Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" Paljud inimesed otsivad elu mõtet ja tihti juhtub, et nad ei leia seda, kuna on liiga palju otsimisele aega kulutanud ehk oleks targem lihtsalt oma eluga edasi minna. Maailmas on tähtis ka armastus, aga kas selle nimel tasub hulluks minna ja oma heaoluga riskida. Kui elu ei paku väljakutseid, on igav ja inimene tahab teha midagi, mida oma jõududega ei suuda, tasub siis kohe kuradiga lepinguid teha. Faust oli kõrgelt haritud mees. Ta oli väga palju aega oma elust pühendanud hariduse omandamisele. Mees oli tublisti head oma linna jaoks teinud. Siiski ei olnud ta õnnelik. Ta tahtis kogeda midagi sellist, mida keegi teine siiani polnud tundnud. Selle saavutamiseks oli haritlane nõus isegi kuradiga lepingu tegema. Saatan nimega Mefistofeles pakkus talle sellise diili, et kui ta suudab mehe maapealset elu nautima panna, siis pärast surma peab Faust olema
unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust ebaausas kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margarita uputab, kui ta on meeltesegaduses ja lootusetu. 5. Faust leiab enda elu mõtte sellest, et kuidas ta tunneb elu katsumusi ja tundmiseni. Faust leidis mõtte tegutsemisiha ja töö kaudu. Faust leiab oma elu mõtte juba igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Millise lepingu sõlmiksin kuradiga Mina sõlmiksin kuradiga sellise lepingu, kus kurat aitaks kõiki inimesi ja vajadusel inimesed aitaksid kuradit. See leping seisneb selles, et kurat peab kõiki inimesi aitama ja olema inimeste vastu hea ja abivalmis. Kuradi abivalmidus on see, et kui kõik kutsuvad teda, tuleb kohe põrgust abivajaja juurde. Kuradiga teeksin veel sellise lepingu, kui ta ei täida käske siis ta peab andma mulle või teistele abivajajatele tänutäheks pool oma varandusest
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest,
Hamlet sõlmib kuradiga lepingu, annab veretilgad ning varsti hakkab tegutsema. Kuid tema tegutsemine on läbi mõtlematu ning sellega teeb ta haiget paljudele. Oma põhiviha suunab ta enda huluksaetud pruudi venna vastu. Hamlet peab duelli ning selle käigus paljastab ta vandenõu. Seda teada saades tapab ta oma kasuisa ja isegi oma ema ning loovutab surmaeelses agoonias enda riigi täiesti vabatahtlikult naaberriigile. Teose lõpus on vaikus, Hamlet suri. Faust teeb samuti kuradiga lepingu. Algus kasutab tema rahutu hing seda vaid lõbude jahtimiseks. Kuid mõne aja möödudes, pärast jahmerdamist ja sekeldamist mütoloogiliste tegelastega, otsustab ta hakata reaalseid tegusid tegema. Vanakeste Philemani ja Baucise kodu põletatakse maha, et Faust saaks öelda: "Nüüd segamatul pilgul peagi ma haarata võin lõpmatust." Lõpuks haaras Fausti ka looduse ümberkujundamise idee. Faust oli ka armunud ning oma armastuse nimel on ta valmis kõike tegema
Kui keegi peaks soovima neid oma teelt eemale kallutama saab see olema väga raske. Kuigi nad on üsnagi vabameelsed on nad ikkagi põhimõttekindlad oma sihtide suhtes. Fausti tüüpi inimesed on erakordselt arukad. Nad sobiksid väga hästi liidriteks. Kuigi nad alahindavad ennast pidevalt ning peavad ennast kõvasti rumalamaks kui nad tegelikult on ei sobiks nad meeskonnamängijateks ega lihttöölisteks. Kuigi kuradiga olid nad üsna hea paar. Neil on pidev vajadus saavutada midagi suuremat ja nagu ennem mainitud neil on vaja märk maha jätta. Fausti sarnastel inimestel on pidev õpihimulisus. Nad soovivad koguaeg oma teadmisi täiendada ja saavutada rahulolu, kuid nad ei jõua selleni kunagi, mida nad isegi taipavad. Tänapäeva maailmas on õpihimulisus isiku omadusena aina haruldasemaks muutumas. See muudab Faustliku ellusuhtumisega inimesed veelgi omapärasemaks ja isegi edukamaks
Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut
Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab ta aru, et naer on elus tähtsam kui võitudest saadud raha. Timm püüab oma naeru tagasi saada. Kogu selle teekonnal saab Timm aru, et tegemist on kuradiga. Oma suureks rõõmuks Timm avastab, et naeru on lihtsam tagasi võtta kui ta seda enne arvas. Naeru tagasi saamiseks peab olema meeskond ehk sõprus. Raamatu lõpus tuleb ka välja, miks kurat tahtis Timmi naeru: ,,Kus inimene naerab, seal kaotab kurat oma võimu."
