a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6. Mille poolest erinevad genotüüp ja fenotüüp? Genotüüp on ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp on ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. 7. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli
4. Kirurgiline ravi (nt liigese/ sõrme eemaldamine) Pärilike haiguste ennetamine: 1. Suguabielust hoidumine 2. Mutageenide vältimine 3. Sünnieelne diagnostika 4. Sündide vähendamine Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku haigused eelsoodumusega Downi sündroom Sooleparasiidid Kõrgvererõhutõbi pärilik kurtus punetised lühinägevus kassikisasündroom gripp suhkrutõbi daltonism kopsupõletik alkoholism hemofiilia sügelised rasvtõbi kopsuvähk reuma skisofreenia
Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Suguvõsa uuringud, kromosoomide uurimine, DNA analüüs 17. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi? Dieet ja asendusravi, kirurgiline ravi, Geeniteraapia- geenide muutumine või siirdamine 18. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Mutageenide vältimine e. Geneetiline keskkonnakaitse, sugulusabielude keelustamine, sünnieelne diagnostika- DNA analüüs 19
Kordamine Haigused 1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid.
juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus mittepunapäisus punapäisus pruunid silmad hallid või sinised silmad tedretähnilisus ühtlane pigmentatsioon normaalne nägevus lühinägevus normaalne kuulmine kurtus kõrvanibud vabalt kõrvanibud kinnikasvanud keele torru ajamine Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks meetodiks. Intermediaarsus
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepäril...
Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused – ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused – avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused – määratud geenidega ja avalduvad igal juhul põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika suguvõsa uuringud kromosoomide uurimine DNA analüüs Haiguste ravi Dieet ja asendusravi Kirurgiline ravi Geeniteraapia – geenide muutmine või siirdamine Haiguste profülaktika (ennetamine) Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse Sugulusabielude keelustamine Sünnieelne diagnostika – DNA analüüs
! M kergem kui N-sugu kandev rakk LOOTEVESI: kaitse, maitseb LV-see rinnapiima maitsega, vedeliku hoidmine-pissimine Geneetilised haiguse: Trisoomia 21-Down sündroom,füüs/vaimnepuue Trisoomia 18- Edwardsi- hulgiväärareng, surnult sünd 5.näd tunderetseptorid Trisoomia 13- Batau- kurtus, vaimse arengu peetus 12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine,
Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. (9) Kuulmislävi, kurtus. Väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb, on kuulmislävi. Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. (10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta
19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures, lähedast kontakti neil ei tekkinud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid aastatel 1794- 95.Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis(1801-02), millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Tema balletti ,,Promtheuse lapsed" esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal
Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1795. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud
(90% krahhidest). Ettevõtte noorusperioodil toimub üleminek kompleksselt juhtimiselt diferentseeritule ja intuitiivselt riskilt kainele arvestusele. Küpsuse perioodil algab ettevõtte bürokratiseerumine, kogenud administraatorite võimuletulek ja andekate spetsialistide asendamine kuulekamatega. Saabub enesega rahulolu magus periood. Vananemisperioodi iseloomustab bürokraatia vohamine, kurtus uute ideede suhtes ja võitlus ellujäämise eest. Uuestisünd on võimalik ainult uue juhtimismeeskonna rakendamisega. 33. Igal juhul peab ettevõtja teadma, kuidas vähendada riskiohtu miinimumini ja ette näha kahjude vähendamise võimalusi ka kõige halvema stsenaariumi korral 34. Tavaliselt loetakse turuliidriks üle 40% osaluse korral, 30% osalus viitab pretendendi staatusele, 20% turukaaslase ja 10% nissitäitjate rollile. Tarbijad omakorda võib
GEENITEHNOLOOGIA - bioloogia rakenduslik haru,mille ül-ks organismide geenide muutmine - seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ü...
Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoo...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised
Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on
Vaegurlus (invaliidus) Kahjustus tähendab, et midagi puudub, on muutunud või funktsioneerib kehas halvasti. Näiteks võidakse olla sündinud ühe liigse rakukromosoomiga või kannatati sünnitusel hapnikupuuduse all. Talitluse puudulikkusest võime rääkida siis, kui kahjustuse tõttu suudetakse midagi teha halvemini. Näiteks, kui on kahjustatud nägemisnärv, on talitluse puudulikkuseks vaegnägemine, kui kahjustatud on sisekõrva, on talitluse puudulikkuseks nõrgenenud kuulmine või kurtus. Vaegurlus tähendab seda, et talitluse puudulikkuse tõttu on raske toime tulla. Talitluse puudulikkus muutub vaegurluseks, kui toimetulemiseks on vaja enam, kui oma võimetest piisaks. (Alm, Röden 1993: 4-5) 4 2. PUUDE LIIGITAMINE 2.1. Puude olulisuse põhjal Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK) eristab puude olulisuse väljendamisel järgmiseid puude astmeid (Puue 2010):
juhtudel võivad tekkida kontaktuurid ehk liikumatud jäsemed. Sellele vormile on ka iseloomulik düsartria, mis tekib pingest suu, keele ja kurgulae lihastes, mis tingib segase kõne. Spastilise vormi puhul on inimese vaimne areng ja intellekt normaalselt arenenud. PCI puhul on kõige sagedamini esinev segavorm, mille puhul on tegemist kombineeritud sümptomitega erinevatest vormidest. Lisaks võivad diagnoosiga kaasneda kõõrdsilmsus, krambid, kurtus ning ka erinevad nägemishäired. Segavormile on iseloomulikus tunnuseks vaimse arengu mahajäämine, millest tingituna võivad tekkida probleemid ka keskendumise ja hüperaktiivsusega. Ravivõimalused Erinevalt amütroofsest lateraalskleroosist on PCI puhul tõhused võimalused arendamaks keha liikuvust ja koordinatsiooni. Ravi on kompleksne, kuna peab hõlmama kõiki lihasgruppe, et laps saaks tulevikus võimalikult iseseisvaks. Raviprotsessi taga on interdistsiplinaarne
oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad. Tsentraalne KL: - Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) - Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime - Võib kaasneda kuulmislangus •Klassifikatsioon raskusastme järgi: – Kerge 25-40 dB – Keskmine/mõõdukas 40-70 dB – Väljendunud 70-90 dB – Kurtus >90-100 dB •Klassifikatsioon alguse järgi: kaasasündinud või omandatud KL – Prelinguaalne (kaasasündinud kuulmislangus või kuulmislangus enne kõne omandamist nt. meningiidi tõttu) – Postlinguaalne (kuulmislangus peale kõne tekkimist, tavaliselt peale 3. eluaastat) – Vanaduskuulmisnõrkus e. presbyacusis Kuulmiskahjustuse põhjused jagunevad kaasasündinuks ja omandatud languseks (klassifikatsiooni tekke alguse järgi)
viidud rahugeen. Kautatakse viiruse omadust tungida peremeesraku ja sinna sisse viia seega uued geenid.Viiruse ohtlikus on kõrvaldadud.Viiruse genoom hakkab paljunema koos rakugenoomiga. 6) Bioloogia osa meditsiinis (pärilikud ja mittepärilikud) Haigused võivad olla pärilikud,mittepärilikus või päriliku eelsoodumusega. 1)Pärilikud haigused: *Pärilikud haigused kombinatiivse muutlikuse tagajärjel Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse. Näiteks kurtus,lühinägelikkus,hemofiilia,daltonism. *Pärilikud haigused mutatsioonilise mutlikuse tagajärjel Geen,kromosoom või genoommutatsioonid tekitavad sugurakkudes,mis võivad põhjustada ainevahetushäireid,väärarenguid,kasvajaid. Näiteks Downi sündroom,Klinefelteri sündroom. *Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimmine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke. Hoidumine sugulusabieludest.
jättes nt. suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina). Lisaks on maksapõletik, lümfisõlmede suurenemine, kehvveresus, luude muutused (väga sageli) ja muud süsteemsed nähud. Lapsed on virilad, söövad halvasti ja võtavad halvasti kaalus juurde. Vahel avastatakse kaasasündinud süüfilis alles hiljem. Kindlateks tunnusteks on siis koonilised lõikehambad, silmapõletik ja kurtus. Veel võib esineda sadulnina, armid suu ümbruses ja luustiku muutused. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Esmashaavandist või laiadelt kondüloomidelt, võetakse pulgakesega eritist ja uuritakse mikroskoobiga, kas leidub elusaid haigustekitajaid. Tekitajaid on võimalik ka süstla abil lümisõlmest.
