VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine. 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk eesti voored. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas kerkima. Loode-eestis on maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala tunduvalt väiksem praegusest. Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt
Eestis on vaid Viljandis Laidoner. Kõrgetel postamentidel olevad figuurid. Trajanuse sammas. Seisab püsti iseenese raskuse jõul. Klassitsismi ajal hakati uuesti tegema Trafalgari väljakul, Venemaal. 1492. Ameerika avastamine. Maadeavastuste algus. Magalhaes. Ümbermaailmareis kõigutas kiriku autoriteeti. Kõik muudatused leidsid kajastust ka kunstis. Gootika püüdles kõrgustesse, mõõtmed väiksemad. Põhiplaanilt hakkas kirik lähenema ruudule. Sambad, kuplid, kaared. Itaalia Firenze. I õitseaeg, II saj teine pool eKr. Nim kõrgeks stiiliks e kõrgklassikaks.Iseloomustus: täielik vabadus, meisterlikkus loodusvormide edasiandmisel, selgus, lihtsus, ideaalne rahu, sügav religioossus. MYRON. PHEIDIAS. (Ateena Parthenoni kaunistamine, metoobid, viilud, idaviilud) Pheidias tegutses Ateenas, Periklese sõber. Ateena sünd. Zeusi peast. Lääneviilul Ateena võitles Poseidoniga Attica pärast
Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees. Kui jääseinad sulavad, siis jäävad järgi looklevad oosid. Oosid moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosistikke ja oosistuid. Nt: Iisaku, Neeruti, Põhja-Pärnumaa. Mõhnad künkad ja kuplid, mis on kujunenud irdjää tulemusena. Irdjää pankade vahel, kuid ka jääpankade peal või sees kujunesid väikesed järvekesed, kuhu jäistelt nõlvadelt kuhjus liiva ning savi, mis pärast ümbritseva jää sulamist kattis varemkujunenud moreenkünkaid või tasaseid alasid. Mõhnad moodustavad järvederohkeid mõhnastikke. Nt: Kaiu, Kurtna, Selguse, Kõrvemaa mõhnastikud. Sandurtasandiku teke. (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis).
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall +
· Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus a)Põhjaranniku allvaldkond b) Nõva mullad mõnevõrra paremad. Suhteliselt rohkem küllastunud gleimuldi. VIII Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla sihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste.
selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid
Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises
Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne - kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele tasemele jõudis hoopis maalikunst, seda viljeleti raamatute miniatuuridel, kirikute seintel ja kõrgelt hinnatud
kõrged ringrõduga tornid minaretid. Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel. Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan oli võrdsete harudega kreeka risti kujuline, mille keskosas ja vahel ka harude kohal kerkisid kuplid. NB! Suurenda pilte! a) Hagija Sophia interjöör. b) Mosaiik ,,Kristus Pantokrator" 5 c) Islami dekoor Hagia Sophia kirikus Bütsantsi kunstis ei viljeldud skulptuuri. Leiti, et skulptuurid meenutaksid liialt antiikjumalate kujusid. Seevastu jõudis väga kõrgele tasemele maalikunst. Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte.
Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne- Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr
antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN Täpsemalt veel PÄRISBAROKIST, sest see on see kõige rokim. Arhitektuur Esmane eesmärk püstitada kirikuid. Kirik võib rohkem kanda barokki kui palee. Lähtuvad tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid. Sulatatakse kokku kõik võimalik. Loobutakse löövidest. Kirju arsenal, millega kaunistati ja uuristati seinu (itaalias nt. värviline marmor). Ansamblilisus, meeletud perspektiivmaalingud. Kunstnikud MAEDERNA, BERNINI Skulptuur tugevad, kirglikud, otsitud poosides inimesed lehvivates riietes v. alasti. Ülekuhjatus, laialivalguvus. Kuid võib leida ka palju pehmet, sujuvat, ümarat. Skulp. kuulus lahutamatult kokku arhitektuuriga nagu sukk ja saabas v. sokk ja saabas. Skulp
Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised). Süngus, raskuse vaim. 8. ja 9. Saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Hagia Sophia kirik, San Vitale kirik 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Klassitsism tekkis 17. sajandil Prantsusmaal. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombeks näidata
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele. Mosaiigid on San Vitales, üksteise vastas(JustinianusI ja Theodora).
