Põhisüntaks. Plokid. Tõstutundlikkus. Erilise tähendusega märgid stringides. Süntaks on kuidas antud keeles programmikoodi kirjutada tuleb. Põhisüntaks · Plokid · JavaScript on tõstutundlik (case-sensitive) [objekt.]funktsioon([parameetrid]); N: document.write("Hi There!"); alert("Terekest"); { Esimene plokk { Teine plokk } } document.writeln("blaah"); doeument.Writeln("blaah"); document.WriteLN("blaah"); Erilise tähendusega märgid stringides n Uus rida t Tabulaator r Kursor tagasi rea algusesse f "Form Feed" - lehe kerimine b Samm tagasi "backspace" \ kaldkriips DIALOOGIAKNAD Teated Avab akna vastava teatega alert("Siin on üks veateade"); alert("Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid Avab dialoogiakna päringu ja "Yes" "No" variantidega Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused tulemus = confirm("Kas sobib?"); tulemus = propmpt("Mis on sinu nimi
Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close). Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega. Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone märksa mugavam teha. Tiitliriba all on menüüriba (4), mille sisu sõltub aknas töötavast programmist
üheselt mingi kirje teises tabelis, mis on käesoleva tabeliga seotud (sellele väljale vastav võti asub teises tabelis). Yes (No Dublicates) sellel väljal olev väärtus määrab üheselt käesoleva tabeli kirje (võti). Tabeli välja kirjeldus Description pikkus võib-olla kuni 64 märki ja väljastatakse ekraanile olekuribal (status bar), kui kursor viiakse tabeliandmevaate või vormivaate vastavale väljale. Kirjeldusel on oluline koht ka suuremate andmebaaside ehitamise juures, kui tööga tegeleb korraga mitu inimest. Samuti aitab kirjeldus meenutada väljade sisu ja otstarvet, kui andmebaasi loomisest on möödunud pikem aeg. Andmebaasisüsteemi Access tabelid peavad sisaldama vähemalt ühe välja, mille sisu on iga kirje jaoks erinev. Seda välja nimetatakse võtmeks (primary key). Enamasti on võtmeväljaks mõni üksik väli
1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“)
välja lülitada. Samuti on seal tavaliselt kaks tulukest (roheline ja punane). Roheline näitab seda, kas arvuti on sisselülitatud või mitte. Punane tuluke vilgub aga siis kui arvuti pöördub kõvaketta poole ja toimub andmete lugemine või kirjutamine. Kui arvuti jääb kinni (hiire kursor ei liigu ekraanil ning klaviatuur ei anna korraldusi) tuleks esmalt proovida klaviatuurilt kolme klahvi Ctrl, Alt ja Delete. Nende üheaegsel vajutamisel peaks arvuti tegema endale alglaadimise. Kui see ei aita, tuleks vajutada arvutikorpuse ees toitenupu kõrval Reset-nuppu. Mõnedel arvutitel võib see puududa, siis tuleb vajutada toitenuppu ennast. NB! Normaalsel töölõpetamisel arvutiga tuleks ta korrektselt sulgeda. Windowsi
lugemisel. Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised: osutamine (pointing) hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp. klõps (click) hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta. topelt- ehk kaksikklõps (double click) kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle. lohistamine (dragging) hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse näiteks
