVL nägi reformides otsest ohtu kommunistlikule korrale. - Breznevi doktriin sotsialistlikel riikidel on õigus sekkuda teise sotsialistliku riigi asjadesse, kui sealne sündmuste käik seab ohtu sotsialistlike riikide ühenduse kui terviku. Kuuba kriis - Kui NSVL tahtis rakette Kuubale toimetada, siis USA blokeeris Kuuba - Arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis - Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailma sõja vahetu puhkemisega - Üliriigid tekitasid pingekolde, kus tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida Berliini kriis - NSVL kartis, et SDV olemasolu sattub ohtu, kui idaberliinlased põgenevad läände Korea sõda - Ameerika väed sekkusid Korea sõtta, et takistada kommunistlikul Põhja- Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea
● Piiratud turumajanduse elemendid- erapoed 10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel. a) külma sõja kriiside olemus; ● palju väikeseid konflikte, mis ei puhkenud suurteks sõdadeks ● NSVL ja USA toetasid majanudslikult ja sõjaliselt, kuid ise füüsiliselt osa ei võtnud b) oskad nimetada mõnda kriisi; ● Afganistani sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus c) Kuuba kriisi olemus; ● 1962.oktoober ● Kuuba, NSVL, USA ● NSVL tahtis rajada tuumaraketibaase Kuubale d) kuidas lahendati Kuuba kriis? ● NSVL lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. ● USA allkirjastas lepingu milles lubas Kuubat enam mitte kunagi rünnata ● hävitati tuumarelvad 11. USA president Ronald Reagan. a) Ronald Reagan inimesena; ● USA president 1981-89 ● parempoolsete vaadetega ● kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat kuni Donald Trumpini
kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). Samal ajal aga surus ta veriselt maha Ungari ülestõusu 1956. a. ning paigutas Kuubale Nõukogude tuumaraketid, tekitades sellega 1962. a. oktoobris olukorra, kus umbes nädala jooksul seisis maailm tuumasõja veerel. SURM: 1964. a. oktoobris kukutasid vandenõulased eesotsas Leonid Brežneviga Hruštšovi võimult. Erandlik oli aga see, et Hruštšovi ei tapetud, vaid saadeti pensionile. Oma elu viimased aastad elas ta tagasitõmbunult oma Moskva korteris või Moskva-lähedases riiklikus suvilas BREŽNEV Nimi: Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982)
NL ja USA tähtsus 5.Kuuba Castro võimule Castro kuulutas välja, et Kuubas toimub sotsialistlik Raketibaasid likvideeriti, sõda kriis tulek, diktatuuri revolutsioon, verivaenlase rolli asetati USA. Castro hoiti ära tänu USA valitsuse kehtestamine, vastased üritasid alustada võitlust, kindlameelsusele, teadmine, et pahempoolsed ebaõnnestus.Hruštšov paigaldas Kuubale raketid, planeedi saatus ripub ümberkorraldused mis võinuks hävitada suurema osa USA-st, maailm juuksekarva otsas kainestas seisis tuumasõja lävel. kogu maailma. 6.Praha Tšehhosolovakiat hakati muutma Taastati sõnavabadus, plaanimajandus Ülestõus suruti kevad demokraatlikuks riigiks. vahetati turumajanduse vastu
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
otsusekindlust. Fultoni kõnes kasutas esmakordselt väljendit ,,raudne eesriie". Stalin Nõukogude Liidu riigi ja parteijuht. Stalini algatusel sõlmiti MRP, mida võib lugeda IIMS alguseks. Seega võib väita, et Stalin oli üks Teise maailmasõja vallapäästjatest. Karmal Afganistani president. Oli NSVL-le väga ustav. Castro Kuuba riigijuht. Tuli revolutsioonilisel teel võimule ning peale seda suhted halvenesid USAga. NSVL viis oma pommitajad Kuubale.Reaalne tuumasõja oht. Lõpuks teatas NSVL et võtab raketid ära ning USA tühistas Kuuba blokeerimise. Kennedy USA president. Mõrvati Dallases. Demokraat. Valitses Kuuba kriisi ajal. Kehtestas Kuubale mereblokaadi, sundimaks NSVL ja Kuubat rakette ära viima. Nixon esimene USA president, kes tagasi astus. Nixoni doktriin USA välispoliitilise taktika muutumine, mis oli ajendatud ebaedust Vietnami sõjas.
