· Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida)
3) 16. sajand- kõrgrenessanss Raina Rahnel 06.06.2009 11e 6. Millises linnas asus renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul asus Firenzes. 7. Kes olid esimesed suurmeistrid renessansiajastu arrhitektuuris? Nimeta nende kavandatud ehitisi. Esmasteks arhitektuuri suurmeistriteks olid: Filippo Brunelleschi- kelle suurimaks teoseks oli Firenze toomikiriku kaheksatahuline kuppel, aga ka San Lorenzo kirik, Leidlaste Kodu, Pazzi kabel Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti?
Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid Palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail voluut. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga).
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning...
Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr. Arhitektuur Alates 5. saj. hakati renditud või annetustena saadud majade asemele kirikuid ehitama. Arendati välja kaks kirikutüüpi - ümmarguse põhiplaaniga rotunda ja piklik hoone. Ümmargused hooned ehitati eelkõige usu eest võidelnud märtrite haua kohale, mis paiknes rotunda keskel. Seda ümbritses kolonnaad ja kattis kuppel. Hiljem kasutati neid hooneid ristimiskirikutena. Arhitektuur - kirik Kuna teenistusest võttis osa tohutu hulk inimesi oli vaja hoonet, mis mahutaks hulgaliselt rahvast ja mille arhitektuur väljendaks ülistust Jumalale. Kuigi esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju Rooma basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Arhitektuur - kirik
juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj Sofia peakirik Kiievis Maal: Mongolite vallutus 13
sajandi esimesel poolel. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed propotsioonid on tegelikult Angkori templtekompleksil. Borobuduri tempel ehitati 9.sajandil ja see asub Indoneesias Java saarel. Tempel on kaunistatud 2672 reljeefse paneeliga ja 504 Buddha kujuga. Keskne kuppel on ümbritsetud 72 Buddha kujuga, millest igaüks istub perforeeritud stuupa sees. See on maailma suurim budistlik tempel. 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest
Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni – kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Panteoni läbilõige Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda
Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima ehitise tüüp mille põhiplaan oli põimunud üksteisesse ja hoone meenutas ovaali. Samuti muutusid ka siseruumid ümaramatemaks ning levinud olid ka kaarjad ukse võlvid. Heaks näiteks on San Carlo kiriku kuppel. Mulle näib, et mida aeg edasi, seda julgemaks inimesed läksid ning barokk ajastut võiks nimetada lausa inimese hulljulguse tipp hetkeks. Selle aja kunstnikud tunduvad loovad ja kirglikud ning neid maale ja skulptuure vaadates võime näha selle kunstniku tundeid ja seda panust, mis ta on oma teosesse pannud. Kindlasti sellise avatuse inimeste poolt on ennist mõjutanud ka renessanss, kus inimene sai end esimest korda tuua esiplaanile, jättes jumala tahapoole
Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone basiilika, mille järgi hakati ehitama hiljem kirikuid. Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater. Amfiteatris tõusevad reeglina pingiread astmetena üles ja seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine
Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja kaksik- poolsambad. Tambuuri lõpetab friis: girlandidega kaunistatud osad vaheldumas eenduvate arhitektuuriliste pindadega. 2. Kuppel, üle 100 m kõrge ja 42 m läbimõõduga, tõuseb tambuurilt. 3. Kupli ülemist ava kroonib väike ümartemplit meenutav ,,latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursuguse ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektidele eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio, kes püüdis järjekindlalt matkida antiik-
a.) PILT....Maarja kirik Lübechis (tellistest, basilikaalne) 2 läänetorni Alates 14. Saj keskpaigast toimusid stiilis muudatused: kahe läänetorni asemel üks, loovuti kabelitepärjast, loobuti trifoorumist, turbad asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega, Basiilika asemel hakati eelistama kodakirikuid. Itaalia Valitsesid tugevad Romaani stiili traditsioonid. Tugisüsteem lihte. Mõnikord kesklöövid võlvimata. Torne pole ja eraldi paigutati kirikute kõrvale kampaniile. Kuppel paigutati nelitise kohal. Teravad kaared. Valgmiku aknad väikesed ja ümmargused. Milano Toomkirik Doodzhide palee Veneetsias. Kujutav kunst Peatellijaks kirik. Romaani stiil Gooti stiil Ähvardav Imetlev Hoiatav Austav
Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Itaalia · Firenze. . Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m) Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430
sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure. Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti. Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik. Maalikunstis kujutati loodusest ja kohalikust elust võetud detaile.
Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Maalikunstnik. Sandro Botticelli; (1
Ida poolsest aknast visati 15 meetri kõrguselt alla 3 katoliiklast, kes jäid ellu, kuna maandusid sõnnikuhunnikusse. Seda sündmust peetaksegi Kolmekümneaastase sõja alguseks. Il Gesu asub Roomas jesuiitide kirik. Fassaadi autor on Giacomo della Porta (1537/41 1602/04). Sisearhitekt Giacomo Vignola (1507 1573) , keda võib pidada ka barokkstiili kirikutüübi loojaks. Barokk kirik on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, säilitatakse kuppel, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks; sellest tulev valgus kontsentreerub kiriku ruumi tähtsamasse, idapoolsesse ossa, aidates sellega tugevasti kaasa ruumi ühtsuse toonitamisele. Efeebide purskkaev asub Roomas ja üks autoritest on Giacomo della Porta. Santa Susanna (1597 1603) asub Roomas, fassaadi autor on Carlo Maderna (1556 1629 ), kes esindab veel mõõdukat vababarokki. Fassaad on iseseisev dekoratsioon, mis ei anna kujutlust selle taga
Levis üle Euroopa ja hääbus 18. saj. keskel. · Isel. arhitektuuridetailid on keerdsammas ja voluut (sammaste otsas). · Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev. · Teosed pidid edasi andma ülevust, rahutust ja liikumist. · Hooned nö maeti dekoratsioonide alla. ITAALIA Arhitektuur · Tähtsaim oli kirikute püstitamine (katoliku usu keskus). · Valitsevaks kirikutüübiks sai piklik avara sisesaaliga hoone. · Välisilmes jäi tähtsaimaks kuppel. Ainsad aknad asusid tavaliselt kupli all ääres. · Siseruumis said tähtsaks kaunistuselemendiks maalid ja skulptuurid, mille ülesanne oli tekitada imetlust, hämarust ja aukartust. Laemaalidel kujutati sageli arhitektuuri detaile, mida oli raske tõelisest eristada. · Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut.
Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad.
silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga
küll tugevad ümberehitused, kuid üldmulje säilinud 3. Madeleine'i kirik üks esimesi, kus ka kesklööv kaetud ristvõlvidega. Itaalia 1. Pisa toomkirik viielööviline basiilika, nelitise kohal suur kuppel. Välisfassaad on kaetud vaheldumisi valgest ja rohelisest marmorist plaatide ribadega. Fassaadi ülaosas 4 rida sambaid, detailid on antiigimõjutustega. Pisa torn. 2. Firenze San Miniato al väga tugeva antiigi mõjuga, itaalia
kujundusega 3.Clunys Oma aja suurim kristlik pühakoda. See lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Itaalia 1.Pisa katedraal Kuppel oli nelitise kohal. Kiriku juurde rajati viltune kellatorn 2.Püha Markuse kirik Viie kupliga tsentraalehitis Rootsi 1.Lundi toomkirik Kindluskirik Leia internetist või mõnest arhitektuuri raamatust või teatmeteostest antud maa kohta mõned romaani stiilis
Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. N. Vaux-le-Vicomte loss, Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas Peetri kirik 5. Iseloomusta barokk skulptuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse,
laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid. Humanism-ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele Renesanss- realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel. Nt.S.Botticelli ,,venuse sünd" Da vinci(1452-1519);raffael"ateena kool", michelangelo sixtuse kabeli laemaal Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi ->?? reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
· Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. · Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre. · Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal. · Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus. · Tornile eelistati kuplit. · 15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel. · Sama diameetriga kupli, mille oli projekteerinud Michelangelo, sai poolteist sajandist hiljem Rooma Peetri kirik. · Teravkaare asemel tuli jälle ümarkaar. · Jämedaid piilareid asendasid antiigipärased sambad. · Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor, mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16
Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo),