valetaja või kreekakeelsest sõnast ,,mephistophiles" valguse põletaja. 14. Vanade legendide järgi on kuradi võimuses pakkuda inimesele võimu, rikkust ja edukust; soovi korral annab ta abi nõidumises, nõudes selle eest vastu hinge. 15. Aja jooksul hakkasid Euroopas 16. Hiliskeskajal said kuulsaks lood Faustusest, mille lähtekohaks oli juba 6. sajandil tuntud Teophiliuse legend, kes sõlmis lepingu kuradiga. 17. Goethe Fausti prototüübi kohta võib leida vastakaid andmeid: ta olevat sündinud talupoja perekonnas Saksamaal Weimari lähedal, õppinud Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, kuid luterlased pidasid teda ketseriks ja kuradi liitlaseks. 18. Hilisematel aegadel, pärast ketserluse kontseptsiooni, ei sõlmi õpetatud maag kuradiga orjastavat lepingut, vaid nõid allub hoopis talle. 19. Goethe Faust sõlmib lepingu kuradiga Mephistoga. 20
Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks
Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke
Weberi ooper ,,Nõidkütt" Süzee: tegevus toimub 17. sajandil Saksamaal ühes külakeses. Peategelane Max (tenor) on heasüdamlik kütt, kes on armunud metsaülema tütresse Agathesse (sopran). Ka Agathe armastab Maxi, kuid neiuga abiellumiseks peab Max võitma küttide laskevõistluse. Viimasel ajal jälitab Maxi ebaõnn; mitu nädalat pole ta tabanud ühtki lindu. Kõik tema tulevikulootused näivad nurjuvat. Maxile pakub abi kütt Kaspar (bass), kes on sõlminud lepingu Kuradiga. Kui ta ei suuda Kuradile tuua üht inimhinge oma hinge asemel, ootab teda pärast surma põrgu. Kaspar meelitab Maxi Hundikuristikku, mis on pime ja sünge kaljulõhe, täis vaime ja viirastusi, kus vaim nimega Samiel(kõneroll) valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust ...
vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena", lihtsalt ühiskond ja elutingimused kujundavad meid kõiki erinevateks. Nii tuli ka Bulgakovi romaanis välja. Ilma heata ei oleks halba, halvata ei oleks head
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
Ka neiu vend saab surma ning seda Fausti käe läbi. Hirmsad sündmused Margareta elus ajavad tütarlapse lõpuks hulluks. Faust on ääretult haritud ning intelligentne inimene. Ta on väga tagasihoidlik ning seega arvab, et teadmised, mis ta on omandanud, ei too kellelegi kasu. Ei oska ta ka rõõmu tunda elust ning seega otsustab mürki juua ning endale lõpu peale teha. See näitab aga, et ta ei ole enesekindel ning puudub tal ka tugev iseloom, mistõttu sõlmib nii kergekäeliselt kuradiga lepingu. Küll aga oskab Faust armastada. Margaretast hoolib ta tõeliselt ning ka kauni nõiaga volbriööl pidutsedes, mõtleb Faust oma kallile Margaretale.
Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta. Jutt käib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand Kuradile vabad käed ning jättis Fausti Mefistofelese meelevalda. Viimane lubas kõik peategelase soovid täita. Niisiis käib Faust koos Kuradiga mööda ilma ringi ja naudib olukorda. Võib arvata, et esimeses osas võitiski kihlveo Kurat, kuna tal õnnestus mees enda poole saada. Kõrvaltegelane Margareta aga armub Fausti ning osa lõpus läheb armastatu naist päästma, kuid see ei õnnestu. Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib
mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi Margarita romantiline tegelane. Ta elab rikka mehega, keda ta ei armasta, kuid ei taha ka tema elu rikkuda. Kuid teeb valiku: 1) armastab Meistrit ja tema päästmise nimel sõlmib tehingu Kuradiga ja hukutab seeläbi oma hinge. Ta on sellest teadlik, kuid armastus Meistri vastu sunnib teda oma hinge Kuradile müüma. 1. "Oh, annaksin vist küll hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas ta on elus või ei ole!" 2. On kõigest teadlik ja nõus: "Mis siis ikka, ma saan väga hästi aru, et mind tahetakse ära osta ja tõmmata mingisse kahtlasesse afääri, mis läheb mulle kalliks maksma..." 3
Oleviste kirikuks hüüdma. TEGELIKKUS Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema suust väljakaranud kärnkonna ja mao kirjeldus vihjab Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud seinamonumendi allosas asuvale kivist luukerele, ussile ja kärnkonnale.
Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu asemel minna kloostrisse. Nagu enamus arvab, siis ei olnud kloostrid mitte ainult usulised keskused, vaid need töötasid ka turvakodudena. Enamik nunnakloostreid olid varakeskajal vaesed ja väiksemad, kui need, mis olid munkadele mõeldud. Arvati, et naistel on erilised võimed teha nii halba kui ka head. Levis uskumus, et naised on seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud
Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks. (1908) Ta on mitmekülgne muusik, keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent. Tänapäeval on koori peadirident ja kunstiline juht. On ka laulupidude organiseerija ja üldjuht, kelle hoole all olid kõige massilisem kooriliik ühendkoorid. 1970 aastal anti talle Lenini preemia
Selles seisnebki elu mõtte paradoks. Saksa suure looja Goethe peategelane Faust leiab, et omandatud haridusest ei piisa inimene peab seda kuidagi teiste inimeste hüvanguks ära kasutama. Faust aga ei tahtnud nõnda, inimkonda aidates, totaalse õnneni jõuda, ta arvas, et sellist hetke ei tulegi, mil ta saaks aega peatada ja oma elule kokkuvõtvalt tagasi vaadata. Kuid ta eksis: oma teadmised abivajajate hüvanguks tööle rakendanuna oli ta ,,õilsa hetke" leidnud ja Kuradiga sõlmitud kihlveo kaotanud. Seega õnnelikuks saamist ei ole võimalik ette planeerida. Õnn tuleb meie õuele pigem just siis, kui me seda ei oota. Francois de la Rochefoucauld on öelnud: ,,Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab." Küsimusele, mida otsib inimene elult, vastaksingi: ,,õnne". Ka see mees või naine, tüdruk või poiss, kes ütleb, et tema ei oota elult midagi, tahab tegelikult elus midagi saavutada. Igaüks meist tahab olla õnnelik
Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse mängida kedagi teist. Armudes analüüsime iga oma pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas Fausti paljudesse probleemidesse, kuid oma mõistuse ja kavalusega pääses Faust neist terve nahaga. Faustil olid omad põhimõtted ja sellest tulenevalt ei olnud tal palju sõpru. Fausti huvitas enim sündmustest saadud üldpilt, mtte väga detailid. Tema arust oli maailma täis kurjust ja inimesed ei vaata enda silme alt kaugemale. Ta suhtus tesitsugustesse
Josefina-Marii Sink Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimus...
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Adele Liht 10.a klass Naiste tähtsus ei olnud suur valitsemises ja ühiskonna kultuuri kaasa löömises harv nähtus kui mõni naine sai tähtsamale kohale kui ta mees. Naiste tähtsus oli aga küll suur perekonnas, töö tegemises, kloostris, maagias ja ka rüütlikultuuris käsitleti naisi hästi. Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liiga...