lõpuks lihtsalt ÜRO Hiina sõjatanner, kusjuures vastased olid tasavägised. 1953a. tehti vaherahu, kuid rahulepingut pole tänaseni sõlmitud. Kuuba kriis 1. jaanuaril 1959 võitis Kuubas rahvarevolutsioon, mida juhtis Fidel Castro. Kuubal hakati ehitama sotsialismi. Ettevõtted natsionaliseeriti, aga s.h. ka mitmed USA kapitalistide ettevõtted. USA saatis 1961 Kuuba vastu pagulasüksused, mis aga purustati. Kuuba pöördus abipalvega NSVL poole, kes hakkas 1962 paigutama Kuubale oma keskmaarakette. Selle peale teatas Kennedy, et kui NSVL oma rakette Kuubalt ei korista, USA ründab. NSVL andis Kolmanda maailmasõja puhkemise hirmus järele ning kõrvaldas raketid. Vietnami sõda Vietnam jagunes sarnaselt Koreaga: sotsialistlik Põhja-Vietnam ja USA mõjualune Lõuna- Vietnam. Paraku oli ka Lõuna-Vietnam küllaltki ebademokraatlik. 1957 algas seal partisanisõda, mille selja taga seisid nii Põhja-Vietnam, Hiina kui ka Moskva. Punapartisane nimetati vietkongideks
Lõppliku lahenudst pole aga konflik leidnud tänaseni. Kuuba kriis Kuubaga on seotud üks 20. saj teravamaid kriise suhetes NSVL ja USA vahel. 1959a kukutasid pahempoolsed partisaanid Fidel Castro juhtimisel kuubal senise USA meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas pegi saama NSVL abi ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emingrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusplokaadi. See tõukas Castro veel enam NSVL mõju alla. Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeaga keskmaa raketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani. Arenes üliterav rahvusvaheline sõjalispoliitiline kriis. Tuntud kui Kuuba ehk Kariibi kriis. Võis tekkida 3MS, siiski jõuti viimasel hetkel kompromissini. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära. USA andis lubaduse, et ei ründa Kuubat, ega püüa jõga kukutada sealset Castro
Ta kavandas ka parteisisest reformi muuta kõrgemad partei ametikohad ajaliseks. Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga. 1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika Hrutovi võimuloleku aeg on Külma Sõja stabiliseerumise aeg. 1956 Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hrutov osales ÜRO Peassamblee istungil. kariibi kriis NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin. Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite. 1959 visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum. 1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin.
Sai avalikuks, et ameeriklased olid juba tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960. aasta jooksul läksid Hiina ja NSV Liit lõplikult tülli. Mao Zedong ei pidanud Hrustsovi enda ja Staliniga võrdväärseks kommunismi juhiks maailmas. Aprillis 1961 kukkus läbi ameerklaste katse Fidel Castrot võimult tõrjuda (Sigade lahe operatsioon), mis viis Kuuba ja NSV Liidu suhete tihenemiseni. Detsembris kuulutas Castro end leninismi pooldajaks, oktoobris 1962 sattusid NSVL ja USA aga Kuubale nõukogude rakettide paigutamise tõttu sõja lävele (Kuuba kriis). Juunis 1961 kohtusid Hrustsov ja USA uus president Kennedy Wienis, Austrias. Augustis 1961 püstitati Berliini müür. Juunis 1963 seati sisse otseühendus (telefoni teel) USA presidendi ja NSV Liidu juhi vahel, eesmärgiga tulevikus vältida Kuuba kriisi taolisi konflikte. Samal ajal algas Prantsusmaa eemaldumine NATOst, president de Gaulle parandas suhteid NSV Liiduga.
Revolutsiooni verivaenlase rolli asetati USA, kes tõepoolest oli väga häiritud Nõukogude satelliitriigi tekkest oma lähinaabruses. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961. aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Ameerika oli häbistatud. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantüürile, asudes Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist.
