kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima
(kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon).
(kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon).
kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima.
ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja. * Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga: kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest. Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim Majordoomus - suursugune kojaülem
b) objektiivne vaim ühiskondlik teadus (riigi, ajaloo..) c) absoluutne vaim religioosne tunnetamine, esteeetiline ja filosoofiline tunnetamine. optimism on ohtlik maailmavaade, sest tekitab kõrgeid ootusi, mis saavad vaid pettumusega lõppeda eristas mõtlemise kolme staadiumi. Nt metafüüsiline mõtteviis: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, inimesed võivad nautida oma jumalat, kui ta neil on *On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta).
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
Shijing Lauluraamat - 305 rahvalaulu. Ying - muutusteraamat. Liji - kommete raamat. Wen "kultuur" - tsiviliseerib ühiskonda (võidab see, kellel on suurem kultuur). Viie suhte harmoonia: tead oma käitumisviisi. sõber-sõber. Valitseja-alam (õiglus), Isa-poeg (kiindumus), mees-naine (erinevus), vanem vend - noorem vend (eesõigus). Mengzi - inimene on oma loomult hea, rituaali suuremdab head. Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha).
Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid“ (Tuglas 1971: 248). Miks koerale nii tundus? 4. Miks Popi uue isandaga leppis? Kuidas Huhuu Popi eest hoolitses? 5. Iseloomusta Popit/Huhuud. Kirjutage kumbagi tegelast iseloomustavad sõnad üles. Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? 6. Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust.“ (Tuglas 1971: 260) 7. Tuleta õpiku abiga meelde, mis on novelli tunnusjooned (lk 115). Seleta neid „Popi ja Huhuu“ põhjal. 8. Iseloomusta novelli ülesehitust. Missugused sündmused märgivad teose süžee arengu järgmisi etappe: sõlmitust, tegevuse arenemist, kulminatsiooni ehk pinge haripunkti, pööret, lõpplahendust ehk puänti. Põhjenda! 9. Leia sõnaraamatu abiga, mida tähendavad järgmised sõnad: astja,
spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus, millele järgenb kohtumõistmine
lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu
Teose põhjendamise ajendiks olid Rooma rüüstamine 410.a. läänegootide poolt, milles kaasaegsed nägid karistust vanadest jumalatest lahtiütlemise pärast. Augustinuse tõlgenduses ei olnud rüüstamine mitte karistus, nagu mõned paganlikud autorid selgitasid, vaid näitas Jumala ükskõiksust ajaliku maailma suhtes. Inimesel on valida taevase ja maise riigi vahel, esimene tähistab headust, teine kurjust. Sellega püüti allutada ilmalikke valitsejaid. Augustinuselt pärineb ka pärispatuõpetus, et selgitada maailmas valitsevat kurjust (Looja jättis inimesele vaba tahte – võimalus mitte patustada, puust vilja võttes valis Aadam patu, sellega tekkis pärispatt, mis peitub kõigis inimestes). Vaba tahe hävis seevõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsaks saamiseks. Ilma jumalaarmuta (mille jagamise
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda (Tark Isand) ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana
tegelikult ei ole võimalik nende poega päästa. Metsavendade elu oli väga raske. Mehed hakkasid aina närvilisemaks muutuma. Iga krõbin tegi neid ettevaatlikuks.Tihti olid meestel kõhud tühjad ning ega punkris ka soe ei olnud.Ülepinge viis mõne mehe hullumeelsuseni. Metsas luusis ringi veel segaseks läinud Reku, kes hoiatas mehi NKVD eest. Linnast oli koju tulnud ka Roosi Marta , kellele kõik ihkasid omamoodi kättemaksu.Ta oli enda ümber külvanud kurjust. Kui ta teada sai, et Taavi ja teised on elus, tekkis tal suur hirm nende ees. Tema oli ju ometi andnud nad NKVD-le üle. Marta hirm oli nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve. Parem polnud ka Ilme olukord. Tal tekkis palju mõtteid seoses Lembitu ja Taaviga. Ta lootis endiselt, et Taavi läheb ja päästab nende poja .Mees aga seda ei teinud, sest taipas, et nad ei pääseks kumbki .Tasapisi Ilme harjus selle mõttega, et
