Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kuuba kriis" - 358 õppematerjali

kuuba kriis – - Kui NSVL tahtis rakette Kuubale toimetada, siis USA blokeeris Kuuba - Arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis - Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailma sõja vahetu puhkemisega - Üliriigid tekitasid pingekolde, kus tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida
thumbnail
2
doc

Külm sõda,kriisid

oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) ­ rahvusvahelised suhted olid terav...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raudse eesriide taga

Külma sõja peamiseks tandriks teaduses oli kosmonautika. Mõlemad üliriigid tegid katseid saata mehitatud kosmoselaevu kosmosesse. Esimesena õnnestus see Nõukogude Liidul. Esimese inimesena käis kosmoses 1961. aastal Juri Gagarin, kes pärast reisi kogus tohutu menu. Samas puudutas Kuu pinda esimese inimesena ameeriklane Neil Armstrong 1969. aastal. Teise maailmasõja järgne suurim ohuolukord oli Kuuba kriis 1960. aastate alguses, kui peaaegu oleks puhkenud kolmas maailmasõda. Kuubas tuli võimule sotsialistlik Fidel Castro. See tähendas, et Nõukogude Liidul oli tugipunkt otse USA rannikul. USA üritas pidada võitlust Castro reziimiga, aga ebaõnnestus. Sellest sai innustust Hrustsov, kes paigaldas tuumaraketid Kuubale suunaga USA poole. Õnneks lahenes olukord rahumeelselt ja tuumasõda suudeti ära hoida. Olukord ei olnud pingeline mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis (1959-1962)- Kahe üliriigi ­USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teise maailmasõja järgsed kriisid

Kriis aeg What-what? tulemused Berliini 194849 NSVL ei lasknud lääneriikidel kasutada maismaateed. Lääneriigid avasid õhuteed. 1949>SLV(liit) blokaad >SDV(kedokraatlik) Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai sõda muuta Korea kommunistlikuks. USAlt toetust. Suessi 1956 Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Egiptus sai kanali. P...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA ­ kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA ­ 1960- 1973 WILSON ­ Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT ­ väljumine ülemaailmsest maj. kriisist . TRUMAN ­ Marshalli plaan KENNEDY ­ Kuuba kriis NIXON ­ Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN ­ Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat....

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi

Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV...

Ajalugu
296 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin ­ Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan ­ kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad ­ seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine ­ Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

a)BKuuba kriis (1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist....

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja...

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külm...

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nõukogude poliitika Idabloki maades

Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias ­ Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 ­ Kuuba Rahvademokraatiamaad ­ esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad ­ 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus ­ võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina...

Ajalugu
157 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kriisid

gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis : Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) In...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said selle...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõda

Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt. Nikita Hrustsov oli Nõukogude Liidu juht. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta. Idablokk lagunes 1980.aastate lõpul ning1990...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hruštšovi aeg

1960. aastasse jääb ka USA külastamine. Hrustsov on ÜROs esinenud rohkem kui ühel korral. Sinna jääb ka kingaga tagumise lugu. Üks Filipiinide delegaat tõstatas üles kolonialismi küsimuse ning ütles otse välja, et NL on haaranud kolmanda maailma riigid enda alla. Hrustsov võttis oma mokassiinkinga jalast ning tagus sellega vastu lauda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis . Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga). Stalinil oli põhimõte, et mida edukamalt kulgeb NSV Liidus sotsialismi ehitamine, seda enam teravneb klassivõitlus. See põhimõte andis kogu aeg võimaluse vaenlasi otsida ja leida ning kogu rahvast hirmu all hoida. Nõukogude inimene pidi kogu aeg meeles hoidma, et vaenlane ei maga ­ hirm oli kogu aeg sees...

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

president. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953­ 1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis . John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. 1939. aasta 22.­24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. Välispoliitika...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja kriisid

Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit ­ kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistlikku maailma. 11. Kuuba kriis 1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub, et NSV Liit on Kuubale paigutanud tuumaraketid ­ sihikul kogu USA idarannik ja keskosa (laskeulatus 2000 miili). Seepeale blokeeriti Kuuba meritsi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga...

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärast Teist maailma Sõda...

Ta uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ja muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale sai inimõiguslaste liikumine palju pooldajaid aga teda vihkasid rassistid. Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman ­ Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse. Kennedy ­ oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis , ta mõrvati 1963. aastal. Nixon ­ Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan ­ Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika ­ kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses...

Ajalugu
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun