1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täius...
Phoebe hakkas selle jutu peale naerma. Siis hakkasid jälle rääkima koolist. Phoebe oli väga arukas plikatirts kes sai paljudest asjadest aru. Järsku küsis õde vennalt, et kelleks ta tahtvat saada ja see peale vend ,, kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad". Ta mõtles selle all seda, et kui lapsed mänguhoos ei märka kuhu nad jooksevad siis ta tuleb oma valvepostilt ja püüab nad kinni. Ta teeks seda hommikust õhtuni, valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Phoebe ei vastanud sellepeale midagi, siis kordas jälle ,,issi tapab su ära". Holdenil polnud sellest sooja ega külma. Ta läks elutuppa ja helistas endisele sõbrale Antolinile, ta tegi väga lühidalt kuna kartis et vanemad võivad koju tulla. Kui ta D.B tuppa tagasi jõudis, oli Phoebe raadio mängima pannud ja sealt tuli tantsumuusika. Nad hakkasid tantsima, tantsisid tükk aega. Holdeni arvates tantsis Phoebe paganama hästi. Kui tants lõpetatud
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
et suudaks tema mõtteile sisendada ideed kehast, vahemaast või millest iganes, mida ta juba tunneb". Berkeley tahab ,,kuubi ja kera küsimuses" meile tõeliselt mõista anda, mille on maailm nägijaiks saanud pimeda silmis. ,,Uues nägemisteoorias" esitab Berkeley järgneva, antud küsimusega seotud mõttekäigu: ,, Oletagem, et eluaeg pime olnud inimesele ütleb tema teejuht, et nii ja nii mitme sammu astumise järel jõuab ta kuristiku servale või vastu müüri; kas ei peaks see talle tunduma vägagi aukartustäratav ja üllatav? Ta ei suuda taibata, kuidas võib üks surelik teha seesuguseid ennustusi, mis on tema jaoks sama imelised ja seletamatud kui prohvetite ennustused teiste jaoks. Isegi need, keda on õnnistatud nägemisvõimega, võivad (ehkki harjumuspärasus teeb selle vähem märgatavaks) selle sleida piisavalt põhjust austuseks.
Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. (Laas, 2000: 3) 5.1 Sõltuvus ja selle liigid Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - Ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist
ÜRO ning eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 1956.aasta kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks. Kommunistlik süsteem oli 1956.aastal sattunud kuristiku äärele, kuid suutis keerulisest olukorrast välja rabeleda ning oma positsioone tugevdada. Lääne autoriteet langes, NSV Liidu poolt ikestatud rahvastele sai selgeks, et neil pole Läänest abi loota. NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956.aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada.
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad...........
2140 1350 5180 5720 6850 (m3/s) Tabel 1 Järvede füüsiline iseloomustus (7) Joonis 3 Pildil on kujutatud tüüpilised veepinna kõrgused ja suhtelised järvede sügavused (8) Järvelt järvele sügavuste terav vähenemine (peale Michigani ja Huroni järvede, mis on hüdroloogiliselt üks järv) tingib progressiivselt kasvavat vooluhulka. Michigani järvelt aga voolab vesi uronisse Mackinaci väina sügava kuristiku läbi. 1.3. Päritolu Suure Järvistu vanus ei ole tänaseks kindlaks tehtud, aga arvamisi see on ligikaudu 12000 aastat vana. Järvede Huron, Michigan ja Erie põhja all leidub tohutu suurusega kihistatud soola setted, mis annab tõendust sellest, et vanasti seal oli soolane meri. Soolase vee aurumise mõjul lubjakivi moondus ja Joonis 4 nõo skemaatiline asukoht muutus dolomiidiks, millest koosneb nõgu, mis paikneb Huron, Michigani ja Erie järvede
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju
Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral G-le, kes oli talle kindralstaabis andud käsu sild rünnaku alguses õhku lasta, et vaenlaste abiväed ei pääseks üle kuristiku. G ütles talle kuupäeva ja kellaaja, mil võiks rünnak alata ja keelas tal silda enne rünnaku (pommitamise) algust õhkida. A sai ta endale teejuhiks. A tuli koos P-ga R juurde. Nad tutvusid omavahel ja R rääkis P-le silla õhkimise plaanist. P keeldus teda aitamast ja keelas tal silda õhkida. A vihastas ja hakkas P-d sõimama. P kartis, et neid rünnatakse, kui nad silla õhivad ja siis peavad nad sealt piirkonnast lahkuma. Lõpuks nõustus P R-it laagrisse lubama. R sai aru, et P on
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11...
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju
- Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime. - Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. - Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda. - Me kasutame otsustusvõime "terve mõistuse" nime all. - Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilisele inimest puudutavates küsimustes. - Otsustusvõimes peitub intuitsioon ja geniaalsus. - Otsustusvõime ületab kuristiku kahe maailma looduse ja vabaduse maailma vahel. Kriitika järgsed teosed - Kommete metafüüsika. - Üldise ajaloo ideest maailmakodaniku vaatenurgast. - Igaveseks rahuks. Kommete metafüüsika - Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne. - Siit teose kaks osa: - "Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused" ja "Voorusõpetuse metafüüsilised
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioo...
Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral G-le, kes oli talle kindralstaabis andud käsu sild rünnaku alguses õhku lasta, et vaenlaste abiväed ei pääseks üle kuristiku. Golz ütles talle kuupäeva ja kellaaja, mil võiks rünnak alata ja keelas tal silda enne rünnaku (pommitamise) algust õhkida. Anselmo sai ta endale teejuhiks. Anselmo tuli koos P-ga Robert Jordan juurde. Nad tutvusid omavahel ja Robert Jordan rääkis P-le silla õhkimise plaanist. Pablo keeldus teda aitamast ja keelas tal silda õhkida. Anselmo vihastas ja hakkas P-d sõimama. Pablo kartis, et neid rünnatakse, kui nad silla õhivad ja siis peavad nad sealt piirkonnast lahkuma. Lõpuks
" 25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas kaasa keti sündimisele. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise otsuse ,,Olukorrast Balti vabariikides". Balti rahvarindeid süüdistati NL lagundamises, kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. ,,Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla". 10 4. Tulemused Nõukogude ähvardused ei mõjunud, vaid süvendasid rahulolematust ühiskonnas. Rahvusvahelise surve mõjul hakkas 1989. a sügisel Moskva suhtumine MRP-sse muutuma.
vähe." [3] 25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas kaasa keti sündimisele. [2, lk 67] Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise otsuse ,,Olukorrast Balti vabariikides". Balti rahvarindeid süüdistati NL lagundamises, kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. ,,Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla". [5] 4. Tulemused Nõukogude ähvardused ei mõjunud, vaid süvendasid rahulolematust ühiskonnas. Rahvusvahelise surve mõjul hakkas 1989. a sügisel Moskva suhtumine MRP-sse muutuma. Aasta lõpus tunnistati Moskvas kongressil salaprotokollide olemasolu ning kuulutati need
mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud. Kõigepealt püüan käsitleda üldlevinud väärarvamusi surmast ja leinast. Esimene vale: surm katkestab kõik sidemed lahkunuga. Meie suhted ei lõpe, vaid teisenevad. Kui meie lähedal olnud inimene lahkub, tunneme end kui sügava ja pimeda kuristiku serval olevat. Otsime silda, mis viiks teisele kaldale, kuhu lahkunu läks. Me ei leia ühtki teed, ei kuule ega näe, mis teisel pool toimub. See ei tähenda, et meil pole enam mingit suhet. Armastus pole kuhugi kadunud. Meie vahekord pole nüüd enam nagu kahekõne, vaid pigem otsekui raamatu kirjutamine lahkunust. Meile tuleb meelde, mis ta on teinud ja öelnud. Me tahame talletada kõik mälestused temast ning avastame seda tehes, kuidas ta meie elus edasi elab selle läbi, mida ta
