Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp).
pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, millesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste-
nenud uus gkonna ku iiv a egkonna a rr u kurrutusel esines sea lpi kurrutus tustel ja Keskmass l murrangu el. Viimase iivi kõrgem id , mida saatis l kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism. vulkaanide - meetrilise
poolsaart, mis oma piirjoontelt meenutab saabast, Sitsiilia ja Sardiinia saari ja tervet rida vaikseimaid saarekesi. Põhja poolt piirneb Sveitsi ja Austriaga, idast Sloveeniaga ning kirdest Prantsusmaaga. Tema randu uhub 5 merd Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Türreeni ja Liguuria meri. (24) Itaalia on mägine ning sisemiselt aktiivne maa, sest asub maakoore liikuvate plokkida ehk laamade kohal. Sellega kaasneb aktiivne kurrutus, murrangud, maavärinad ja vulkanism . (7 lk 198;) 18 Kliima on maa erinevates piirkondades väga varieeruv. Riigi põhjaosas asuvates Alpides on talved pikad ning karmid. Põhjapoolsemates regioonides on jahedad talved ning kuumad suved. Lõunapool muutub ilmastik tublisti leebemaks. (24) Aastas sajab umbes 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; laamtektoonika, kurrutus 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; laamtektoonika, kurrutus 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
PERM, P, (298-250 miljonit aastat tagasi) Gondvana manner lagunes ära, taimestik põhiliselt sama, mis karbonis. Ajastu teisel poolel ilmusid okaspuud, hõlmikpuulaadsed, väga palju oli sõnajalgtaimi. Permi lõpus toimus esimene suurem suremine-trilobiidid surid välja. Roomajad arenesid kiiresti. Karm jääaeg, mandrid eriti kõrgel. Kivisüsi, rifilubjakivi, metallimaagid MESOSOIKUM (250-60 miljonit aastat tagasi), dinosauruste aeg Kimmeri kurrutus, tähtsaimad maavarad metallimaagid, kivi ja pruunsüsi, nafta, põlevkivi ja fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused
surutakse kivim ühes suunas kokku. Selle tulemusena pöörduvad plaatjad ja prismalised mineraalid paralleelseks tasapinnaga, mis on risti deformeerivate jõudude mõjusuunaga. Kui kivimil on selline orienteeritud tekstuur öeldakse, et kivim on kildaline. Nt kui gabrole mõjuvad survejõud, võib tulemuseks olla kildaline amfiboliit. Kivimi deformatsiooni mõjul võib toimuda nii kurrutus kui kildalisuse moodustamine. Kui need toimuvad koos, on tulemuseks telgtasandi suunaline kildalisus. 123. Kuumad vesilahused kui metamorfismi faktor, nende toime ümbritsevatele kivimitele. 124. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Moondekivimite klassifitseerimine pühineb mitmel tunnusel. Üldiseim jaotus tugineb moondekivimite lähtekivimite klassifikatsioonile mille alusel eristatakse: · ortokivimid,
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Udara puhastamine ühtlasi masseerib udarat ja soodustab oksütotsiini eritumist verre, mis käivitab sõõrdumisrefleksi (joonis, A). Piima sõõrdumist alveoolidest mõjutab eriti tugevalt udara, nisade ja nisatippude ettevaatlik masseerimine sõrmedega, mida võib sooritada paar korda järjest. Selliseks udara massaaziks suurtootmisel kahjuks aega ei jätku. Edukal ettevalmistamisel muutub udara tagaosa pringiks ja sellele tekib kurrutus. Enne lüpsiaparaadi allapanekut on soovitatav udar ja nisad kuivatada. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima (joonis, B). Nisast väljuv esmane piim sisaldab rohkesti nisakanalisse või piimaurkesse sattunud ja seal paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
