talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liideti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevstoopol, Herson, Odessa ja Jekaterinoslavl ( nüüd Dnepropetrovsk)- K. valitsemiseajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikuil ja nõuandjail G.Orlovil, G.Potjomkinil ja P.Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta heldelt raha ja maad ja talupoegi. K. oli andekas, tahtejõuline, võimuahne ja lõbuhimuline. Algul püüdis ta näida
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil o...
Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene Liivi sõda 1553 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile: - Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale 1561 - Liivi ordumeister Poolale 1561 - Harju-, Võru- ja Järvamaa aadel ning Tallinn Rootsile 1561 Seega 1561. a. lõppes Eesti keskaeg e. Vana-Liivimaa aeg, sest kadusid keskaegsed feodaalriigid. 4
Karl XII Rootsi väe oktoobriks üle Läänemere Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla, mida 4 piiras tsaar Peeter I juhitav Vene vägi. Järgnes Narva lahing, mille rootslased 30. Novembril 1700 võitsid. Selle võiduga omandas Karl XII Euroopas eduka väejuhi maine. 1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706
· 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi venelaste väed Galiitsiast lahkuma · Peale Gorlice operatsiooni vallutasid Keskriigid Poola, Leedu ja Kuramaa · 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja · Oktoobris tasakaalustus idarinne, vene väge ei suudetud purustada · Kaukaasiast tõrjuti välja Türgi väed · 14.10.1915 astus sõtta Bulgaaria (Keskriikide poolel) · Sügisel vallutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria kogu Serbia · 22.11.1915 said Briti väed Bagdadi lähedal lüüa · Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega 1916: · 1916
The monastery also drew profit from the veneration of relics. Many documents mention twelve silver reliquaries containing the heads of saints. Some reposed on the high altar whereas others were enshrined on side altars. Each `head was reputed to cure a different set of diseases. In 1517 the Reformation started in German and very quickly spread into the Baltic states. The loyalty of the friars to Rome made them immediate victims. In 1523 a Lutheran mob burnt down the Franciscan monastery in Kuramaa. The Dominican monastery in Tallinn was destroyed on ,1524. In 1954 the former garden, cloister and refectory of the Dominican monastery were restored and opened to visitors. One of the most beautiful and peacefri pleaces in Talliun is the cloister garden whict is-bordered on one side by the church of Saints Peter and Paul and on the other by the original church of Saint Catherin. The .cloisxer and refectory contain a permanent exhibition of carved stone slabs.
c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane. · Rahvuslikud ideed levisid kiiresti uute põlvkondade hulgas. · Eestis olid sajandi alguseks mõjukaks rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson · Tallinnas seisis eestalse eest Konstantin Päts. · Eesti-Liivi Kuramaa Kubermangus domineeris balti saksa ülemkiht. Kultuur ja eluolu · 20.saj algul oli maailma väga euroopa keskne. · USA ja Jaapan pidid oma võisust teistele tõestama. · Maailmaalusteks tavadeks peeti euroopalike teid ja väärtusi. · Kogu inimkond tugevalt mõjutatud Läänemaailmast ( läänelikut tarbeesemed, mood, rõivad) · Väga moodne rääkide progressist. · Progressi kõrval seisnes pessimism.
· Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla
millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Isiklikku Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv
a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw sai lossi, väimees Heinrich Jacob von Lilienfeld Uue-Põltsamaa jõe teisel kaldal lossi vastas, tütar Sophia Elisabeth von Schulze Võisiku, Soosaare ja Süsivere, väimees Erich Johann von Vietinghoff Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. Johann Woldemar von Lauwotsustas üles ehitada suurejoonelise ja luksusliku lossi. Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed seinamaalid, Friedrich Hartmann Barisieni tööks olid maastikumaalid ja tsaaride portreed. Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse
4 Välispoliitika Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a
ürgkeeleks, selleks ei saa olla ükski tänapäeval kõneldav keel. Ja et keelte suguluse määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus. (Ariste 1973:29-30) Wiedemanni esimene suurem uurimus oli sürja grammatikast, mis sai tunnustust ning see omakorda inspireeris Wiedemanni soome-ugri keeltega edasi tegelema. Järgmisena võttis ta käsile mari keele grammatika. Selle uurimuse kohta on ta pidanud loenguid ka Eestimaa Kirjanduse Seltsis ning Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti seltsis. (Ariste 1973:35) Seejärel asus Wiedemann uurima udmurdi keelt. 1856 ilmus Ahlqvisti vadja keele grammatika, mille põhjal Wiedemann uurimuse kirjutas. 1856 sai Wiedemann käsitlemiseks ka akadeemik Sjögreni liivi keele alase ainestiku ning esines seda materjali kasutades ettekannetega Kirjanduse Seltsis, avaldas need hiljem ka trükis. 1861 ilmus Peterburis kaheköiteline liivi keele, liivlaste ajaloo ning etnograafia alane uurimus
linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga. 73. Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587 Liivi sõja alguses. 74. hertsog Magnus Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570-1578 Liivimaa kuninga tiitlit. 75. Ivo Schenkenberg ,,Liivimaa Hannibal", Tallinna käsitööline. Kogus väesalga, kellega tehti retki piirajate tagalastesse. ta retked ulatusid Tartusse välja. Hukati Rakveres venelaste käe läbi. 76. Bernt Notke Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Teinud teose ,,Surmatants" Tallinna
peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel.