''(Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon 2015) '' "Vennad Lõvisüdamed" ei olnud 1973. Aastal ilmudes tüüpiline tolle ajastu lugu. 70. aastatel olid moes sotsiaalrealistlikud didaktilised lood soorollide jaotusest ja keskkonna saastamisest, emad tegid remonti ning isad panid põlled ette ja askeldasid köögis. Mitte ükski Astrid Lindgreni raamat, isegi mitte "Pipi Pikksukk", pole pälvinud nõnda palju kriitikat kui "Vennad Lõvisüdamed" 70. Aastatel. Astrid Lindgren kujutab kurjust ühemõõtlemiselt, kõlasis väited, ja surma esitamist probleemi lahendusena peeti vastutustundetuks ja julmaks. Astrid Lindgreni kaitsesid paljud, kõige tähelepanuväärsem oli PC Jerskildi artikkel, mis ilmus "Dagens Nyheteris". ''(Strömstedt 2000:301) 7 ''Teose minategelane on Karl Lõvi ehk Kalle, keda tuntakse rohkem Korbina. Ta on 9-aastane haiglane poisike, kes on haiguste tõttu pidanud enamiku oma elust veetma voodis. Kuulnud
5 Sellest lähtuvalt leiab Hinnells, et mao ja koera vahel konflikt puudub. Edasi uurib ta madu kui iseseisvat sümbolit ja võimalust, et madu võiks Mithrase reljeefil esindada kurjuse jõude. Mithrase-aegsetel stseenidel, kus madu kujutatakse, ei tundu olevat tegu kurjuse sümboliga, näiteks on madu kujutatud sündimis-stseenidel, koos selliste sümbolitega nagu muna või viljapead, mis annab alust arvata, et madu sümboliseerib pigem elujõudu kui kurjust.6 Mis puudutab veel tauroktoonia reljeefi, siis on madu, skorpion, koer ja vahel esinevad kaaren või lõvi alati kujutatud kõrvuti või üksteisest eemaldumas, mitte aga vastandlikel positsioonidel, nagu hea-kurja konflikti puhul eeldada võiks. Ostia Mithrase templi seintel on madu kujutatud rõõmsates heledates värvides, mis annab samuti tunnustust, et madu ei saanud Mithrase kultuses olla negatiivse tähendusega. Isegi kui
peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana. Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist
„Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina. Tegelaste elu täidab igapäevane ränkraske töö, sel ajal, kui ajastu oma sõdade ja mässudega laostab moraali ja õhutab kurjust. Peategelane kogeb lähedast surma, vägivalda ja ülekohut nii riigivõimu kui ka kaasinimeste poolt. Traadil on ka kaks lugu tänapäeva naisest, küll aga erineva sisemusega. „Ingerit“ peetakse üheks ilusaimaks armastusromaaniks eesti kirjanduses ning selle nimitegelane on Traadi üks helgemaid tegelaskujusid. „Rippsilla“ ülitundlik Ola heitleb seevastu sisekriisides, mille on põhjustanud olme- ja abielumured ning ka inimeste pidetud. Rippsild koos kuristikuga on
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt p...
tavalised inimesed Ei ole möödund või tulevaid aegu. teevad oma tööd On ainult nüüd ja on ainult praegu. toksivad nuppe Säilib, mis sattunud hetkede sattu. pressivad kange Ainuski silmapilk teisest ei kattu. täidavad käske Ei ole mõttetult elatud aegu. sellest suuremat kurjust Mõte ei pruugigi selguda praegu. ei olegi Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jah tõesti ei olegi Parajal määral saab elu meilt lõivuks. ja meie ka Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. ka meie oleme tavalised - Alles jääb hetk, milles asume preagu. jah te olete Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kinnitavad tassid kui seda jäävust ka meeled ei taju. paremaks ei lähe enne kui te aru saate
; eeskujudeks olid Cervantes, Swift, Shiller, Hoffman ja SPR; lahkub loomingu tõttu Pariisi. ,,Reisipildid I-V"; poeem ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt"; luulekogu ,,Laulude Petöfi- : mitmekesine tööloom; langes Ungari(isamaa) eest; valdas palju võõrkeeli ja teatrit poeem ,,Sangar Janos", luuletus ,,Rahvuslaul", rahvuslik. Puskin- Tsarskoje selo, asumine poeem ,,Ruslan ja Ludmilla", värssromaan Jevgeni Onegin. Õpetas nägema elu harjumuses peituvat halba. Näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega harjuda. . Pälvis kriitikute pahameele, et ei pidanud klassitsismi reeglitest kinni. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas humanismi. Keskne motiiv inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Surma sai duellil (naise pärast).
