b) 6a2b(1,5ab2 0,5b) Lahendus: 6a2b(1,5ab2 0,5b) = 9a3b3 + 3a2b2 c) ( m2 + 4n3) * 0,5nm2 Lahendus: ( m2 + 4n3) * 0,5nm2 = 0,5m4n + 2m2n4 2. Lihtsusta avaldis. a) 5(2a + 3b) 2(5a 2b) Lahendus: 5(2a + 3b) 2(5a 2b) = 10a + 15b 10a + 4b =19b b) ab2(a 2b) a2b(2a + b) Lahendus: ab2(a 2b) a2b(2a + b) = a2b2 2ab3 2a3b a2b2 = 2ab3 2a3b 3. Kahe arvu summa on 70, kusjuures ühe arvu kahekordne on võrdne teise arvu kolmekordsega. Leia need arvud. Lahendus: Olgu üks arv x. Kui kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 x. Ühe arvu kahekordne st 2x on võrdne teise arvu kolmekordsega st 3(70 x). Saame võrrandi: 2x = 3(70 x). 2x = 210 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll: Kui üks arv on 42 ja kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 42 = 28. Ühe arvu
Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga. Poolvaatlõige joonestatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate ja lõike osa eraldusjooneks on sümmeetriatelg (kriips-punktpeenjoon). Poolvaatlõiget ei tähistata. Poolvaatlõiget võib kasutada ka selliste esemete juures, mis tervikuna ei ole sümmeetrilised, kuid omavad pöördkeha kujulist sümmeetrilist elementi. Kohtlõiget kasutatakse eseme sisemise konstruktsiooni näitamiseks kitsalt piiratud kohas. Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva peene vabakäejoonega või murretega peenjoone abil. Ristlõiked
teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m 2 kohta, siis võib sellistest ehitise
2 Kanna silmakaitsevahendit 3 Kanna kuulmiskaitsevahendit 5 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Mis liiki ohutusmärgiga on tegu (värv ning otstarve)? Mis infot märk edastab? Keelumärgi olulised tunnused on ümar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane ääris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 35% märgi pindalast. Puudutamise keeld. Hoiatusmärgi olulised tunnused on kolmnurkne kuju, must piltkiri kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Laserkiirgus. Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Jalakäijate tee (juhul, kui musta värvi asemel oleks sinine)
Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine 41 Inimeste surnuks nõidumine 36 Loomade surnuks või haigeks nõidumine 21 Diabolism 26 Libahundina kahjustamine 18 Vargus või varga avastamine 11 Süütamine 8 Viljasaagi või põldude nõidumine 4 Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4 Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva. Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid. Üldiselt ei olnud süüdistatavad juhuslikud, enamikul näib olevat olnud mingi reputatsioon nõiana.
...........15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline
...........15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline
diferentsiaalist 𝑑𝑛 𝑦 = 𝑑(𝑑𝑛−1 𝑦) Saab näidata, et 𝑑𝑛 𝑦 = 𝑓 (𝑛) (𝑥)(𝑑𝑥)𝑛 4. Parameetriliselt antud funktsiooni tuletis. Korgemat järku tuletised. 𝑋 = 𝜑(𝑡) Kui funktsioon 𝑦 = 𝑓(𝑥) on esitatud parameetrilisel kujul { (𝛼 ≤ 𝑡 ≤ 𝛽), kusjuures 𝑌 = 𝜓(𝑡) funktsioonid 𝜑(𝑡)𝑗𝑎 𝜓(𝑡) on diferentseeruvad vahemikus (α, β) ja 𝜑(𝑡) on lõigul [α, β] rangelt 𝑑𝑦 𝑑𝑦 𝑦̇ 𝜓̇(𝑡) monotoonne ning 𝜑̇ (𝑡) ≠ 0 (𝑡 ∈ (𝛼, 𝛽)), siis 𝑦 ′ = 𝑑𝑥 = 𝑑𝑡
Mõtle valem! mitu päeva vana sa Kasuta funktsioone Ülesanne 3 oled Vorminda eelmise tabeli päise rida 2 realiseks tekstiks, kusjuures sõnad päevades ja täisaastates on väiksem kirjasuurus Ülesanne 4 Leia mitu tööpäeva on jäänud kuu lõpuni (kasuta fn-i Networkdays ja eelpool olevaid kuupäevi)? Leia mitu tööpäeva on jäänud aasta lõpuni? Leia mis kuupäev on tänasest 24 tööpäeva pärast ning mis kuupäev oli 43 tööpäeva tagasi (fn Workday)? Ülesanne 5 Teisenda ühe aasta kuupäevad vahemikku 0 kuni1 (kasuta fn-i Yearfrac) minda erinevalt: , kuu ja nädalapäeva nimi ja nädala number,