laiaks (Best Fit), et ka koige pikem selles veerus olev sisu ära mahuks. 14. Andmeseeriate sisestamine Tabelites on tihti andmeseeriaid, mille sisestamisel Excel suudab kasutajale tubliks abiliseks olla. Päris sageli on andmetele vaja lisada jarjekorranumbreid. Kuude ja nädalapaevade nimed on samuti programmis olemas. Valemite kopeerimine on väga mugav, kui kasutada andmeseeriate sisestamise võimalust. Andmeseeriate sisestamiseks: · pange kursor teksti, kuupäeva, numbri voi valemiga lahtrile, mida soovite jatkata; · sarja sisestamiseks viige kursor lahtri paremas allnurgas oleva margi ruudukesele; · kursori muutumisel margiks tuleb hiire vasakut klahvi all hoides vedada ule teiste lahtrite, kusjuures hiirega võib vedada nii suunaga alla, paremale, üles kui ka vasakule. Hiire klahvi vabastamise järel taidetakse lahtrid andmetega. Näiteks
kas ükshaaval või gruppidena. Väljadega on seotud nende nimed {attached label). Hiireklõps väljal või s e l l e nimel v a l i b osutatud objekti, mis ümbritsetakse raamiga, m i l l e nurkades ja keskel on kontrollruudukesed. Väiksematest ruudukes test saab objekti suurust muuta, sel juhul on kursoriks kaldnool. Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor paigutada väljapoole valitavaid objekte, vajutada hiirenupule ja seda vabastamata tõmmata raam vajalike objektide ümber
g F K M E L D A Joon NP on ehitatud rööpsena abijoone BC suhtes (OFFSET) ülespoole, 20 mm kaugusele. (Suur rist ruudukesega lõikumiskohal – kursor OFFSETile suuna näitamise jaoks sirge BC suhtes) Ringjoone raadiuse R määramiseks mõõdame punktide M ja K vahelise kauguse käsuga ‘DIST. Näide 4 10 NB! Enne käsu DIST kasutamist on soovitatav seadistada käsurea piirkond selliselt, et seal oleks kuvatud vähemalt kuus rida (eriti siis, kui mõõdetakse ruumipunktide vahelist
SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A). Ülaindeks (Superscript) (Ctrl+'+'). Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=). Kolmikpunkt (AltGr+Punkt...). 9 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE teha vajalikus kohas hiireklõps. nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale. Home rea algusesse. End rea lõppu. Ctrl+'nool' paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule. Ctrl+'nool' üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse. Ctrl+Home - teksti algusesse. Ctrl+End - teksti lõppu. PgUp ekraani võrra üles. PgDn ekraani võrra alla. Ctrl+PgUp eelmise lehekülje algusesse. Ctrl+PgDn järgmise lehekülje algusesse.
Mehaaniline arvutihiir 2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse
tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 9 Marcella Jatsinjak Hiir Peamiseks sisendseadmeks Windows´i keskkonnas töötamisel on hiir (mouse). Hiire abil on võimalik anda peaaegu kõiki käske (v.a need, mis vajavad teksti sisestamist). On olemas tegevusi, mida saab sooritada ainult hiire abil Kui liigutad hiirt, siis liigub ka ekraanil olev hiirekursor. Tavaliselt on kursor noolekujuline, kuid sõltuvalt käsil olevast tegevusest võib selle kuju muutuda Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha Klõpsuks nim. ühekordse vajutust hiire nupule. Topeltklõps on kiire kahekordne vajutus hiire nupule
Pane tööle nimi ja leia sobiv salvestuskoht kaust. 3 JÄRJEKORRA NUMBRITE SISESTAMINE Järjekorra numbrid saad Exceli abiga sisestada automaatselt. Sa ei pea ükshaaval sisestama näiteks 56 või 100 numbrit. Piisab kui sisestad üksteise alla kaks esimest numbrit 1 ja 2 (ilma punktita). Seejärel märgista mõlemad numbrid. Nüüd liigu hiirega märgitud osa alla paremasse nurka, kus hiire kursor muutub pisikeseks mustaks ristiks . Hoides all hiire vasakut klahvi venita allapoole, samal ajal ilmub iga rea kõrvale kollasel taustal vastava rea number. Sobival real vabasta hiire klahv. Numbrite rida saad hiljem pikendada, kui võtad märgistusse kaks viimast numbrit (näiteks 8 ja 9) ning venitad pisikesest mustast ristist edasi. Ära unusta salvestamist! KUUPÄEVADE SISESTAMINE Kuupäeva lahtrites käivad kuupäevad, mil raha tegelikult laekus või ülekanti