Kihelkonna Kool PÄRILIKKUSE ALUSED Referaat Grete Reinsoo 9 . klass Kihelkonna 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA............................
kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika · enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel · DNA-kiibid võrdlus DNA lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada- saab tuvastada haigusi ja siis vastavalt määrata ravi · paljude haiguste puhul võimalik: rinnavähk, kurtus, tsüstiline fibroos, huntingtoni tõbi 2. DNA sõrmejälgede metoodika · võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust · lookust saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades · lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini · see proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni · DNA lõigud jooksevad pooluste poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks – Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime – Võib kaasneda kuulmislangus • Klassifikatsioon raskusastme järgi – Kerge 25-40 dB – Keskmine/mõõdukas 40-70 dB – Väljendunud 70-90 dB – Kurtus >90-100 dB • Klassifikatsioon alguse järgi: kaasasündinud või omandatud KL – Prelinguaalne (kaasasündinud kuulmislangus või kuulmislangus enne kõne omandamist nt. meningiidi tõttu) – Postlinguaalne (kuulmislangus peale kõne tekkmist, tavaliselt peale 3 eluaastat) – Vanaduskuulmisnõrkus e. presbyacusis • Etioloogia järgi – Kaasasündinud KL (käsitletakse pikemalt allpool)
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võt...
4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine sinise ja rohelise ning violetne ja punane või rohelised, oranzid, kahvatu punased ja pruunid toonid. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub
Ta püüdis seltskonnas käimist vältida. Üldiselt lahke, meeldiv ja leebe inimene muutus raevuhoos halastamatuks koletiseks. Sageli käis ta Viinis ja selle lähedal pikkadel jalutus-käikudel. Teinekord veetis päeva koos sõpradega lokaalis istudes ja kirudes, hoolimata ohust, Viini ülemkihi ja kõigi rahva reetjate müüdavust ning ülistas sõltumatut vaba vaimu. Varsti vajas ta taoliste vestluste pida-miseks juba vihikuid, kuhu vestluskaaslased pidid oma vastused kirja panema. Kurtus progresseerus kuid sellest hoolimata andis Beethoven veel kontserte: viimast korda esines ta 1808. aastal, mängides oma Neljan-dat klaverikontserti. Dirigendina astus ta publiku ette hiljemgi, kuigi mõnikord lõppesid etteasted, kui ta oli täielikult kurdistunud, väga dramaatiliselt. Kuulmise kaotamine ei suutnud hävitada helilooja loomeindu. Beethoveni kogetud elamuste ning heliliste varu oli põhjatu ja tahe luua meeletu, et teda valdasid kuni viimase hingetõmbeni uued, üha
kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. Olenevalt sellest, millise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning võib esineda ka vaimupuue. Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Põhjused. Tserebraalparalüüs on liikumispuude kõige tavalisemaks põhjuseks, mille esinemissagedus on üks juhtum kolmesaja sünni kohta. PCI avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena, vaimse arengu mahajäämust esineb 35%-l PCI-lastest. Vaimupuudega inimestel tserebraalparalüüsi
Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni.
nahk võib muutuda üleni tihkeks ja praguneda jättes nt. suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina). Lisaks on maksapõletik, lümfisõlmede suurenemine, kehvveresus, luude muutused (väga sageli) ja muud süsteemsed nähud. Lapsed on virilad, söövad halvasti ja võtavad halvasti kaalus juurde. Vahel avastatakse kaasasündinud süüfilis alles hiljem. Kindlateks tunnusteks on siis koonilised lõikehambad, silmapõletik ja kurtus. Veel võib esineda sadulnina, armid suu ümbruses ja luustiku muutused. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Haavandilises staadiumis on võimalik haigust diagnoosida haigustekitaja leidmisega haavandist. Umbes 3-4 nädalat pärast haavandi tekkimist, ilmuvad verre süüfilise
Ataktiline Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem - umbes 10 %. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Segavorm ( kombinatsioonid eelnevast) Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Motoorsete oskuste hilinemine ning aeglane progress ühest arenguastmest teise. Tunduvalt väiksem liigutuslik repertuaar võrreldes tavalise lapsega. Motoorsete oskuste ilmnemine, mis või olla vastuolus normaalarengu põhimõtetega.
mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid
16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21- aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine.. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 – 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, ...
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), ...
Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Helenduv kärss Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades.
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseer...
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. ...
* tömp pöial * normaalne pöial * varane kiilaspäisus * normaalne juuksekasv * pruun juuksevärv * blond juuksevärv * mittepunapäisus * punapäisus * kanapimedus * normaalne nägemine * pruunid silmad * hallid või sinised silmad * tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult * normaalne kuulmine * kurtus * normaalne nägemine * lühinägelikkus Rakus on aktiivsed vaid need geenid, mida on vaja konkreetse raku arenguks ja talitluseks! SOO MÄÄRAMINE Mis määrab ära organismide soo? 1. Keskkonnatingimused krokodillid jt 2. Sugukromosoomide arv putukad. 3. Erinevad sugukromosoomid inimene Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid.
