Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline vägivald ja ähvardamine ükskõik millega. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi
seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise. Teise astme kuritegu tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse, või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus: Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja
vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei ole ta õige õpetaja. Koolide ülesanne on aidata kaasa enesekindla ja täisväärtusliku ühiskonnaliikme arengule, mistõttu tuleb elimineerida igasugune koolivägivald, mis kujutab endast inimsusevastast kuritegu. Vägivald on lõpmatu nõiaring, mis ei kao kuhugi enne, kui me ei püüa sellest läbi murda ja midagi ette võtame. Usun, et koolivägivald on kuritegu ja sellega seoses tuleb koolides lõpetada "jaanalinnu mängimine", sest kuriteo varjamine on sellele kaasa aitamine. Esimene samm vägivalla lõpetamiseks oleks see, kui teha noortele selgeks, et inimesed ei pea kõik ühesugused olema. Tuleb julgustada õpilasi avaldama oma arvamust ja austama teisi isikuid nende individuaalsuses. Õpetajad peaksid püüdma osutada just positiivset tähelepanu suuremale hulgale õpilastele klassis, mitte ainult neile, kes aines suurepäraselt hakkama saavad.
Kirjanduse Viktoriin koost. Kristiina Rattasepp Kirjanduse viktoriin (uue kirjandusõpiku kohta 8 kl. lk. 53-57) Tekst: " Näha nähtamatut" 1.Mis ajast kuulutati peategelane nähtamatuks? 2.Kas mees oli päriselt nähtamatu? 3.MIs oli mehe kuritegu? 4.Mis kinnitas mehe nähtamatust? 5.Mis oli karistus nähtamatuga rääkimise eest? 6.Kuidas pääses mees kaktuseaeda? 7.Kuhu läks mees oma nähtamatuks olemise esimesel õhtul? 8.Miks ta sealt lahkus? 9.Mis ohud varitsesid nähtamatut sõiduteel? 10.Kirjelda mehe haigust! 11.Miks ei tulnud arst meest ravima? 12.Mida mees varastas? 13.Mida tegi mees hullumeelsetel hetkedel? +nimeta teadussaavutusi, mida jutus kirjeldatakse! +kirjelda ja joonista aastal 2104
14 M. Khadduri. The Islamic conception of justice. London 1986, lk 5-11. 15 P. Ostein. Islamic Criminal Law: What It in Means in Zamfara and Niger States. Journal of Public and private Law 2000, Vol 4, lk 1-18. 7 3 KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES 3.1 Kuriteo definitsioon Iga tegu, mis on Jumala või tema prohveti poolt keelatud, on islami karistusõiguse kohaselt kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16 Araabia keeles öeldakse kuriteo kohta „jareema“, mis tähendab üle astuma reeglitest, lõhkuma ja eirama. Koraani kohaselt tähendab „jareema“ pattu, sest jumalasõnast üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja
Samuti on ka kriminaalsesse perekonda sündinud lapsel kergem sellise eluviisiga jätkata, sest tutvused on olemas ja ümberkaudsed grupeeringud on neile kergelt saadaval. Kui ei sündita just kriminaalsesse perekonda, siis võib juhtuda nii, et laps kasvab üles vaeses keskkonnas, kus toitu laual igapäevaselt pole ja põhivajadused rahapuuduse tõttu täidetud ei saa. Selle tõttu nähakse kuritegevust lihtsa ja kerge viisina teenida kiiresti raha. Nähakse, et see üks kuritegu ei tähenda, et kohe halvasti läheb ja võimalik kasu on liiga suur, et öelda ei. Võib juhtuda ka nii, et peale esimest kuriteo toimepanekut leiab isik, et kuritegevus ei olegi nii halb, seega hakatakse seda järjepidevalt tegema, hakates kriminaaliks. Kasvades üles perekonnas, kus soe toit on laual ja põhivajadused täidetud, võib nooruk leida, et kuritegevus ei olegi nii halb tegevus. Alaealisena ja eriti teismelisena on inimesel suur
Kaitsekõne Lugupeetud kohtunik, vandekohus ja teised saalis viibijad. Mina olen Mira ja mind on määratud kuningas Oidipuse kaitsjaks. Talle on süüks pandud järgmised 3 kuritegu: · Isa tapmine · Verepilastus (laste sigitamine oma lihase emaga ja abielu) · Riigile kohutava õnnetuse ehk toomine, millega kaasnes tuhandete Teeba riigi kodanike surm. Minu eesmärgiks on täna siin teid veenda, et Oidipus on süüdi ainult ühes kolmest eelnimetatud kuriteost. Tuletagem meelde juhtum, milles süüdistatakse Oidipust Teeba kuninga ehk oma isa tapmises kolme tee ristis