Ülestõustes aga ise vaimselt. Ljudmilla Pranjuk 6 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" 5 Revolutsioon ja vägivald Terve romaani kestel Dickens arutab revolutsiooni üle lisades sinna tundeid. Ühest küljest, ta nagu toetab mässajaid, teisest aga- toob välja kurjust, mis on nende sees. Autor tunneb sügavalt kaasa vaestele talumeestele ja toetab nende soovi olla vabad. Marquis Everemonde ja mõned teised tegelased kohtlevad talumehi ebaõiglaselt, kasutades vägivalda. Dickens on selle kohtlemise vastu, kuid ta ei toetagi talumehi, kes maksavad kurja ,kurjaga. Nad kasutavad vägivalda, milles all ise kannatasid, kuid selline käitumine ei mõjuta revolutsiooni eesmärki- vabaduse saavutamist. Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni
arvel oma elulisi vajadusi. W.Ganzenmüller väitis, et keskaega ei tule vastandada antiigile või uusajale, vaid avada keskaja inimeste maailmatunnetuse sisemine spetsiifika. Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala tunnetamist, siis oli ta väärtusetu, kui ta segas Jumalale lähenemist, siis nähti temas kurjust, saatanlike jõudude ilmingut. Seepärast kujunes looduse tunnetamise jaoks enam-vähem ühesugune meetod. Looduses nähti jumaluse sümbolit ja kõiki ta ilminguid käsitati kui allegoorilist materjali või moraaliõpetust. Keskajal ei nähtud maailma vaheldusrikkust ega mitmetahulisust. Inimene otsustas selle üle oma väikese piiratud maailma järgi. Välismaailmast tuli ainult juhuslik, tükatine ja ebausaldav informatsioon
milline on erinevate rahvaste mütoloogiates kurat, kuidas ta sündis ning missugused on ta võimu piirid suhetes inimestega. 4. Ta nendib, et Vanas Testamendis kasutatakse sõna ,,saatan" üldnimetusena ja sellel on mitmeid tähendusi: opponent, vastane tülis, kohtus või sõjas; süüdistaja, ässitaja, keelepeksja. 5. Jahve loomingus kuradit ei mainita, sest judaismi järgi on maailm loodud täiuslikuna, kus polnud kurjust. 6. ,,Deemon" tähendas algselt jumalust ning üleloomulikku vahendajat inimese ja jumala vahel, hiljem inimese kaitsehaldjat, tema saatust suunavat vaimu. 7. Ristiusk samastas deemoneid langenud inglitega, käsitades neid kui kurje olendeid. 8. Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu mässama ning heideti taevast välja 9. Algul oli langenud ingli nimeks Satanael st ,,jumala ingel" pärast nimetati ta Saatanaks
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riikliku...
