Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksis ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eeestis ja Saaremaal. Eriti hooolikalt kindlustati linnuste väravad. 16.Naabrid ja suhted nendega Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad: latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Küllaltki laialdane ala Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas oli eestlaste sugulasrahvuste liivlaste ja kurelaste valduses. Liivimaa Kroonika järgi esines eestlaste ja latgalite vahel sageli tülisid ja relvakonflikte, kus enam olevat kannatanud latgalid. Eestlastele olid leedulased tugevamad vastased, kes tegid siia mitmeid rüüsteretki. XII saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi ja kirikuivüimude katsed Eesti alistamieks ja rahva ristimiseks. Erilis tulemusi siiski polnud
Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud. Nii oli Eesti mark korraga seotud mite kiiresti väärtust kaotava rahaga, kuna tal endal tegelikult sisuline väärtus definitsioonid puudus". Hakati valmistama esimesi rahakavandeid. Kõigest, mis puudutas rahareformi hakati mõtlema ja kirjutama ajalehtedes toimus 20-ndatel. Rahasüsteemi muutmiseni jõuti alles 1928. aastal.
1. Tallinn - kõik transpordid olemas 2. Tartu – seal oli erapanga peakontor; Tallinna pankade filiaalid olid tartus 3. Pärnu, Rakvere, Viljandi Eesti pank ja rahasüsteem Eesti esimese omavaluutana võeti 1918 aasta novembris kasutusele Eesti mark. Keerulise majandusliku ja sõjaolukorra tõttu ei saanud mark rahasüsteemis ainuvalitsejaks. Samaaegselt käibisid sellised rublad nagu tsaari, kerenski, ida, ja duuma rublad. Lisaks neile veel saksa ja soome markasid. Valuutadevahelised kursid määrati siinsete okupatsiooni võimude poolt. Paljude vääringute ringlus lõpetati 20. mail 1919. Selleks ajaks ei ole Eestis kujunenud veel pangasüsteemi ega ole ka keskpanka. 24. veebruaril 1919 asutatakse ajutse valiutsuse otsusega Eesti Pank, kuid mis tegelikult hakkab tööle alles 3. mail. Esialgu on Eesti mark seotud kehtestatud kursiga teiste valuutadega, kuid Eesti marga sisuline definitsioon puudus, seetõttu oli tema ainsaks väärtuseks nõudmise ja pakkumise tulemus
oktoobrit 1929. aastal, mis on tuntud ka Musta Neljapäeva nime all. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi avamist suured aktsiapaketid, mille tulemusel langes kurss järsult. Veel ei olnud tegemist paanikas müüjatega, vaid õnnetute investeerijatega, kes olid oma krediidi ammendanud. Nemad suutsid veel piiri pidadada. Sellest kursilangusest sattusid aga ärihaid paanikasse ja püüdsid oma aktsiatest lahti saada. Aktsiate kursid langesid üha kiiremini. Kõrge kursiga aktsiate püramiid varises kokku. (Ilves 2009: 349) 12.9 millionit aktsiat müüdi sellel päeval . (Wall Street Crash of 1929) Umbes kella 11 paiku kihasid börsihallid äritsejatest, kes tahtsid oma aktsiaid müüa ja tänavalt kostis tungleva rahvamassi karjumist. See ei olnud veel aktsiaturu lõplik kokku kukkumine. (Ibid: 349) Reedel kohtusid Morgan Panga, Chase National Panga ja National City
Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse). 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme).