Nikita Hruštšov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 – 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. – 28. oktoober, peale seda teatas Hruštšov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa,
lõppes ikka tulemusteta. Lähis-ida piirkonnas toimusid ka paljud konfliktid ja sõjad. Näiteks puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel, kus NSV Liit üritas saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA toetas aga Iisraeli. Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja. PILET 10 1. Kriis ja Jaapan 2. Bolsevike võimuletulek Venemaal kommunistid tulid Venemaal võimule relvastatud riigipöördega ajasid laiali Asutava Kogu
o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse o Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi
mõjuvõim *BERLIINI KRIIS Põhjused o NSVL soov saada tunnustus SDV o SDV soov peatada põgenike vool idast läände 19aug 1961 alustati Berliini müüri ehitamist Põgenikevool lakkas, lasti maha inimesi Kommunismivastastel uus argument kommunism nii jube et vaja müüriga eemaldada Müür külma sõja sümbol SDV ei tunnustatud Lääneriikide poolt *KUUBA KRIIS Põhjus saadi teada, et NSVL toimetab Kuubale keskmaarakette 22okt 1962 nõudis USA rakketide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja mereblokaadi karantiini USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga 28okt teatas NSVL et rakettide ülesseadmine peatatakse ja viiakse minema Tulemused: o USA lõpetas blokaadi o Kompromiss NSVL viis raketid Kuubalt ära ja USA ei ründa Kuubat o USA ja NSVL rahulolematud sõjaväe juhid järelandmiste
Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV Liit rõõmustas kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba lausa maailmarevolutsioon! USA oli sellest väga häiritud. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti
● Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted ● 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga ● Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem ● 1961.a. aprillis üritasid Kuuba pagulased kukutada Castro diktatuuri – Playa Gironis (Sigade lahes) sissetungijad purustati Otsene põhjus: ● 1962.a. saadi Washingtonis teada, et NSVLiit on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, millel on tuumalõhkepead ● 22.oktoobril 1962.a. nõudis USA rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi – karantiini ● USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga ● 28.oktoobril teatas NSVLiit, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale paigutatud raketid demonteeritakse ja viiakse ära ● Pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini
2.15. Kuuba (Kariibi) kriis: (1962) (Vt. ka õpik lk.84-85; 128-129) · 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud (maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine) viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. · Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust / liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. · 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F
lammutati paari aasta jooksul. 3.2. Kuuba kriis: 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale
ületamisel tapeti aastate jooksul sadu sakslasi, Kariibi ehk 1968 Kuuba, NSVL paigutas oma *NL viis oma raketid Kuuba kriis NSVL, USA tuumaraketid saarelt ära, Kuubale, et kaitsta * USA lubas, et ei võimule tulnud sekku Kuuba F.Castrot, kes siseasjadesse, s.t ei kehtestas Kuubal püüa võimult kommunistliku kukutada F. Castrot, diktatuuri, mida * USA viis oma
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini
Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted Majandusblokaad, o 1961.a üritasid USA poolt varustatud Castro vastased ta kukutada o (Sigade laht 15-20 aprill,USA toetatud Kuuba emigrandid (CIA), 1500-2000 meest, mõned lennukid, Häbistab USA, armeed ja kuubalasi( USA poolel võitlevaid) juhtis Che Guevara) . o 1962 suvel - NSVL toob Kuubale raketid. o oktoober 1962- Kennedy teatab, et USA blokeerib Kuuba (mereblokaad), o erakorraline UN julgeolekunõukogu kokkutulek, DEFCON 2. Kennedy tahab sõdida, o Salajased nõupidamised. o oktoober Hruštšovi kiri Kennedyle, o Hruštšovi ja Kennedy kohtumine. - Vastasseis lõppes 28.10.1962. o Kennedy ja U Thant jõudsid Hruštšoviga kokkuleppele,
suri tema noor naine, siirdus murest murtud mees kaugele Läände, kus veetis 2 aastat kauboina ,,Neljasilmne Teddy" ( ainus prillidega kauboi ) erines teistest selle poolest, et tal oli kaasas kast raamatuid ning see, mis teistele oli elu, oli temale ajutine harrastus. Rooseveltist sai hea ratsanik, kirglik jahimees ja innukas reisija. Hispaania-Ameerika sõja ajal oli T. Roosevelt värvanud Texases ,,tööta" jäänud seiklejatest ratsarügemendi, kes vallutas laeva, mis nad Kuubale viis. Hiljem sai tast mereväe alamriigisekretär. Aastail 1889-1890 oli ta New Yorgi osariigi kuberner, kellena viis läbi liberaalseid reforme. Tänu oma populaarsusele ja heale mainele isana ( 6 last kahest abielust ) sai temast 1901. a. Vabariikliku Partei esindajana asepresident.Väikest kasvu ja tüse Roosevelt oli tark, energiline ja ettevõtlik, aga ka ülimalt auahne. Tema kohta on öeldud: ,, Ta tahab olla igas pulmas peigmees ja matusel kadunuke".
