massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
Kaardil on tähistatud murrangulised lahingud II MS rinnetel. Nimeta need lahingud ja selgita, mille poolest need olid murrangulised? 4.-7.juuni 1942 Midway merelahing USA ja Jaapani vahel. USA esimene võit 21.august 1942 algas Stalingradi lahing, peatati Saksamaa pealetung ning algas Saksamaa häving 6.juuni 1944 - Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal El-Alameini lahing purustati Saksa armee Aafrikas 4.juuli-23.august 1943 Kurski lahing Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel Millal ja kuidas kujuneb Hitleri-vastase koalitsioon? Hakkas välja kujunema 1941.aasta suvel Atlandi harta toel. Sinna kuulusid põhiliselt USA, NSVL ja Suurbritannia. Nad võtsid endale ülesandeks võidelda kuni Hitleri täieliku purustamiseni, aidates üksteist ja tehes koostööd. Sõja jooksul laienes Hitleri-vastane koalitsioon pidevalt (liitus uusi riike) Potsdami konverents (osalejad ja otsused). Potsdami konverents toimus 16
1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse
1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse
Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa Itaalia väed piiramisrõngasse ·1943 a. mais olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja Aafrikas olid lõppenud. Kurski lahing ·1943 a. suveks oli sakslaste sõjamasin nõrgenenud ·Hitler lootis, et nagu 1942 aastalgi, õnnestub tal uuesti initsiatiiv haarata ning pealetungile minna, mis osutus eksituseks, sest jõudude vahekord oli idarindel Punaarmee kasuks ·05.07.1943 a. nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased küll edasi liikuda aga pärast järgnesid kaotused ·Sakslastel ei õnnestunud punaväge peatada ka Dnepri jõel nn. idavallil ·Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. Itaalia väljalangemine sõjast ·Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid 3.09.1943 Itaalias ·Mussolini populaarsuse kahanemine viis ta ametist kõrvaldamiseni ·uus valitsus palub liitlastelt vaherahu
06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 02.02.1943 (19.11.1942 NSV Liidu pealetung) Stalingradi lahing Saksa ja NSV Liidu vahel, 3.09.1943 Itaalia sõjast väljas, Mussoliini kukutamine, 5.06.1943 Kurski kaar, 06.06.1944 - Teine rinne ehk Normandia dessant, 02.04.1945 Berliini kapituleerumine, 08.05.1945 Saksamaa täielik kapituleerumine (lõpp Euroopas), 02.09.1945 Jaapani kapituleerumine (lõpp Aasias). eestlaste valikud teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee rindades, kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid, neid sunniti
· Saksa väed jõudsid suvel Volga ja Kaukasuseni, olles varemalt Harkovi all Punaarmee tagasi löönud. · 19.november 1942 2.veebruar 1943 Stalingradi lahing. Punaarmee piiras sisse, Saksa sai lüüa. · Novembris 1942 El-Alameini lahing Aafrikas. Saksa-Itaalia väed said brittidelt lüüa. Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati. · Septembris 1943 langeb sõjast välja Itaalia, sest USA ja SB võitsid Itaaliat ning Mussolini sunniti võimult lahkuma. Uus valitsus palus vaherahu. Saksa pani Mussolini Põhja-Itaalias võimule. · 1943 Teherani konverents lääneriigid tunnustasid NSVL-i 1941.a. piire. Murrang Vaiksel ookeanil... · Detsembrist 1941 maini 1942 vallutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia (Singapuriga), Birma,
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