heline vestlus võib olla raskendatud. 1) Esimene samm – leida sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda. 2) Järgmine samm – varuda aeg. Suitsidaalsed inimesed vajavad tavaliselt oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis. 3) Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet. Jutuajamise eesmärk on ehitada sild üle umbusust, meeleheitest ja lootu setusest põhjustatud kuristiku ning anda inimesele lootust, et elu võib pöör- duda paremuse poole. Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa partneri arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik;
- Kui Zarathustra seda oli öelnud, hüüdis keegi rahva hulgast: ,,01eme juba küllalt kuulnud köietantsijast; nüüd tahame teda ka näha!" Ja kõik rahvas naeris Zarathustrat. Köietantsija aga, kes arvas, et tema kohta käis see sõna, asus kohe tööle. 4 Zarathustra aga vaatas rahva pääle ja imestas. Siis kõneles ta nõnda: Inimene on köis, mis kinnitatud looma ja üliinimese vahele, -köis üle kuristiku. Ohtlik üleminek, ohtlik teelolek, ohtlik tagasivaade, qhtlik hirm ja seisatus. Suur on inimeses see, et ta on sild, mitte eesmärk: mida võib armas-tada inimeses, on see, et ta on ü le minek ja loojaminek. Ma armastan neid, kes ei mõista elada muidu kui hukkaminejatena, sest nad on üleminejad. Ma armastan suuri põlgajaid, sest et nad on suured austajad ja igatsusnooled teisele kaldale. Ma armastan neid, kes ei lähe otsima tähtede tagant põhjust, et hukkuda ja saada ohvriks: vaid
Rippsild Arvatakse, et rippsildu hakati ehitama esimesena enam kui 4000 aastat tagasi Hiinas, Indias ja mujalgi Aasias (Vikipeedia, Sild). Mõnede allikate andmetel peetakse rippsildade sünnimaaks aga Hiinat, kus rajati silmapaistvaid kuni 120 m pikkusi rippsildu juba 221 ema (Matve 1978). Sillad erinesid peamiselt trossimaterjali poolest, milleks kasutati algselt taimede kiust tehtud nööri, rotangpalmi, bambust, nahka aga ka teraskette. Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus sillatüüp, mille sildeava on võimalik ehitada üle ühe kilomeetri. Selliseid sildu oli maailmas 20. sajandi lõpuks ligikaudu 20. Rippsilda peetakse oma suurejooneliste mõõtmete ja elegantse väljanägemise tõttu sildade kuningannaks. Esimene rippsild üle 1 km sildega valmis 1931. aastal
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
A. H. Tammsaare majamuuseum, ning Maarjamäe loss, mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile. Asumi piiresse jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum. Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav, Maarjaheina tänav, Maarjamäe tänav, Mäekalda tänav, Nafta tänav, Narva maantee, Oru tänav, Petrooleumi tänav, Pirita tee, Jaan Poska tänav, Roheline aas, Tormi tänav, Vesivärava tänav, Jüri Vilmsi tänav, August Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni Foto 2 Kadrioru loss tänav. 4.2 AJALUGU 1725
Selliseid uuringuid tehakse praegu foneetika alal põhiliselt TÜs, grammatika ja sõnavara alal EKIs, lõunaeesti murrete osas ka VIs. Nendegi uuringute edukaks teostamiseks on vältimatult vaja automaatanalüüse võimaldavat elektroonilist andmebaasi. Eesti murdeuurimise praeguse seisu üldhinnang ja ettepanekud lähitulevikuks Eesti dialektoloogia arengut viimase kümne aasta jooksul võiks kujutada ühelt poolt väga edukana, teiselt poolt aga kuristiku äärele jõudmisena. Ilmunud on läbi aegade kõige rohkem uurimusi, alustatud või uude etappi jõutud mitmete suurprojektidega. Kasutusele on võetud moodsaid teoreetilisi meetodeid ja juurde on tulnud päris uusi uurimisalasid. Kaitstud on mitmeid doktori- ja magistritöid. Üliõpilaste ja noorte teadlaste hulgas on murrete uurimine jälle väärtustunud. Tekkinud on päris uusi uurimisrühmi, nagu Tartu Ülikoolis eesti murrete foneetika ja fonoloogia uurimisrühm ja Võru
Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26
Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden ol...