See veendumus lähendas Puskinit dekabristidele. Ta käis läbi peaaegu kõigi Hüvanguliide silmapaistvamate tegelastega. Sellel perioodil kirjutas Puskin kaks poliitilist programmluuletust: "Küla" ja oodi "Priius". "Küla" kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega leppida. Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks
Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: “ Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja – ka kurjast kasvab hea.” Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde – elu mõtet.Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev – teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima
Kas poliitilistest kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4. romaan “Keisri hull” - LATIFA (pseudonüüm) 1. romaan “Röövitud nägu” - Elu Afganistanis Talibani võimu all pidevas hirmus noore neiu silmade läbi, lootus sellest pääseda. Harper LEE 1. romaan “Tappa laulurästast” - Rassism, lapse ja täiskasvanu maailmapiltide erinevus, lapse suutmatus mõista kurjust. Tolerantsus ja õiglus maailmas. Tegelased Jean Louise/Nirksilm, vend Jem, sõber Dill, Atticus Finch (advokaadist isa), kaitseb loo „tõelist laulurästast“ ehk musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930. aastate ameerika väikelinnas. Võitlus õigluse nimel õõnestab linna südametunnistust. Rassism, klassidevahelised lahkhelid. Mihhail LERMONTOV 1. romaan “Meie aja kangelane” - Petšorin oli isekas tegelane, kes tegi naistele haiget ega
....................................................12 Hundertwasseri maalikunst.........................................................15 Hundertwasseri maalide individuaalsus ja tähtsus.......................15 Hundertwasseri filosoofia...........................................................17 Aknadiktatuur ja aknaõigus.......................................................17 Manifesto ratsionalismi vastu arhitektuuris.................................18 Ei ole kurjust looduses, kurjus on ainult inimestes.......................18 Kokkuvõte.................................................................................19 Kasutatud kirjandus...................................................................20 Lisad Lisa 1 : Ehitised Lisa 2 : Maalid Lisa 3 : Postmargid Lisa 4 : Lipud S issejuhatus Friedensreich Regentag Dunkelbunt Hundertwasser oli Austria
teenitud ja tegudele vastava raske karistuse; hea, alandlik ja töökas pärib aga rikkuse ja õnne. Juttude laadi ja sisu tutvustavad pealkirjad – „Vaene Hans“, „Virk Mart“, „Kuri Samuel“, „Sina ei pea mitte varastama“, „Karda Jumalat“ jne. Kirjanik sisendab, et töö ja visa kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud santi, kes sureb kogutud päratu rikkuse juures nälga. Kirjanik mõistab hukka laiskust, lohakust, kurjust, ahnust, ebaasusust. Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu kokku. Tema lastejuttude aine pärineb enamasti eesti külaelu konkreetsest tegelikkusest ning neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“ (1873) Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele
kehas terve vaim. · Tsehhovi 1880-1888 aastate novellid minetavad meelelahutusliku laadi. Need on küll lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed kuid tema elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks (uuenduslikuks). · Tsehhov oli esimene vene kirjanik, kes mõistis, et ka väikekodanlane pole vaid ohver, et temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teised inimesed kannab ka väike inimene kurjust enda hinges ja avaldab oma käitumises. Tsehhovi jaoks on väikekodanlane teatav kultuurilis-psühholoogiline tüüp egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Väikekodanlase põhitunnus on inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees nt. ,,Ametniku surm" (1883). ,,Paks ja peenike" (1883). Tsehhov näitab, et kui selgub et üks lapsepõlvesõpradest on juba salanõunik teine aga
hüpanud välja Sethi peast. Thoti kujutati sageli paavianina, ühena pühadest loomadest. Hathor oli egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar, keda tavaliselt kujutati lehmana.Rõõmu ja armastuse, tantsu ja laulu jumalannana kandis ta hoolt ka emade ja laste eest. 5 Seth oli egiptuse tormi- ja kaosejumal, hakkas tähistama kurjust, kuigi paljud teda kummardasid. Ta oli tahumatu ja metsik, punapäine ja heleda nahaga. 1.2 Pühad loomad Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid kassid ja lõvid, koerad ja saakalid, ahvid ja elevandid, jõehobud ja krokodillid, kitsed ja veised, konnad ja kilpkonnad, öökullid ja haigrud (capli), maod ja kalad, sitikad ja kärbsed.
Kasin majasisustus kodus, külatänav, põld, kasesalu ja kellatorniga kirik, - see ongi kõik, millesse on ta lapsepõlvest peale kiindunud. Usklik ema ja külavaimulik on talle sisendanud mõned ranged moraalinormid ja need on Margaretale pühaks eluseaduseks. Ta töötab päikese tõusust kuni loojakuni, muretsemata vaesuse ikke all. Ta võtab maailma sellisena nagu ta on ega juurdle targutades. Kui midagi näibki talle kurjana, siis palub ta jumalat, arvates, et ainult tollele kuulub õigus kurjust välja rookida. 10. „Ta ainsaks süüks on süütu armastus.“ Ava see tsitaat. Antud lause ütleb Faust vanglas, kui ta on läinud Margaretat päästma. Ta ütleb seda enne, kui avab tüdruku vangiukse. Tegelikult ütleb mees, et kui tüdruk poleks teda südamest armastanud, siis poleks ta sattunud vanglasse. Ema surm, venna surm ning väikese lapse surm – kõik need oleksid võinud jääda tulemata, kui Margareta poleks Fausti armunud ning teda piiritult usaldanud
igavesed, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja saamatuid oma tahtel. Loodusest selgub ju samuti, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. "Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus. " Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada."