1942: · 21. 01 Euroopa juutide transportimine itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Madaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. · mai Punaarmee üritas Saksamaal Harkovi all rünnakut, kus kandis suuri kaotusi. Saksa väed jõudsid Volga jõe ja Kaukasusen, saavutas edu haripunkti. · 19.nov NK pealetung põhjas ja lõunas Saksa 6. armeele. · 1943: · 2. veebruar 1943. S kapituleerus, omas suuri kaotusi. · 5.07 S pealetung Kurski saarel NSVLile, kandsid seeläbi suuri kaotusi ning tõrjuti tagasi. Vene vägede ülekaalu suurenemine. · 1944: · Punaarmee rünnakud põhja- ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. · 22. 06 NK vägede pealetung S vastu, piiras Valgevenes S üksused. Tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. · 1.08 alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. NK väed peatasid edasitungi ja lasid sakslastel ülestõusu maha suruda
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
See lugu jõudis ajaleheveergudele alles pärast "Kurski" hukku. Saatuse eest ei pääse. 1980. a. nõustus kuulus bulgaarlannast selgeltnägija Vanga esinema TV-ekraanil, ja ütles siis muuhulgas niisuguse lause: "1999. või 2000. a. jääb Kursk vee alla." Kui see sai teatavaks Kesk-Venemaal asuva Kurski linna elanikele, visati agaralt nalja. Sest peeti seda ilmselgeks möödalaskmiseks: kust pidi meredest ja ookeanidest kaugesse paika tulema nii palju vett, mis suudaks uputada suure oblastilinna! Siis ei osanud keegi aimata, et tegemist saab olema "Kurskiga", veel loomata võimsa aatomiallveelaevaga, mis lasti vette alles 90- tel. Mis selle on seost aurga? Nimet arvatakse, et kogu info juhtunud ja veel juhtuvate sündmuste kohta on
Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941.a sept. Kehva organiseerimise tõttu jäid suurem osa rahvast linna ja neid sai varustada ainult Ladoga järve kaudu. Blokaadi keskel suri nälga üle 640 000 inim. Stalingradi lahing ning USA- Briti vägede edu põhja-Aafrikas tähistasid murrangut 2maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. 1943.a suvel tegi Saksa juhtkond viimase kaitse asuda pealetungile punaarmee vastu. Kurski linna lähedal üritasid sakslased võtta nõukogude väeüksused piiramisrüngasse. venelastel õnnestus see peatada ja asuda pealetungile. paari kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2kolmandikku Saksa poolt okupeeritud NSV liidu alasid. Samal ajal kui toimus Kurski lahing maabusid Usa ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse
Saksa okupatsioonid Eestis - Aeti venelased välja. Võeti vastu kui päästjaid. Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne. Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi. Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5 Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater,korter) Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal
*Isarindel käis Stalingradi lahing. 1942lp ja 1943al sattus punaste piiramisrõngasse u. 300 000 Sajsa sõdurit. Saksa väed said lüüa. 90 000 meest langes vangi. *1943 jaanuar- punased murdsid läbi piiramisrõnga Leningradi ümber. Leningrad oli piiramisrõngas juba 1941. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäädi lõksu. Nälga suri üle 640 000 inimese. *1943. Tegi Saksa juhtkond katse asuda pealetungile Punaasrmee vastu. Kurski linna lähedal Venemaal üritati NL väeüksusi võtta piiramisrõngasse. Venelastel õnnestus vastupealetungile asuda. Vallutati tagasi 2/3 Saksa okupeeritud oma alasid. *Samal ajal maabusid USA ja Sb väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ja sõlmiti USA ja Sb-ga vaherahu. . USA ja Sb üksused jõudsid ka Itaalia lõunapiirile. Saksa jõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia. Seal moodustati Mussoliniga eesotsas fasistlik vabariik. Itaalia kuulutas Saksale sõja.
· MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust.