pidurdatakse oksüdatsiooniprotsessid ja vere varustamine õhuhapnikuga. 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid Sellise toimega mürgid ilmusid teiste riikide inventari mitte väga ammu. Ained on võimelised mõneks ajaks paralüseerima vastase elusat jõudu. Need ained tungivad kesknärvisüsteemi teedesse ning mõjutavad organismi talitlust psüühikakeemiliste omaduste tõttu, tekitades ajutise halvatuse, nagu näiteks pimedus, kurtus, kabuhirmutunne, erinevate organite mõningane funktsioneerimispiirang. Eriliseks erinevuseks teistest ainetest on see, et kui tahetakse vastast tabada surmava doosiga on vaja tavalist kogust suurendada ligi 1000 korda. Neid aineid kasutakse koos teiste mürkidega vastase elavjõu nii kvantiteedi vähendamiseks kui ka tekitamaks hirmu. 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika Kaasajal kasutatakse ründemürkidena alljärgnevaid aineid: sariin;
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. Seekord läks ta Viini aga lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Kuid neli aastat enne esimest akadeemiat, 1796, hakkas tema kuulmine halvenema, 1814. aastal oli see juba nii halb, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. Täiesti kurt oli helilooja 10 viimasel eluaastal. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt, oli ta niivõrd populaarne, et viimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat,
esimeses põlvkonnas genptüübilt identsed, fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus(lahknemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantsed tunnused: naerulohuk, tömp pöial, pruun juuksevärvus, pruunid silmad, tedretähnid Retsesiivne tunnus- blond,punapäisus, sinised silmad, ühtlane pigmentats,lühinägevus, kurtus Intermediaarsus- vahepealsed tunnused(pole dominantsust) Polüalleelsus- fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb mitu alleeli polügeensus- pärilike tunnuste määramisel osaleb mitu geeni oma alleelidega. Dihübriidne ristamine- Ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnuse poolest Mendeli suhe 9:3:3:1. Mendeli kolmas seadus(sõltumatu lahknemise seadus)- homosügootsete vanemate dihübriidsel
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
taas võimalikuks. Mumps Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre, munandid ja munasarjad. Viimaste kahjustus on olnud oluline lastetuse põhjus. Mumpsi korral tekib üsna sageli tugeva peavaluga kulgev mittemädane ajukelmepõletik, mille tüsistusena võib kujuneda kuulmislangus või kurtus. Gripp 8 Gripp on hingamisteede nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. A- gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu gripivaktsiin pikaajalist kaitset ei paku. Seetõttu muudetakse gripivaktsiini koostist vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni gripiviiruste seire tulemustele. Gripi vastu võivad end vaktsineerida kõik üle 6 kuu vanused isikud, eriti on
Lapseea nakkused Lapseea haigustest võib välja tuua meningiidi ja entsefaliidi, mis mõjutavalt lapse närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on põletik ajus ja selgroos, mille põhjuseks on viirus või bakteriaalne infektsioon, mille edasikandjaks on vereringe. Sümptomid on mõlema haiguse puhul sarnased. Nendeks on palavik, oksendamine, tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes- entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige
on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (need peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid. Seepärast on nende nädalate jooksul saadud kahjustused väga ohtlikud (Vendelin 2007). Keskkonnategurid, mis võivad mõjutada sünnieelset arengut: · Punetised - pimedus, kurtus, südame arengu ebanormaalsus, surnultsünd, PCI. · Süüfilis - vaimne alaareng, füüsilised deformatsioonid, iseeneselik abort. 11 · Sõltuvust tekitavad ravimid - väike sünnikaal, imiku sõltuvus ravimist. · Suitsetamine - enneaegsus, madal sünnikaal ja väike kasv. · Alkohol - vaimne alaareng, väike pea, jäsemete deformatsioonid. · Kiiritus - füüsilised deformatsioonid, vaimne alaareng.
orgaanilise häirega · eelnevalt hästi kohanenud, normaalse perekonnaelu ja suhetega indiviidiga. Dissotsiatiivsed krambid. Liigutuste poolest võivad dis. Krambid olla väga sarnased epileptiliste krampidega, kuid ei esine keelde hammustamist, kukkumisest tingitud vigastusi, jne. Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia. Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale. Dis. Nägemise kaotus on väga harv täielik. Dis. Kurtus või anosmia esinevad palju harvemini kui tundlikkuse- või nägemishäired. Diagnoosimine Söömishäired Klassifitseerimine Söömishäired (F50) - Anorexia nervosa - Bulimia nervosa Anorexia nervosa · Anorexia nervosale on iseloomulik: süüakse tavalisest vähem (600-1000 kalorit/päevas); iseloomulik on patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine : kehaline koormus, lahtistid, oksendamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