konventeerimise. Sellega oli Bretton Woodsi süsteem oma olemasolu lõpetanud. Euroopa valuutasüsteem. Pangandus ja raharinglus Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asusid euroopa ühisturu maad looma oma piirkondliku rahandus korraldust. Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmes valuutade kursid ECU suhtes. Lubatud kursi kõikumiste piiriks kehtestati 2,25% Ühisturu maade tippkohtumisel 1991. aastal sõlmitud Maastrichti lepingud näevad liikmesvaluutade asendamise ühtse nn. eurorahaga. Kuid raskused Maastrichti lepingute ratifitseerimistega, majanduslik depressioon ja börsi spekulatsioonid muutsid euroopa valluta süsteemi järjest ebakindlamaks. 1992. aasta sügiseks vallandus euroopa rahakursside süsteemi kriis. 1993 aasta augustis laiendati
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
USA 37149 milj SDR, 17,40% Suurbritannia 10738,5 milj SDR, 5,03% Soome 1264 milj SDR, 0,59% Eesti 65,2 milj SDR, 0,03% SDR Eriõiguste Reserv valuuta, mis on loodud IMF-i poolt rahvusvaheliste valuutareservide suurendamiseks. SDR väärtuse alus on valuutakorv: USD, EUR, JPY, GBP. Korrigeeritakse viie aasta järel. Kursi arvutamise aluseks on korvi kuuluvate valuutade keskpäevased kursid Londoni valuutaturul USD suhtes. Riikidevahelistes arveldustes saab SDR-i vahetada kõigi teiste valuutade vastu, selles rahaühikus käib ka IMF arvepidamine. On arvestusühik. SDR-i loomise põhjused Kuni 1960. aastateni koosnesid riikide reservfondid peamiselt kullast ja USA dollarist. Nii kullal kui ka dollaril on reservvahendina omad puudused. Kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille kaevandamiskulud üha suurenevad.
elektriseadmete magnetväljad. Sellepärast kasutataksegi enamus ajast gürokompassi, kuid tagavaraks peab alati laevas olema magnetkompass ja neid on mitu. 111 112 113 Gürokompass- on elektromehaaniline aparaat, millel on omadus säilitada muutumatuna oma telje suunda ruumis. Ta on töökindel ja talle ei avalda mõju magnetväljad. Gürokompassi pealt saab kohe tõelised kursid ilma igasuguste lisaarvutusteta. Tema puuduseks on see, et ta nõuab korraliku hooldust ja elektrikatkestuse puhul võib ta täielikult rivist välja minna, sellel juhul tuleb kurssi jälgida magnetkompassi järgi, kuni viga likvideeritakse. Gürokompassi komplekti kuulub ka kursorgraaf, mis automaatselt märgib laeva kursi paberilindile, mille järgi on hiljem võimalik kontrollida laeva tegelikku kurssi avariijuhtude puhul, see muudab roolimadrused veel tähelepanelikumaks.
Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt. Vurrkompass e. gürokompass on elektromehaaniline aparaat, mille töö põhineb kiirelt pöörleva güroskoobi omadusel säilitada muutumatune oma telje suunda ruumis. Gürokompass on töökindel ning talle ei avalda mõju magnetväljad. Gürokompassi õiend on praktiliselt kõigil kurssidel ühesugune ja seda võib kompassinäidust kõrvaldada reguleerimise teel. Tõelised suunad ja kursid saadakse ilma lisaarvutusteta. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded päästepaadi veeskamisel ja inimeste veol päästepaadiga. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat
SAR-keskusele; Kui minnakse abi osutama, teatama hädas olevale laevale oma laeva nime, koordinaadid, kiiruse ja umbkaudse saabumisaja, tõelise peilingu hädasolevale laevale; Pidama raadiovahti kõigil olemasolevatel avariiside sagedustel; Hoidma radari pidevas töös; Täiendama vaatlusvahti lisades vaatlejaid; Fikseerima teiste hädakutsele reageerinud laevade asukohad, kursid, kiirused ja saabumisajad ning jälgima nende liikumist Jälgima lennumasinate evolutsioonisignaale, sest erinevad sidesagedused võivad välistada raadioside; o Kui lennuk teeb laeva kohal tiiru ja kõigutab tiibu, tähendab see, et ta soovib edastada teadet. o Lõigates laeva kurssi madallennul laeva ees ja muutes mootori töö tonaalsust, teatab lennumasin, et tema lennu suunas on objekt või inimesed, kes vajavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
