Eesti järved: · Eestis on kaks suurjärve ja umbes 1000 väikejärve. · Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved. · Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri · Rabades laukad ja laugasjärved · Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
Venemaal oli läänimaade nappus Vana-Liivimaa naabrite soov oma valdusi laiendada Liivi sõja ajendiks oli nn Tartu maksu maksmata jätmine (1 mark aastas 1 elaniku pealt), mis oli venelaste väljamõeldis. Osapooled- Vana-Liivimaa väikeriigid, Vene tsaaririik, Poola-Leedu kuningriik Frederik II – Taani kuningas, kes saatis Saaremaale oma asehalduri Hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail: Rüüstas mitmeid piirkondi mandril Ostis Kuremaa ja Tallinna piiskopi ametikohad 1570 Liivimaa Kuningriik, keskusega Põltsamaal, kuningaks oli Hertsog Magnus 1570. alustas koos vene vägedega Tallinna esimest piiramist 1575-1576 õnnestus Magnuse venelastel vallutada pea kogu Eesti ala va Tallinn ja Hiiumaa, kuid tüli Ivan IV-ga lõpetas kuningriigi eksistentsi Magnuse seotus Saaremaaga: 1559. aastal Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile – Saare-Lääne
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
33. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv). Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust
· Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas 27. Järvede liigitus tekke järgi · Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne) · Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) · Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) · Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) · Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks
Peeti künnivõistlusi parimate künnimeeste väljaselgitamiseks. Jõgeval käis külas poliitik. Ühendati töötud ja leiti need, kes saaksid töötuid arendada. Toimusid täienduskoolituskursused, et kutseharidust edasi arendada, kuna see on eluvajadus, sest vajame haritud oskustöölisi, mitte viletsa gümnaasiumiharidusega töötute horde. Toimusid kariloomade näitused ja ehitati juurde palju majandushooneid ja kauplusi. Kohanimed: Jõgeva 15 korda, Kuremaa, Mooritsa, Adavere 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere, Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa 3 korda, Adavere, Siimusti 2 korda, Tabivere. 5.4. Vooremaa 2007 2008 85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007)
muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. *Meromiktsed järved ei segune täielikult kunagi
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak……………………………………………………….19 3.2.Pall………………………………………………….…………….…..21 3.3. Mängijad…………………………………………………………….21 3.4. Mängijate varustus………………………………...………………..23 3.5. Kohtunik…………………………………………………………….23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: ...
Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudesse kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri
sajandil veel majanduslikult maha jäänud kuna kalapüügiline ja meresõidule oli põllundus teisejärguline. • Seal säilisid mitmed ammu käibelt kadunud tööriistad. • Vannasader ( vanemat tüüpi ader). • Sebaregi • Tänu elvale suhtlemisele teiste rahvastega levisid siis ka uued töövõtted, Lääne- Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd. • Märkimisväärsem on Lääne-Saaremaa, mida on mõjutanud suhted Kuremaa ja Kotlandiga. Talumajandus ja külad • 2000. aastat olnud eestlaste elu aluseks põllimajandus ja oli nende põhitegevuseks loomapidamine ja põlluharidus andis peamise elatise kuni 20.sajandi keskpaigani. • 13.sajandist tänu sakslaste ja taanlaste vallutused eesti aladel muutsid siinse põllumajanduse arengut ja mõne sajandiga muudeti talupojad sunnimaiseks pärisorjadeks ja hakkasid sõltuma mõisnikust, kellest sõltus kogu elu.
Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 45 454 3162 1254 Ida-Viru Ulvi 88 6 23 461 3278 2369 Jõgeva Adavere 87 31 169 285 1749 4656 5167 Jõgeva Jgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 45 454 3162 1254 Ida-Viru Ulvi 88 6 23 461 3278 2369 Jõgeva Adavere 87 31 169 285 1749 4656 5167 Jõgeva Jōgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696
o Põhjas suured hajali paiknevad voored o Lõunas kitsamad voored · Vooremaa äärealal mõhnastikud o Vedu, Kukemetsa, Toljase, Tarakvere, Siimusi, Kaiu, Välgi · Enamus voored on prantsuse saiamoodi · Veestik o Voortevahelised järved Varemal olnud palju rohkem, tänasel päeval voorte vahel tihti sood o Loodeosas Pedja jõgi o Keskne veesoon on Amme jõgi (algab Kuremaa järvest) o Idaosas Kullavere jõgi Sakala kõrgustik · Kulutuskõrgustik · Eripärane on valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestumine ürgsete jõeorgude poolt lavadeks · Aluspõhjas Devoni liivakivid, mis paljudes kohtades ka paljanduvad (Karksis, Helmes) · Pinnamood o Orustikud (suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna) o Künlik pinnamood tihti seotud otsamoreenidega (Hummuli, Kärstna, Rutu ja Paistu)
o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne. o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad. o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne. o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB.
mobiilimakse, käsimüügipunkti või internetikeskkonna4 kaudu. Püügiõigust eelpool nimetatud püügivahendite kasutamiseks ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16- aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud. Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist. Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
alla võtma üha suuremaid maa-alasid, kujunesid regulaarsele pargile või pargi peaosale jätkuks olemasolevate metsade või kaunite maastikuosade liitmise ning loduslike allikate ja ojakeste kujundamise ja paisutamisega suuremateks veekogudeks - järvedeks. 19. saj mõisaansamblitest võiks nimetada sajandi algusest Kolga, Hõreda, Raikküla, Mäo, 20. aastaist Aaspere, Riisipere, 30. aastaist Saku, Keila-Joa, sajandi keskelt ja Ii poolest Kohila, Härgla, Lihula, Räpina, Kuremaa, Hellenurme, Palmse maastikupargi osa, Sangaste, sajandi lõpust Toila Oru loss ja park ning paljud teised. MÕNED MAASTIKULISES STIILIS MÕISAPARGID JA NENDE KUJUNDUSE MÕJUTAJAD Parkide kujundajateks Eestis olid mõisate valdajad ise, kes ka pargi rajamis- ja kujundamistöid juhendasid, ka teistelt eeskuju võttes. Paremal juhul usaldasid nad selleks palgatud spetsialiste. Keila-Joa maastikupargi rajajaks oli selle omanik krahv Alexander von Benckendorff (1781- 1844)
kehtib aastaringne püügikeeld) ning hink, võldas ja vingerjas (III kaitsekategooria). Eesti punases raamatus (2008) on peipsi tint äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus. Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu. Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas. Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Pangodi, Raigastvere, Soitsjärv, Tänavjärv, Vagula, Otepää Valgjärv, Äntu Sinijärv). Iseloomulikud nähtused sel perioodil on: järvetüüpide piiride ähmastumine nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
