"Suveöö armastus" Friedebert Tuglas Novelli lühikokkuvõte Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli ainult aluspükstes. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama - Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna ning jäi magama. Mõne minuti pärast palus Kusta jälle Maalit, et ta teda sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi
Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses
Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning
Suveöö armastus Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema
,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud.
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse
Suveöö armastus F. Tuglas Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha
aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis sai noortest edasi? 2) Kas Maali ja Kusta abiellusid kunagi? 3) Mis sai Marist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga südant soojendav vanamoeline armastuslugu. 2) Maali jonnakus on omamoodi viis näidata armastust. 3) Kusta on õige mees, kes ei anna nii lihtsalt alla. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja.
põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1. Noormees nimega Kusta tahab väga vaestüdruk Maalit. Tüdruk algul puikleb vastu, kuid Kusta ei anna alla ning mangub terve öö Maali ukse taga. Maali saadab poissi kergekäelise Mari juurde, kuid poiss ei lahku. Nad vaidlevad veel pikalt, kuni poiss alla annab ja ära minema hakkab. Sel hetkel mõtleb kangekaelne Maali ümber ning jookseb Kustale järgi, kartes, et poiss lähebki Mari juurde. Taaskord läheb vaidluseks, millest puhkeb tagaajamine heinamaal. See lõppeb vana veski juures, kuhu tüdruk end lukustab
Sa märkad, et kõik, mis ennem oli on muutunud, see pole nii kaunis ja õitsev. lill, mida võrreldi õitseva lillega on muutunud närtsivaks õieks. Tulevad probleemid ja mured, hirmud ja valud. Nende kogunemisel tekib paarilise vastu viha, mis pimestab sind. Ei suuda näha enam midagi tärkavad, mis annaks lootust armastusele. Viha on sind pimestanud. Nagu Maali eelnevalt mainitud novellis kartis enda pärast, et Kusta kasutab teda ära, mis ajas Kusta vihale. Kusta oli viha täis, et see pimestas teda, ta põhimõte oli peas, et saada Maali kätte. Kuid viha lahtub mingi aja jooksul. Nagu oleks närtsima hakanud lill saanud taas elu jõudu teda kastes. Kõik lootusetu muutub ning on näha helgemat poolt. Pimestav viha kaob ning tajud, et armastus on siiski selle inimese vastu sinus olemas. Nagu öeldakse:'' piir armastuse ja viha vahel on õhuke,'' kehtis ka Maali ning Kusta armastuse kohta. Nad tundsid mõlemad üksteise
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks
pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega
ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5. Kuidas kutsuti pere vana kassi? Tiits 6. Kuhu jõudis ühel korral Kusta musta utetalle otsinguil? Maailma lõppu 7. Mis puust tegi Kusta endale pajupilli? Pajupuust 8. Millega kanti siil koju? Jalarätiga 9. Mida sõi siil? Puuvilju, mitmesuguseid seemneid, putukaid, tigusid, vihmausse 10. Kes päästis Mardi ja Mareti ussi käest? Siil
Tööarvestus jaanuar 2005 Tunnitasu 50 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks
Ta kahetses peale seda tihti, et ei olnud oma meest kuulanud ja nii isepäine oli olnud. 3. Mõlemad Novellid, on lühikesed, kiire ja sisuka tekstiga ning lõpus on püänt. 2. Fr. Tuglas 2 Novelli Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. Suveöö armastus Novellis "Suveöö armastus" keskendub kirjanik mehe ja naise sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa muuta Maali meelekindlust. Läbi suveöö kulgev sõnaheitlus ja tagaajamine, mida ilmestavad impressionistlikud looduspildid, lõpeb koidikul Kusta kuuletumisega Maalile. Novelli lõpus õpib Kusta tundma Maali armastust ja emalikku hoolt, Maali unenäos aga kõlavad kaugelt pulmakellad.
