(8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 tuhat meest) ja Rootsi sõdurid Riia all Daugava ääres Spilve lahingus vastamisi. Saksi ülemjuhataja krahv Adam Heinrich von Steinau laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi jalaväel jõgi ületada ja sillapea moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu Jelgava), Poolale kuuluva Kuramaa hertsogiriigi pealinna ning vallutasid seejärel oktoobris kogu Kuramaa. [redigeeri] Rootsi sõjakäik Poolasse Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas Seim, vaid ainult Poola kuningas. August Tugev pakkus Karl XII-le jälle läbirääkimisi. Karli kogenud nõuandjad soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis Seimilt uue kuninga valimist...
sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj...
Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915. aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa , lahingud käisid Riia lähistel. Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu katkes kaubandus Läänemerel. Halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt...
Liivi sõja lõpp. 1583-1660 Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola) *1600-1629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti *1643-1645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu *1654 Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel 1660 Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...
Üles kasvas ta pagenduses ühes külas, mille lähedal oli saksa alev, kust ta euroopa kultuuri ja kombeid õppis. Ka tema polnud just traditsioonidest kinni pidav valitseja. Näiteks läks ta Euroopasse (ja ka Riiasse) mittesõjalistel põhjustel, oli see Venemaal ennekuulmatu. Peeter I oli range sõjaväejuht, ja oli valmis kõigeks, et sõjaväes distsipliin ja käsutäitmine säiliks. Vene riik oli tema ajal sõjajalal Türgimaaga. Põhjasõja ajaks tehti aga 30 aastane vaherahu. Põhjasõda algas Saksimaa tungimisega 1700 a. läbi Poolale kuuluvate alade Riiasse, kus oli tehtud tohutult luuretöid sadama ehituseks vajalike asjade toomise ettekäändel. Äkkrünnakuga Riiat siiski ei vallutatud, kuna plaan oli läbi nähtud. Samal aastal ründasid venelased Peeter I-ga eesotsas Narvat, mis samuti tormijooksule ei alistunud. Alles vähe aega e...
Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Andreas ja Adrian Virginius isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu Stefan Batory Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt...
Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
· 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3. märts - Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks. · 1563 - suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, lõplikult kadus ka Riia peapiiskopkond....
Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eeestis ja Saaremaal. Eriti hooolikalt kindlustati linnuste väravad. 16.Naabrid ja suhted nendega Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad: latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Küllaltki laialdane ala Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas oli eestlaste sugulasrahvuste liivlaste ja kurelaste valduses. Liivimaa Kroonika järgi esines eestlaste ja latgalite vahel sageli tülisid ja relvakonflikte, kus enam olevat kannatanud latgalid. Eestlastele olid leedulased tugevamad vastased, kes tegid siia mitmeid rüüsteretki. XII saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi ja kirikuivüimude katsed Eesti alistamieks ja rahva ristimiseks. Erilis tulemusi siiski polnud...
Venemaa nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (1 hõberaha ühe elaniku kohta kolme aasta jooksul) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. 16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa . Oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskava suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustuled endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanil ja Rootsil. Üha selgemaks sai, et sõda ülevõimu pärast on vältimatu. Lõpptulemused: Eesti jagamine kolme kuninga vahel:...
Tartut ja Laiust ei suudetud aga hõivata. Septembris 1559 jõudis lõpule ka Saare-Lääne piiskopi kauplemine Taani uue kuninga Frederik II -ga. Kuningas ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aasta prillis maabuski 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares. Piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja avatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Võttes oma teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid, siirdus ta rüüstama mitmeid piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil...
Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka...
18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon Kindlustusasjade nõukogu Ehitusosakond Statistikakomitee Veterinaarinspektor Väeteenistuskomisjon Talurahvaasjade komisjon Kubermanguvalitsus 1783-1917 Eestimaa/Liivimaa kuberner 1783-1917 Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 Siseministeerium 1801-1917 KEISER Impeeriumi sõjad Eesti oli vahetu tagala Napoleoni sõdade ajal ja sõja ajal oli olukord erakorraline (koormised, kaitse tugevdamine jne) Briti sõjalaevad Eesti vetes 19.saj esimesel kümnendil Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused...
Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1.3 Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile (15421605) 1588. aastal Tartu staarostkonna. 1584. aastal suri Ivan IV ja järgnevatel kümnenditel puudusid Venemaal võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud...
Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele...
aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma valitsuse--->ei sobinud Stalini plaanidega: peatas armee, lasi Sm-l ülestõusu maha suruda--->Stalin seadis oma valitsuse võimule · purustanud Mitte, tekkis võimalus ka hoop anda Nordile--->sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust, Lätist ja tõmbuda sügiseks nn Kuramaa kotti · 1944 suvi NSVL ründas Soomet, kuid jäi purustamata, sept sõlmis Soome vaherahu ja väljus sõjast · sügis punaväed okupeerisid Rum, Bulg, sakslased löödi välja Jugos-st · sõjast üritas väljuda Ung, kuid sakslased okupeerisid selle Normandia dessant: · Punaarmee edu suurendas asjaolu, et Saksa väed pidid olema läänerindel, Hitler lootis vastaste dessandi kiirelt purustada ja paisata väed idarindele · 6...