valitses. Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu; Themis, mida tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega Atlas, kes kandis taevast oma õlgadel ja Prometheus, inimsoo päästja. Uranose valitsemisaeg oli õnnelik, sest noil päevil polnud veel kurjust ega vihkamist. Kuid kõigele tuleb kord lõpp. Ühel päeval vihastas Uranos oma laste peale, kuna need polnud tema arvates piisavalt aupaklikud. Gaia langes maailma valitseja ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. Kuid Uranose arvates oli lugupidamatus vanemate vastu suurim kuritegu ning ta sulges Titaanid ja Sajakäelised Tartarose piiritusse pimedusse. Gaia ja Uranose vaen ei vaibunud, kuna Gaia ei suutnud abikaasale andestada laste kinnipanemist
Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust. Kõik asjad on hea ja kurja suhtes neutraalsed. Õige ja ülekohtune kujunevad välja ühiskondliku kokkuleppe kõigus ja autoriteedi annab neile riik. 5.Riigiteooria Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset. Tänu sellele on loodud riik, kui täiuslikem inimeste ühendus, mis vormiliselt pole midagi muud kui ühiskondlik kokkulepe. Riigiideaaliks on tal absoluutne monarhia. Ühiskondlikule kokkuleppele pole vaja mingit religioosset põhjendust.
Kui Kalevipoeg on meie rahvusliku kangelase kehastus, siis Püha Jüri on kogu kultuurimaailma ühendav kurjusevastase võitluse sümbol. Võitlus kurjusega ei lõpe kunagi. Kurjuse relvad on laiskus, rumalus, ahnus ja autus. Kõige ohtlikum neist on aga orjameelsus. Ori on see, kes on loobunud oma vabast tahtest. Legendi järgi tappis Kapadookia prints Georgios, elurõõmus ja ilus noormees kimlil ratsutades piigiga lohe ja päästis kuningatütre. Lohe sümboliseerib kurjust ja Püha Jüri, kui lohe tapja, on kristlikus kultuuriruumis levinud kurjuse vastase sümbolina. Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridzi saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna. 20
b. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. c. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? Vali üks: a. Kallutaks inimesi ateismi. b. Põhjustaks maailmas kurjust - nii moraalset kui looduslikku. c. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. Õige vastus! Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine Vali üks: a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. Õige vastus! b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. c
Perseuse kõrval ja näitas peegelduva kilbi abil, milline neist ta on. Medusa oli Poseidoni armuke. Kui Perseus oli gorgo tapnud, kargas koletu eluka korjusest välja tiivuline ratsu, Pegasos - jõu, puhtuse ja õigluse sümbol. Hiljem näitas Athena Medusa maharaiutud pead Atlasele, kes seepeale kivistus ning muutus Atlase mäestikuks, mis taevast edasi kandis. Kreeklased kasutasid gorgo pead motiivi tihti arhitektuuris. Sellele omistati müütidest lähtuvalt tohutut väge, mis hoiab kurjust eemal. Achilleuski kaitses end Hektori vastu kilbiga, millel kujutati gorgo pead. 3 Kristjan Vahtla Harpüiad Hirmuäratavad ning ohtlikud olendid on ka harpüiad. Neil oli linnu keha ja naise pea ning elukate kohalolust andis aimu ka võigas lehk. Harpüiasid nimetati ka Zeusi koerteks, sest
Kuid kõigist Uranose lastest suurimad ja hirmsaimad olid kolm sajakäelist hiiglast olendid, kelle jõud oli nii suur, et nad võisid pilduda mäesuurusi kaljurahne ja panna kogu maailma vappuma. Jumalaid oli nüüd juba palju, kuid Uranos valitses maailma edasi ja hoidis korda. Tema võim oli tohutu, iga tema soov oli seadus ja kõik kuulasid ta sõna. Uranose valitsemisaeg oli õnnelik, sest noil päevil polnud surma, kurjust ega vihkamist. Ent kõigele tuleb kord lõpp. Ühel päeval vihastus Uranos oma laste, titaanide ja sajakäeliste hiiglaste peale. Nad polnud tema vastu küllalt aupaklikud ja seepärast otsustas ta neid karmilt karistada. Maa, nähes Uranose raevu, langes tema ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. ,,Mu isand," hüüdis ta, ,,kogu maailma isand! Ma palun sind, anna meie lastele andeks ja ära kutsu õnnetust kogu jumalatesoo peale!"
· kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. · inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna. Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et · jumal ei suuda kurjust likvideerida. · headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta · jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat Stoikute arvates on võimalik · muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik saavutada ning seda ka saavutada. · muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. · valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral. Stoikud arvasid, et
Suuremat osa luulest iseloomustab rahulolematu mässumeelsus, kaootilisus ja hukkumis ekstaas, mida autor on kord väljendatud naturalistlike kujundite abil ning kord sümbiolistlikule luulele omaselt. Olemuselt on luule sünge ja meeleheitlik. Puuduvad lootus ja illusioonid. Talvik keskendub üksikinimesele, tema keha närbumisele, hingelisele kaosele, tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega. On trots ühiskonna ja enda vastu. Elamustena toonitatakse viha, kurjust, õelust , hirmu, õudu, ahistust, võikust ja ka jälkust. Talvik kaasas oma palavikuluulesse ka ekspressionistlikke kujundeid, mis annavad lugejale edasi eluängi, mille põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine. Kõik suur ja tähtis jääb inimesele kättesaamatuks. Sellele on iseloomulikud ka luuletuste pealkirjad. Näiteks ,,Pohmeluslikke mõlgutusi", ,,Laip rannal", ,,Paaria", ,,Taud", ,,Rabas", ,,Ikalduse aasta", ,,Pohmelus", ,,Blasfeemiline
ühiseid käitumisjooni. Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu ühiskonnaga. Enamasti on nad üksikud võitlejad ja Byronil oli neid võimalik kujutada erinevate elukutsetega, näiteks "Korsaari" kangelane on piraat, "Don Juanis" on peategelane vahepeal Vene armees jne. Oma kangelase käitumise kirjeldamisega väljendab Byron viha aristokraatliku ülemkihi vastu. "Don Juani" peategelane reisib palju. Nähes ümbruskonna kurjust, muutub noorest peast küllaltki hüvederohket elu elanud Juan karmiks ja tundetuks. "Korsaari" tegelane on iseloomult olnud aus ja hella südamega, kuid väliste asjaolude tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab Byron, kuidas hääbuvad inimeste voorused ja talent, kui nad ei leia väljapääsu ühiskonnas. See teema huvitas Byronit väga. Huvitav on röövli fenomen - ta ise ei joo ega prassi, kuid siiski on ta suutnud temast nii erinevad röövlid enda võimu alla seada.
Seitsmest tsüklist koosnev kogu on taotletud dünaamikale. Isegi armastuslaulude ajastu ja luuleaforistlike kildude tsükkel ei tükelda tervikut ega põhikujustust ka piiratud mahu juures. (Kalda, 1991) 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966) See luulekogu jätkab "Kivist viiulite" temaatikat ning on selginemise raamat, mis sisaldab palju poolhumoristlikke ja satiirilisi luuletusi. Seekord ei ole põhiline suund helesinine, vaid on mindud laiemaks. Teaduse ja arengu teel on rohkelt kurjust ning vastuolusid maailmas jälgitakse kainema pilguga. Edu takistavad korruptsioon, läbi sõrmede vaatamine, tõrjuv hoiak kõige uueja loomingulise puhul ning kinni hoidmine kõigest vanast. Ohtu inimkonnale 7 tajutakse reaalsemalt kui varasemas luulekogus. ,,Lauljad laevavööridel" on üsnagi sarnane ,,Söerikastaja" teravusega. Läbiv arengu ja maailma avastamise teema on siinjuures veidi muudetud ning eriti tuleb see
Eelmine naiste põlvkond elas mehe valitsemise all. Ramilda-Miralda ja Karin – tabamatu naiselik veetlus. Mõlemad on ohvrinõudjad armastuses, aga samal ajal ka ise ohvrid. Surmava Erose motiiv. Tiina – kannab romaanis sootuks erilist rolli. Ta seisaks nagu väljaspool „Tõe ja õiguse” tegelaste süsteemi, tõstes kõik realismi mõõtmetest kõrgemale. Pühendab end jäägitult Indrekule. Tiina külvab segadust. Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. Nii satub ta vaatamata lihtsusele ja headusele Vargamäel keerulistesse olukordadesse.
