Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuu" - 501 õppematerjali

Kuu

Kasutaja: Kuu

Faile: 0
thumbnail
2
docx

Astronoomia küsimused ja vastused

Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei ole liigaasta. (1900 jagub 4ga, aga 19 mitte, seega pole liigaasta) 16. Koperniku avastused? Heliotsentriline süsteem, planeedid õiges järjekorras (6), selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Päikeseenergia

Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
176 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat: Planeetide kaaslased

3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keelsed kuude nimed, aastaajad

Monate - kuud Der Januar ­ jaanuar Der Februar ­ veebruar Der März ­ märts Der April ­ aprill Der Mai ­ mai Der Juni ­ juuni Der Juli ­ juuli Der August ­ august Der September ­ september Der Oktober ­ oktoober Der November ­ november Der Dezember ­ detsember Jahreszeiten - aastaajad Der Frühling ­ kevad Der Sommer ­ suvi Der Herbst ­ sügis Der Winter ­ talv ...

Saksa keel
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte Suurest Paugust

Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust Hubble'i seadus, universumi mikrolainetausta spektrit, tähtede vanuse piiri umbes 13 miljardi aasta juures ja keemiliste elementide ja nende isotoopide levikut kosmoses. Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9. klassi füüsika kontrolltöö

Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht ­ kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri. Planeet ­ valgust peegeldav kerakujuline keha, tiirleb alati mõne tähe ümber, keha keskmine temperatuur on madal. Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist. Kuu ­ planeedi ümber tiirlev looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kahel esimesel planeedil. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Asteroid ­ tahke ümber päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet. Meteoor ­ tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

9. klass füüsika KT - astronoomia

Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil ­ Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Suurim kuu on Jupiteril. Kokku on Päikesesüsteemis üle 100 kuu. Asteroid Tahke ümber Päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha. Tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Mõndasi suuremaid asteroidi moodi kehi nim väikeplaneetideks. Pluuto kuulub 2006. aastast alates väikeplaneetide nimekirja. Komeet Tahkest ja gaasilisest ainest koosnev keha. Liikumistrajektoor ulatub Päikesesüsteemist väljapoole, kuid on ovaalse kujuga. Aeg-ajalt satub Päikese lähedusse....

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Maa-rühma planeedid

· tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · päikesesüsteemi tumedaim planeet · kollast või tumehalli värvi · Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga · laamtektoonika puudub · atmosfäär praktiliselt puudub · keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal · atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav ­ taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus ­ töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud ­ neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist ­ kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks ­ 12 sodiaagi tähtkujuks. Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Päikesesüsteemid referaat

Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond. Need vööndid esinevad mõlemal poole ekvaatorit. Maa ainukeseks looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Tegelikult ei tohiks teiste planeetide looduslikke kaaslasi kuudeks kutsuda, ent paljuaastane tava on selleks liiga tugevalt juurdunud. Ometi on olemas ainult üks Kuu ja see on meie oma. Kuu läbimõõt moodustab Maa omast veidi üle neljandiku ( 3474 kilomeetrit). Ta tundub meile oma mõõtude poolest küll Maast tublisti väiksemana, kuid looduslike satelliitide seas on ta pigem suur. 2.4. Marss...

Astronoomia ja astroloogia
6 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Valgus

Valgus Andre Saareli Kaarel Krutob MM-14 Mis on valgus? • Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast  ...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Planeet Saturn

ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel....

Astronoomia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristsõna

U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem kui osana Galaktikast

Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning...

Füüsika
79 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

14 2 Sissejuhatus See uurimustöö päikesesüsteemist ja seal olevates planeetidest. Päirkesesüsteemi planeedid on päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa rühma planeetide ja hiigelplaneetide vahel. Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside, komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni 3 PÄIKESESÜSTEEM PÄIKE Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku...

Füüsika
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahanduse alused kodutöö. Lahendused ülesannetele.

2. Kevadeti on Juku pea täis suurepäraseid äriideesid ning seetõttu otsustas ta alustada oma äriga. Probleem on aga selles, et Jukul on kevade hakul kõigest 1000 eurot, mille ta just äsja pani Ilmapanga kontole, et see teeniks liitintressi 13,3% aastas pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul. Äri alustamiseks soodsaim hetk saabub 6 kuu pärast ning selleks oleks vaja 2000 eurot. Juku mõtles, et võtab 1000 euro ulatuses laenu ning käis selleks läbi mitu panka ja investeerimis-firmat. Soodsaima pakkumise sai ta Kullerkupu Investeeringute Ühingult, kes tahavad arvutada pidevat intressi 13,2% aastas. a) Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000- eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt...

Rahanduse alused
704 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astronoomia

2 12.Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga...

Füüsika
135 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jube Õhtu

Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Padjapoe „Kodu kauniks“ äriplaan

Transport 1000 Kokku tulud 109125 Kokku kulud 70824 Kasum 38301 Patjade ostuhind: Patjade müügihind: Südamega padjad 50 Südamega padjad 70 Pärlitega padjad 70 Pärlitega padjad 90 Tikandiga padjad 100 Tikandiga padjad 135 1. kuu realiseerimine Südamega padjad 10 tk 700 Pärlitega padjad 15 tk 1350 Tikadiga padjad 5 tk 675 Päevane realiseerimine 2725 Kuu realiseerimine*25p 68125 2. kuu realiseerimine Tulud Kulud Südamega padjad 20 tk 1400 Rent 1250 Pärlitega padjad 25 tk 2250 Veekulu 400...

Majandus
145 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimese maailmasõja puhkemise põhjused

Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid ja mis olid nende tugevusteks? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal+ Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? 12...

Ajalugu
353 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun