2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%,
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara
1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt:
KUUBA Kerte Einula & Sofja Ümarik Geograafia Kuuba on riik LadinaAmeerikas. Hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. Ajalugu 27. oktoobril 1492 aastal avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. Kuubasse toodi palju orje, tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Faktid Pealinn Havanna Pindala 110 860 km2 Riigikeel hispaania Rahvaarv 11 263 400 (2003) Rahvastiku tihedus 101,6 km2kohta Ajavöönd (maailmaaeg) 5 President Raúl Castro LIPP/VAPP Muusika Kuubas on peale suhkru ja tubaka väga tähtsad
.................................................................................. 6 Veekogude reostus.............................................................................................................. 6 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 2 Kuuba iseloomustus Kuuba asub Põhja-Ameerikas ning suurema osa Kuuba territooriumist moodustab Kuuba saar, pindalaga 105 006 km2. Kuuba asub ekvaatorist umbes 2500 km ja Greenwichi meridiaanist umbes 8000 km kaugusel. Riigi äärmuspunktid on põhjas 23° 7' 54"N ja 82° 21' 51"W; lõunas 19° 55' 0"N ja 77° 22' 0"W; idas 20° 20' 48"N ja 74° 29' 44"W; läänes 22° 20' 44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti, idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko. Kuuba on ümbritsetud meredega,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö
KUUBA Kerttu Onk 11.klass Üldandmed Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pindala: 110 860 km² Rahvaarv: 11 239 000 (2009. aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico
The state system of Cuba Timmo Kuuskla Introduction Socialist republic New constitution 1992 Communist Party "leading force of society and of the state" The first secretary President of Cuba Raul Castro Government February 24, 2008 Lot of duties Elected by National Assembly of People's Power For five years The National Assembly of People's Power Legislative parliament of the Republic of Cuba Supreme body of State power 614, 31 Council ministers For 5 years Twice a year Recent 20 january 2008 The Supreme Court of Cuba Highest judicial branch of government controlls provincial courts Thank you for listening!
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad
Kuub a Andreas Org Taavi Meltsas Asukoht Muusikale iseloomulikud jooned • Tugevalt mõjutatud Hispaania ja Aafrika muusikast. • Kasutatakse palju löökpille Tantsud: Cha cha cha • Kuuba muusika ja tantsud on tugevalt mõjutatud Hispaania ja Aafrika muusika • tantsitakse tavaliselt Kuuba muusika, Ladina pop või rock muusika järgi. http://www.youtube.com/w atch?v=ynVt48bAS_o Mambo Mambo on 1930.-40. aastatel välja kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Hiljem arenes sellest välja veidi lihtsam cha cha. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT.....................................
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis
Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista
KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history
· 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks välja nägema nagu armunud. · samme loetakse ,,kiire, kiire, aeglane". TSA-TSA-TSA · Tsa-tsa-tsa on tants, mis kujunes välja rumbast ja mambost. · Nimetus imiteerib sammude sahinat tantsupõrandal. · 1950. aastatel tsa- tsa- tsa oli väga populaarne tants. SALSA · Salsa on tants, mis koondab endas hulganisti erinevaid Ladina-Ameerika rütme ja tantsuvõtteid. · Kuuba juurtega tants kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis ühes vaestekvartalis. SALSA TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus · tantsitakse nii soolo - kui ka paaristantsuna. · Saateansambli kõige iseloomulikumad pillid on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika löökpillid, kuid võivad esineda ka kitarr, trompet ja klaver. PASA DOBLE · Paso doble on emotsionaalselt pingeline tants, mis kujunes välja Kuubal. 3/4 taktimõõduga tants
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km².
Venemaa 56245 Turistide asumine kuubal. (Punane-rohkem kui 1 500 000, hele kollane-vähem kui 50 000.) Turismimagnetid 1. Morro lossi kindlus Legendaarne Castillo de El Morro on üks ilus koht Santiago de Cuba Kariibi linnas. "Morro" hispaania keeles tähendab kivi. 2. Vinales org Kõige muljetavaldav osa Pinar del Rio provintsist Vinales org asub umbes 200 km läände Havana linnast. Vuelta Abajo piirkond on tuntud kasvatamiseks kvaliteetset tubakat, seda Kuuba tubakat peetakse maailma parimaks. Vaatamata rohkete turistide külastusele on maastik siiski loomulik. 3. Sugar Mills org Valle de los Ingenios (Valley of Sugar Mills) asub linnas nimega Trinidad Lõuna-ja Kesk- Kuubas. See hõlmab 104 miil maad kuhu kuulub ka kolm orgu: San Luis, Santa Rosa ja Meyer, piirkonnas, kus algas erakorraline areng Kuuba suhkrutööstuses 18. sajandil. Selles orus on endiselt varemetes arvukad suhkrutööstuseid. 4. Cayo Coco rand
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva
sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus).