1) Epimentheus oli loomadele ära jaganud kõik head omadused (küüned, karusnaha, suled jne), et inimese jaoks polnud enam midagi. Ta läks oma vennalt (Promentheus) abi küsima. Vend võttis inimese loomise enda vastutuseks ja pani meid kahele jalale kõndima ja andis tule. 2) Olid kuld-, hõbe-, ja pronksinimesed. Kuldsed olid head, hõbedad keskmised ja pronksid vägivaldsed. Meie oleme raudinimesed. Raudinimesed elavad kurjal ajal ja nende loomuses on ka nii palju kurjust, et nad ei saa iial rahu muredest ja vaevast. Mida enam põlvkondi vaheldub, seda halvemaks nad muutuvad; pojad on alati isadest hullemad. Pandora Pikka aega elasid maal ainult mehed. Zeus lõi naised siis, kui vihastas Promethuse peale (tuli ja jumalate petmine, nii et jumalatele ohverdatakse kondid & rasv, inimestele jääb liha). Seejärel valmistas Zeus Pandora imeilusa
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
nad hoiatasid patu ja ebajumalate eest ning rääkisid jumala suurtest tegudest. jesaja kaitses jumala au, mõistis hukka rahva silmakirjalikku jumalateenistust, kutuss patuseid meeleparandusele, ennustas saatusi. jesaja kõneles inimkonna päästja jeesus kristuse sünnist. võib arvata, et ta nägi uue testamendi sisu. seegi on tõendiks, et piibel on jumala vaimu käsul ja sisendusel kirjutatud. tuyhandeaastane rahuriik jumal ilmutas jesajale ka seda, et kunagi tuleb aeg, mil ei ole kurjust ja viletsust. see aeg pidi saabuvat peale kristuse teist tulekut. jesaja kirjeldab raamatus kaunist aega, mil kristus koos kogudusega valitseb maa peal 1000 a. prohvet jeremija jeremija oli prohvet, kes noomis ja paljastas kartmatult kuningaid rahvast jne ebajumalateenistuse ja pahede pärast. kuulutas ette nende karmi kohut. teda ootas ees 70 a vangipõlv võõrsil, kuid ta ei vaikinud. lõpuks jumal kinnitas oma ustavat prohvwetit ja päästab ta kurjategijate käest.
jalge alla seljatatud lohemadu. Kahe peaga kotkas sümboliseerib Venemaa Föderatsiooni Euroopa ja Aasia aladel elavate rahvaste ühtsust. Kroonid kotka peade kohal tähistavad eeskätt föderatsiooni kõikide subjektide suveräänsust. Neid võib tõlgendada ka kui kolme võimutasandi - seadusandliku, täitev-ja kohtuvõimu liitu. Valitsuskepp ja riigiõun osutavad tugevale riigivõimule, riigi ja tema ter-viklikkuse kaitsele. Lohetapja-ratsanik odaga pole niivõrd pealinna sümbol, kuivõrd kurjust alistava headuse iidne märk, mis tähistab ühtlasi rahva valmisolekut kaitsta oma maa vabadust ja sõltumatust iga võimaliku vaenlase vastu. 5 Loodus ja asustus Venemaa pindala on 17 075 400 ruutkilomeetrit, riigi ulatus põhjast lõunasse on rohkem kui 4000 ja läänest itta peaaegu 10 000 kilomeetrit. Riigis elab 2007. aasta andmetel 143 406 000 inimest. Venemaale kuulub suur hulk saari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