Kes oli Che Guevara? Kuuba katsed revolutsiooni eksportida. Kuuba kriis 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim. USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid
hirmutas sõnavabadus Moskvat. Teiseks, arvati et kui lastakse Tsehhoslovakkial toimida nii, võib alata ahelreaktsioon, milles teised riigid alustavad sama tegevust. Kolmandaks, hõlmati ka teised nõukogude blokid, tänavatel ei olnud vaid NL'u tankid. 5. USA oli pigem rahu tagaja, nt: USA toetas Lääne-Berliini saates sinna toitu ja tagati julgeolek. NSV oli agressorirollis, nt: saatis Kuubale rakette. VII KAHEPOOLUSELINE MAAILM PT 37 PINGELÕDVESTUS Põhitekst 1. Et vältida edasisi konflikte ja lahkarvamusi nii majanduslikus(tooraine, mida tarnis NL) mõttes kui ka mujal, nt. Vietnami sõda. 2. NL suhete parandamine Lääneriikidega. NL paremad suhted Lääne- Saksamaaga. NL idalepingud Poolaga, tunnustader Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini neljapoolne kokkulepe., tunnustati
· Olukord Euroopas oli täielikult stabiliseerunud. Seda teravamaks muutus aga üliriikide vastasseis väljaspool Euroopat Kuuba kriis (Kariibi kriis) 1962 · 1959. a. Kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA- meelse diktaatori · uus valitsus hakkas peagi abi saama Nõukogude Liidult ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada · oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani · vastukäiguna blokeerisid Ühendriigid Kuuba, et takistada Nõukogude rakettide saarele toimetamist · arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis. Tundus, et iga hetk võivad Nõukogude laevad üritada blokaadist läbi murda või USA pommitajad asuvad raketibaase Kuubal hävitama. Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailmasõja vahetu puhkemise võimalusega
erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks.
erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks.
Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus NSVLi mainele väga halvasti, näidates, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba raketikriis (1962) 1955 aastal toimus Kuubal kommunistlik revolutsioon, mille tulemusena sai võimule Fidel Castro. USA vastas majandusembargoga, oli ju tegemist endise USA kolooniaga, samuti kardeti kommunismi levimist antud religioonis. Kriis tekkis 1962, kui Nõukogude liit paigaldas Kuubale tuumaraketid. Natuke enne seda oli USA teinud sama Kreekas ja Türgis. Tekkis oht, et puhkeb tuumasõda, kuna USA laevastik ei lubanud Nõukogude liidu omal Kariibi merelt lahkuda. Siiski suudeti raketikriis rahulikult lahendada. USA tunnustas Castro võimu, Kuuba jäi kommunistlikuks. USA viib raketid Kreekast ja Türgist ning NSVL Kuubalt. Vietnami sõda (1959-1975) 1954 puhkes kodusõda demokraatliku Lõuna ja kommunistliku Põhja vahel. Nõukogude liidu osalus jäi kogu konflikti vältel
monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides. 12. Kuuba kriis 1962. (eel - ja järellugu) 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim. USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president John F.
mail aastal 1498 jõuti Indiasse. Nad ostsid soodsalt vürtse ja kalliskive. Portugallased rajasid India ookeani oma tugipunkte ning hakkasid tegelema mererööviga. · Christoph Kolumbus lootis üle Atlandi ookeani purjetada Indiasse ja Hiinasse, sest teadis, et maakera on ümmargune. Hispaania kuningas ja kuninganna rahalisel toetusel varustati kolm väikest, kuid kiiret laeva: Santa Maria, Pinta ja Niña. 1492. aasta sügisel asuti Hispaaniast teele. Jõuti San Salvadorile, Kuubale ja Haiti saartele. Seal sõitis Santa Maria põhja. Kolumbus tegi veel pärast seda kolm merereisi, jõudes Kesk Ameerikani ja Lõuna Ameerikani. Elu lõpuni uskus ta, et oli jõudnud Aasiasse. Ameerika põliselanikke hakkas ta kutsuma indiaanlasteks (India elanikkude järgi). · Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud manner on tegelikult Ameerika. Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks.
Lisaks : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.htm Kuuba kriis: 1959 - võimule tuli Fidel Castro Otsiti liitlasi - Nõukogude Liidule lähenemine (NL huvi: sotsiaalsete ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba huvi: sõjaline ja majanduslik abi) Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur 1962. Tõi NSV Liit Kuubale raketid (sihtmärgiks USA) USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi 1962 oktoobri lõpus oli eriti terav vastasseis USA ja NSV Liidu vahel Kompromiss Moskva teatas 28.okt, et toob Kuubalt raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ja nõustus Castro võimulejäämisega, (USA ja NSV Liidu vahel loodi ''kuum liin'' - telefoniliin riigipeade suhtluseks) 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