51 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 12.6 Automaatne murdmine Mõningatel juhtudel, kui tavaline murdmine pole võimalik, siis SketchUp võimaldab automaatset murdmist (AutoFold) - see tähendab, et programm valib ise, kuhu murdmised loob. Automaatse murdmise saavutamiseks pead soovitud elemendi selekteerima ning kasutama Alt-klahvi (tekib selline kursor ) Töötab nii tasapindade kui joonte puhul. 52 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Pane tähele: kui tekib probleeme tõsta mööda y-telge üles (sinine), siis vajuta alla Shift-klahv. Sinine abijoon muutub paksemaks ning saad vabalt tõsta. HARJUTAMISEKS 53
Mac OS X, Linux, Microsoft Windows, UNIX. 48. Mis on rakendusprogramm? Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid, tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. 49. Nimeta rakendusprogramme! MS Excel MS Word MS Access 50. Mida sisaldab graafiline kasutajaliides? Kursor, osutusseade, ikoonid, aknad ja menüüd. 51. Nimeta mõned tekstitoimetid! Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 52. Nimeta mõned veebilehe loomise programmid! Notepad, Macromedia Dreamweaver. 53. Nimeta mõned veebibrauserid! Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 54. Mida tähendab graafiline kasutajaliides (GUI)? Arvuti Graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis teeb programmide kasutamise lihtsamaks
moodustades ühesuguse omadusega grupi. 02/01/15 03/01/15 Sorteerimiseks ühe võtme järgi võib kasutada lahtriploki objektimenüüd, 03/01/15 vahekaardi Data grupi Sort & Filter nuppe , vahekaardi Home 03/01/15 grupi Sort&Filter käske, tabeli päises kuvatud autofiltri käske. 04/01/15 Viia kursor tabeli tulpa, mille väärtuste järgi tahetakse sorterida, 04/01/15 kuvada ojektimenüü ja valida sellest käsk Sort või valida käsk sobivast 07/01/15 ülalnimetatud kohast. 07/01/15 Mitme võtme järgi sorteerimiseks peab kasutama dialoogiboksi Sort 07/01/15 1
Kuva kõik bibliograafiaväljad ja sisesta sobivatele väljadele andmed. Sama viite teistkordseks sisestamiseks pole vaja andmeid uuesti sisestada. Sisestatud andmed ilmuvad nähtavale käsu Lisa tsitaat loetellu. Viite teistkordseks sisestamiseks klõpsata loetelus olevatel andmetel. Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eristatakse viited komaga, nt [3], [7]. 4.2 Erinevate allikate viitamine Uue viite loomiseks • Viia kursor sobivasse kohta, kuhu viide lisada, valida Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus allikas. 12 • Valida infoallika tüüp ja sisestada selle kohta andmed vastavatele väljadele. Kui mõned andmed on puudu, jäetakse vastav väli tühjaks. Erinevat tüüpi allikatele viitamine Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.
on valikuks "Items" (objektid), mis on tehtud "I" sisestamisega; – – kolmnurk Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida arvutil eelnenult tehtut. Kui kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab: Tekstiline esitlus: ÜLESANNE I Pinnatükk 4 HATCH ↵
· mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka ühesugune. igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi...