tahab Antsu tüssata ; noor Jürka kaotab parema labakäe --> Eleonore tuleb teda vaatama ; noor Jürka poob end üles ; Ants tahab Jürka poega Kustat enda juurde tööle XIII - lk.158 - Jürka ja Juula vanem tütar Maia tahab ka Antsu juurde (noore Antsu pärast) --> Maia saabki Antsu juurde --> muutub seal uhkeks --> ei tule enam koju ; Maia surm rasedana ; Jürka tahab, et Maia maetaks surnuaiale ja ta pääseks taevasse XIV - lk.169 - Kusta vannub noorele Antsule Maia pärast kättemaksu ; Antsu ja õpetaja jutuajamine --> õpetaja mõtisklused XV - lk.182 - Ants laseb Põrgupõhjale uued hooned ehitada --> uued inimesed ; allesjäänud kaksikvend Joosu sureb ; noor Ants välismaalt tagasi --> upub (Kusta) ; noore Antsu hauda kardetakse XVI - lk.194 - Juula tervis halb --> õpetaja juures ; Kusta ülestunnistus emale XVII - lk.203 - Juula surm ; Jürka ja tütar Riia suhted soojenevad XVIII - lk
7 Tuulemäe sari Ka aastal 1922 ilmunud romaan-eskiis ,,Hümnid Paanile" vihjab realismi teele asumisele, kuigi teos on veel romantilise kallakuga. Autor asub siin opositsiooni nn. pahupidi estetismi ja amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad
viimane on tema naise Lisete armuke. Jürka tütre Maiaga ei läinud ka sugugi hästi, ka tema suri ja mitte loomulikku surma. Nimelt ootas Maia Noore-Antsu last, mis oli mehele täiesti ennekuulmatu. Tema oli lapse sünnile kapitaalselt vastu ja üritas ise Maia rasedust katkestada, kuid midagi läks tema tegemiste juures viltu ning ühes lapsega võttis mees elu ka Maialt, kes jooksis verest täitsa tühjaks. Külarahvas rääkis, et Maia teinud enesetapu, kuid Maia vend Kusta teadis, et ta õe surmas on süüdi Noor-Ants ja lubas mehele õe surma eest valusalt kätte maksta. Kusta pidas oma lubadusest kinni ning tappis Noore- Antsu, uputades ta koos mingi võõra naisega järve. Külarahvas ei osanud taas arvata, et nad tapeti, vaid arvati, et uppunud olid enne surma veidi napsutanud ja õnnetult vette kukkunud ja surma saanud. Hiljem tuli välja ka tõde, et Kusta oli Noore-Antsu ja naise ära uputanud ning ta võeti vahi alla.
kinniseotud köndiga asemel. Teda tuli vaatama Eleonoore, rääkisid juttu ja siis ta lahkus, lubas järgmine päev ka tulla. Aga öösel poos noor Jürka ennast üles ja levisid jutud, et poomisnöör oli üsna lontis ja oli nähtud tiibu lehvitavat kukke, mis tähendas loomulikult seda, et Vanapagan pidi olema see, kes noore Jürka hinge oli põrgu viinud. Poisist oli Juulal ja Jürkal väga kahju. Varsti ilmus Ants ja nõudis uut poissi masina taha tööle. Juula ja Jürka saatsidki Kusta, kuid nii kui Kusta oli läinud hakkasid ka teised lapsed sinna tahtma, eriti peretütar Maia, sest ta oli kohtunud karulipõllul noore Antsuga, kes oli rääkinud ilusatest riietest ja kõpsuvatest kingadest. Vana Ants tuligi varsti Kõrboljale Maiale järgi ja Juula hoiatas teda veel, et neid Antsusid on juba teada millised naistemehed nad on. Maia käis Antsu juurest paar korda koduski. Viimane kord läksid nad Juulaga katkise kausi pärast vaidlema, sest see oli mõrane ja Maia viskas selle
lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab. Juba tol ajal hinnati naistes "puhtust" ning tehti maha "lõdva püksikummiga naisi." See on ajast-aega olnud üleüldine arusaam, et meestele ei meeldi
saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu. Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98 XI lk 99-108 Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants. Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha. Ants arutleb LK 100 XII lk 108-117 Antsu põhjendused, miks ja kuhu peaks uued Põrgupõhja eluhooned ehitama. Noor Jürka läks tehases kättpidi masina vahele, poos end haiglas üles. Kusta, noore Jürka vend, läks Jürka asemele. Teised lapsed oleksid tahtnud ka minna, eriti vanem tütar Maia. ,,Sul ikka see Ants ees ja taga, nagu saaksid tema läbi õndsaks." ,,Aga kelle läbi siis?" ,,Oma töö ja vaeva läbi." Muidugi mõista, rendiga Ants end põrgusse meelitada ei lase, selleks on ta liiga kaval, seda usub Jürka. Aga ega temagi pole tänapäevane, ta on nii mõndagi näinud ja kogenud. Kui ei