Trjaanuse sammas on 38 m kõrge. On laotus hästi sobitatud ümmargustest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefide riba. Kujutab Trjanuse sõjakäiku Daapiasse. Trjanuse järglase Adrianuse valitsemisajal ehitati Pantenon- üks rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi. Pantenon oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles hoones lahendati esmakordselt monumentaalse templiarhitektuuri ülesanded. Pantenon on ümarehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Siseruumi kõrgus 42,7 meetrit ja kupli läbimõõt 43,5 meetrit. Kuppel on seestpoolt täpne poolkera. Hoone on ehitatud tellistest ja betoonist. Seinte paksus üle 6 meetri. Kaalu vähendamiseks jääti seintesse tühimikud. Seinad kaeti kallihinnalise marmoriga. Ruumi valgustab kupli tipus olev 9 m läbimõõduga ava. Termid olid ettenähtud pesemiseks, suplemiseks, füüsilisteks harjutusteks ja puhkamiseks. Ehitised olid paigutatud 12 hektari suurusele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone
kultuuri suur sõltuvus keisrikojas a) Justinianuse ajajärk; · Bütsantsi esimene õitseaeg o Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis(Tsentraalehitis põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist) Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja kupleid katnud mosaiigid ja maalingud o Ravenna Bütsantsi võimu keskus Põhja-Itaalias Kirikud · Sant'Apollinare jätkab varakristlikku traditsiooni
patriitsideperekondade paleed. Vertikaalsus asendus horisontaalsusega, kindlusetaoline, rõhutati üksikosade funktsioone. 20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine. 21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik-Bramante, jätkas Michelangelo. Kuppel. Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul. 22.LEONARDO DA VINCI:Püha õhtusöömaaeg, Mona Lisa, Madonna Grotis. Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25
detailid, fassaad kaetud marmoriga, kesklöövis puitlagi. Pisa toomkirik Pisa toomkiriku ehitamisega alustati 1063 a., fassaad lõpetatud 12.saj. Avar 5- lööviline basiilika, kesklööv võlvideta, tugevasti eenduv 3-lööviline transept. On empoorid, tugevad antiigi mõjud, välisseintes valge ja tumeroheline marmor. Fassaad hiljem taastatud, kuid sarnaneb algkujule. Nelitise kohal elliptiline kuppel. Sisekujuduses leidub kuulsaid ja uhkeid detaile. Pisa kellatorn Pisa kellatorn ehk kampaniil ehitamist alustati 1147.a., vajus algusest peale viltu --vundamendi all liikuv liiv, vundament üldse vilets. Peale kolme korruse valmimist ehitus katkestati, kuid hiljem ehitati ikkagi valmis. Seal on 294 trepiastet. Kõrgus ca 57 meetrit. Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusma...
ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder-
· Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat. · Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna · Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem
Vintskema liha kudesid saab pehmendada eelneva marineerimisega. Põhireegel: mida õhem lihatükk, seda lähemal sütele peab grillrest asetsema ja vastupidi Suuremate lihatükkide ja muude aeglasemalt valmivate toiduainete puhul on kolm võimalust. I. Tõstke grillrest kõige ülemisse asendisse II. Rehitsege söed grilli keskele ning paigutage toiduained resti servadesse (või vastupidi) III. Sulgege grilli kuppel või pakkige toiduained kas kohe alguses või siis grillimise lõppjärgus tugevasse fooliumisse. Grillitav liha peab olema läbinisti toatemperatuurile soojenenud. Külmutatud tükid laske külmkapis 24h jooksul aeglaselt üles sulada. Suuremad tükid võtke tund, õhukesed aga pool tundi varem välja. Patsutage liha pind köögipaberiga täiesti kuivaks ja pühkige pintsliga maha kõik tükilised maitseained. Muidu lähevad need põlema ja annavad lihale mõru maitse
simsid ja girlandid (kipskrohvist leillevanikud). Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu (nt:Palazzo Rucellai)
oli pikka aega kombeks Firenzes. Arhidektuur 16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist. Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Rooma peetri kirik - Michelangelo Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis Rooma Peetri kiriku ehituslugu. 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portree...
kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Rooma kuulsaim kuppelehitis on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu suur ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis: ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Lagi on valmistatud kassettidest, mis on valmistatud vulkaanilisest tuhast ja tuffist saadud segust koos tsemendiga. Ümara saali
Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse. Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati esmakordselt uudselt arhitektuuri ülesanded. Panteon on ümar ehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Seinad on lihtsad, ilma akendeta. Siseruumi kõrgus on 42,7 m. Kupli läbimõõt on 43,5 m. Seest täpne poolkera. Hoone on tellistest ja betoonist. Seinte paksus on 6,2 m. Seintesse jäetakse tühimikud, et kergem oleks, kaetakse hinnalise marmoriga. Suurepärane oli hoone valgustus kuplis oli 9 m läbimõõduga ava. Rooma saun oli marmorist. Kolmes küljes oli lilleaed ja neljandal küljel staadion. Kõrvalhoonetes asusid ujumisbasseinid purskkaevudega, kahes hoones olid muusikatoad
iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Skulptuur:Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat.
Vana Vene kunst 10saj lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Vanasti oli alati nii et riigiametnikud abiellusid väga kõrgete ametnike tütardega. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Paljud kreeka meistrid tulid nüüd Bütsantsist venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohaliku rahvakunsti eripärasid. Nii tekkiski Venemaal omapärane elustiil mille kõige silma hakkavamaks esemeks sai sibul kuppel. See Bütsantsi meistrite ühistööna loodi ehitis on silma paistvamaid mälestisi Vana Vene kunstist. Vürst Vladimir tellis jumalaema ikooni mille ta asetas sinna Sofja kirikusse. Ja see avaldas väga suure mõju ikoonide maalimisele venemaal. Vladimiri linnas kerkis imekauneid väikseid kirikuid nagu seeni ja nende välisilme andis erilise võlu. Dmitri kirik Vladimiris ja Maarja kirik Merle jõe ääres need on parimad näited kunstist. Omapärane ehitusviis arenes välja
* Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus
*Hingamine ja selle regulatsioon toimuvad automaatselt. *Vere süsihappegaasi sisaldus on suurenenud ja vere pH on langenud. *Signaal liigub hingamiskeskusesse. *Hingamiskeskusest signaal: a)kopsudesse, et suureneks hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? SISSEHINGAMISEL *kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, *diafragma kuppel lameneb, rindkere suureneb, *atmosfääriõhk liigub kopsudesse. VÄLJAHINGAMISEL - *roided langevad, *diafragma kumerdub, *rindkere maht väheneb, *kopsusisene rõhk tõuseb, *osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid
2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
aastast avati hoone idaosas restoran. Selle ruumi, kujundas Prantsuse arhitekt Odile Decq ning see vastab väga kõrgetele nõuetele, mis on tingitud maja ajaloolisest iseloomust. Menüü on koostanud kokk Christophe Aribert ja restoran ise on avatud iga päev alates kella seitsmest hommikul kuni südaööni. 6 Arhitektuur ja stiil Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju. Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib leida selliseid nimesid nagu Mozart, Rossini, Auberi Daniel, Beethoven, Meyerbeer, Fromental Halévy, Spontini ja Philippe Quinault. Trepikoda Kuulus trepikoda, mis koos vestibüüli ja mõlema fuajeega võtab tunduvalt rohkem ruumi kui
arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud
andmetel oli 100-120 m kõrgune. Alus oli massiivne neljakandiline 160-190m külgedega ruut, sellel asus massiivne 70-80 m kõrgune ja u 30,5m külje pikkusega torn, mis aega mööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindluse torn, Küljed olid suunatud iga nelja ilma kaare poole. Teine korrus kujutas endast marmor plaatidega kaetud torni. Kolmas korrus kus asus tuli oli ümmargune ja seda kattis graniit sammastele toetuv kuppel. Kupplil seisis 7m kõrgune Poseidoni kuju. Küttus tuleriida jaoks toimetati mööda lauget keerd käiku eeslite abil. Tule valgust suurendati liikuvate metall peeglitega. Joogivesi tuli Aleksandriast vee juhet mööda tuletorni all olevas reservuaari. Mandrilt juurde pääsuks kasutati tammi. Ehitise saatus: Pharose tuletorn tegutses enam kui 1400 aastat. Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