Ebapopulaarsed riigid on Taani ja Prantsusmaa. Kolmas paring. Siis ma tahan teada saada 3 kõige kallimat tuusiku hinda. Alustan päringuga nii nagu tavaliselt: Valin vajaliku tabelit, 17 ja siis täidan päringu väljad. Sorteerin see veerg, mille andmeid tahad päringus kasutada (,,Hind). Sorteerimisega näitan ära, et soovin suurema (Descending) väärtusega kirjeid. Klõpsan kursor välja ,,Hind" ühte lahtrisse. Kirjutan Top Values loendis sobiv väärtus (3) ja klõpsan Enter. Päringu käivitamiseks klõpsan nuppu . Tulemustabel tuleb selline: Salvestan seda nimega ,,Kõige kallimad tuusiku hinnad" Neljas päring. Klõpsan - . Avanevas aknas liigun samm-sammuliselt lõpptulemuseni. Esimeses aknas valin välja tabel, mille andmeid tahad selles päringus kasutada (,,Kliendid"). Ma tahan teada saada, kui palju raha
sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid
Käsuinterpretaator- programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga Näited: *UNIXi shell *MS-DOS COMMAND.COM *MacOS GUI+Finder *Windows`i GUI+Explorer GUI Graafiline kasutajaliides- arvuti graafiliste kujutiste kuvamise võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. Hea graafiline kasutajaliides vabastab kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: *kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused *Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele *Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) *I/O operatsioonid- kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma. *Failisüsteemi manipuleerimine- failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine, kataloodioperatsioonid.
210 1 jne jne Vahemike ülemised piirid Sagedus Sisesta funktsioon piirkonda F16:F20 100 16 Data_array - piirkond 200 22 Bins_array - ülemised piirid 300 27 Lõpetuseks vii kursor sisestusribasse ja vajuta 400 31 SHIFT+CTRL+ENTER 500 #VALUE! rjestatud andmete puhul (veerg B) Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Finantsalased funktsioonid Excelis PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper
CapsLock Tagastab väärtusega, mis näitab sisse / välja CAPS LOCK on klaviatuuril. CursorLeft Tagastab või seab veerg kursori jooksul puhver piirkonnas. CursorSize Annab või määrab kõrgus kursori märk lahtrisse. CursorTop Annab või seab piiri asendi kursori puhver piirkonnas. CursorVisible Annab või määrab väärtusega, mis näitab, kas me näeme kursor. Error Annab standardväljundisse veateateid. ForegroundColor Tagastab või seab taustavärv konsooli. Console.ForegroundColor = ConsoleColor.Red; In Annab standardsisendit oja. INPUTENCODING Annab või määrab kodeeringu konsool kasutab lugeda sisend. KeyAvailable Tagastab või komplekti väärtusega, mis näitab, kas klahvivajutuse Sisend vool.
275 1 MA 316 10,7 25,4 24,9 0 0 0 276 1 KU 304 14 21,6 21,9 0 0 0 277 1 KS 335,5 12,7 17,4 17,3 0 0 0 278 1 MA 331 14,3 17 17 0 0 0 279 1 MA 346,5 12 22,4 22,3 23,1 0 0 280 1 MA 345,5 14,4 18,6 18,6 0 0 0 281 1 MA 351,5 14,4 21,3 21,1 0 0 0 282 1 KS 348 8,5 17,7 17,8 0 0 0 Filtri kasutamine 1) Kursor peab olema tabelis, mille kohta soovime filtrit 2) Valida menüüst Andmed, Filter, Automaatfilter (Data, Filter, Autofilter). Rea Automaatfilter (Autofilter) ette pannakse linnuke. 3) Tekkivate noolte kaudu saame näitamiseks valida antud tunnuse kindla väärtuse või vahemiku a) Kindla väärtusega kirjete näitamiseks tuleb noolega avanevast rippmenüüst valida see kindel väärtus (näiteks tunnuse pl puhul valida MA, kui soovime näha männipuid).