Millal oli Jätkusõda? Juuni 1941 September 1944 56. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome pidi loovutama 10% oma alast,kui säilitas iseseisvuse. 57. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Talvesõjas kaotatud alad jäid NSVLile ,Soome säilitas iseseisvuse,kuid pidi NSVLile sõjakahjutasusid maksma. 58. Millal oli Stalingradi lahing? November 1942 Veebruar 1943 59. Mis tulemusega see lõppes? Saksa väed said lüüa,kaotati 300 000 eliitsõdurit. 60. Millal oli Kurski lahing? 1943 juuli. 61. Mis tulemusega see lõppes? Sakslaste kaotusega,initsiatiiv idarindel läks NSVLi kätte. 62. Kes oli Zukov? NSVLi vägede juhataja,mitme olulise lahingu võidu autor. 63. Kes oli Paulus? Saksa sõjaväe juhataja. 64. Kes oli Rommel? Saksa väejuht,tegutses peamiselt Põhja-Aafrikas. 65. Kes oli Eisenhower? USA armee kindral,Lääneliitlaste vägede ülemjuhataja. 66. Kes oli Mac Arthur? USA sõjaväelane,Jaapani kapitulatsiooniakti vastuvõtja. 67
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit 1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945. 194 1. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem 2 kujunes sellest ÜRO) 2. juunis Midway lahing, USA laevastiku võit, hävituslik Jaapanile 3. Stalingradi lahing 194 1. Stalingradi lahing jätkub, 300 000'st piiratud sakslasest võeti vangi 90 000 3 2. Kurski lahing (sakslaste viimane katse) 3. Leningradi blokaadi lõpp, läbimurre 4. Teherani konverents 5. USA ja Briti vägede maabumine Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias 194 1. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias ehk operatsioon Overlord (6. 4 juuni) 2. Prantsusmaa vabastamine 3. Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt 194 1. Jalta konverents 5 2. NSV kuulutas Jaapanile sõja 3
h. Aatompommi esmakordne kasutamine 1945.06.juuli i. Saksamaa tingimusteta kapituleerumine - 1945 j. Saksamaa kallaletung NSV Liidule 2. Märkige õige aastaarv a. Aatompommi esmakasutamine 1945.06.juuli b. Teise rinde avamine euroopas (prantsusmaal) 1944 c. Talvesõja algus 1939 d. Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 e. Teherani konverents 1943 f. Potsdami konverents 1945 g. Kurski lahing 1943 h. Midway lahing 1942 i. Prantsusmaa kapituleerub saksamaa ees 1940 j. Moskva lahing 1941 3. Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. a. 01.09.1939 Iims algus b. 2.09.1945 lõpp c. 22.06.1941 suve sõda d. 06.06.1944 normandia dessant (teise rinde avamine) e. 07.12.1941 jaapan ründas USA-t f. 23.08.1939 mrp g. 08.05
itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid. Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad. Mis on holokaust? Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites. Maalimsaõja aegsed konverentsid.
all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945
suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. 6. Miks võib nimetada 1943.aastat pöördeliseks Teises Maailmasõjas ? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu ? Mis võimaldas Punaarmeel saavutada edu ? Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943. a pöördepunktiks II maailmasõjas: · Stalingradi lahingu lõpp: 2. veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda. · Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda, kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada. · Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad
II MS käiku mõjutas see nii, et Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. 29. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1942- Rommel oli 1942.aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse ning sakslaste jõud oli ammendatud. Vastane lasi merel põhja Saksa varustuskaravane. El Alameini all läksid Briti väed pealetungile ning lõid Rommeli üksused tagasi. Ühendriikide väed aga võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Nad alistusid. 30. Kurski lahing millal, ims see oli- Toimus 5.juuli 1943. Hitler lootis, et tal õnnestub pealetungile minna nn Kurski kaarel, kuid jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. Sakslased kandsid suuri kaotusi. Punaarmee läks pealetungile ja tõrjus sakslased tagasi. 31. Itaalia vallutamine USA ja brittide poolt millal, mis oli tagajärg. 3.sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. Uus valitsus palus aga liitlastelt vaherahu
7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194 6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4 18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.
aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943 f) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 g) Talvesõda 30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943 i) Eesti okupeerimine 17. juuni 1940 j) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 28. september 1939 k) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940 6. Täitke tabel! Sündmus Dateering Osalejad /Isikud
*1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs. Zukov veebr.43 piiramisrõngas likvideeritakse, Saksa kapituleeritakse *43 suvi Kurski lahing W kaotus, suurim tanki lahing *sept. Punaarmee pealetung *1944 algus murtakse Leningradi blokaad *Sinimägede lahingud Eestis, märtsis Krimm, juunis Poola piiri ääres, augustis Eesti taasokupeerimine (sept. Tallinn) *suvel ründas Soomet, kuid jäi purustamata, 1944 sept sõlmis Soome NL vaherahu ning väljus sõjast *sügisel okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning Jugoslaavia *1945 Punaarmee pealetung märtsis *25.04 kohtuvad USA, Ing ja Punaarmee Elbe jõel Berliini operatsioon
iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel
Murranguks loetakse Tsehh alistus, mida Hitler võttis nõrkusena. Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis
Ungari üksuste pihta. · Saksa luure informeeris Hitlerit sellest, aga viimane ei uskunud. · 19. nov. Alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas piirasid Saksa 6. armee. · Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2. veebr. 1943. · Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki. Kursk · Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud, aga Hitler arvas, et tal õnnestub ka sel suvel uuesti instiatiiv haarata. · 5. juuli Kurski saarel pealetung. · Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda. · Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealtungile. · Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. · Vene ülekaal sai järjest selgemaks. 1943. a. Itaalias · Kurski lahinguga samaaegselt korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. · Itaallased said lüüa tagandasid ise Mussolini. · Sept. 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu.
16 sajandist Jaapani esimene kaotus). Stalingrad 1942 Hitler plaanis Volga ääres Stalingradi vallutamist. Punaarmee taandus, sakslased tungisid edasi -> edu haripunkt. 1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla. Aafrika November 1942 läksid britid El-Alamein'i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Aafrikas lõppenud. Kurski kaar Suvel lootis Hitler uuesti edu saavutada, kuid punaarmee tõrjus sakslased jälle idarindel tagasi. Initsiatiiv läks Moskvale. 3 september 1943 USA-Briti väed maabusid Sitsiilias. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. Kesk- ja Põhja-Itaalia loodi sakslaste toel Mussolini nukuvabariik. 1944 Punaarmee suur pealetung Idarindel: · Narva alla lahingud 6 kuud · Edu Ukrainas
alla. Siis tulid külmad ja läbimatud teed ja sakslased polnud sellega arvestanud. Moskva alustas vastupealetungi, siis sai sakslane aru, et välksõja plaan on läbi kukkunud. Saksamaa sõdis Venemaal siiski edasi üpris kaua. 1942. aasta novembriks oli Stalingrad sakslaste kontrolli all, va pisike kaldariba Volga ääres. Venelased alustasid vastupealetungi, piirasid Saksa armee sisse ja 1943. aastal sundisid venelased Saksamaa kapituleeruma. Sakslaste sõjamasin ei olnud veel murtud. Kurski lahingus saadud löök oli viimane. Ka Balti riikides arenes Läänemeelne vastupanuliikumine NSVLi vastu. 1944. aasta algul jõudis Punaarmee jälle Balti riikideni. Eestlaste ja lätlaste rahvuslikud ringkonnad kutsusid mehi üles liituma Saksa armeega, et peatada Punaarmee edasitung ning võita aega iseseisvuse välja kuulutamiseks nagu seda korra juba tehtud oli. See oli paraku määratud nurjumisele. Raske oli vastupanuliikumine Ukrainas, kus juht Bandera seadis
juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri 6.detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. 1942.a üritas Punaarmee Harkovi all rünnata, lõppes katastroofiga 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. Armee. 2.veebruar 1943 sakslaste kapituleeiumine. 5.juuli 1943 Kurski kaarel alanud pealetung 3. Sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. 1942 Midway lahing. 1944 Leyte merelahing 22.juuni 1944 Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. 1944. Okupeeris punaarmee Rumeenia. 1944.a punaarmee Narvas 25.august 1944 vabastati Pariis. 14. Saksamaa kapituleerumine- Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst
Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine
vastupealetungi Saksa-Itaalia (Erwin Rommel) vägede vastu. Marokos ja Alzeerias algas USA ja Briti dessant. November-veebruar 1943 - Stalingradi lahingu teine periood. 1943 2. veebruar - Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu. 13. mai - Saksa-Itaalia väed kapituleerusid Põhja-Aafrikas. 9. juuli - Liitlasväed maabusid Sitsiilias. 12. juuli - NSV Liidu pealetung idarindel. 25. juuli - Benito Mussolini tagandati ja vangistati. Juuli-august - Kurski lahing. 3. september - Itaalia kapituleerus. 28. november-1. detsember - Teherani konverents. 1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22
?II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi ...
Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall
· Idarindel Stalingradi lahing-1942 nov-1943 veb, selle linna on võimalik kontr Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt · 1943 juulis Brittide ja USA väed It-sIt cägede kapituleerumine, võimuvahetus, It sõjast väljas, Põhja- ja Kesk-It sks okupatsiooni allMussolini hakkab Saalo vabariiki juhtima, marionetlik valitseja 6
kindlus) ja B-24 Liberator (vabastaja) sobisid aga ka päevaste lendude jaoks. Iga riik valis omaenda ründeviisi. Briti viis väljendus 1943 juulis Hamburgis, kus linn põletati süütepommidega maatasa ja üle 50000 inimese sai surma. USA lennud pidid aga mitmete kaotuste järel peatama, sest oma pommitajate edus kindlad olnud ameeriklaste meelt sundisid muutma Saksa hävitajad ja 88 ning 128mm õhutõrjekahurid. Kurski lahing Hitleri võimalused olid otsakorral sest ta teadis, et ta väed ei pea vastu veel ühte suvist ründe perioodi. Siiski oli talvisest taganemisest üle jäänud veel 2 armeed ja tee Kurski oli vaba. Hitleri jaoks oli see liiga hea võimalus, et käest lasta. Oodates 3 kuud uusi tanke avas Hitler Kurski lahingu 5 juulil. Käimas oli maailma ajaloo suurim tankilahing. Venelased võitlesid kuni täieliku seismajäämiseni 12 juulil, kui Hitler kutsus väed tagasi
lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia (Erwin Rommel) vägede vastu. Marokos ja Alzeerias algas USA ja Briti dessant. November-veebruar 1943 - Stalingradi lahingu teine periood. 1943 2. veebruar - Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu. 13. mai - Saksa-Itaalia väed kapituleerusid Põhja-Aafrikas. 9. juuli - Liitlasväed maabusid Sitsiilias. 12. juuli - NSV Liidu pealetung idarindel. 25. juuli - Benito Mussolini tagandati ja vangistati. Juuli-august - Kurski lahing. 3. september - Itaalia kapituleerus. 28. november-1. detsember - Teherani konverents. 1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse. 20
1940 okupeeris NSVL Baltimaad; 1940 alustas SM suurt sõjalist tegevust: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja holland; 22.juuni Compiegni vaherahu (PR oli vallutatud): 1940 Kolmikpakt – IT-JP-SM ; 1941 suvi hakati juute tõsiselt hävitama – nimetatakse holokaustiks. ; 1941. 22. juuni alustab SM sõda NSVL-ga. ; 7.dets 1941 ründab JP USA- d Pearl Harboris; 1941 – Atlandi harta ; 1942 – Stalingradi lahing – SM suur ebaõnnestumine idarindel, sama juhtus ka Kurski lahingus. ; 1943 Teherani konverents; 6.juuni 1944 – USA, SB, KAN, POL sõjajõudude maabumine Normandias; 1945 vebr. Jalta konverents; 7-8mai 1945 SM kapituleerimine; 2.sept 1945 JP purustamine – II MS LÕPP. talvesõja- jätkusõja põhjused ja tagajärjed Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine. Briand'i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistel...
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võ...