03.2017 ,,Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, meelelahutuses ja (kõrg)koolis." 1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda väliskolleegidega nende emakeeles, võib luua paremaid suhteid ning edendada firmat 2) Meelelahutuskeskkond, milles tänapäeva noored enim aega veedavad, on ingliskeelne. Seda nii filminduses, muusikas kui ka sotsiaalmeedias ning veebiportaalides. 3) Tallinna Kuristiku gümnaasiumis õpetatakse ühiskonnaõpetust, meediat ning geograafiat juba praegu inglise keeles. Pole ime, et õpilastel tekib kergesti tunne, et olulistele sõnadele ei leidu emakeeles piisavalt täpseid vasteid. 4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid. Keelte hääbumine ei ole tänapäeval peaaegu kunagi põhjustatud asjaolust, et mõni teine keel võimaldas end paremini väljendada. Tihti on probleem selles, et keele kõnelejate arv hääbus
See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sula ajal, õnnestub NSV Liidu fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulisest olukorrast välja pääseda. Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSV Liit pingete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist. Gorbatsovi õnnetuseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Siis oli Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, nüüd oli olukord teine. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada
Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. 4. I Novell. A.Tsehhovi ühe novellide ,,väikese inimese" (,,Ametniku surm";"Paks ja peenike") iseloomustus. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini,
Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem. Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega kaasata tuleb kõiki. Samas tulevad kasuks sotsiaalpedagoogile ka eripedagoogilised teadmised. Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast (V. Meierhold) SOTSIAALPEDAGOOGIKA AJALUGU Kasvatus on alati ühiskonnaspetsiifiline, oluline mis toimub ühiskonnas. Oluline on ajalooline taust, et mis meetodid olid kasutusel. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks?
Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad. Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega. Vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Sälkorud tekivad seal, kus lang on suur ja põhjaerosioon intensiivne, näiteks mägedes. Sälkoru erijuhtum on kuristikorg ehk lõhangorg, mis on väga sügav. Kuristiku sügavus ületab laiuse mitmekordselt.Kanjonorg on järskude, kohati ka rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng tälikult ei hõlma. Kanjonorud on enamasti kujunenud kuiva kliimaga aladel. Maailma võimsamaid kanjonorge on Colorado jõel (sügavus kuni 1800 m, pikkus 320 km). Moldorg on sälkoru arenemise järgmiseks etapiks. Jõesäng hõlmab vaid väikese osa oru põhjast. See oru kuju väljendab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel
seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega Sotsiaalpedagoogika sihtrühm spetsiifilisem (?) 3) Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika: Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö. II loeng 19.02.14 Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold) Nn emotsioonimeetrid väga rõõmus, ükskõikne/kurb, väga vihane: laps saab klambrit mööda paberit edasi-tagasi liigutada. G. Orwell: Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku. Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal:
Kuju kadus. · Muhamed rääkis asjast Hadidzale,kes küsis omakorda nõu Waraqilt. Kui viimane oli asjast kuulnud, palus ta Hadidzal Muhamedlie edasi öelda, et too vankumatks jääks. Waraq oli mõistnud Muhamedi tähtsust. · Äkitselt seisi Muhamed üksinda kogu Meka ning 360 puusliku vastu. V ptk. · Aeg läks mööda, ning Muhamedi hakkasid taas kahtlused närima. Ta kartis, et siiski on deemonid ta keha vallutanud. Ta tahtis ennast juba kuristiku servalt alla visata, kui ta kuulis selget häält. Tema peakohal oli Tema, Kirjeldamatu. Seal, kuristikuserval sai ta oma teise ilmutuse osaliseks, kuulus suur adduha selgus. Muhamed oli igaveseks rahu leidnud. · Prohveti jaoks on kaupmehe eellugu kummaline, kuid just see eellugu, praktilise kaupmehe rikkalikud kogemused kandis ta üle prohveti, uue maailma juhi visionaarsesse eksistentsi.