ka kogumit A kogumile C. Õkskõiksuse all mõeldakse, et kogumid on tarbijale samaväärselt kasulikud. b) Kui indiviid on võimeline valima eri hüviste vahel, peab ta suutma neid ka järjestada. c) Kui kogu A sisaldab mingit hüvist rohkem kui kogum B, on kogum A eelistatum, kui kogum B. seega ordinaalse kasulikkuse korral ei hinda tarbija mitte üksikut hüvist, vaid hüviste kogumeid, kusjuures ühe hüvise kasulikkus sõltub ka teise hüvise kasulikkusest. Tarbija on erinevate kogumite suhtes ükskõikne, kui ta ei suuda hüviste kogumite vahel valida. Kõik hüviste kogumid, mille suhtes on tarbija ükskõikne, on vastavalt ordinaalse kasulikkuse teooriale samaväärselt kasulikud. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksus. Ehk samaväärsuskõverate abil. 4
mõne firma andmebaas. Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev informatsioon, mida nii mõnedki persoonid sooviksid vaadata ja omada. Võõraste andmebaaside omamiseks ning nende uurimiseks on erinevaid põhjuseid. Näiteks konkureeriva firma soov teada saada võistleva firma plaane. Andmete saamiseks teiste firmade andmebaasist piisab vaid arvutisüsteemile ligipääsemisest kasutades selleks erinevaid terminale, sideliine ning võrke (Praust 1997, lk 172). Kusjuures kõige enam pääsetakse arvutitele ligi, kui ollakse Interneti võrguühenduses. Siinkohal tasub mainida häkkereid ja kräkkereid. Häkkeriteks peetakse noormehi, vanuses 14-21 eluaastat, kellel on keskmisest kõrgem intelligentsuse tase (Hanson 1994, lk 59). Samas ei pruugi keskmisest kõrgema intelligentsuse tasemega inimesed hiilata igas eluvaldkonnas. Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada. Nimelt on pahatahtlikke häkkereid kuni 1% kõigist
KT2 Pöördfunktsiooni tuletis on antud funktiooni tuletise pöördväärtus. Kui l~oigul [a; b] pideval ja rangelt monotoonsel funktsioonil y =f(x) leidub kohal a nullist erinev tuletis, siis pöördfunktsioonil x = g(y) leidub tuletis kohal b = f(a), kusjuures g '(b)=1/f ' (a) Param kujul f tuletis: kui f y=f(x) on antud parameetrilisel kujul x(t)=(t); y(t)=(t) , t=[a,b], kusjuures f-id (t) ja (t) on diferentseeruvad vahemikus (a,b) ja (t) on rangelt monotoonne lõigul[a,b] ning (t)0 (t=(a,b), siis y '=(t)/(t) F f(x) n-järku tuletiseks nim f-i f(x) (n-1)-järku tuletise tuletits, st fn(x)=(fn-1(x)) ' F-i y=f(x) n-järku diferentsiaaliks nim diferentsiaali selle f-i n-1 järku diferentsiaalist dny=d(dn-1y) Funktsiooni y = f(x) nimetatakse rangelt kasvavaks punktis x, kui leidub selline positiivne arv , et suvaliste x1 (x-,x) ja x2 (x; x + ) korral f(x1) < f(x) < f(x2)
aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv. Pole just igapäevane pilt, kus mees seisab relv käes ja luuletab vastasele. Raamatus oli aga tunda ajastu hõngu ja kõik tundus loogilisem, seega ka vähem häirivam. Osatäitjate valikuga jäin mina küll enamasti rahule. Raamatut lugedes tekkis tegelastest kindel kujutluspilt ja filmi osatäitjad minu kujutlusest palju ei erinenud. Veidi võõras tundus aga politseiniku roll, keda otseselt raamatus ei olnud ja minu arvates oligi see roll üleliigne
DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Erinevad strukuttrid on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes erineva vastupidavusega. RNA Ribonukleiinhape ehk RNA (varasem eestikeelne lühend RNH) ehk on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ülesandeid. Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A -- U ja C -- G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil g(f(x)) on lõplik tuletis kohal x, kusjuures 6. Funktsiooni diferentsiaal ja selle omadused. Kõrgemat järku diferentsaalid. Definitsioon