Ka minu jaoks on elu mõtte otsing olnud alati aktuaalne ning teooria praktikasse viimine väga oluline. Fausti mõttemaailmal on minu omaga võrreldes ka teatavad erinevused. Olen tunduvalt positiivsem. Näiteks ei usu Faust, et suudab kunagi õnnelik olla, mis minu puhul ei tule kõne allagi. Leian igas päevas midagi õnnelikuks tegevat, olgu selleks siis maitsev toit või toreda inimese naeratus. Ka ei usu ma, et sõlmiksin nii kergekäeliselt lepingu Kuradiga nagu tegi seda Faust. ,,Faust" on küll aastasadu vana, kuid ka tänapäeval on Faustile sarnane rahulolematus levinud. Omandatakse mitmeid kõrgharidusi väga erinevatest valdkondadest mõnikord hinges oleva rahutuse või lihtsalt õppimisvajaduse tõttu. Aina enam inimesi on niiöelda eluaegsed üliõpilased, kes kulutavad ülikooli uksi terve elu. Iga inimene õpib kogu elu. Seetõttu leiangi, et noortel tasuks mõnikord vanemaid inimesi kuulata. Vaatamata
Siiski on halva teo heastamine asendatud kohastumisega. Nimelt harjub Popi ära, et Huhuu on õel ja kuri ning peab teda ikka oma isandaks ja liputab tallegi saba. 4) Valgemäe ise näeb Huhuus Doppelgänger ehk teisiku arhetüüpi, millega märgitakse ühe isiku head ja kurja poolt. Valgemäe leiab seose näiteks Wilde ´i ,,Dorian Gray portreega". Arhetüüpsetest tegelastest on võimalik Huhuud seostada kuradiga tekib duaism jumal ja ahv. Lõpuks hakkab Popi nägema Huhhuus isandat kuna ta vahetas nad ära, nad olid liiga sarnased välimiste tunnuste poolest. 5) Paralleelid tekivad vastavalt sajandivahetuse psüholoogilistele teooriatele. Popid ja Huhuud võib lugeda kui ühe inimese kaheks erinevaks pooleks. Selle novelli puhul kehtib Freudi kolmainsuse süsteem. Popi ego , Huhuu id, Isand superego. Id d hoiab vaos superego
Loeb see, kas on ikka õige inimene. Teoses kajastatud probleemid · Peategelane on meeleheitel ja arvab, et inimeste mõistus on piiratud. · Margareta vanglasse sattumine. Peategelased · Faust- tark ja hea. Soovis ennast pidevalt arendada. Tuntud teadlane ja osav õpetaja. · Mefistoteles- Kaval ja tasakaalukas. Halbade kavatsustega. Minu arvates peategelane ei muutu raamatus üldiselt. Ta küll sõlmis lepingu kuradiga, kuid seda mitte halbade kavatsustega. Ma arvan, et autor tahab teosega kajastada inimest, kes on elu mõtte otsingul ning satub taeva ja põrgu vahelistesse sündmustesse. Ma olen rahul, et lugesin selle tuntud teose läbi, kuid see tundus minu jaoks liiga raskesti mõistetavana. Pidin palju süvenema ning loetu üle mõtlema. Ei soovita inimestele kes ei suuda keskenduda.
kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose alguses ülimat haritust, olles ka ise saanud doktori- ning magistrikraadi. Üsna peagi pühiti selline mõtlemine Faustil peast. Ta sai aru, et olgu ta ükskõik kui haritud ja tark, ei aita see tal elu tõeliselt elada ning õnnelik olla. See viis ta suuremasse depressiooni ning arvatavasti oli see peamine põhjus, miks ta sõlmis lepingu Mefostofelesega. Miski pani teda arvama, et sõlmides lepingu kuradiga, kes lubab täita kõik tema soovid, saab ta elu tõeliselt nautida. See aga ei olnud tõsi, lõppude lõpuks, kõiki võtteid kasutades ei saanud Faust ikkagi olla õnnelikult koos oma armastatud naisega. Hamlet, tahtis iga hinna eest tõde päevavalgele tuua. Tema prioriteediks oli perekond. Ta sai oma kavalusega kindlaks teha, et tema isa surmas oli süüdi ahne onu, kes tahtis ise troonile saada ning abielluda Hamleti emaga. Ta tahtis selle eest
“Kratt” tuli lavale 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja
"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumise...
erakordset. Armastus - kütkestav hetk, kus valuline reaalsus kaob, asendudes ereroosa imede maailmaga. Willa Catheri sõnu toetab Mihhail Bulgakov oma romaanis "Meister ja Margarita". Ereroosa imede maailm leiab aset keset halli Moskvat, hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad üheskoos jõudeolemise, mis ei võimalda neil küll enam iial astuda sisse Paradiisi väravatest, kuid mis lubab neil tunda imelist rahu. Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida
ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada. Karl XI asus kärpima balti parunite võimu ja rikkust, alustas kunagiste riigimaade tagasivõtmist, mis anti erakätesse Rootsi valitsuse ajal. 1680 kiitiski Rootsi riigipäev suure reduktsiooni heaks. Mõisnikud võisid rentnikeks edasi jääda Põhja-Eestis (st. et nad ei saanud mõisa müügi ja
"Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja
Elab ta või mitte, see on teiste mure. Filsosoofial oleks ometi kord aeg kõigutada TÕE autoriteeti ning vabaneda kõigist definitsioonidest..". Ta teeb vahet filosoofil ja filosoofil. On mõtlejaid, kel puudub isikupära, võttes kuju oma ajastu vormi järgi, on aga truid, kes mis tahes ajal esile kerkivad, jäädes ajastust hoolimata truuks iseendale. Nt. Nietzsche oleks paar sajandit tagasi hukatud tuleriidal. Ciorani on samadel vaadetel, nagu Nietzsche, kes võrdleb end kuradiga. Jagan temaga arvamust sellest, et elame, oleme teiste järgi ja kujudes, kuid ei saa temaga ühtida, et oleme nii ühel kui teisel ajastul võrdsed ahviga, et ainult uudishimu vahendid on muutunud. Et oleme endiselt koopasopis, tänapäeva mõistes pilvelõhkujas. Jah, kui peaksin ka selliselt iga päev mõtlema, siis eelistaksin ka enesetappu. Mulle ei meeldi inimest alahinnata, olgu ta siis narr või filosoof.
