11.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon? – Panteon on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, ümara põhiplaaniga, kõigi planeedinimega jumalate tempel. 12.Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujudile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? – Silinder mida katab pool kera. 13.Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kupli ülal olevast august. 14.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need kasulikud olid? – Nisid (seinad õhemad ja kuppel kergem) ja kassetid (teevad võlvi kergemaks). 15.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? – Portreeskulptuuri. 16.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? – Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17.Mida tead roomaaegasest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? - Rooma riigi koosseisu kuulnud Egiptuses. Selle puhul
m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse, kasutatakse peale musta ka punast ja valget värvi. PUNAFIGUURILINE- 5 saj lõpp e.m.a- Taust värvitakse, figuurid jäetakse värvimata ja hiljem maalitakse figuuridele ja esemetele peened detailid pintsliga. ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD UUENDUSED- Lubimört, Silinder- ja ristvõlv, kuppel. TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat, see ehitis sai võimlaikuks just tänu kaarte ja võlvide kasutamisega. ETRUSKIDE SKULPTUUR JA ARHITEKTUUR- Arhitektuuris võetakse kasutusele kõrge alus, millele tempel rajati, templi sissepääs peamiselt ühest küljest. Skulptuur- Etruskid on suurepärased pronksivalajad meistrid: Omanäolised fantaasia loomad(KIMÄÄR), stiliseeritud figuurid. KAPITOOLIUMI EMAHUNT, TERRAKOTAST SAKROFAAG
· See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni · Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid · Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena · Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale · Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina · Tavaline oli silindervõlv · Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv · Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid · 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone
füüsiliselt inimtegevust 3. Füüsiline kontakt: isik või isikute grupp kontakteerub otseselt olenditega väljastpoolt meie planeeti 4. Koostöö isikute või isikute gruppide ja/või valitsuste otsene koostöö olenditega väljastpoolt meie planeeti. 2) UFOVORMID Ameerika ufoloog James McCampbelli andmete põhjal võib juba ligi 50 UFO erikuju arvata kettakujuliste kategooriasse. põhi ümmargune, küljed koonuselised, peal kuppel illuminaatoritega põhiplaanilt lame, keskelt paksem illuminaatoritega põhiplaanilt ümmargune, rattakujuline , keskel torn Statistika järgi kohatakse pikliku kujuga UFOsid umbes 10% kõigist vaatlusjuhtudest, neil on tavaliselt üks ots nüri ja teine enamvähem koonuseline ning võib lõppeda teravakujulise tipuga. sigarikujuline , vahel varras ninas
tervikut. Akt on alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!) Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava oculus (silm, läbimõõt u.8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
sakraalarhitektuur kirikuarhitektuur Pisa kampaniil kellatorn Itaalias GOOTI 13.-14.sajand teravkaar kirik: kõrge, roidvõlvid, tugikaared, roosaken, H-kujuline 3 lööviline fassaad ( 3 portaali ), 2 torni Notre- dame Pariisis VARARENESSANSS 15.sajand Boticelli ,,Veenuse sünd" ja ,, Kevad". Perspektiiv: ruumilisus Lause: ,,Eesmärk pühitseb abinõu!" KÕRGRENESSANSS Michelangelo: Rooma Peetri kiriku kuppel Vatikanis, Sixtuse kabeli lae freskod, ,,Taavet". Leonardo da Vinci ,,La Gionconda" Raffael, Tiziani Kolmnurkne paigutus, kompositsioon MADALMAAD,SAKSA leiutati õlivärvid graafik: Dürer BAROKK 17.sajand Velasquez ,,Õuedaamid", Hispaania Paksud väänlevas poosis põgenevad naised, heleda nahaga Närvilisus, diagonaalsus Rubens Carvaggio ,,Peetruse ristilöömine" ROKOKOO Fragonard ,,Kiik"
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
* See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte * Nende ehitatud on Granovitaja Palata vike rikkalikult kaunistatud loss * 16. saj alguseks juab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (krged taevasseprgivad ehitised) * Ilmuvad telkkatusega kirikud * Keskne kuppel ehitatakse hsti krgeks * Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje kla lhedal * Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla * enni e. Kaasani katedraal See pstitati Ivan IV vidu auks Tatari vrstiriigi le * Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla * Riik vtab ikoonimaali meistrid oma jrelevalve alla
Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused. Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili. Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust.