10. -Milles seisnes taanlaste ja sakslaste vaheline võistlus, nn ,,võidujooks"? 1p Võidujooks, et eestlasi ristida, sest ristija omandas ka poliitilise ülemvõimu. Teise poole vastristitute suhtes kasutati vägivaldagi (neid hukati). 11. Mis/kes peatab ristisõdijate tungi itta Vene aladele? 1p Aleksandr Nevski 12. Millisest 5-st väikeriigist koosnes Vana-Liivimaa? 5p Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkond, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond 13. Nimeta 4 seisuslikku gruppi, kes valitses Vana-Liivimaal? 4p Vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. 14. Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest? Põhjenda. 2p Ma arvan, et Taani, sellepärast, et Stensby lepingu pärast peaaegu kõik Põhja- Eesti läks Taanile. 15. Miks kasvas Eesti elanikkond aeglasemalt kui mujal Euroopas? 1p
1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest
objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa, Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa (Gotland), Kuramaa (Kurzeme), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov), Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt sama näiterea sulgudes nimed. Kahte või enamat sama objekti kohta käivat nime nimetatakse 2 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed". Eesti keele käsiraamat 3 Eesti Keele Instituut. allonüümideks ehk rööpnimedeks. Peale naabrisuhete on allonüümide tekkimise põhjus
keele. VIIKINGIAEGNE EESTI Kuigi viikingid rajasid oma kolooniad praegusele Venemaale ja ka Soome lääne- ja idarannikule, ei suutnud nad kanda kinnitada Baltimaades. Ometigi pidi enamik tähtsatest kaubateedest kulgema piki siinset rannikut või jõgesid. Küllap oli siin põhjuseks skandinaavia kroonikates kirjeldatud "idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega.
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu
Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi
· 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." · 1767, suvi kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu · 1773 valmis ümberehitatud kujul Toompea loss · 1774 1782 ilmus August Wilhelm Hupeli ,,Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated" · 1775 kehtestati Venemaal uus haldusseadus · 1775 muutus Eestimaa kindralkuberner lihtsalt kuberneriks ja läks liivimaa kindralkuberneri alluvusse · 1775, 25. juuni laastas Tartut suur tulekahju · 1775 1784 ehitati Tartusse Kivisilda · 1782, 27. september kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir · 1783 Paldiski sai linna õigused · 1783, 3
ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Munarebust tekib ümmargune maa, koorest taevas ja maa-alune. Kreeka-Maailma loomine antiik-kreekla ste müütide järgi Enne maailma
hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa , mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle - Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8. Iseloomusta poolakate võimu Lõuna-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)?
baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort
komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut. 1255 sõlmitud lepinguga säilitasid nad poliitilised õigused, võttes kohustuse ordut toetada. *1260
5) Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee; Veebruarirevolutsioon – 1917. aastal toimunud Venemaa revolutsioon. Kukutati Nikolai II. Autonoomia – osaline iseseisvus, mis põhiseadusega antakse teise riigi mingi osa rahvale, rahvusrühmale või asutusele. Asutav Kogu – 1919. aastal valitud kogu, mis töötas Eesti riigile põhiseaduse ja korraldas seadusandlust. Landeswehr – Balti maakaitse, Kuramaa ja Liivimaa organiseeritud väekoondis, mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Nende eesmärk oli Balti Hertsogiriigi rajamine. Tartu rahu – leping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja. Päästekomitee – 1918. aastal sai neist Eesti Riigivõimuorgan. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Neile anti kogu riiklik võim Eestis. 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.
barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond
Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat. Esimesed köited ilmusid aastail 1853-1875, mis olid koostatud F. Bunge poolt. Kokku ilmunud 15 köidet kirju, ürikuid ja muid dokumente. Materjalid ulatuvad 12. sajandist 1510. aastani, lüngaga 1472-1494. Väga tähtsal kohal oli ordumeister Plettenberg, Vene-Liivi sõda, Reformatsioon. Acten und Rezesse der livländischen Ständetage- Liivimaa seisustepäevade aktid ja retsessid. Viimased köited või vihikud on ilmunud vastavalt 1924 ja 1938. aastal.