1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v ∈V seab vastavusse skalaari d(u,v) ∈R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1 ∀u,v∈V d(u,v) ≥ 0; d(u,v) = 0⇔v = u 2 ∀u,v∈V d(u,v) = d(v,u) 3 ∀u,v,w∈V d(u,v) ≤ d(u,w) +d(w,v) Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari ||u|| ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1)∀u ∈ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ⇔ u = 0, 2)∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α| ||u||, 3)∀u, v ∈ V ||u + v|| ≤ ||u|| + ||v||
Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide arvust vastavas vabas aatomis lahutada sidemetes osalevate elektronide ja vabade elektronipaaride arv. V - valentselektronide arv vabas aatomis L elektronipaaride arv S sidemete arv ühendis V - (2L + S) Lewise struktuurvalemis: · Elektronide koguarv on võrdne kõigi aatomite valentselektronide summaga
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises
dx g df∗g−f ∗dg g2 � ��=�(��−1�) ���=�(�)(�)(��)� Kui funktsioon �=�(�) on esitatud parameetrilisel kujul { X=φ(t) Y =ψ (t) (α ≤ t ≤ β), kusjuures funktsioonid �(�)�� � (�) on diferentseeruvad vahemikus (α, β) ja �(�) on lõigul [α, β] rangelt monotoonne ning �̇(�)≠0 (�∈(�,�)), siis �’ = dy y ̇ dx = x (α < t < β), täpiga tähistatakse tuletist parameetri järgi. d
Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid.
minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele. § 3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded
1.Kordse integraali mõiste. Kahekordne intgeraal. Kahekordse integraali omadused. Kui eksisteerib , mis ei sõltu osapiirkondadeks Dj jaotamise viisist ega punktide Pj Dj valikust, siis seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x,y) kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Kahekordse integraali omadusi 1. Kui funktsioon f(x,y) on pidev piirkonnas D, siis ta on ka integreeruv piirkonnas D 2. Piirkonnas D konstantne funktsioon 1 on selles piirkonnas integreeruv, kusjuures 3. Kui eksisteerib integraal ja c R, siis eksisteerib ka integraal , kusjuures 4. Kui eksisteerivad integraalid , siis eksisteerib ka integral , kusjuures 5. Kui eksisteerivad integraalid ning iga P D korral kehtib f(P)<=g(P), siis 6. Kui eksisteerib integraal ja piirkonnas D kehtib võrratus m<=f(P)<=M, siis . 2.Regulaarsed ja normaalsed piirkonnad. Kaksikintegraal. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abi.
lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) looge laste omavaheline toetussüsteem õpetage lapsi tülisid lahendama korraldage arutelusid gruppides Mis on kiusamine. Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab.
Def:Funktsiooni y=f(x) tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni y=f(x) muudu Δy ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile. Def: Kui funktsioonil f(x) on tuletis punktis x, siis öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv punktis x. Def: Geomeetriliselt võib funktsiooni y=f(x) interpreteerida kui selle funktsiooni graafikule punktis (x; f(x)) konstrueeritud tõusunurga tangensit. Def: Funktsiooni y=f(x) parempoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust f ´(x +) = lim Δy Δx Δ→0+ Δy Def: Funktsiooni y=f(x) vasakpoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust ...
Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne.
