Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M
varanduse..kaotavad laenumakse võimalused.. Kõik on rasketes oludes ning riigi pangandus variseb kokku :( Ja siis tuleb mõte! Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras kaardid enda kätte Franklin Delano Roosevelt UUS KURSS (1933-1936) RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati
(St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaatne · Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte. · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste
ROOTSI Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rootsi.......................................................................................................................................... 4 .....................................................................................................................................................4 Kliima ja taimestik...................................................................................................................... 6 Riik..............................................................................................................................................7 Majandus......................................
põhjused? – Algas 1929 USAs. NYC börsi paanika, väärtpaberite hinnad langesid, USA nõudis sisse Euroopa võlgu. Põhjused: ületootmine, vale majandamine – laenud, valitsuse vead kriisi ajal – riik ei sekkunud majandusse. Tagajärjed: tööpuudus, nälg ja rahulolematus, keskklassi vaesus, inimesed kaotasid kodu ja varanduse, tootmise langus ja demokraatia kriis. 7) Selgita mõisted: maffia, keinsianism, uus kurss, isolatsionismipoliitika. – Maffia: kuritegelik rühmitus (nt USAs toodi salaja alkoholi sisse) kuulsaim Al Capone, Chicago. Uus kurss – new deal, pidi kiirendama majanduskriisist välja tulemist. Isolatsionismipoliitika – maailmast toimuvast eemale hoidmine. 8) Millised olid F.D.Roosevelti poolt algatatud reformid majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue reformikava New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja
juurde trükkida. 1924. kevadel käivitati uus majanduspoliitika, millega hakkas valitsus varasemast enam sekkuma majanduse suunamisse, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist. Orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiarengustele, kutseoskuste levitamisele. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (markadelt mindi üle kroonile). Uus kurss osutus sobivaks, majandus tõusis. Välispoliitika 26. jaanuaril 1921, tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Ohuallikateks olid endiselt Saksmaa ning Venemaa. 1. detsembril 1924 üritas Eestimaa Kommunistlik Partei relvastatud riigipöördega haarata võimu. Kuna puudus rahva toetus, suruti see maha mõne tunniga ning EKP kaotas igasuguse poolehoiu ning mandus.
NSV Liit kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskvavastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 8) Võimuvõitlus pärast Stalini surma - Stalini surm tõi kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis see poliitiliste vastaste füüsilise hävitamiseni. Ta lähimate usaldustena tõusid esile Georgi Malenkov, Laurentsi Beria ja Nikita Hrustsov. Stalin suri 5. märtsil, 1953. aastal. 9) Milles seisnes Beria uus kurss? - Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääne-riikidega. Beria arvas, et Saksa DV-l tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Beria mõju kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. Malenkovi ja Hrustsovi juhtimisel organiseeriti Beria - vastane vandenõu. Beria areteeriti ja mõisteti partei -ja riigivastases tegevuses süüdi-tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Beria hukati 1953. aastal detsembris.
................................................................................................................... 2. reguleeritult ujuv;........................................................................................................................... 3. fikseeritud;...................................................................................................................................... Selgita lühidalt mida need punktid tähendavad ja too näiteid riikidest kus konkreetne kurss on rakendatud (loe läbi tekst lk 187 ... 188). 10.2.2 Intress Intress kasvik rahasumma mille võlausaldaja saab võlgnikult raha laenamise eest. Intressimäär tulumäär väljendatakse protsentides ajaperioodi kohta. Enamasti on määr seotud aastaga. Näiteks aastal 2004 oli Hansapanga aastase eesti krooni tähtajalise hoiuse intressimäär 2,4% aastas. Intressi arvutamisel on 2 võimalust: 1. lihtintress arvutatakse põhisummast; 2
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse.
Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk)
Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe vasakule. Polnud ka eriti võlgu, sest makse maksis Saksamaa. NSVL - kriis ei mõjutanud, sest oli teistest kõvasti isoleeritud. Keegi ei investeerinud sinna. Itaalia Kõik oli hullem, sest juba enne I ms oli sealne olukord olnud halb. 10. Roosevelti uur kurss. Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele
Pangaautomaat Pangaautomaat on nagu väikene pank, kus võib olla raha sees sadu tuhandeid eurosid. Pangaautomaadi seifis on kassetid. Igal rahatähel on enda kassett. Et pangaautomaate rahaga täita, tuleb seif avada ja asendada vanad kassetid uute kassettidega. Pangaautomaat koosneb kokku kahest osast: seifist ja pangaautomaadi paneelist. Pangaautomaadi paneelil on inimesele panga toimetusteks vajalikud ekraan, raha väljumise ava, kviitungi ava, ekraani nupud, koodi nupud ja kõlar. Et raha tuleks pangaautomaadist välja, tuleb sisestada automaati enda isiklik pangakaart ja seejärel tuleb sisestada enda pangakaardile vastav kood. Kuna pangaautomaadid on ühenduses vastava panga interneti serveriga, siis ei saa sa võtta rohkem raha välja kui sul pangakaardi peal on. Nüüd tuleb valida endale rahatäht, mille sa tahad enda pangakontolt ära võtta. Kui see on tehtud, siis teeb pangaautomaat ülikiire kontrolli ...
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. 9) Landeswehr´i sõda Võnnulahing 23 juuni võidupüha 3 juuli vaherahu 10) Kurss rahule, Tartu rahu. 2 veeb 1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja NV Tunnustas EV iseseisvust. EV sai 15 milj keeldrubla Venemaalt.
............... 11 29. Vabadussõda.................................................................................................. 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang............................................................................................................. 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule...................................................................................................... 14 25. XX sajandi esimesed aastad XX sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning varem suhteliselt kitsaid haritlasringkondi haaranud rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid
· Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine · Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale: Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas Lääneriikide veenmine · Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada · NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja
· Masina signalisatsiooni jälgimise. Peamasin. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid. Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: · Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss, · Magnetkompassi parandus on määratud vähemalt kord vahi jooksul ning vastavalt võimalustele peale igat suuremat kursimuutust, · Magnetkompassi ning vurrkompassi näitude pidev võrdlemine ja repiiterite sünkroniseerimine, · Autopiloodi kontroll vähemalt kord vahi jooksul · Muu navigatsiooniaparatuur funktsioneerib normaalselt Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid. Järgnev aparatuur peab olema kontrollitud/testitud igapäevaselt:
Väide kehtib mitte üksnes ühe kauba, vaid kogu majanduse kohta. Seost nimetatakse ühe hinna seaduseks (law of one price, LOP) ja see on ostujõu pariteedi teooria aluseks. Hindade erinevused tasakaalustatakse valuutakurssidega. Näide 10 Unts kulda maksab New Jorgis $400 ja Londonis £250. seega vastavalt LOP-le $400=£250 ehk valuutakursiks on: $1,6=£1. Ühe untsi Ameerika kulla eest tuleks maksta Inglismaal £250 ning inglise kulla eest Ameerikas $400. Oletame, et kurss kujuneb $0,8=£1. Järelikult, inglise kuld hakkab maksma US-s $200 ehk $200 odavam kui Ameerika kuld koduriigis. Samas Ameerika kuld Inglismaal hakkab maksma £500 ehk £250 rohkem kui inglise oma. Kuna Ameerika kuld on kallim mõlemates riikides, siis nõudlus selle järele väheneb ja hakkab liikuma nulli suunas. Pakkumise ülekaalu võib likvideerida, kui viia kurss esialgse tasemeni, s.o. $1,6=£1. Sellega tasakaalustatakse Ameerika hinnad Inglise omadega.
