Valgus Andre Saareli Kaarel Krutob MM-14 Mis on valgus? • Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...................................
kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö sulakivimid murravad läbi Maakore nõrgemate kohtade ja nii tekivad vulkaanid. Vulkaanid lõpetavad oma tegevuse, kui sulakivim otsa saab. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörlem ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud osades on talv.Maal on üks kuu, mis tiirleb keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel. Kuu Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge. Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule. Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid
On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Praeguseks on Europal avastatud kaheksa suurt kraatrit läbimõõduga ligikaudu 20 kilomeetrit. Kraatrit ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged
.......................................................................10 4. MAA..................................................................................................................................... 11 4.1 Maa omadused................................................................................................................ 11 4.2 Maa ehitus.......................................................................................................................11 4.3 Kuu..................................................................................................................................12 5. MARSS................................................................................................................................. 14 5.1 Marsi omadused..............................................................................................................14 5.2 Marsi pinnas........................................................................
..........................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat....................................
Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue 8 osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päikesetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata
Füüsika, vastatud on järgmistele küsimustele: Millistel planeetidel ei esine aastaaegu? Põhjenda; Miks ei toimu kuu- ja päikesevarjutust iga 30 päeva pärast?; Mille eest kaitsevad Maad atmosfäär ja magnetväli?; Milles seisneb kasvuhooneefekt ja kuidas see mõjutab planeedi pinnase temperatuuri?
Kuressaare Gümnaasium 8.A klass Kontserdipäevik Töö omanik: Mari Maasikas Detsember 2015
1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega
inimesed jne). Tähtkujusid on vaja, et tähistaevas orienteeruda. Maa tiirlemisel ümber Päikese näib Päike liikuvat tähistaeva suhtes. Tähtkujud, mida Päike näib aasta jooksul läbivat, moodustavad zodiaadivöö (loomaringi). Kuna zodiaagivöös asub 12 tähtkuju ja aastas on 12 kuud, siis saabki öelda, et igas kuus „asub“ Päike erinevas tähtkujus. Tähtkuju vahetus toimub sujuvalt iga kuu 20. kuupäeva paiku. 6. Millal (ajaliselt) paistab taevas: 1)noorkuu, 2)täiskuu? – 1) Noorkuu ehk kuu loomine – Kuu asub Maa ja Päikese vahel, on valgustamata poolega Maa poole ja „paistab“ kogu päeva koos Päikesega. 2) Täiskuu – Kuu paistab Päikesest vastaspool (Maa taga) ja on täiesti valgustatud. Täiskuu paistab kogu öö. Kuu loomisest on möödas kaks nädalat. 7. Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused
obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.
Palliatiivne ravi Palliatiivset ravi tuleneb ladina keelsest sõnast pallio, mille tähenduseks on kaitse, kaitsmine, käsitledes haiget kui tervikut. Eestikeeles puudub konkreetne vastse aga see on kombineeritud kokku toetavast ja leevendavast ravist. Antud ravi keskendub pikaajalise, kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Palliatiivne ravi koosneb neljast komponendist. Esimeseks komponendiks on füüsiliste kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis
Tähtkujusid, mida Päike aasta jooksul läbib, nimetatakse sodiaagi ehk loomavööks. Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi. Kui Maa tiirlemine ümber Päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomilise aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda. Kuu liigub sarnaselt Päikesega läänest itta, kuid tunduvalt kiiremini. See on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal tähekuu jooksul (27,3 ööp.). Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et Maa poole jääb ikka üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole
Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond. Need vööndid esinevad mõlemal poole ekvaatorit. Maa ainukeseks looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Tegelikult ei tohiks teiste planeetide looduslikke kaaslasi kuudeks kutsuda, ent paljuaastane tava on selleks liiga tugevalt juurdunud. Ometi on olemas ainult üks Kuu ja see on meie oma. Kuu läbimõõt moodustab Maa omast veidi üle neljandiku ( 3474 kilomeetrit). Ta tundub meile oma mõõtude poolest küll Maast tublisti väiksemana, kuid looduslike satelliitide seas on ta pigem suur. 2.4. Marss
Taeva jägiline iidsetel aegadel: tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 sodiaagi tähtkujuks. Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega
I N 2 1. U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA
.......... 14 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest see huvitab mind kõige enam ning on ka eluliselt väga vajalik teema. 3 Rasedus Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Kuidas kindlaks teha, et oled rase ? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Sa võid isegi tunda, et oled rase. Oma rasedusele võid saada kinnitust uriini analüüsides. Võid seda teha ise, ostes testi apteegist
365 ööpäeva, 5 h, 48 min, 46 sek 14. Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei ole liigaasta. (1900 jagub 4ga, aga 19 mitte, seega pole liigaasta) 16. Koperniku avastused? Heliotsentriline süsteem, planeedid õiges järjekorras (6), selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja
Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja
talle õigusaktides ette nähtud summas päevaraha. Lisaks ostis reeder kingituse äripartnerile maksumusega 130 eurot, reisijate kostitamiseks kohvi ja küpsiseid 1025 euro eest ning ruumide kaunistamiseks poti- ja lõikelilli maksumuses 250 eurot. Vahimadrusele kingiti 5. aastase tööjuubeli puhuks käekell maksumusega 320 eurot ja lillekimp väärtuses 25 eurot ning madrusele 10. aastase tööjuubeli puhul nutikäekell maksumusega 250 eurot ja lillepott väärtuses 25 eurot. Kuu lõpus selgus, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puudu või ei ole need korrektsed. Sõiduautosse, mida reeder kasutab mandril viibides ka erasõitudeks, osteti kütust 90 euro eest. AS "Laevad Õige Lipu All" arvestas kõik kulud ja maksukohustised kuu lõpus ning esitas deklaratsioonid maksuhaldurile ning tasus samal päeval ka maksukohustise. Arvuta AS "Laevad Õige Lipu All" olemasolevate andmete alusel kuu rahaline väljaminek ja maksukohustised maksude lõikes.
· tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · päikesesüsteemi tumedaim planeet · kollast või tumehalli värvi · Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga · laamtektoonika puudub · atmosfäär praktiliselt puudub · keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal · atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline
........5 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................9 PROBLEEMSITUATSIOON 2 1. Dementsus Alzheimeri tõvest 78-aastane Alzheimeri tõvega naine toodi haiglasse kuna kodus toimus kiire seisundi halvenemine. Alzheimeri tõbi diagnoositi 4 aastat tagasi ning seni oli naine tütre perekonnaga koos elades suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks.
Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad. Kaugeim planeet pluuto ei kuulu kumbagi rühma. Käsitleme teda koos Päikesesüsteemi väikekehadega. Merkuur Päikesele lähima planeedi pind on sarnane meie kuu pinnaga. Selle pind on kaetu kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Atmosfääri merkuuril ei ole.Merkuuril krestab päev 3 meie kuud ja öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi, öösel langeb Pildil on Merkuur. temperatuurinäit 200 kraadi alla nulli. 3 Veenus
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos)
2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). · Diabeet suurendab oluliselt kardiovaskulaarhaiguste(müokardiinfarkt, arteriaalne hüpertensioon, ateroskleroos) tekke riski. Oluline ravi
nous écrivons nous attendons nous voulons vous écrivez vous attendez vous voulez ils écrivent ils attendent ils veulent välja minema - partir maksma - payer je pars je paye tu pars tu payes il part il paye nous partons nous payons vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma ajaleht - le journal puhkus - les vacances(alati mitmus) lapsehoidja - au pair h4 (antonüümid) non ei - oui/si jah finir lõpp - commencer algus déja juba - tojours alles se coucher magama - se lever ärkama au revoir head aega - bonjour tere froid külm - chaud soe tard hilja - tot varakult en semaine nädal(al)- le week-end nädalavahetusel dernier viimane - premier viimane
· Pilvevöödid, tumedamad laigud · 9 kitsast rõngast · Suuri kaaslasi 5 · Pöörleb Päikese tiirlemisele vastassuunas 7.NEPTUUN · Mõõtmetelt lähedane Uraanile · Välimus sarnane Uraanile · 2 kaaslast · Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi 8.PLUUTO · Sarnaneb oma suuruse ja orbiidi poolest asteroidide/komeetidega · Väike planeet 3.Miks Maal on aastaajad? 4.Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. On olemas kolme liiki päikesevarjutusi: osaline(Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud ), täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused:
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja
Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib ,,saba" vastassuunas Päikesele. Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. 54. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu. Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal.
kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil? · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud ka aastaajast. 8. Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 9
janutunne, rahutus, segasusseisund, paanika ja meelepetted. Kanepist loobumine... Keskmine marihuaanatarvitaja jätab selle narkootikumi tarvitamise maha, kui on veendunud, et selline elulaad ja toimed ei vasta tema ootustele. Tarvitaja pole veel narkomaan või marihuaanast füüsiliselt sõltuv kui tarvitab seda mitte rohkem kui kaks korda nädalas. Kanepisõltlane aga vajab uimastit iga päev. Raskused võivad tekkida suhetes sõpradega, kes keelitavad edasi tarvitama. Esimese paari kuu jooksul pärast kanepist loobumist võivad esineda vahelduvad peavalud, unetus, rahutus või apaatsus, meeleolu alanemine ja pahurus. Arst saab neid sümptoome leevendada, aitamaks selle narkootikumi tarvitamist täielikult maha jätta. Abiks on füüsiline treening tugevate kehaliste harjutuste abil. Kehalised harjutused on samuti kasulikud ajufunktsioonide üle valitsevate naudingumehhanismide normaalse tugevuse taastamiseks.