58 € 12 -833.33 € -4.14 € -837.47 € -10,000.00 € -316.94 € -10,316.94 € Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Laenuvalik 1 10,600.00 € 2 10,600.00 € 3 10,322.46 € 4 10,316.94 € Selle kuna tegemist on kõige sootsma laenuga 10,459.85 € mas järgmised variandid. os intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja Intressi ajabaas on act/365. 30.417 0.016% os intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja intressi ajabaas on act/360 30.000 0.017% oos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub iga kuu lõpus ja intressi ajabaas on act/3 Põhiosatagasimakse
Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili
Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta
1*(Normi ja kauguse def. Näidata, et reaalarvu abs.väärtus rahuldab normi ja aksioome)Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 1). *Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile seab vastavusse skalaari d(u,v), kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). *Lause: Reaalarvu absoluutväärtus rahuldab normi aksioome. Tõestus: 2*( -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused)Punkti - ümbrukseks nim. hulka *Reaalarvu a R korral saame U(a) = {x R|a - < x < a + }. *Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. *Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ), kus > 0.
Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline. Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- või torkekeha oleksid desinfitseeritud. Samuti, protseduuri läbiviija peab kandma kummikindaid valtimaks kontakti patsiendi verega. Läbiviija peab olema ettevaatlik ka teravate objektide utiliseerimisel, kuna selleks sobivad ainult spetsiaalsed
Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Polümeerideks loetakse ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n
lisandite segamisega. Tänapäeva suurimad paberimasinad on 100 meetrit pikad, kaaluvad üle 2000 tonni ja toodavad päevas kuni 1000 tonni paberit, see on ühes sekundis umbes 10 meetrit 10 meetri laiust paberit. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 miljoni tonni. Ühe inimese aastaseks paberiga varustamiseks tuleb langetada üks suur puu. Langetatud puu asemele tuleb aga istutada uus, kusjuures istikust sirgub vajaliku suurusega puu alles 1550 aasta jooksul.
TÕESTUS Olgu f(x) lõigus [a,b] integreeruv Funktsioon, millel on olemas algfunktsioon F(x) selles lõigus, s.t. F´(x)=f(x) iga x puhul lõigus [a,b]. x G ( x ) =f (t )dt Juhul, kui f(x) on pidev lõigus [a,b], siis funktsioon a on teoreemi (Kui lõigus [a,b] integreeruv funktsioon f(t) on pidev kohal x, siis G(x) on diferentseeruv kohal x, kusjuures G ´(x)=f(x)) põhjal ka üks funktsiooni f(x) algfunktsioon lõigus [a,b]. Kahe funktsoonii F(x) ja G(x) vahel peab aga kehtima seos G(x)=F(x) +C kus C on mingi konstant. Võttes viimases seoses x=a, saame G(a)=0 tõttu F(a)+C=0, millest C= -F(a). Järelikult G(x)=F(x)-F(a). Juhul x=b saame siit G(b)=F(b)-F(a) ehk b f ( x)dx = a
Jäätmete tekke Eestis Jäätmed Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed) Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üks maailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotud meie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist (põlevkivi kaevandamine, elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine), kusjuures suur osa nimetatud jäätmetest on ohtlikud jäätmed, millel on suur mõju nii looduskeskkonnale kui ka elukeskkonna kvaliteedile. ülehinnatud. Võib eeldada, et olmejäätmeid tekkis 2008. aastal ligikaudu 540 000 tonni, mis teeb ligikaudu 400 kilogrammi inimese kohta aastas. Jäätmed Majanduskasvu aastatel toimunud tarbimise hüppeline suurenemine Eestis väljendub omakorda tekkinud jäätmekoguste kasvus.
Paraleel piirikus siis kui diood sageli moonutub. Ja see moonutus avaldub kahel kujul: Impulsside külgmiste osade välja venimises, avaneb ja lühistab koormustakistuse.Vaadeldavaid piirikuid kasutatakse null tasemelisel piiramisel kuna mille tulemusel ristküllik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi lülitused on väga lihtsad. Kasutatav diood valitakse toodud valemite alusel kusjuures tuleb arvestada et languses. Mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impulss pinged on mitte parallel piiriku korral on piiravas reziimis mitte 0 vaid umbes 0,7V see on kasutatava dioodi sinuselised, siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest, see on erineva sagedusega sinus päripingelang sagely vajatakse ka 0st erineva piiramis nivooga lülitusi. komponentidest
Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstusele jms. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgiatööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse (sele 2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega.