Prantsuse Suurt Revolutsiooni, mil Vene võimud asusid takistama välismaal hariduse omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18. sajandil Venemaal meditsiinidoktori saanutest olid ligi pooled pärit Eesti- ja Liivimaalt -- ülikooli rajamisega nende Heimat-isse. Leidis aset lühike "võidujooks" Kuramaa keskuse Jelgava (Mitau) -- 1795. aastal oli Venemaaga liidetud Kuramaa hertsogiriik, mille pealinnas oli küllaltki arvestamisväärne kõrgem õppeasutus, 1775. aastal asutatud Academia Petrina -- ja Tartu (Dorpati) vahel, mille võitis viimane. (3) 8 Valgustuse mõjud "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja
plaanistulaud). Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev. Tähtsamad kaardid ja autorid: · Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv. · Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime · Liivi- ja Kuramaa kaart 1680, Amsterdamis kaardigraveerija ja kirjastaja Justus Danckerts, maakondade nimed ja piirid, eesti ja läti keelealade piirid, välja toodud suured sooalad · Liivimaa kaart 1652, Saksa graafiku ja kirjastaja Matthäus Meriani, täpsem Läti alade jõestike ja järvede kujutamine, kaardipinnale paigutatud Kuramaa ja Eestimaa vapid. · Liivi- ja Kuramaa kaart 1670-1705, hollandi kartograaf ja kirjastaja Frederik de Witt, Saaremaa
kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: 2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2
MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000 · Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt · Gauja 452km, piirijõgi · Venta 178 km · Lielupe 119 km,kahest jõest kokku=Musa ja Memele JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda
9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. Eesti ala oli jagatud kolme kuninga vahel. 9 KOKKUVÕTE Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana- Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust.Tegu oli maailma mõistes küll nn tavalise suurusega sõjaga, aga näiteks Euroopat üks vaadates väga suure, laiaulatusliku konfliktiga.Oli neid, kes said sellest sõjast rohkem kasu, kui teised, kui ka neid, kes kaotasid meeletult maad, inimesi, vara.On ütlus, et sõdades võitjaid pole, on vaid kaotajad.Kui riik võidab maad ja varasid, kas see on siis võit?Ei ole, kui
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582
hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur. foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule. hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur
huve esindama.Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene Keisririigis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. 7 Katariina II ja Eesti 1764
Ungari.Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4
halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased. · Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. · Vene ajaloo pärismustes on 1240
siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saarel elavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Viimaste uuringute järgi on aga esimesed inimesed käinud Ruhus juba aastal 5200 eKr ehk 7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased. 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu. Saksamaal oli siis
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
Virumaa, nendest aladest sai Eestimaa hertsogkond. Pärast 1346 koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriigist. Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus
· Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid
august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi. oktoober suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu. Liivisõja tulemused: Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud, sest keskenduti linnuste kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati. Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni. Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni
keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte) - Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama - Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks - Pahlen seda heaks ei kiitnud – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
* roomakatoliku kiriku toetus * eestlased olid kohandatud üksikute sõjaretkede jaoks * vastaste relvastus oli parem * pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ning jäi puudu ka elavjõust * polnud ühtset riiki ja sidemed maakondade vahel nõrgad * ühisoperatsioonid küll venelastega, kuid neid pidi meelitama ja nad ei pidanud kokkulepetest alati kinni * vastased kasutasid ära naabritega keerulisi suhteid Vana Liivimaa piirid 1267. alistati Kuramaa (kolmas katse) 1290. andsid alla semgalid. Nüüd oli Liivimaa ristisõda lõppenud. Rootslased vallutasid soomlased. Liivlased ja rootslased jõudsid karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. 13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224
Valitsuse mõjutamiseks, Eesti kubermangu moodustamiseks enamlased e. bolsevikud, Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei poliitilise voolu esindajad Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine Päästekomitee loodud 1918, Eesti riigivõimuorgan (K.Päts, J.Vilms, K.Konik) iseseisvusmanifest 21.veebr. 1918, esimene lugemine Endla rõdult, luges ette Hugo Kruusner Balti hertsogiriik riik, mille Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Eesti rüütelkonnad kavatsesid rajada 1918. Eesti Töörahva Kommuun Narvas 29.nov.1918 väljakuulutatud Landeswehr Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis, loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul, moodustati pärast Saksa kaotust I MS Tartu rahu - on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