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel ...
sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt. Selimiye kupli lagi Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. On näha ka kaunist araabia kalligraafiat.
Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev.
Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika. Arhitektuur - pantheon Rooma Pantheon ehk kõigi jumalate tempel on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt ja kõrgus on 43,3 m. Kupli sees keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.) Arhitektuur - sambad Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Kasutati ka poolsambaid
sajandil eKr 5. Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi sälitamist. Roomlased ehitasid: 1. Kivist kaari 2. Lihtsaid võlve 3. Kupleid ehitiste katmiseks 4. Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5. Sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume Rooma psnteoni ümara siseruumi läbimõõt on üle 40 meetri. Hiigelsuur kuppel on sajandite väitel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4. Kaared ja võlvid – kande funktsioon Ehitati: 1. Foorumeid – toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid – terme, basiilikaid, staadione jne
Padjad täidavad polstri rolli. Esinduslikumad esemad ees ruumis ja elutoas. Nikerdusi palju. KODUTÖÖ- manerism. ( mis mööbel, mis stiilid) Barok- rahutu poliitiline elu, usu sõja, absoluutne monarhia. Liikuvus, rahutus, ülepaisutus, katoliku kiriku vägevus. Paleed. Ovaalsed vormid ja sambad. Maalikunst muutus tähtsaks. Valgusevarju kontrast. Skulptuurid- kaunistati hooneid ja parke. Muusika arenes. Esikohal rakraal ehitised. Kirikutel kuppel. Kiriku siseruum moodustas avara saali. Dekoratiivseid raame kasutati. Valgus allikaks aknad. Eesmärk on terviklik ruum. Mööbel suur ja massiivne. Kasutati puud aga kullati üle. Kasutati must eeben ja elu puu ja kasutati ka vääris kive. Profiilne mööbel. Kaunistused. Korpus mööbel peamiselt. Erinevad looma kujutised jalgadel. Toolid muutusid nö troonideks. Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid.
Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on kaetud tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega. Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati. Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal. Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv kuppel, mille tipus on sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab altpoolt toetav elegantne gootipärane roidestik, mis toetub seina keskosale kinnituvatele tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari
varumängija kui keegi viga saab. On alles palju traditsioonilisi alasi, nende hulka kuuluvad näiteks erinevad jooksualad, kettaheide, vehklemine. Selleaastased olümpiamängud on aga kõige põnevamad, sest on lisatud mõned uued olümpiaalad. Maa pealgi peetakse paljudes riikides sauna võistlust. Nüüd, 2300. aastal, on see ala toodud olümpiale ja peetakse nimelt Gula Mons'i staadionil. Nii eelkõige seetõttu, et kuna staadionit katab üldiselt kuumakindel kuppel, siis erinevates saunades on kupli kihtide arv väiksem ja õhem ning seetõttu iga järgmise sauna kuumus suurem. Algne temperatuur on 100°C, jätkatakse üha kuumemate ruumidega, kuni on jäänud vaid kaks võistlejat. Hiljem peetakse kahe finalisti vahel duell, kus selgub parim leilivõtja. Üheks uueks ohtlikuks alaks peetakse "laavalaudumist". Sõidualus sarnaneb lumelauaga, kuid on tehtud kuumust kaitsva materjaliga. Laavalaua juurde kuulub ka igale
Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil. Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ka ringina kupli alumises servas Tsentraalehitis Peamiseks kiriku tüübiks jöi aga tsentraalehitis, kus põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist
Seal, kus kreeklased kasutasid sambaid ja talasid, eelistasid roomlased müüre. Tellistest või väikestest kividest ehitatud müürid võisid ulatuda palju kõrgemale ning avad võisid olla igas suuruses, kaared said olla poolringikujulised. [10] Roomlaste leiutatud on ka betoon, mis koosnes lubjast, kivipurust, veest ja Puzzudi vulkaanilisest pinnasest. Sellest betoonist on ehitatud ka tänaseni säilinud Pantheoni templi kuppel (joonis 9). See tempel on tsentraalehitis ja antiigiaja esimene religioosne kuppelehitis, kus põhirõhk suunati siseruumidele. Hoone kõrgus on 43 meetrit. [4] Joonis 9. Pantheon jumalatele pühendatud tempel. [12] 2.4. Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur Varakristlikul perioodil ehitatud hooned pärinevad umbes 200 m.a.j. Nendeks olid katakombid, martüüriumid (reeglina ümmargused ehitised, mis rajati pühadele paikadele) ning katusehooned. Sellel