..., /xn). Seega grad f = f. f(x1,...,xn) / xj := lim (xj0) (xj u) / xj .Osatuletise võtmisel mitme muutuja funktsioonist f muutuja xj järgi võetakse selle Kasutades gradienti saame suunatuletise esitada skalaarkorrutisea df/ds(a) = (k=1, n)fxk(a)sk/s2 = f(a), s / s2. muutuja järgi tavaline tuletis, kusjuures selle funktsiooni teisi muutujaid käsitletakse kui konstante. Kui tegemist on kahe muutuja Ilmselt on suunatuletis df/ds(a) = f(a)2. Seega näitab gradiendi suund funktsiooni kiireima kasvu suunda ja gradiendi pikkus funktsiooniga z = f(x,y), siis
· Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, mille keha antud ajavahemikus läbis · Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused kusjuures trajektooriks on sirge. · Vektoriks nim sellist füüsikalist suurust, mida lisaks arvväärtusele iseloomustab ka suund · Nihkevektoriks nim vektorit ehk suunatud sirglõiku mis ühendab keha algasukoha keha lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole. · V= s/t ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
ei ole sätestatud teisiti. Tööleping ei ole töövõtuleping. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga objektiks (esemeks) võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. Töövõtulepingu subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. Töölepingut tuleb eristada ka teistest teenuse osutamise lepingutest, nagu käsunduslepingust, maaklerilepingust, agendilepingust ja komisjonilepingust. Töösuhet tuleb eristada käsundist. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud teisiti.
mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu ja nelja ülemise rinnalüli Kinnitub abaluu liigesele, tõmbab romblihas Romblihas
Kõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu.Puuviljad on suurepärased vahepalad kuna sisadavad puuviljasuhkrut fruktoosi, mis imendub väga aeglaselt vereringesse ning organismil läheb kauem aega selle kasutamiseks. Samuti on puuviljad head vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikaks.
Aritmeetiline punktiruum ja vektorruum. Näidata, et x Rn korral rahuldavad normi aksioome suurused ||x||2 := xk 2 k , || x ||1 := k | x k | ja || x || := max | x k | . Ruumi Rn vektorite x = (x1; ... ; xn) ja y = (y1; ... ; yn) skalaarkorrutis (xy) defineeritakse seosega xy = x1y1 + ... + xnyn Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v V seab vastavusse skalaari d(u; v) R, kusjuures on täidetetud järgmised tingimused: Aritmeetilseks punktiruumiks Rn nimetatakse otsekorrutist Rn, kus R tähistab reaalarvude hulka. Aritmeetilseks vektorruumiks Rn nimetatakse hulka Rn, mille elementidel on defineeritud liitmine ja arvuga korrutamine järgnevalt (x1;...; xn) + (y1;...; yn) := (x1 + y1; ..