peale kellaaja ütlemiseks varastas kurjategija ohvri ning hiljem vägistas ta. Ligi 25% seaduserikkujatest kasutavad füüsilist jõudu, et hirmutada koheselt ohver, mis hiljem pidi vähendama nende vastuhakku või põgenemisekatseid, Neist vaid 9% kasutavad ainult jõudu. Laste võrgutamiseks kasutati enamasti veenmist, kingitusi ja mänge. Viies faas: ründamise asukohta valik Sari seksuaalkurjategijatelt küsiti põhjust, miks nad oma kuritegu sooritasid seal samas kus nad sooritasid. Sellele küsimusele vastas 23%: kuna ohver oli antud hetkel seal kohas. Mis näitab, et mõned kurjategijad ei mõtle üldse vastutusele ja riskidele, nad käituvad tulenevalt oma emotsioonidest. Kõigest 3% vastasid, et nad pidid ründama antud kohas, sest vastasel juhul poleks ohver enam kättesaadav. Samas oli 35% vastajatest, kes valisid ründekoha väga ettevaatlikult, seal kus oleks vaikne ja isoleeritud
ohverdatakse süütud elud (ibid ). Surmanuhtluse pooldajad põhjendavad oma seisukohta eetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike kaalutluste põhjal. Samas leiavad nad, et surmanuhtlus on kõige kindlam viis kurjategijast vabanemiseks. Surmanuhtlus on moraalne õiglus, mitte kättemaks. Sellega kaob individuaalne kättemaks ja ühiskonna korratus (Albin 2000). Surmanuhtlus on lõplik karistus, kuna antud isik ei soorita enam ühtegi kuritegu kuna ühiskonnas on inimesi, kes ei tunnista või tunneta oma käitumises mingeid moraalseid piire. Mina olen seisukohal, et selliste inimeste likvideerimine on vajalik, paratamatu ja samas ühiskonnale kasulik. Kõige levinum poolt väide surmanuhtluse kohta on vajadus ühiskonnale. Nimelt olevat see hirmutusvahend seaduse ja korra tagamiseks. Vastavalt hirmutusteooriale on ühiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mõttest midagi samalaadset
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus
ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu
kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. · Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse
haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi. Temaga tuleb kaasa Virgu Anni, kes oma armastusest Jaani vastu on valmis talle andeks andma. Nende romaanide puhul ei ole tegemist paadunud kurjategijatega. Mõlemal mehel oli
puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju,
Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu). Kuritegu (Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, karistuseks on rahaline trahv või vangistus, mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis kuritegusid ja on otsustanud, et pole muud karistust kui surmanuhtulus. Osades riikides on põhiseaduses kirjas, et igal inimesel on õigus elule aga kui on pandud toime väga raske kuritegu ollakse vastu põhiseadusega kuid see peab olema tõesti väga raske kuritegu mis ei ole väärt ellu jätma. Surmanuhtlus-õiglane karistus? Mina olen täiesti surmanuhtluse poolt, kuna kui inimene on võtnud kelleltki elu siis on see täiesti piisav karistus. Surmanuhtlus on sama võrdsusega kui eluaegne vangistus. Surmanuhtlus kehtib kõigile olenemata soost kuid enamasti on raskete kuritegude sooritajaks mehed mitte naised.
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide ja mustlaste vastu. Paljud teised rahvad kannatasid küll genotsiidi all, kuid nende traagiline saatus ei ole võrreldav holokaustiga.
informatsiooniga tegelevad 2. omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja 3. teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks. Hästi hoitud ärisaladuse näide on Coca-Cola retsept. Ärisaladuse kaitse on peaaegu iga litsentsilepingu osa, kuna ärisaladus täiendab patendikaitset. Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk know-how. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse ärisaladuse avaldamise eest ilma aktsiaseltsi või osaühingu pädeva organi vastava loata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui sellise teoga on põhjustatud oluline kahju, siis on karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Mitte ainult ärisaladuse avaldamine, vaid ka selle õigustamatu kasutamine on kuritegu ning ka selle eest on karistusena ette nähtud rahalise karistus või kuni üheaastane vangistus.