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus:
Joonis...................................................................................2 12.Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö Ühel trööstitud maal, elab üks kummaline rahavas, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aastaringselt üks lõputu november. Kas miljöö on realistlik või kujutluslik? Kuidas ümbrus tegelasi mõjutab ja vastupidi? Arvan, et realistlik, kuid veidi ülepakutud. Eks mida sombusem ja hallim on ilm, seda mornimad on ka inimesed. Ja mida mornim on inimene, seda sombusem tundub ka ilm. 4
tõuseb ja loojub erineva ajavahemiku jooksul. Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri. Planeet valgust peegeldav kerakujuline keha, tiirleb alati mõne tähe ümber, keha keskmine temperatuur on madal. Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist. Kuu planeedi ümber tiirlev looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kahel esimesel planeedil. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Asteroid tahke ümber päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet. Meteoor tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb
Kõigil meil on erinevad väärtushinngud ja kõik langetame erinevaid valikuid Mis ühele suur, see teisele väike, mis ühele kuu, ju see teisele päike.(Juhan Liiv) Kõigile meile on ette nähtud normid, mida me peaksime väärtustama. Aga igaüks meist leiab oma päikesekiire erinevast kohast, kuna me kõik oleme erinevad. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Missugused ideaalid, missuguse elufilosoofia me endale kujundame? Kas väärtustame eelkõige materiaalseid väärtusi või hoopis vaimseid? Ilmselt
FILMIANALÜÜS ,,Kõrvalnähud" (originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film, mille rezissööriks on Neil Burger. ,,Kõrvalnänud" on baseerub Alan Glynn'i romaanil "Tumedad väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et
MINIMAALSE TOIDUKORVI MAKSUMUS Pagaritooted 1) Pärnu PERE leib viilutatud 600 g 0.59 eurot, 1 kg 0.98 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 3,8 kg, kuu maksumus 3.72 eurot. 2) Euroleib sai viilutatud 220 g 0.26 eurot, 1 kg 1.18 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 3,8 kg, kuu maksumus 4.48 eurot. Kokkuvõte: Pagaritoodete kuu kogus kokku 7,6 kg, pagaritoodete kuu maksumus kokku 8.20 eurot. Suhkur 1) OPTIMA LINIJA suhkur 1 kg 1.18 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 1,5 kg, kuu maksumus 1.77 eurot. Piimatooted 1) Armas piim 2,5 % kile 1 l 0.50 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 4,6 l, kuu maksumus 2.30 eurot. 2) Armas keefir 2,5 % kile 1 l 0.56 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 2,3 l, kuu maksumus 1.29 eurot. 3) Armas jogurt virsikumaitseline / maasikamaitseline 1 l 0.70 eurot, Valga Maxima
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi..................................................................
Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu.
Esmane müügiplaan KUU 1 KUU 2 KUU 3 KUU 4 KUU 5 KUU 6 KUU 7 KUU 8 KUU 9 KUU 10 KUU 11 KUU 12 tk kuus Toode 1 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 2 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 3 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 4 Hind
Reserv 7-10 % 9248 Tegevuskulud 2 kuud 81796 Kokku 206644 9. Tegevuskulud Ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks on esimesel poolaastal ruumide renditasu teadlikult madal. Esimesel tegevuskuul tuleb tegelda palju enesereklaamimise ja müügitegevusega. Kahe kuu tegevuskulud välja toodud tabelis 5. Jaanuse puhkemaja äriplaan 9 Tabel 5 Tegevuskulud 1. kuu Tegevuskulud 2. kuu Kuluartikkel Maksumus Kuluartikkel Maksumus Ruumide rent 3000 Ruumide rent 3000 Laen 9205 Laen 9205 Töötajate palgad 20693 Töötajate palgad 20693 Reklaamikulud 2000 Reklaamikulud 1000 Toitlustus 5000 Toitlustus 7000
Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime- ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade vaheldumise olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Kuu liikumine, faasid ja varjutused Kuu tiireleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes viis kraadi kaldu. Sellest piisab, et muuta varjutuste pilt tunduvalt keerulisemaks. Kuu liikumist tähelepanelikult jälgides näeme kõigepealt, et kuu ei püsi tähistaeva taustal paigal. Ta liigub läänest itta sarnaselt päikesega, kuid tunduvalt kiiremini, kiirusega umbes pool kraadi tunnis. See näiv liikumine tuleb kuu tiirlemisest ümber maa vastupäeva suunas.
kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