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks
P-Aafrikas; o Nov.1942-veerb 1943, Stalingradi lahing (murrang sõjas): Volga ääres, 2milj meest, sõjalistes jõudes tasakaal, verine lahing. 19.nov saksa väed piiramisrõngas (üle 300 000 mehe, 90 000 sõjavangi jäi ellu), Saksa väejuht Paulus võeti vangi ( Vene väejuht Zukov), Gurdriani tankivõitlus; o 1943. Juuli pööre sõjas Kurski lahing (50 päevases lahingus oli vastamisi 5,5 miljonit meest, 6 000 tanki ja 4 500 lennukit) Punaarmee võit (Vene luure tähtsus!), ei lase enam ühelgi Wehrmachti väel peale tungida; o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan
massiarv 55,847. Perioodilisustabelis asub raud 4. perioodis ning VIIIB rühmas. Omadustelt on raud hõbevalge, keskimise kõvadusega metall. Normaaltingimustel on ta tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 kraadi. Raud on kõige levinum metall (massisisaldus maakores 6%) Maa koostises ning levimuselt metallidest maakoores alumiiniumi järel teisel kohal. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusele võetud El mutuni maardlat BoliiviaBrasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist maale langenud
· Murrang sõja käigus 1942: Suvel 1942 Midway merelahingus sai Jaapan hävitavalt USA-lt lüüa > Vaiksel ookeanil algas liitlaste pealetung; juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist;
(räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,75% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Suurem osa kõrgahjudes toodetud malmist kulub terase tootmiseks. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7% ja terase tootmisel on põhiprotsessiks süsiniku ülejäägi kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad
7.sept 1941 astub sõtta Jaapan, kes ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Hawaii saartel. Venamaa saab uue liitlase:USA. Jaapan hävitab ameeriklaste sõjalaevad. Jaapan-saksa liitlane. Süd-Vallutati ära Kiiev ja liikusid edasi Stalingradi. Kuid seda ära vallutada ei suudetud. Venelased koondasid sinna kaks suurt väge ja tõmbasid saksa väed kotti. 19.nov 1942 alustab NSVL vasturünnakut ja olid edukad. 300000 meest hävitati. Sakslased hävitati tänu külmale talvele. 1943 Suvelahing Kurski lahing. See lahing kujuneb sakslastele täielikuks hävinguks. Venelastel oli väga hea luure ja nad teadsid täpselt kust saksa tahtis rünnata ja kus asub. Katjusa-reaktiiv, suurtükk. 1942 a toimub pööre-Venelased on väga tugevad ja sakslased ei suuda enam neid tagasi tõrjuda. Venemaa alustab suurt pealetungi idarindel. Pnepri idavall mis oli tohutult palju saksa kindlustusi täis-vallutatakse ära. 6.6.juuni1944 avatakse uus rinne. Avatakse Teine rinne-Normandia dessant-USA ja
Atlandi harta - Hitleri vastane koalitsioon. 1941. A Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud, selles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 12. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? Teljeriikide väed alistati Põhja-Aafrikas 1942 (Tuneesia) ja liitlased tungisid Itaaliasse 1943 (Sitsiilia). NSVL võit Stalingradi ja Kurski lahingutes 1942-1943. El Alamein’i lahing – 1942. A novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Sakslased said lüüa. Midaway lahing – suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel
Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. Venemaa territooriumil on rohkesti maavarade leiukohti. Siberis kaevandatakse kulda ja teemante, seal leidub naftat ja gaasi. Uural on samuti tuntud kulla, hõbeda, vase ja tsingi leiukohtade poolest. Kurski linna piirkonda teatakse kui rikkalike rauamaagivarude asukohta. Seda paika nimetatakse Kurski magnetiliseks anomaaliaks: kompassinool seal normaalselt tööle ei hakka, lihtsalt keerleb sihitult. Venemaa on maailmas teisel kohal energiaressursside nafta ja gaasi poolest, mida eksporditakse ka teistesse Euroopa ja Ameerika riikidesse. Keel Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Igas elavas keeles on suur osa rahvusvahelisel leksikal. Vene keeleski on rohkesti laensõnu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