Seostus saatanaga Kõige rohkem hirmu tegi nõid haritutele ja usklikele inimestele, kuna nemad arvasid, et nõiad on kuradi liitlased. Algusest peale on usklikkud arvanud, et maagia, olgu heal või kurjal eesmärgil, saab teoks kuradi vahendusel. Keskajal süüdistati peamiselt õpetatud maage, eriti nekromante, kes kutsusid välja deemoneid, et lasta neil maagia abil enda eest tegutseda. Kuna nad kasutasid kuradi abi, siis nad pidid sõlmima kuradiga lepingu. Sellepärast hakkati neid kutsuma hereetikuteks ehk ususalgajateks.(See tähendab, isik kes on hüljanud kristlikku usu.). 15 sajandil hakkati süüdistama külamaage ehk nõidasid hereetikus. Meessoost maagid kutsusid tavaliselt deemoneid ja nõiad olid saatana teenrid. Nagu James 4 ütles: ,,Nõiad on kõigest saatana teenrid aga nekromandid on tema isandad ja käskijad." Kui nõid ja saatan
17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
kires ning vaim kadus. Peale seda kuuldust läks Hamlet järgmisel ööl koos valvuritega valvesse. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga, kes suudab ennast kõigiks ja kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult
2 Faust ja Margareta olid väga erinevad karakterid. Margareta oli noor ja naiivne tütarlaps, kelle elu polnud küll lihtne olnud, kuid kes püüdis pakkuda oma emale ja õele parimat. Ta tegi tööd iga päev ja uskus siiralt, et jumal aitab teda ja ja tema peret. See-eest Faust oli aga elukogenud mees, kellel olid pooleli otsingud oma küsimustele. Mees ei uskunud jumalat, ta arvas, et too oli tema hüljanud ja sellepärast sõlmiski lepingu kuradiga. Nende suhtel poleks olnud perspektiivi, sest neil olid täiesti erinevad maailmavaated ja uskumused. Margareta oli tavaline naine, kes tahtis luua oma pere ja elada rahulikult, õnnelikult. Faustil polnud aga midagi sellist plaanis ja seepärast poleks olnud neil tulevikku. Margaretast poleks saanud Faustile otsingutes kaaslast, sest esiteks ta poleks iial läinud kaasa mehega, kes sõlmis lepingu kuradiga (oma siirast usust jumala vastu) ja
Vaatamata sellele, et see oli väga masendav, traagiline ning isegi julm, arvan ma, et ma ei suudaks elada sellist elu nagu Faust. Mulle meeldib pigem tegusid teha kui pidevalt elu mõtte üle juurelda. Kokkuvõttes oli Hamleti elu ka kergem. Kui ta poleks ise ajanud asja nii raskeks nagu ta ajas oleks ta võinud ellu jääda ja kogu draama olemata jätta. Valikuid oli elus mõlemal, ka vaadete ja valikute pärast valiksin omale Hamleti tee, kuna kuradiga lepingu sõlmimine ei ole minujaoks apsekteeritav. Peale selle Fausti elus oli tegemist paljuski õnnetu armastusega, seda ei saa inimene ise muuta. Hamletil polnud ju selles osas nii palju ebaõnne, minuarust oli tal rohkem potensjaali. Kuid ta ise tegi mõnes mõttes ka halva valiku. Viha ja kättemaks saavad viia ainult vihkamise ja surmani. Kas inimene peaks otsutama teiste inimeste saatuste ja elu üle, kui nad Fausti ühe teooria järgi ei suuda isegi õigel teel püsida
Valgustuskirjandus 1. 18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale. Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ide...