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3. Mis on Kuuba rahaühik?- peeso ja konverteeritava peeso 4. Keda käib Kuubas igal aastal 2,5 miljonit?- Välisturistid. 5
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette
tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär. Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda. Kuuba kriis 1962 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Oktoobris seati need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22
1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja
majanduslikku abi nendele Lähis-Ida riikidele, mida ähvardab kommunistlik riik. Alates sellest tihenesid suhted USA ja Iisraeli vahel. Need on tänaseni tugevad. Kuuba kriis - 1. jaan 1959 tulid Kuubas võimule kommunistid. Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse, et pommitus(?) lennukid on Kuubale toodud. 22. okt 1962 kui USA president Kennedy teatab, et maailm seisab III MS lävel ja USA on valmis sekkuma Kuuba asjadesse, samal päeval seatakse Kuubale karantiin, USA piirab laevadega Kuuba ümber, et ei saaks sõjatehnikat tuua. Algavad läbirääkimised Hrustsovi ja Kennedy vahel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3
Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega. Kavandas kaks nurjunud riigipöör dekatset Fulgencio Batista parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja) Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista.
tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud. * 1961 kui kriis jõudis haripunkti, seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud.
tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis, et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks. Kennedy nõuandjad veensid teda, et Fidel Castro oli ebapopulaarne juht ning et kui invasioon algab, kuuba inimesed toetavad kohesele CIA-d. 14. aprillil 1961 hakkasid B-26 lennukid pommitama Kuuba lennuvälju. Pärast rünnakuid oli Kuubal vaid kaheksa lennukit ning seitse pilooti. Kaks päeva hiljem viis kaupmeeste laeva 1400 kuuba pagendatuga saabus Bay of Pigsi. Rünnak oli täielik läbi kukkumine. Kaks laeva uppusid, kaks lennukit, mis üritasid õhus katet teha tulistati samuti alla. 72 tunni jooksul olid kõik sissetungivad väed tapetud, haavatud või alla andnud. 1962
Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidus välja majandusreformide programmi perestroika. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Perestroika käigus avalikustati riigi tegelik seisund ja suurenes rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes, milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. (ibid) Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902. aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu traditsioonilisest ja käsumajandusest: majandus oli Kuuba ja USA riikliku kontrolli all, samas baseerus majandus enamjaolt vaid naturaalmajandusele. 1940. aastal kehtestas riiki valitsema asunud diktaator Fulgencio Batista Kuubas käsu- ja plaanimajanduse, mille järgi toimis riigi majandus väga ebaühtlaselt: kogu rõhk suunati suhkru tootmisele ning selle müügile välisriikidesse
Eesti arengutaseme võrdlemine Malta ja Kuubaga. 1. Joonis 1. Järeldus: Eesti, Malta ja Kuuba inimarengu indeks aastal 2006, sellel joonisel näitab ,et Maltal on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem. Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Lääne propaganda kahepooluseline. kandumist Idasse. Kuub 1962 USA (president NSV Liit paigutas 1) USA tunnustas Fidel Castro Kennedy) vs NSVL Kuubale maamaa võimu Kuubal, sõlmimata selle a kriis (Hrustsov) ja tüüpi riigiga mingisuguseid leppeid; Kuuba (Castro) keskmaaraketid 2) NSV Liit viis oma raketid ning ohustas Kuubalt ära; USA tõi oma raketid sellega USAd ära Türgist; 3) ,,Kuum liin" telefoniühendus Was.ja Moskva vahel.
Berliin kui kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. · Berliini müür 13. Aug 1961. Hrustsovi käsul rajasid NSVL sõjaväelased põhimõtteliselt ühe ööga Lääne-Berliini tihedalt sulgeva Berliini müüri, et idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma.
revolutsioonis. 1953. aastal läks ta Guatemaalasse, kus liitus presidendi Jacobo Arbenzi pooldajatega, et viia läbi sotsiaalne revolutsioon. Sel ajal sai ta ka oma hüüdnime, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu hüüdsõnaga che. Kui LKA Arbenzi 1954. aastal võimult kõrvaldas, järeldas Guevara, et USA on alati progressiivsete vasakpoolsete vastu. Ta lahkus Mehhikosse, kus kohtus kuubalastest vendade Fidel ja Raúl Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Fulgencio Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. Kui Castro väed olid 2. jaanuaril 1959 vallutanud Havanna, sai Guevara Kuuba kodanikuks ning töötas põllumajandus- ja agraarreformiosakonnas. Need edukalt peetud lahingud aitasid kommunistidel saareriigis võidule tulla ja tegid Guevara maailmakuulsaks. Hiljem oli ta Kuuba Riigipanga president 19591961 ja tööstusminister 19611965. Pärast
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