27 30 36 40 45 50 54 60 63 70 72 80 81 90 90 100 Leia esamalt töötasu lehelt tööandja palgakulu Seejärel kanna valemina andmed siia tabelisse ehk seo kaks lehte ja arvuta kogu palgakulu aastas Andmed leiad töötasu lehelt Aastane Palgakulu palgakulu Nr Nimi kokku kokku 1 Kaasik, Kalle 4904 58848 2 Maasik, Malle 6743 80916 3 Kuusik, Kusta 3555,4 42664,8 4 Laasik, Laine 9011,1 108133,2 5 Leesik, Leida 2697,2 32366,4 gakulu aastas Ülesanne Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed
Kuid Ants paneb ta kavalusega ennast orjama, röövib Jürkalt tema ausa tööga teenitud vara. Kui Jürka taipab, et Ants teda petab, maksab ta Antsule kätte. 2. Jutusta Jürka perekonna (ka lapsed) elu- ja ajalugu. Jürka ja tema esimene naine Lisete tulid põrgust maa peale elama vanasse Põrgupõhja tallu. Lapsi neil ei olnud. Peale Lisete surma võttis Vanapagan naiseks Juula, kes sünnitas talle kaksikud poisid Joosu ja Kusta. Lapsi sündis neil veel palju, mõned surid haigustesse. Vanemad kaksikud käisid karjas, üks Antsu juures, teine kodus. Ka poeg noor Jürka töötas Antsu juures poes, kuid seal tekkis tal tüli Antsu pojaga ja Ants pani ta masina taha tööle, kus tal varsti õnnetus juhtus käsi jäi masina vahele. Peale seda poos ta end üles. Tema asemel saadeti Antsu juurde tööle Kusta. Ka peretütar Maia kippus Antsu juurde tööle. Varsti Maia
proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. ''Võrukael'' ''Lapsed ja Loomad'' - kolm pikemat loomajuttu «Noor elulaevnik», «Väleküüs ja Tuhknai» ja «Võrukael», õpetavad noort lugejat nägema ja mõistma meie
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis:
Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps Valelik -> Maia Kalk -> Maia Noor-Jürka Isa geenid Keevaline -> Eleonoore, Noor-Ants Töökas -> Ants Maia Kergemeelne -> Ants, Noor-Ants Nõudlik -> Antsu talu ja Põrgupõhja Rahutu -> Ants Ebastabiilne Emotsionaalne -> Põrgupõhja Töökas -> Antsu talu Kusta Truu -> Ants vs Jürka Töökas -> Ants, vanemad Aus -> Juula Eleonoore Kõrk, ülbe -> Ants Kiuslik -> Noor-Jürka Valelik -> Noor-Jürka, Ants Manipuleeriv -> Noor-Jürka Mall Töökas -> Põrgupõhja Nõudlik -> kõige nappus Põrgupõhjal Hoolitsev -> Riia Valelik -> Jürka Omakasupüüdlik -> Jürka Naabrid Heatahtlikud -> Riia Hoolitsevad -> Riia
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss
jälle samu vigu, mida tehti 100 aastat tagasi. Kunagi oli perekonnas peremeheks isa, kelle töö oli käia jahil ning naine pidi hoolitsema laste eest. Ka tänapäeval on ühiskonnas arusaam, et meespool peaks olema jõukam, kui naispool ja mees peaks tööl käima ning naine kodu ja laste eest hoolt kandma. Juba see näitab, et ka meie teatud arusaamad ei ole läbi ajaloo muutunud. Novellis ''Suveöö armastus'' toob autor hästi välja, et inimloomus on jäänud samaks sellega, et Kusta tahab Maalit, sest maali on puhas ja ei ole nii nimetatud lõdva püksikummiga naine. Samamoodi kajastub see ka tänapäeval. Kui mees otsustab kord lõbutseda ühe naisega ja teine kord teise naisega siis ta on tegija, aga kui naine seda teeb, siis satub laimu ohvriks. Sama saab rääkida ka petmise kohta. Nii on lihtsalt välja kujunenud, et petmine andestatakse meestele lihtsamini kui naistele. Novellis tuli välja ka see, kuidas meie inimloomuses on tavaks tundeid maha suruda
Friedebert Tuglas ja Marie under 1916. aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele. Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud ee...