Tema soov oli olla haruldane. Eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes tappis oma elu jooksul rohkem kui 2 miljonit inimest, aga tema eesmärk sellisel veretööl oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma, mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine saab andeks kui sellest tulenevalt saab teha tuhat heategu. Raskolnikov sisestas endale, et tal on õigus panna toime kuritegu ja selles polnud tema jaoks mitte midagi imelikku. Seda kõike ta teostas vaesuse survel, aga samas ei mõista mina, miks peitis Raskolnikov vanaeide varanduse kivi alla ja ei võtnud seda kaasa. Lõpuks, ei olnud kahe inimese tapmisest ikkagi midagi kasu, täiesti nonsenss. Mõnede tegelaste käitumisele saab leida loogilise järelduse, üheks neist on Svidrigailov. Nimelt, tema elu lõppes enesetapuga, võib oletada, et pärast oma armastatu kaotamist pööras ta segi
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka
mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja ei j see ngemata tulevikuski.
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org www.google.com ja Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I"
parimad välised eelsoodumused tundeelu lõdvendamiseks ja vaibumiseks Tähtsad välised olud, tingimused: vaikne, rahulik, poolhämar tuba jne Hüpnoosi kahjud Võhikud alati hädaoht Hallutsinatsioonilised meeltesegadused vaimsete talitluste häired Kartus enam mitte ,,üles ärgata" Liigne hüpnotiseeriminehüpnotiseeritava enda ,,mina" aktiivsus väheneb> hüpnotiseerijale orjalikult kuulekas Kuritegu ja hüpnoos 1878. a Pole olnud ühtki kuritegu Rasked, alatud süüteod on puhta isiksuse puhul psühholoogiliselt mõeldamatud Hüpnotiseeritu isiksus kahtlane või kuritegelike kalduvustega, siis hüpnoosis roim täiesti võimalik Alati kehtib veaallikaskatseisik teab, et alati on tegemist näilise kuritööga ja hüpnotiseerija on uurija, kes püüab ahvatleda teda lubamatule teole. Sobivus hüpnotiseerimiseks Eesmärk keda hüpnotiseeritakse, miks selline meetod ja mida tahab arst saavutada Keda ei tohi hüpnotiseerida
5. Mida Dorian kogus, kollektsioneeris?Too vähemalt kolm näidet. Mida sellised hobid tema kohta näitavad? V: Dorian kogus juveele, tekstiilitooteid, muusikat ja instrumente jms. Tal oli mure selle portree pärast, pärast seda hakkas ta keskenduma rohkem asjade kogumisele. Hindas eelkõige seda, mis oli esteetiline. 6. Too kolm näidet, kui portree muutus inetumaks. Milline oli Sinu arvates Doriani kõige suurem kuritegu? 1) Portree muutus inetumaks siis, kui Dorian Sibyli julmalt maha jättis. 2) Muutus, kui Dorian noaga Basili ära tappis, kuna Basil ta välja vihastas. 3) Portree muutus ka siis, kui Dorian arvas, et teeb heateo, kui tüdruku elu ära rikkuma ei hakka ja ta maha jätab, tegelikult see polnud heategu ja portree muutus. Kõige suurem kuritegu oli minu arvates see, kui Dorian Sibyli julmalt maha jättis, sest Sibyl võttis endal sellepärast elu. 7
Kõik, mis on seotud piraatlusega, on vargus ning kahjuks paljud inimesed sellele ei mõtle või pole sellega kursis. Seetõttu seda otseselt vargusega ei seostata ja tegutsetakse edasi, olles teadlik või mitte teadlik, et see on siiski seadusega vastuolus. Siiski on ka inimesi, kes on võitlevad selle vastu ning loovad uusi võimalusi selle ärahoidmiseks. Antud referaadis käsitlengi tarkvarapiraatluse olemust, sellega kaasnevaid probleeme. Samuti analüüsin ka tarkvarapiraatlust kui kuritegu ehk millised on karistused. 2. MIS ON PIRAATLUS Piraatlus on termin, mis on tänapäeval omaks võetud nii rahvusvahelise intellektuaalse omandi praktikas, kui ka riikide õigussüsteemides. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni väljaantud põhimõisted seletavas sõnastikus on piraatlust määratletud kui ,,avaliku teoste või fonogrammide ilma vastava loata reprodutseerimine mistahes viisil
6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud? · Jah, kui seadus välistab teo karistatavuse · Jah, kui seadus kergendab karistust 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Eesti ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või ka väljaspool territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui toime on pandud esimese astme kuritegu. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust? Kõik süüvõimelised süü toime pannud füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, kui neil pole just immuniteeti ning lisaks ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 10. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süüteod on kuriteod ja väärteod. 11. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused?