14 Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged. Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J). Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi vajutada korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb õigesse kohta lisada uus lehekülg. Arvutis: pane kursor peatüki pealkirja algusesse – vali klaviatuuril klahvid Ctrl + Enter (või vali menüüribalt Lisa – Leheküljepiir). Töö leheküljed nummerdatakse, number paigutatakse lehe alaserva paremasse nurka. Arvutis: vali Lisa – Leheküljenumber – vali sobiv variant. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele välja ei kirjutata. Arvutis: tee topeltklikk sisestatud leheküljenumbril 1 – avaneb lehekülje jalus (Footer) –
Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega. TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. Esmalt tuleb avada vajalik tabel. Iga tabeli lõpus on tühi kirje (rida), mida tähistab tärn. Uue kirje sisestamiseks tuleb kursor viia tühjale reale, täita see andmetega ja klõpsata siis tabeli alaservas oleval nupul "nool paremale". Pika täidetud tabeli lõpus olevale tühjale reale on kõige lihtsam siirduda nupu New abil (või valida menüüst Insert korraldus New Record). Sisestatud andmed salvestatakse kohe, kui siirdute teisele kirjele. Vajaduse korral võib neid igal ajal muuta. Selleks tuleb siirduda vajalikule kirjele. Kirjete kerimiseks võib kasutada akna
· Põhiliselt eristatatkse graafilisi ja käskjuhitavaid kasutajaliideseid. GUI · Graafiline kasutajaliides- Graphic User Interface, HUI, arvuti graafiliste kujutiste kuvamine võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. · Hea graafiline kasutaliides vabastab kasutaja täielikult õppida programmeerimiskeeli. · Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: o Kuvaril liikuv viit e. Kursor, o Osutusseade o Ikoonid o Aknad o Menüüd Operatsioonisüsteemi teenused · Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele · Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) · I/O operatsioonid kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma · Failisüsteemi manipuleerimine failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine,
Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.5. Joonealune märkus Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb kom- menteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti kom- menteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Mär- kus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of page“. 4.4. Viitamine Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14
- sisestada menüüst Insert Table käsk Piirkonna ümber kuvatakse nöörkast ja kuvatakse boks Create Table , kus saab vajadusel muuta piirkonda ja näidata, kas tabelil on päis või mitte. Kui klõpsata OK, ilmuvad tabeli päisesse ripploendi (Autofiltri) nupud ja värvitakse tabeli read. Tabelile andmeosale (ilma päiseta) automaatselt määratakse nimi TableX, kus X on uue tabeli järjenumber. Nime saab muuta menüüs Table Tools/Design (ilmub, kui kursor viia tabelisse). Kui tabelis on valemid (tehtud aadresside või nimedega), töötavad need edasi. Soovi korral võib valemid asendada, kasutades tulpade päiseid (vt kõrval) Kirje lisamiseks tuleb lihtsalt tippida lisatav kirje tabeli lõppu (esimesele tühjale reale). Excel automaatselt laiendab valideerimise ja nimede piirkonna ning kopeerib valemid. Kirjed saab lisada ka vahele käsuga Insert/Row ja eemaldada: Delete/Row
vaatesuundade valimine jne.; · Object Properties kihtide, värvuste, joonetüüpide jne. jälgimine ja muutmine. Joonis 3. Ikoonilatid on oma asukoha järgi jaotatavad statsionaarseteks (ekraani suvalises ääres) ja ujuvateks (otse graafilisel ekraanil, kusjuures ikoonilati nimetus on nähtav sinisel ribal). Ikoonilatti saab hõlpsasti uude asendisse nihutada selleks tuleb viia kursor ikoonilati otsale või sinisele ribale ja, hoides hiire vasakut klahvi all, lohistada ikoonilatt uude asendisse. Joonis 4. Joonis 5. Ikoonilatte on tegelikult enam kui eespoolkirjeldatud neli. Ikoonilattide aktiveerimiseks tuleb käivitada rippmenüüst View valik Toolbars..., või siis viia kursor suvalisele ikoonile ning vajutada parempoolsele hiireklahvile, millega avaneb ajutine menüü, kust teha valik Customize...