Näide lk 165. Kuna Jürka ei suutnud Mallele palka ja Antsule renti maksta, siis müüdi Jürka loomad ära. Näide lk 177. Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3
Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Nimelt tegi ta seda kõike veel oma väikese õe Leeni silmadele avatult. Istusid nad Kustaga mesipuu peal ning musitasid ja olid teineteise embuses nii nagu oleks nende kehad üheks sulanud. Väär ja lubamatu oli see sellepärast, et Kusta oli nende talus sulane, ja tollal oli klasside vahe kindlalt paika pandud, mitte kuidagi ei oleks tohtinud talu omaniku tütar lihtsa sulasega koos olla, rääkimata musitamisest ja teineteise embuses olemisest. Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis
Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv. Kirjanik on
sai ja ehk teades, et Jürka kogu öö tema kõrvalmlebas küsis talt üle, et kas tema võttis poja hinge kuid see väitis, et ei ole hetkel ju Vanapagan ja, et keegi teine võttis. Ants nõudis aga jõledalt vaevatasu ja laitis Jürkale,met ta ise ei saa masinat töötada kuna põhjused ning poeg tal ka mitte kuna minister lausus, et kui too linnast lahkub siis ei ole keegi kes suudaks teda asendada ja köik variseks kokku. Seega peab Jürka oma poja, mitte teise kasiku vaid väiksema Kusta minema, talle noomiti enne põhjalikult sõnad peale kuid too koos oma õdede vendadega oli ambitsoonikas ja uudishimulik ning läks heameelel masinat töötama. Eriti kibe oli tütar Maia kes oli pettunud, et peab ootama siin kuni mees tuleb, vahet ei ole, et leer juba seljataga. PEATUKK KOLMTEIST Maia ikka ei püsinud ültse kodus. Kogu aeg kippus modagi ja ema tundi seda ning päris mis toimub ning sai teada, et on Noore-Antsuga kes põlluvahel jänest taga ajanud kohand
Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed: Peategelane Leena oli oma vanuse kohta veidike lapsik. Leena, kes oleks pidanud juba oma lapsi kasvatama, pühendas oma emaarmastuse kolmele nukule. Jälgides oma nukke seal vanade toomingate all, kuulis ta äkki inimeste naeru ja rohu kahinat jalge all. Need olid Marie ja Kusta, kes miilustasid vanal mesipuul. Leena seda ei sallinud ning äkitselt oli ta justkui solvunud, pettunud Maries ja Kustas, et nood nii häbiväärselt seal tegutsesid. Leena lihtsalt lahkus seal ning jalutas rutates mööda muinasjutulisi metsaradu. Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni,
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale
Tulumaks 21% Haigekassa 13% Sotsiaalmaks 20% Sotsiaalma Nr Nimi Brutopalk Tulumaks Netopalk Haigekassa ks 1 Kaasik, Kalle 4000 824,04 3175,96 520 800 2 Maasik, Malle 5500 1139,04 4360,96 715 1100 3 Kuusik, Kusta 2900 593,04 2306,96 377 580 4 Laasik, Laine 7350 1527,54 5822,46 955,5 1470 5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 286 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 570,7 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku
Vaderiks saamist loetakse auasjaks. Mida rohkem varrulapsi ja mida enam inimene neist hoolib, seda paremat saatust ta enesele teenib. teisalt, kes keeldub vaderiks tulemast, seda ootab väga halb saatus. Vaderiks kutsutakse. Võib ka ise pakkuda end, kuid viimane sõna jääb isale. vadereid on kolm, viis, seitse või üheksa. Vähimal juhul on poisslapsel kaks isa ja üks emavader, piigal vastupidi. Vaderid võivad varrudel kusta vaid kivi peale. Kindlasti mitte maa peale. Emavaderil ei tohi seljas olla seelik ja pluus, vaid kleit. Vaderid ei tohi varrudel ega hiljem omavahel tülitseda. Varruööl ei tohi vaderid suguelu elada. Vaderid ei tohi end purju juua ega kõrtsi minna kohe peale varrusid. 6 Inimeste kombed Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid kandsid kindaid, et kuri silm neisse ega lapsesse ei mõjuks
KOOL Oma nimi JAAN OKSA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Aasta 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I JAAN OKSA ELU 4 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 4 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks 5 II JAAN OKSA LOOMING 6 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 Lisa 1 10 3 SISSEJUHATUS Käes olevas töös annan ma ülevaate Jaan Oksa elust ja tegevusest. Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjektiivselt...