Muutused annavad aluse individuaalsusele väljendusvabadusele, varieerumisele keskmisest, valikusuundi arenguks ning parima suuna poole kaldumiseks arvesse võttes mikro kui ka makro tasandi konteksti. Kuritegevusest arengupotentsiaaliks Kuritegevus lausa mõningal juhul valmistab niisuguseid muutusi ette ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsed tunded piisavalt elastsed võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need tunded võtavad kuritegu on tulevase moraali eelaimdus, samm tuleviku poole (nt Sokrates ja vabamõtlemine. 80nendatel Nõukogude Liidu vastane agitatsioon ja propaganda, eraettevõtte sugemetega tegevus (Ginter & Kaugia 1998: 256)). Kurjategijal on sotsiaalses elus teatav roll ja kuritegu ei saa mõista kui pahet, mida on vaja kõigi vahenditega maha suruda. Kuritegevuse järsk langus viitab ühiskonna arengu aeglustumisele, võimalikule paigalseisule.
Muidugi on lord Henry salvava keelega küünik, kes pilkab oma aja põhimõtteid Dorian ütleb kord tema kohta, et ta hakib elu epigrammideks -, aga tegelikkuses on ta kahjutu poseerija. Dorian on tema õpilane. Ja kuna ta eluviiside käes ei kannata mitte ta ise, vaid ainult tema portree, läheb Dorian oma õpetajast kaugemale. Temast saab mõrvar. Kui Basil Hallward Doriani juurde tuleb, et ta südametunnistusele koputada, torkab Dorian ta surnuks. Kuritegu ei avastata. Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised... Lugeja aimab juba varakult, et Dorian, kes on andnud igavese nooruse eest oma hinge, peab kandma kõige hirmsamat karistust, ja estetismile, ilu ja meelelise naudingu peaaegu religioossele austamisele, antakse raamatus hävitav hinnang. See, et "Dorian Grayd" tõlgendati autori eluajal täpselt vastupidi, tuleneb sellest, et lord Henry ja Dorian ei ole tegelaste ja estetistlike
Igas loos on tegelasi, kes mõne kuriteo või reegliterikkumise sooritavad. Olgu see tehtud tahtlikult või tahtmata, vastandumine ühiskonna normidele on siiski sooritatud. Kui Hamlet torkas läbi Poloniuse, arvates, et kardina taga seisab Claudius, sooritas ta ehk veelgi hullema teo, kui algselt plaanis - ta tappis enda jaoks süütuks tunnistatud inimese. Kuriteoks saab kindlasi lugeda ka Rosen. ja Guildern. reetmisplaani, mis küll läbi kukkus, kuid ka enne sooritamist avastatud kuritegu on karistust väärt. Nii juhtus ka nendega, kui Hamlet omavoliliselt nad karistuseks surma saatis. Ka Hamletis esineb eelpoolmainitud üliego tundemärke - ta tegutses iseseisvalt, mujalt luba küsimata. Kuid ehk oli hoopis see kuritegu? "Üli-inimlik" tegelaskuju sooritab ise pahatöö siis, kui tema määratud karistus osutub rangemaks, kui tavapärased normid väidavad või kui karistatav selleläbi tunduvalt rohkem piinlema peab
millegi eest ise vastutama, mehe arvates pidigi see nii olema. Nüüd aga, kui Torvaldit ähvardab avalik skandaal, ei võta ta vastutust, keelab naisel isegi lastega suhtlemise( 3 last). Näiliselt peab naine jääma endiseks muretuks lõokeseks. Kui Torvald veksli lõpuks posti teel enda kätte saab ja selle katki rebib( Krogstad on suuremeelne), siis räägib Torvald jälle endist juttu: Noral pole vaja millegi pärast muretseda, Torvald kaitseb teda enda sõnutsi kõige eest. Selgub, et kuritegu, mis jääb paljastamata, polegi Torvaldi( ja kogu selle rafineeritud seltskonna ) silmis kuritegu. Uut muutust Nora aga enam välja ei kannata. Ta muutub sõnaosavaks, analüüsivaks. ( Seda on Ibsenile ette heidetud – ei ole usutav, et selline nukukesena elanud naine seda oleks suutnud). Nora lahkub kodunt( muide, jätab maha oma 3 last). Ta ütleb, et tuleks tagasi, kui juhtuks n-ö imede ime( st võrdväärne abielu). ( Ilmselt ta ei tule enam kunagi tagasi.)
ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada
kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult ettevõtte siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu kakestamise või ettevõteist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks on ettevõtte siseselt võibolla isegi üks tähtsamaid dokumente, mis reguleerib ettevõtte sisest elu -ja töökeskkonda. Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus- asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud kaitsevad eraisi Omavoli eest.ko...
Kilpkonna tuleb otsida Sienast KEN KOOLMEISTER LOO KESKKOOL James Hadley Chase Kodanikunimi Rene Brabazon Raymond 24. detsember 1906 London – 6.veebruar 1985 Briti kirjanik Üks tuntumaid kriminaalromaanide ja thrillerite autoreid. Üle 50 tema teose on ekraniseeritud. Ta kasutas ka pseudonüüme James L. Docherty, Ambrose Grant ja Raymond Marshall. Teenis Teise Maailmasõja ajal Kuninglikus õhuväes. Teosed "Kilpkonna tuleb otsida Sienast" "Missioon Sienas" "Tiigril sabast..." "Kirst Hongkongist" "Leinaliiliate varjus" "Miks just mina?" Kokkuvõte Väljapressimine Guido Ferenci mõrv Mõrvarite jälitamine ja silmist kaotamine Minek Sienasse Don Micklem võetakse kinni Kilpkonna käsilane Lorell tahab kambast lahkuda Alsconi tapetakse ja Lorell põgeneb Monte Carlosse Tähendusrikkamad sündmused Lorelli reedab enda bossi ehk Alsconit ning otsustab aidata Donil põgeneda. Don aitab Lorellil...
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse a...
2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS
väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii vanglamüüride vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlgühiskonna ees. Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud roimareid ja kriminaale
Kristi Koppelmann PA09 on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. On salajane, ei ole vabalt kättesaadav Omab salajasuse tõttu ärilist väärtust Teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata:
Robinsonaad Õpetliku sisuga kirjanduslik teos merehädaliste seikulstest inimtühjal saarel. Sageli kirjutatud päevikuvormis. On saanud nime Robinson Crusoe raamatutest Eemale paisatud tavalisest keskkonnast. Mina-vormis, kirjutatud mõtted, tunded. Tekkinud 18. sajandi alguses Rudyard Kipling "Mowgli" Daniel Defoe "Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" Kriminaalkirjandus Pärineb 19. sajandiks. On kuritegu, kurjategija, ohver, uurija. Mõrvar selgub viimasel hetkel. Arthur Conan Doyle "Etüüd punases" Agatha Christie "Miss Marple" Georges Simenon Paik üksikud lossid, majad surnuaiad. Tänapäeval vastupidi, suurlinn. Õuduskirjandus 19. saj. Eesmärk tekitada lugejas põnevust ja hirmutunnet. Tavatud tegevuskohad (lossid, kummitavad majad, surnuaiad) Väärastunud tegelased (sarimõrvarid, süüajad, vägistajad" Kõike seletatakse üksikasjalikult. Edgar Allan Poe
levik jmt). Maailmas toimuva globaliseerumise ning elektrooniliste seadmete arengu tõttu on rahapesu võimeline saavutama mastaapsemaid mõõtmeid. Mida rohkem arenevad tehnilised vahendid, seda rohkem arenevad rahapesu skeemid. Erinevate osapoolte kaasatuse või keerukate skeemide tõttu on küllaltki raske hinnata rahapesu mõju ulatust ja majanduslikku kahju ning selle avastamine raske. Uurimistöö temaatikana käsitlen rahapesu kui piirideüleselt toimuvat kuritegu ning sellest kasusaaja asukohamaaks ei pruugi olla rahapesu toimumise riik. Samuti tugineb rahapesu tõkestamine tugevalt rahvusvahelistele standarditele ja korraldustele ning ka kontrollile. Töö viimases osas annan võimalikult hea ülevaate sellest, mis seisu on tänaseks päevaks jõutud nii rahapesu kui selle tõkestamisega. 3 1. RAHAPESU OLEMUS
361-396) Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil(või selle vastu), sõltumatu laeva ja õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