operatsioonisüsteemidega töötavate programmide kujundus. Uuemad versioonid (Solid Edge ST ja Solid Edge ST2) on kasutamisloogika poolest sarnased näiteks Microsoft Office 2007 versioonile, Varasemates versioonides kasutatud tööriistaribad (Toolbar) on asendatud muutuvate lintidega (Ribbon). Solid Edge jälgib Windows-'i tavasid, kasutades kergesti mõistetavaid ikoone, mis annavad piltliku ettekujutuse funktsioonidest. Lisaks kirjeldatakse käske teksti kujul, kui kursor jääb pikemalt mõnele ikoonile peatuma. 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine o Programmi installeerimiseks käivitada fail setup.exe. o Programmiga kaasas olev akadeemilise versiooni litsentsifaili asukoht peaks olema kaustas: C:Program FilesSolid Edge ST2Program o Enamasti on litsentsifaili nimi SElicense.dat, mille peaks peale programmi installeerimist kopeerima
ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMINE Uurimistöö Kati Järv 12. c Juhendaja: õp Kalle Kuu Tallinn 2007 4.3. Sisukord Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud heading-stiilis. Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse INSERT > INDEX and TABLES > TABLE of CONTENTS. Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), kasutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid, nt punktiiri (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Format pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse aknal Preview), enam kasutatakse vormi From template
Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.5. Joonealune märkus Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb kommenteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti kommenteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Märkus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of page“. 4.4. Viitamine Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14
siis püstise telgjoonega). Kõikidel juhtudel on vaja kaare lõpp-punktiks anda punkt E (automaatse INT abil). ja siis viia kursori rist sinna, mida soovitakse kaare teiseks punktiks kasutada, joonis Töö 3 Klamber 12 Kaare Kursor vahekujutis P E N C A D M L K J F B G
tegemiseks v. küsimuste esitamiseks on lihtne kasutada "Insert Comments" teenust. 1) Wordi dokumendis tähistage sõna v. lõik, millele soovite lisada kommentaari. 2) Insert menüüst valige Comments. 3) Tähistatud sõna v. lõik värvub ja selle kõrvale ilmub kood. 4) Ekraani allosas avaneb kommentaaride paneel koos sama koodiga: kirjutage kommentaar ja sulgege paneel. 5) Viige kursor kommenteeritud sõnale ning selle kohale ilmub eraldi ikoon koos kommentaariga. Teksti redigeerimine: hea võimalus paranduste ja täienduste tegemiseks pakub "Track Changes"- teie poolt tehtud muudatused õpilastöös v. mustandis on seejärel kergesti eristatavad. 1) Enne muudatuste tegemist avage Tools menüüst Track Changes /Highlight Changes. 2) Highlight Changes aknas tehke linnuke kõigisse kastikestesse (Track changes while Kuressaare G?mnaasium
- sisestada vahekaardilt Insert käsk Table (Excel 2003 - objekti- või Data-menüüst käsk Create List...) Piirkonna ümber kuvatakse nöörkast ja kuvatakse boks Create Table (List - 2003), kus saab vajadusel muuta piirkonda ja näidata, kas tabelil on päis või mitte Kui klõpsata OK, ilmuvad tabeli päisesse ripploendi (Autofiltri) nupud. 2003-s tabeli ümber kuvatakse sinine ääris, 2007-s värvitakse tabeli read, äärist ei ole. Kirjete lisamine lõppu 2003-s. Kui kursor on tabeli sees, on selle lõpus nn lisamisrivi, mille tunnuseks on tärn (*) rivi alguses. Siia saab lisada uue kirje. 2007-s lisamisrivi ei ole eraldi toodud esile. Kirje lisamiseks tuleb lihtsalt tippida lisatav kirje tabeli lõppu (esimesele tühjale reale) Excel automaatselt laiendab valideerimise ja nimede piirkonna ning kopeerib valemid. Kirjed saab lisada ka vahele käsuga Insert/Row ja eemaldada: Delete/Row