a. Kahjuks Lõve veski Rõngu jõel enam ei tööta. Paaslangi org oli Rannu ja Rõngu kihelkondade ajalooliseks piiriks. Koruste Koruste on Rõngu valla vanimaid külasid, mainitud juba 13. sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik
Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv, aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane; Olemus: aktiivne; teotahteline; ei olnud allaandja tüüpi; Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei
allikad) ATMOSFÄÄR ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees, vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike Kuu- monday(kuupäev)e esmaspäev, ei tohi näpuga näidata, kusta ei tohi kuu poole, kuu paistel naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine, kuuvalgusega pesemine, kuuvalgel vihtlemine), edendavad kuuloitsud(kõige esimesed ja kõige kauem tarvitusel olevad loitsud on kuust), vana kuuga kahandada noore, kuuga kasvatada, kuuvalguses magada ei tohi, kuutõbisus, Äike - Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm),
Keeld - puu all seista - joosta - tikke olla - piksepuitu olla - tulioksaga puitu olla - raud ligi olla Peab - aknad, uksed kinni - tuli põlema - kassid, koerad välja Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg. Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti). Vile > Tuul - Vanaisa, vanamees, vanaätt. Tuuleveski. Kuu > moonday Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta. Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud. Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu. Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema. 08.12.2011 Libad Odini ratsul ja samaani ratsul 8 jalga. Kui toidetakse on tegemist haldjaga. 1. Libad on seotud, haldjad vabad hinged. 2. Libad on alati kohal, haldjas ilmub riitusel. 3
Mõis kandis ehituskulud. Tipu kool avati 1895 aastal endise kõrtsi ruumides. Kõrts jäi kinni ja tehti mõisa kulul koolimajaks. Kihelkonna ja Supsi koolid ühendati ja siis avati nende asemele Suure-Kõpu 6-klassiline algkool 1.XI 1921." Jaan Taalman (76). Kõik aeg Puiatus elanud ja Veneküla mees. "Vene kool oli kuni sakslaste tulekuni Väike-Kõpu endise mõisa hoonetes. Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson oli õpetaja, ühe laua otsa pääl seadis team linu ja teise otsa pääl olid lapsed. Tompsoni järele tuli Jaan Saar, see oskas natuke juba vene keelt. Tompson oli Matsioma peremees. Endises venekoolimajas on nüüd baptisti õpetaja ja palvekoht." Õpilasi Kõpu koolis 1922 - 188 1932 - 122 1935 - 161 1940 - 207 1942 - 199 1952 - 190 1955 - 157 1962 - 168 1968 - 153 1977 - 95 1982 - 89 1987 - 112 1994 - 107 1999 - 99
2. Püsivkulud 10,1 11,2 12,7 37,3 66,1 137,4 141,4 291,8 558,6 3. Põhivara ost 45 0 0 0 0 45 0 30 60 4. Kohustuste 0 40 7 21 42 110 0 0 0 kusta min e (laenu ja muud e võlgad e ning liisingu maks min e ) 5. OÜ 40 0 0 0 0 40 0 0 0 asuta mis e k s vajalik raha VÄLJAMAKSED 208,4 92,3 64,8 196,8 380,5 942,8 883,1 1907,5 3467,9 KOKKU
Felix eirab küsimust. Aja end kohe üles. Ma viin su laste juurde. Kuuled või... Felix viskab kasuka pealt, ringutab ja tõuseb diivanilt püsti. Ta liigub vannitoa poole, siis otsustab ümber ja komberdab köögi ukseni. Avab püksiluku. ANN Mida sa teed? FELIX Kusen. ANN Köögis? FELIX Mulle see küll enam kööki ei meenuta. Ann näitab konkreetselt vannitoa poole. FELIX Persse, enam ei või kusta ka. Felix kaob olematusse vannituppa häda tegema. Ann leiab tooli, mis veel kannab ja istub selle peale. Tuleb Felix, õnnis nägu peas. ANN Sa oled täis veel? FELIX Jaaa. Felix heidab diivanile pikali. ANN Veidi harjumatu vaatepilt. Felix turtsatab naerma. 20 ANN Mis lastest sai? FELIX Ei tea.