Clodius Glaber oli uurinud ümbruskonda ning tema ja Messala Niger jäid laagrisse teineteisel pool mäenõlva, sulgedes mõlemad väljapääsud gladiaatorite pelgupaigast. Pärast pikka järelemõtlemist, tuli Spartacusele mõte pajuvitsadest redel ehitada ja mööda kalju serva alla ronida. Kaks tundi enne päikeseloojangut oli peaaegu üheksasaja jala pikkune redel valmis. Kui redeli ehitamine oli lõpetatud, asus Enomaiod esimesena raskele laskumiskatsele ning jõudis õnnelikult kuristiku põhja. Allalaskumine kestis tervelt kolmkümmend kuus tundi ja alles teise päeva koidul olid kõik all, tasandikul. Niipea, kui hämaraks läks, väljusid kaks kohorti gladiaatoreid oma varjupaikadest, rivistusid ja hakkasid liikuma. Mõlemad rooma sõdurite laagrid tehti maatasa. Iga päev tuli Vesuuvi laagrisse sadu uusi sõjamehi. Kahekümne päeva jooksul pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli uusi kokku üle nelja tuhande. Kui gladiaatorid ilmusid ühel
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju
Ka kilplaslike toimingute äärmusvormid on samahästi kui absurd. Folkloorid on välja töötanud suure hulga absurdseid püsikujundeid -- olematuid asju, võimatuid tegevusi, piirituid liialdusi, mis võivad ette ka omaette ütlustena: vee oks, kivi juur, linnupiim, sea sarved, vähi vill, sokulüpsmine, kirbu rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine, 8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt
Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. 10 Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud
1953 USA-s Truman > Eisenhower, tähtis riigisekretär Dulles: kommunism tuleb tagasi tõrjuda 1) kokkulepe Indo-Hiinas (54) 2) jõuti kokkuleppele Austria osas (Viin 4ks). Austria neutraalseks riigiks b) jätkub (sõjalik) blokkide kujunemine 1954 – SEATO – Kagu-Aasia 1954-1955 – KENTO – Kesk-Ida (Iraan, Pakistan) 1955 – VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – Ungari ülestõusu mahasurumine, Suessi kriis > Egiptus natsionaliseeris kanali 3. 1957-1964 – kuristiku servale tagasiminek Hingetõmbe lõpp: NL'i „Sputnik“ jõuline signaal ühe poole kiirest arengust, enne oli USA kõvasti üle. Riigipead kohtusid teiste kodumaadel (Hruštšovi visiit USA'sse), Hruštšov jättis väga hea mulje Pinged: 1) Berliini müüri rajamin e (1968) 2) Kuuba kriis (NL rajas baasid) 1963 – esimene leping, kus hakati piirama tuumarelvastust (katsetuste piirangud) 4. 1964-1968 – intensiivistuv võitlus * Jällegi uued liidrid: Hruštšov > Brežnev
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Andsid 1886 aastal oma kirjandusliku programmi. Võtavad aluseks Platoni idealistliku õpetuse. Reaalne ja ideaalne maailm. Reaalne maailm on niinimetatud varjude teater, sellepärast et suudab ideaalsest väljendada ainult murdosa. Reaalse ja ideaalse maailma vahel on kuristik. Polegi võimalik ületada. Kirjanduse juures nimetavad kõige tähtsamaks intuitsiooni (vaist), kõrgeim kogemus on inimese sisemine kogemus. Ideaalne maailm, see müstiline, mis on kuristiku taga, selle minimaalne kättesaadavus on võimalik ainult suurte kunstnike puhul kirjanikud, muusikud, kunstnikud. Poeet peab olema selline väljavalitu, üksik, mitte massiinimene. Sümbolism on aken tundmatusse. Maailma tulebki taluda sümbolite kaudu. Sümbolid on väga mitmetähenduslikud. Mis vahe on märgil ja sümbolil? Sümbolit võtavad erinevad inimesed erinevalt, märk on kindel kokkulepitud asi. Luule on väga sarnane muusikaga. Luulekeel, värss peab olema musikaalne.
o Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle o ÜRO sundisid pooled sõjategevust lõpetama, IM ja PM viisid oma väed Egiptusest välja, hiljem ka Iisrael o Tagajärg: Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi autoriteet Lähis-Idas suurenes 1956 kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks o Kommunistlik süsteem oli sattunud kuristiku äärele, kuid suutis välja rabeleda ja oma positsioone tugevdada o Lääne autoriteet langes, neist polnud abi NSVLi ikestatud riikidele o NSVL juhtkonnas tekkisid veendumused, et tugevad survet osutades ja maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada 4. Külma sõja kriisid 1960ndatel Berliini kriis 1958-1961
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