tool saar tool Average voodi tamm voodi tamm voodi tamm voodi tamm voodi saar voodi tamm voodi mänd voodi tamm voodi tamm voodi Average Grand Average värv hind punane 566.153 pruun 731.299 Lisa igale tootegrupile keskmine hind. pruun 640.252 Vii kursor andmetabelisse, must 338.726 vali Data menüü käsk Subtotal. kollane 654.131 Avanenud aknas vali At each change must 296.583 in ripploendist Toode, Use function punane 930.645 ripploendist funktsioon Average ja pruun 792.034 märgista Add subtotal to jaotises punane 752.255 Hind. punane 546.592 624.867 punane 622.609 punane 512.989 punane 841.31 pruun 419.877
3) Tähistatud sõna v. lõik värvub ja selle kõrvale ilmub kood. 4) Ekraani allosas avaneb kommentaaride paneel koos sama koodiga: kirjutage kom- mentaar ja sulgege paneel. SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium SISUJUHT Uurimistöö koostamisest 5) Viige kursor kommenteeritud sõnale ning selle kohale ilmub eraldi ikoon koos kom- mentaariga. Teksti redigeerimine: hea võimalus paranduste ja täienduste tegemiseks pakub “Track Changes”- teie poolt tehtud muudatused õpilastöös v. mustandis on seejärel kergesti erista- tavad. 1) Enne muudatuste tegemist avage Tools menüüst Track Changes /Highlight Changes. 2) Highlight Changes aknas tehke linnuke kõigisse kastikestesse (Track changes while
kohta kui vahepel läheb sassi, siis Delete klahviga saad tekkinud punkte jooksvalt kustutada (tagasi võtta) lõpeta samas kohas, kus alustasid Antud tööriist pole kõige täpsem. See kuidas täpselt tööriist töötab, saame muuta seadete ribal: 110 Width - muudab kursori suurust, mida näed kui aktiveerid Caps Lock klahvi; suurem kursor võib muuta selekteerimise lihtsaks, kuid samas ebatäpsemaks Contrast - määrab ära selle, kui hästi eristatakse piksleid teineteisest. Väiksem väärtus on rangem ja suurema väärtuse puhul lubad suuremat toonide erinevust Frequency - kui tihedalt paigutatakse selekteerimise punkte; mida suurem number seda tihedamini need paigutatakse Värvipõhine selekteerimine Oleme jõudnud selekteerimise tööriistade kolmanda grupini:
konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimiseks vii kursor lahtri alumisse 8.50 7.40 parempoolsesse nurka (hiire tähis peab 6.20 4.45 muutuma mustaks plussmärgiks) ning vea veeru Kokku: lõpuni. Põrandate värvimine. Absoluutaadressite kas Normkulu 0.25 1
D 13,55 11,65 14,45 14 17,1 13,25 16,4 17 17,35 22,45 16,7 15,75 13,75 13,55 22,3 13,7 13 15,2 19,5 20,4 20,35 16,35 12,35 13,55 24,45 14,1 16,1 12,25 13,25 18,95 15,35 18,95 22,1 16,5 12,95 18,5 16,9 15,55 18,75 14,9 22,2 14,4 17,2 14 15,55 Filtri kasutamine 1) Kursor peab olema tabelis, mille kohta soovime filtrit 2) Valida menüüst Andmed, Filter, Automaatfilter (Data, Filter, Autofilter). Rea Automaatfilter (Autofilter) ette pannakse linnuke. 3) Tekkivate noolte kaudu saame näitamiseks valida antud tunnuse kindla väärtuse või vahemiku a) Kindla väärtusega kirjete näitamiseks tuleb noolega avanevast rippmenüüst valida see kindel väärtus (näiteks tunnuse pl puhul valida MA, kui soovime näha männipuid).
kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber
lehel paiknev Exceli andmetabel, ülejäänud valikud võimaldavad konstrueerida risttabeli ka mitte-Exceli andmete või mitme andmetabeli baasil). Edasi vaatame juhtu, kus andmestikuks on ühel lehel paiknev Exceli andmetabel. Teise sammuna tuleb määrata uuritav andmeblokk (kas klaviatuurilt või hiirega andmetabelist. Kui kursor asus enne analüüsi algust andmetabelil, pakub MS Excel vaikimisi andmeblokiks kogu andmestikku). Soovitud lahtrid võib märgistada ka enne käsu Pivot Table Report... valimist. http://www.htg.tartu.ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/vahendid.html (4 of 5)29.05.2006 15:08:52 Andmeanalüüs MS Exceli abil - vahendid Kolmandas, peale Next-käsku avanevas aknas toimub põhiline tabeli
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
public void handle(MouseEvent event) { System.out.println(event.getTarget()); System.out.println(event.getSource()); System.out.println(event); System.out.println("Käsitleja"); if (ring1.getFill() == Color.YELLOW) ring1.setFill(Color.AQUAMARINE); else ring1.setFill(Color.RED); } }); Kuidas sündmus liigub? Määratakse siht (target) · vastavalt sündmuse klassile hiiresündmuse korral tipp, millel asub kursor kui mitu, siis pealmine klahvisündmuse korral tipp, millel on fookus Konstrueeritakse tee · stseenigraaf, millele on lisatud lava (stage) ja stseen (scene) Püüdmisfaas (capturing phase) · lavalt sihi poole · filtrid Kihisev faas (bubbling phase) · sihilt lava poole · käsitlejad (handlers) Filtrid enne käsitlejaid Käsitleja või filter Käsitleja lehtede jaoks Vahetippudele · käsitleja saab alluvatele teha vaike reaktsiooni
SELECTED TARGET TTARGET TARTATARGET TARGET NR 12 RANGE 8 TB 215 COG 218 SOG 215 CPA 1,5 TCPA 3MIN Kuvari tööriistad Kursor - kuvaril punkti koordinaate määramiseks Kursijoon Elektrooniline joon, mis näitab laeva pikitasandi suunda. Kursijoone alguspunkt ühildub laeva juhtimipuldi asukohaga (heading line lines with the consistent common reference point- CCRP Asimuutring Asimuutringi abil mõõdetakse peilinguid CCRP suhtes. Kaugusskaalad ja kaugusringid (range scales and range rings) Minimaalselt peab radaril olema 7 kaugusskaalat: 0,25; 0.5; 0,75; 1,5; 3;6; 12; 24 meremiili
+ märk. Enamlevinumad andme- ja failiteisendused 2012 4. Tunnuse väärtuste jagamine gruppidesse Jagame loodud tunnuse sissetulek väärtuse vahemikesse. Vali Transform/Visual Binning Vali tunnus sissetulek ja vii see Variables to Bin väljale. Jätkamiseks klõpsa nupul Continue Vahemike loomiseks klõpsa Make Cutpoints nupul. Sisestame loodavate vahemike laiuse Width väljale ning esimese vahemiku lõpppunkti asukoha First Cutpoint Location lahtrisse. Klõpsa kursor kolmandasse, veel tühja lahtrisse (Number of Cutpoints), mille sisu täidab programm automaatselt. Sisesta Binned Variable lahtrisse uue loodava) tunnuse nimi (ilma tühikuteta). Andmesiltide loomiseks klõpsa Make Labels nupul. Andmesildid luuakse automaatselt vastavalt eelnevalt määratud intervalli laiusele. Enamlevinumad andme- ja failiteisendused 2012 Vahemikeks jagamise tulemusena loodi SPSS-i tabelisse (kõige lõppu) uus tunnus sissetulek1: 5. Väärtuste selekteerimine
paremale. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane tuluke, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Juhthoob - igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas, kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia püstiasendisse. Skänner - arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. Skänneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Skänner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava
läbi liikunud. 3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