omapead tegutsema koer Popi ja ahv Huhuu. Popi on ahvist intelligentsem, ent ta on nagu loodud kuulama teise olevuse tahet, kuigi ta ahvi kardab ja vihkab. Orjameelsus 96 sunnib teda lõpuks jäägitult alistuma kiuslikule ahvile, kes väliselt meenutab kadunud Isandat.Kui isand(kord) lahkub, tekib kaos. · Novellis "Suveöö armastus" keskendub kirjanik mehe ja naise sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa muuta Maali meelekindlust. Läbi suveöö kulgev sõnaheitlus ja tagaajamine, mida ilmestavad impressionistlikud looduspildid, lõpeb koidikul Kusta kuuletumisega Maalile. Novelli lõpus õpib Kusta tundma Maali armastust ja emalikku
Ka pärast de facto tunnustuse saamist jätkati andmete kogumist Saksa okupatsiooni kuritegude kohta. Olukord muutus seoses I MS lõpuga ja Eesti Vabadussõja algusega. Selleks ajaks oli Eesti saanud 3 Antandi riigilt de facto tunnustuse, aga see oli ikkagi poolik. Järgmiseks eesmärgiks seati de jure tunnustuse saamine. Lisaks tunnustusele hakati küsima ka välisabi Vabadussõjas olevale Eestile. Ants Piip jäi Londonisse, Kusta jäi Pariisi ja Menning oli Eesti esindaja Stockholmis, lisaks saadeti sinna ka Kallas. 1919. aastal kujunes Eesti välispoliitikute peamiseks tegevusareeniks Pariis, jaanuaris 1919 oli seal alanud rahukonverents, sinna saadeti ka esinduslik Eesti delegatsioon, delegatsioon ei kuulunud Pariisi rahukonverentsi liikmete hulka. Delegatsioonis: Jaan Poska (juht), Jaan Tõnisson ja Jaak? Köstner. Lisaks Ants Piip ja Kusta. Delegatsiooni põhiülesandeks juriidilise tunnustuse saavutamine
Sealt kandub see loogikamäng üle ja tõuseb erilisse ausse ,,Tõe ja õiguse" köiteis, eriti alates teisest köitest; nii see jääbki suure- mal või vähemal määral valitsema kõigis hilisemais teostes, tõustes ainuoluliseks eelkäsiteldud satiirilises näidendis. Lihtsaist sõnanaljadest alates - nagu koomiline haritlas- või raamatukeele (Pearul ka piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu ,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga, karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" = krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"), argoosõnad (Lible ,,kapsad", ,,palvekapsas", Mauruse ,,komade palee", Tigapuu ,,vosmi" jne.); murde- ja rahvapäraste kõnetavade ja rahvanaljade kaudu (,,Vuatan ja vuatan, tunnistan
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
Hommikul ohvreiks Zeusile ning jumalaile ka muile, kallates veiklevat veini, sa käed pese mustast puhtaks! Sest ei kuuletu sul nad, sülgavad huulilt palved. Pöörand päikese vastu sa end, ära vett lase eales; päikese loojudes, siis kuni tõusuni pea seda meeles! Vett ära väljuta teel ega eemal sa teest, kui kõnnid, endast paljastust hoides. Sest ööd on õdnsate jaoks ju. [- - -] Ning jõge vooduse sisse, mis voolamas merre, sa kusta ep tohi, allikavette ju ka, seda tõesti sa väldi! Ning ära tühjenda end, ei küll ole see parem ühti, ning ära jalgu sa vii igikestvate voogude vette, kulg, mil kauneim, kui pole vaadanud ojja sa palves! Ning pese puhtaks käed vees hiilgavas ning üliarmsas! Kui läbi jõe läheb mustade kätega mees, siis pälviks õndsailt vaenu ta; jah, tal pinnasid antaks jälle. 1. Milliseid õpetussõnu jagas Hesiodos oma teoses „Tööd ja päevad“?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