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev
vangi, kust edasi arenesid sündmused allakäigul. Margarete taipas, et Mephistopheles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mephistophelese puhul on tegemist kelmiga. Faust seda ei märganud. Ta lõbutses Mephistophelesega ja püüdis hakata nautima elu, mõistmata, et Mephistophelesel on kurjad kavatsused. Margarete on sügavalt usklik, Faust on aga seotud leppega Kuradiga. Kuna aga Margarete ei saa astuda kurjuse poolele ja Faust ei saa loobuda kokkulepest, ei tuleks nende armastusest midagi õnnelikku välja.
tühjana ning ei tundnud mõnu mitte millestki, ei toidust ega unest. Faust oli tegelikult väga tark. Tal oli nii magistri- kui doktorikraad ning lisaks oli ta tegelenud ka mõtte-, arsti- ja õigusteadusega ning lugenud Uut ja Vana Seadust. Hoolimata oma suurtest teadmistest ei hoolinud ta nendest, sest ta ei suutnud oma teadmistega aidata inimesi. Sellel põhjusel hakkas ta tegelema maagiaga, et aru saada maailmaasjadest. Fausti võib pidada kartmatuks meheks,kuna ta julges sõlmida lepingu kuradiga ning oli nõus tema teenriks jääma, kui ta suudab Fausti elust rõõmu tundma panna. Gretchen Margareta - ta oli naine, keda Faust algul tahtis võrgutada, kuid hiljem armus temasse. Margareta oli noor ilus naine, kes aitas alati teisi. Margareta oli väga usklik ning talle ei meeldinud, et Faust ei usu jumalat. Ta oli noor, positiivne, sügavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt.
Nõiahulluse periood oli teatud mõttes kasulik ahnetele ja kättemaksuhimulistele kodanikele. Ühiskondlikku hirmu kasutasid nad ära enda huvides, esitades nõidumissüüdistusi oma vaenlastele või tuues selle ettekäändeks mõne rikkama isiku vara konfiskeerimiseks. Samuti kasutati nõiahulluse perioodi ära poliitilistel eesmärkidel. Näiteks süüdistasid Paavst Bonifatiust tema vaenlased postuumselt ususalgamises, mõrvatöös ja sodoomias. Väideti, et ta tegi Kuradiga lepingu, et tõugata ristirahvas hukatusse. See süüdistus sai paavstile saatuslikuks ning ta kõrvaldatigi ametist, tehes selle juhtumi esimeseks omasuguste seas. Suurema osa süüalustest moodustas aga siiski lihtrahvas, eriti üksikud vanemad naised, sest neid oli kerge süüdistada ning kättemaksjatena ei osutanud nad endast erilist suurt ohtu. Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol
Mõisnike kahjustav nõidumine võis tuua kaasa mitmeastmelise surmanuhtluse. Nõidade surmamõistmisel toetuti mitte ainult vanadele ja uuematele õigustele, sageli viidati otseselt Moosese seadusele Vanast Testamendist: ,,Nõida ei tohi ellu jätta." Aastal 1650 kodifitseeris Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid, nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi, kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid, kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu
Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile orienteerunud mõtteviis, ilmikute tähtsus tõusis ja väärtused laskusid taevast maa peale. Kõige levinum ilmikute liik oli talupoeg. Talupoja eristas linnakodanikust ja käsitöölisest see,
tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 4. Mõtted teosest. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga. Kirjandusteadlaste arvamus: Tegemist on tragöödiaga, kus peale kuradiga sõlmitud lepingut jääb Faust passiivselt ebatraagiliseks kujuks. Temaga juhtub palju, kuid väliselt ja ettetoodud tegevuses näidatuna läheb Faustil alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast, kelle süüks see ajada. Faust on pigemini vaatleja ülirikkas panoraamis, kelle teod on kerged kui soovid ja näiliselt vähese vastutusega. Kuid ometi ühes avaldub
tabataks ikkagi. Ning tema meelest on hale kui peab kodudult kerjama hakkama, ning samas ka tead, et oled süüdi. 12.Mida tähendab Margarethe viimane repliik? Margarete mõistis, et on valesti talitanud ning kahetses seda. Ta palus Jumalalt andestust ning ka sai selle, kuna Margarete ei olnud tahtlikult kaldunud halvale teele vaid oli sinna sattunud tänu oma kogenematusele. Tema viimane repliik tähendas hirmu. Ta mõistis, et Faust on sõlminud lepingu kuradiga ning soovis, et Faust loobuks kuratlikust elust ning pöörduks samamoodi jumala teele.