· Esimene Peetri kirik ( varisemisohus, hävitati 15. sajandil, ehitati uus) Ravennas kristlik mõju: · San´Apollionare in Classe · Sant´Apollionare Nouvo Bütsantsi kunst 395 jagunes riik Ida ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma(Ravenna, pealinn) Ida-Rooma(Bütsants) Bütsantsi kirikud: · Tsentraalehitised · Põhiplaani äärmised punktid on keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut Hagia Triada katedraal · Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele · Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks
● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind
üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond. Hästi arenenud majandusega protestantlikud riigid. (Holland, revolutsiooni järgne Inglismaa, Skandinaavia maad). Põhiliseks kunsti tellijaks kodanlus. On levinud realistlik barokk. ITAALIA ARHITEKTUUR Põhiliselt kirikud. Pikergune hoone- seest pole jaotatud löövideks. Kabelid on külglöövide koha peal. Seest avatud, kuna aina rohkem inimesi hakkasid kristlasteks. Nelitise kohal kuppel, kupli all olevad aknad annavad valgust. Laed on kaetud maalidega ning püütakse järgida ehitusdetaile. Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad
alustes pragudes, mille tulemusel tekib kôrge rôhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti vôimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tôenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tôttu. Juulis 2007 oli uue laavakupli maht 93 miljonit kuupmeetrit. See on natuke rohkem kui 1980-1986 aastate kuppel. Uus kuppel kasvas vähesel määral 2007. aasta augustist 2008. aasta jaanuarini. Paks lumemüts kraatril takistas selle täpset môôtmist. Liustiku môôtmed: Liustiku edasiliikumine septembrist 2003 kuni 5.07.2007: lääneharu- 370 jalga pôhjapoole ja 590 jalga idasse môôdetuna kahest erinevast otsast, idaharu- 1215 jalga loodesse. Idakraatri kaljuseina liustik liikus150 jalga loodesse. Liustiku paksus: septembris 2007 ületas liustiku paksus idaharu ülemises osas 500 jalga
· Mõnik. Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel. · 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud · Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhidektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid Carlo Maderna 1556-1629 · Rooma pühapeetri kiriku juurdeehitus- fassaad · Ladina risti kujuline · Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas natüürmort Barokk itaalias 17. saj. Maalikunst Tunnused: · Sümeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus- keldrivalgus · Intensiivsed, jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused)
Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud
kujutatudsündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,, Paradiisiväravkõrgrenessansi(15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse)Bramante ante, väike kabel (nn tempietto), mille alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik,rooma peetri kirik.Michelangelo Buonarroti,peetri kiriku kuppel Andrea Palladio Giorgio kirik Veneetsias. Kirjelda rikaste kodanlaste elamuid. Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis
Toimusid maadevastused, inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade. Oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad, suured sõjad nagu Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad. Linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks ka oli teaduse ja tehnika kiire areng. Juhtpositsioonile tõusis Itaalia , arhitektuuris olid hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse. Kasutusel oli sammas ja kuppel, hinnati harmooniat, proportsioone, kaarjaid jooni. Sündis uus inimese ilu ideaal, sündis uus Adam ja uus Eva. Renessansi inimene demonstreeris kogu oma olemisega kehahoiaku, pooside, liigutustega seda uut stiili. Tema elamu, söömisrituaalid, meelelahutused ja riietus vastandusid rõhutatult keskaegsele käitumismallile ja maitsele. Riietus pidi rõhutama saledat sirget taljet ja see määras kogu kehahoiaku ja ka silmavaate. Renessanss kuulutas ideaalseks
Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt
kirikutegelasi* Peakirikuks saab Uspenski katedraal* See matkib Vladimiri Uspenski katedraali* Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti* Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte* Nende ehitatud on Granovitaja Palata väike rikkalikult kaunistatud loss* 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)* Ilmuvad telkkatusega kirikud* Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks* Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla zennõi e. Kaasani katedraal See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle* Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj* Ikoonimaal käib aga 16. saj alla* Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla* Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida* Hilisemast 16.
ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid, millele renessanss nii palju tähelepanu ei pööranud. Veel rohkem kui ruut ja kreeka rist ning teisedki korrapärased vormid mida Renessanss kasutas ikka ja jälle hoonete põhiplaani puhul, sümboliseeris ring täiuslikku harmooniat ja tasakaalu. Ringi või hulknurka peeti kiriku jaoks ideaalseks vormiks. Sellisele ehitisele oli ainsaks sobivaks krooniks kuppel, mida peeti traditsiooniliselt universumi sümboliks. Antiigist võttis renessanss üle orderisüsteemi, lisaks neile võlvi ja kaare. Nendest põhilistest elementidest loodi erinevaid kombinatsioone. Iseloomulikuks sai klassikaline antiigist pärit lähenemine orderisüsteemile- dooria, joonia, korintose (alt ülespoole). Dominantideks kujunesid taas horisontaaljoon ja ümarkaar. Võlvidest eelistati
mõeldud külg. Portaal- rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse. Pieta'- kunstiteos, mis kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster- seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar, nelinurkne sammas. Kontrapost- muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. Seda kasutas näiteks Donatello. 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze. Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks
- Lopsakad vormid (aknad ovaalsed) 7. Pieter Bouegel - Voluut on hoonet kaunistamas. - Talupoegade maalija. - Kuppel suure ümara vormiga - ,,Suured kalad söövad väikseid kalu" , ,,jahimehel lumes" , ,,talupoja pulm" , - Laed kirjud ja hästi maalitud ,,viljalõikus" , ,,pimedad" 8. Jan Van Eyck - Kuldne värv
nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10.Kes oli tuntuim vararenessanss kunstnik, nimeta tema töid?-Masaccio „Püha kolmainsus”, „Paradiisist väljajamine” 11.Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12.MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13.Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14.Millist formaati ja kompositsiooni Raffael tihti kasutas?-Selge vorm ja lihtne kompositsioon 15.N imeta ja kirjelda Michelangelo freskosid?- 16. Sixtuse kabeli laemaalingud, "Viimne kohtupäev" a.dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu olemust; b
Barokk-kiriku siseruum Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud arhitektuuridetaile. Kogu kirev mass peidab Püha Johann Nepomuki kirik enda alla kiriku Münchenis, Saksamaal konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline ja kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, mida võib kohata ka Voluut ornamentikas. Barokk-kiriku välisilme Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev.
kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu.
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda. · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik. · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik. · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit. · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco. · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema
inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10. Kes oli tuntuim vararenessanss kunstnik, nimeta tema töid?-Masaccio ,,Püha kolmainsus", ,,Paradiisist väljajamine" 11. Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12. MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14. Millist formaati ja kompositsiooni Raffael tihti kasutas?-Selge vorm ja lihtne kompositsioon 15. N imeta ja kirjelda Michelangelo freskosid?- 16. Sixtuse kabeli laemaalingud, "Viimne kohtupäev" a.dramaatiline ja vägivaldne joon peegeldab ajastu olemust; b
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Cea...
Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne eh...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale
sügavus 5-6 km plahvatustena 190 km Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St.Helens plahvatusi tõusis vaid happelise laava kuppel Vesuuv M.Pelee 2 Tuhapilve areng 13 min. jooksul St. Helens
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