Äriühingu nimi: ____________ Registrikood: _____________ LÄHETUSKULUDE ARUANNE Vastavalt juhatuse [kuupäev] käskkirjale nr. [käskkirja nr] on [töötaja nimi] lähetatud: Kuupäev Koht Eesmärk 1. 2. 3. 4. Lähetuskulud: 1. Sõidukulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 1. kokku 2. Ööbimiskulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 2. kokku 3. Muud kulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR
JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja
a. (algas umbes 1870), sõjakulutusedkatteta raha, inflatsioon - 1914-1944 prooviti taastada kullastandardit ja katsetati ujuva vahetuskursisüsteemiga - fikseeritud vahetuskursi e. Bretton Woodsi ajajärk 1945-1973.a. - 1973.a.-st nn. kaasaegne hübriidsüsteem, katsetatakse ujuva kursi süsteemi, reguleeritud ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi Valuutakurss hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma. Fikseeritud kurss rahasüsteem, milles keskpank on sidunud riigi raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega (1 DEM=8 EEK, 1EURO=15,6466 EEK) Vabalt ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras. 11 Reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel
intress 50 000 *9% EUR 50000 9% 4500 (50 000 + 4500)/7,8 NOK 1 a pärast 7% 417300 425 100* 1,07 454857/8 58 315 - 50 000-4 500 uus kurss iskulu tõuseb 10% võrra. astas lineaarsel meetodil. •Diskontomäär (või kapitali hind), mille puhul investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus võrdub nulliga •Investeerimisprojektide hindamisel tõlgendatakse (r = nõutav tulumäär) IRR > r investeerida investeerida või teha täiendav IRR = r analüüs IRR < r tagasi lükata
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis k...
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
Sisaldas umbes 70 seadust majanduse ja sotsiaalpoliitika vallas. Seadused võeti vastu Kongressi poolt küllalt lühikese aja jooksul. Roosevelt kasutas palju teadlaste abi, oskas valida andekaid abilisi, lõi enda juurde "ajutrusti". "Uue kursi" elluviimisel ei tehtud takistusi ka avalikuks kriitikaks. Riigis taastati uuesti kodanike huvi valitsuse tegevuse vastu. I uus kurss rakendati 1933 1935 II uus kurss viidi ellu 1935 1939 b) "Uue kursi" tähtsamad reformid · kehtestati kontroll panganduse üle. Kõik pangad katkestasid oma operatsioonid. Keelati avamine ilma loata. Loale eelnes kontroll. Paljud pangad suleti. Tugevamatele pankadele anti riigi poolt toetust. (Emergency Banking Relief Act)
c. akumulatsiooni vahend raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7. Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes? Kas eurokurss tõuseb või langeb? a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb 8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse
suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 29.Mis on valuuta fikseeritud kurss? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32.Mis on deflatsioon? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha
1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised
Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu.
1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mus...
2.1Mündid 2=31,29.- 1=15,647.- 0,50=7,82.- 0,20=3,13.- 0,10=1,57.- 0,05=0,78.- 0,02=0,31.- 0,01=0,16.- 2.2Rahatähed 5=78.233 .- 10=156.466.- 20=312.933.- 50=782.332.- 100=1564.66.- 200=3129.33.- 500=7823.32.- 5 3.Võrdlustabelid Toode Kurss Kurss EEK Leib 0.958 15EEK Pakk Marpsi 0.958672 45EEK Eesti juust 4.79336 75EEK Mingi maja 5 112 918.81 80 000 000EEK 4.Euro poolt või mitte ja leheküljed Eesti võtab 01.01
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
· Kaardimaksed Rahulolu: · Teenindus kiire, mugav ja sõbralik. TSEKI ANALÜÜS EURO ... on Euroopa Liidu raha ... võetakse Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011 ... on 7-s eri väärtuses (paberrahana) · 5 eurot · 10 eurot · 20 eurot · 50 eurot · 100 eurot · 200 eurot · 500 eurot ... kurss on 15,6466 ... aitab kaasa Euroopa Liidu ühtlustumisele ... on käibel Saksamaal, Austrias, Soomes, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jne ... sendid on igal riigil, kus euro kasutusel, erinevad (ainult tagumine pool) ... münte on 8-s eri väärtsuses · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti
Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering Kaudne annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Otsene näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 33. punkti mõiste valuutaturul punktiks nim valuutaturul 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. spot- ja forward kurss
Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes muutus üha umbusklikumaks ning tema usaldusisikudena tõusid esile Georgi Malenkov, Lavrenti Beria ja Nikita Hrustsov. Pärast 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud Stalin suri 5. märtsil 1953. Beria uus kurss Stalin suri, ilma et ta oleks kedagi järglaseks nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aastal Stalini usaldusalused: valitsusjuhiks saanud Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretät Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria arvas, et Saksa DV ei tohiks sotsialismi üles ehitada. Liiduvabariikides hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist
H % Rahal on 2 hinda E H Y INTRESS KURSS RAHAGA MÕÕDETAKSE a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r) r i a) NOMINAALNE b) REAALNE ÜLDINE HINNATASE Valuutakurss (E) –
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ühisraha mittekasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid osalema eelnevalt vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ja viima oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega. Kui riik jätkab samas suunas liikumist on euro kasutusele võtt täiesti sobilik.
mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile. Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist:
reeglina ühele-kahele institutsionaalsele investorile c. % 44. Esmane avalik emissioon, initial public offering,IPO aktsiate müük suurele d. hulgale investoritele spetsialiseerunud vahendajate firmade poolt 51. 45. Valuuta (vahetus) kurss, exchange rate ühe maa valuuta hind teise maa valuutas 52. , cas 46. Valuuta ametlik kurss, official exchange rate-valuutakursi määramine keskpanga poolt, mida kasutatakse eelarve koostamisel, valitsuse arveldamisel firmade ja 53. , FOreign EXc eraisikutega, maksude arvestamisel ja raamatupidamises 47
Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning
ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma.
panganduse üle, loodi töökohti, arendati majandust. Riik hakkas rohkem reguleerima majandust ja kaubandust. See päästis USA majanduskriisist. 4. Demokraatia levik USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. USA Rahvas oli sõjast tüdinenud, USA hoidis aastakümneid ennast Euroopa asjadest eelmal. 20-ndad olid USAs majanduse õitseng, ülistati ameerika individualismi ja riigipoolset mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928
välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluutareservidega ja mets pole kunagi olnud Eesti krooni kattevara tagatiseks. Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta. Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss. Eesti puhul on ehk mõneti eripärane vaid see, et fikseeritud kursi hoidmiseks on valitud maksimaalselt rangetel reeglitel põhinev süsteem valuutakomitee. Veel teadmiseks, et Eesti krooni kurss on lisaks Saksa margale fikseeritud ka euro suhtes. Väikese siseturu ja väga avatud majandusega riigi puhul on fikseeritud valuutakurss eeliseks, sest võimalused teistsugust kursireziimi edukalt juhtida on sellistes oludes niikuinii üsna piiratud.
Kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. Nendeks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa Erinevad Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskursi klassifikatsioonid vahetuskurss) Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= .......................................... lõpp+lik=.......................................... lipp+nik=............................................ pikk+lik=.......................................... kass+lane=........................................ rull+jas=.......................................... Tallinn+lane=.................................. kauss+ jas=.................................
4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7. Pildid rahatähtedest 8 8. Kasutatud materjaal 9 2 2. Sissejuhatus
nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta järele tõuseb ja selle tulemusena tõuseb ka selle valuuta kurss.) -Raha- ehk monetaarpoliitika ( näiteks kui trükitakse raha juurde siis võib juhtuda nii, et pakutakse seda valuutat rohkem maailmaturul ning valuuta kurss nõrgeneb. Nii võib tekkida ka inflatsioon (rahaühiku ostujõu vähenemine, valuuta kurss võib langeda väga madalale, raha väärtus langeb) valuuta pakkumine kasvab ning nõudlus selle järele tesistes riikides väheneb)
Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