siis leidub sellel lõigul vähemalt üks seesmine punkt x = c, a < c < b , milles tuletis f ( x ) on null, s.o. f ( c ) = 0 . Lagrange´i teoreem. Kui funktsioon f ( x ) on lõigul [ a, b] pidev ja selle lõigu igas seesmises punktis diferentseeruv, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks niisugune punkt x = c, a < c < b , et f ( b ) - f ( a ) = f ( c ) ( b - a ) . Cauchy teoreem. Kui funktsioonid f ( x ) ja ( x ) on lõigul [ a, b] pidevad ja lõigu seesmistes punktides diferentseeruvad, kusjuures lõigu üheski seesmises punktis ( x ) ei muutu nulliks, f ( b ) - f ( a ) f ( c ) = siis leidub lõigu [ a, b] sees niisugune punkt x = c, a < c < b , et ( b ) - ( a ) ( c ) 0 5. Kahe lõpmatult väheneva suuruse suhte piirväärtus ("määramatus kujul 0 ") ehk
Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne komparaator - võrdleb ühe sisendi signaali teise sisendi ette antud pingega flash – kõige kiirem, kuni 8bit
Kodune töö ,,Tuuliku tasuvus" aines Energiasüsteemide ökonoomika Õppejõud: Juhan Valtin Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane eksp.kulu*20 aastat=100 000*20= 2 MEEK
maailma kujutamine. Teadus- kui mõelda kalendrile, siis selle algne mõte oli üles märkida taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind jumal kui ma valet vannun" ; ,,Olgu jumal mulle tunnistajaks" jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida ,,Tõtt, tõtt ja ainult tõtt" (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad). Kokkuvõttes võib väita, et kultuurinähtused võivad pärineda religioonist- vähemalt on nad otseselt või tihedalt seotud sellega. Teise väga tuntud ja levinud teooria autor on hollandi kultuuriajaloolane John Huizinga (1872-1945), kes oma 1938.a
.. xi ... xn f (x0 ) f (x1 ) ... f (xi ) ... f (xn ) kus xi = a + ih (i = 0; 1; . . . ; n) ja h = (b - a) /n. J¨argmise sammuna kantakse punk- tid Pi (xi , f (xi )) (i = 0; 1; . . . ; n) xy -tasandile ja u ¨hendatakse seej¨arel sujuva joonega. Analoogiliselt toimub funktsiooni y = f (x) (x [a, b]) graafiku skitseerimine arvuti abil, kusjuures kasutatakse mingit graafikapaketti. Ka sel korral tuleb m¨a¨arata punk- tide arv, milles arvutatakse funktsiooni f v¨a¨artus. Saadud punktide u ¨hendamiseks xy - tasandil kasutab pakett seejuures teatud struktuuriga funktsioone, n¨aiteks pol¨ unoome. J¨argnevalt on graafikute skitseerimiseks kasutatud p~ohiliselt paketti SWP, vaid m~onin- gatel erijuhtudel on kasutatud TE X-is kirjutatud programme. M~oiste "funktsioon" asemel kasutatakse ka m~oistet "kujutus
Eelnevalt nägime, et treppkeha Z ruumala on võrdne ƒ integraalsummaga Vn. Järelikult kahekordse integraali defnitsiooni põhja Q ruumala= Lim Vn = ∫∫ ƒ(x,y)dxdy єn →0 D Kahekordse integraali omadusi 1. Kui funktsioon f(x,y) on pidev piirkonnas D, siis ta on ka integreeruv piirkonnas D 2. Piirkonnas D konstantne funktsioon 1 on selles piirkonnas integreeruv, kusjuures 3. Kui eksisteerib integraal ja c ϵ R, siis eksisteerib ka integraal , kusjuures 4. Kui eksisteerivad integraalid , siis eksisteerib ka integral , kusjuures 5. Kui eksisteerivad integraalid ning iga P ϵ D korral kehtib f(P)<=g(P), siis 6. Kui eksisteerib integraal ja piirkonnas D kehtib võrratus m<=f(P)<=M, siis . 2
naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest manipuleeris kõigiga, mis muutis ta ohtlikuks, ettearvamatuks, isegi ebasiiraks. Näiteks soovis ta kontrolli oma abikaasa karjääri üle, aidates kaasa tema rivaali, Ejlert Lövborgi enesetapule. Hedda rollis olid Liis Lindmaa ja Ragne Veensalu korraga, viimane domineerivamalt. Lindmaa kusjuures oligi naiselikum pool ning Veensalu jõulisem, mis avaldus näitlejate välimuses ja käitumises. Kui Lindmaa kandis valdavalt kleite, oli hoolikamalt meigitud ning soeng oli viimistletud, siis Veensalu kandis kord lohvakat pikka T-särki retuusidega, kord punkilikku kombinesooni ja saapaid, rääkimata lühikesest triibutatud sasipeast. Seepärast sobiski minu arvates (vähemalt väliselt) Ragne Veensalu rohkem ettearvamatu ja manipuleeriva Hedda rolli. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