koondumine ,,Vita Caroli Magni" e ,,Karl Suure jõgedele elulugu" Ühiskondlik sulustumine (,,nagu isa, nõnda Karolingide renessanss poeg") 3 Antiigi kultuuriväärtuste Tõlked, antiigiainelised teosed loominguliselt Arhitektuuris sambad ja kuplid ümbertöötamine Müüdimotiivid kirjanduses ja Antiikaja ladinakeelsete käsikirjade kunstis aktiivne Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, kogumine, kopeerimine ja 1597) parandamine Merovingide-aegsete moonutuste Renessanss kõrvaldamine keelest, selle 13. saj-st linnakodanluse lähendamine tugevnemine, klassikalistele normidele majanduslik kasv
naabruses asuvatele Haanja ja Otepää omadele, Eestimaal, kus hoitakse tavapärast maaelu ja 1940. aastaks oli Eestis kaitse alla võetud 202 pinnavorme (näiteks oosid, voored, otsamoreenid, on mitmekesised oma kujult ja tekkeloolt. Siin muistset Võru keelt. Veel 19. sajandil tegeldi siin põlispuud ja 210 rändrahnu. Nüüdne looduskaitse on mõhnad, vallid, astangud, luited, mäed, orud, vahelduvad kuplid, seljakud, künnised, mõhnad ja metsamesindusega: mett varuti vanade mändide kaitsealapõhine, ent kadunud pole ka vajadus kaitsta sulglohud). Tuntumatest võib siin nimetada Aruküla oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved
Euroopa linnades näeb sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Lähemas ümbruse on näha ka lippe, kahureid, mõõku pärgi ja muud selleasrnaseid esemeid. Kogu kivi või pronksi mass mliitus ühtseks voogavaks tervikuks. · Pilet 6 1. Vanarooma arhitektuur Arhitektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid muutusid valitsevaks: kaared, võlvid ja kuplid. Kaart kasutati seintes olevate avade uste ja akende katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada üksteise taha ehitatud kaarte rida, tulemuseks on silinder võlv millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi kõigis riigi osades, ka sela kus looduslikku kivi ei leidunud
Kiievi-Venemaa ehk Vana-Vene riik oli 11.sajandil, Vladimiri ja Jaroslav Targa valitsemisajal keskaegse Euroopa kõige suurem riik, mille piirid ulatusid Soome lahest kuni Musta mereni. Sellest kõige varasemast perioodist on meieni jõudnud terve rida sakraalehitisi kirikute ja kloostrite näol . Profaanehitisi, mis enamasti olid puust, pole sellest ajast säilinud. Ehitustüüpidest eelistati 9.sajandil Bütsantsis laialt levima hakanud mitme kupliga kirikut, mille algselt lamedad kuplid toetusid kõrgetele tambuuridele. Pakse kiviseinu liigendasid kitsad aknad ja liseenid, idaseinas oli 1 kuni 5 tihti põhikorpusest madalamat apsiidi. Kirikute siseruum jaotati väiksemates kirikutes piilaritega kolmeks, suuremates aga viieks või rohkemaks lööviks, altariosa eraldati võrega. Seinad kaunistati mosaiikide ja freskodega. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist. Tellistest kirikud laoti tihti
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
kasutuseltvõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone kaari, võlve ja kupleid. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon, mida kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtuslike hoonete puhul loodusliku kiviga, nt marmoriga. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Omapärases suunas arenes Venemaal ka ehituskunst
kroonimist dekabristide ülespoomisega, viis mu isa minu ja Ogarjovi väljasõidule linnast maale. Ma arvasin, kuni ma Nikit polnud kohanud, et ühtki teist minusugust poissi Venemaal ei ela. Luzniki juures sõitsime paadiga üle jõe. Meie jooksime Nikiga kaugele ette, üles Varblasemägedele. Sealt ülevalt paistsid linna katused ja kuplid, mis sätendasid loojuva päikese valguses... ja järsku me embasime teineteist ja andsime pühaliku vande maksta kätte dekabristide eest, pühendada sellele oma elu jah, ohverdada oma elu, kui vaja. See oli murrang minu elus. STANKEVITS: Minu jaoks oli murranguks Fichte "Transtsendentaalse idealismi süsteemi" lugemine.
Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur
Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. Ehituskunst Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. Skulptuur
Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid – suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: “Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur
ulatudes Ida-Euroopa lauskmaal 48 kraadi põhjalaiuseni. Vabaks jäi vaid Briti saarte lõunaosa. Jääga olid kaetud ka kõik praegused Balti riigid. Eestis võis jääkilbi paksus olla u 2 km. Praegu elame jääajajärgses perioodis, Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides. ((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid. Nad koosnevad liivast, kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm mõhn.)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18
Sanitaartehnilised materjalid. Need on: plastiktorud, mitmesugused toruliitmikud plastiktorude ühendamiseks, kraanikausside padrunsifoonid, kloseti loputuskastid, veekraanid, kraanikausid ja vannid. Elektriinstallatsiooni-materjalid. Peamised kasutusalad: juhtmete isolatsioon, lülitid, seinakontaktid, lambipesad, 201 harukarbid, valgustite kuplid, mitmesugused lülituskilbid, isoleerpael. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta vaikliime. 2. Mis on liimmastiks? 3. Kirjelda põrandamastiksi kasutamist. 4. Mis on hermeetikud? 5. Mis on vahtplastid? 6. Nimeta plastmassist sanitaartehnilisi materjale. 7. Nimeta plastmassist elektri-isolatsiooni materjale. 15. SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI-MATERJALID 15.1
Keskaegsete linnade suhteliselt pisikeste hoonetega harjunud bürgereid vapustas sealne tänavseinte ühtne käsitlus tervelt 130m ulatuses, valitsejad aga hakkasid kuulma hümni oma võidu ülevusele... sest siin oli ideid, mida kodulinnas tasus juurutada (Härmson 1984). Firenze oli üks esimesi linnu, mis hakkas oma platse skulptuuridega kaunistama, ühtlasi kompositsiooniliselt tasakaalustama või pingestama. Peamsiteks domineerivateks elementideks jäid linna siluetis tornid ja kuplid. Renessanss vähendas tonide ja suurendas kuplite hulka. Veneetsiat nimetati barokklinnaks. Linna kuju on ebakorrapärane, arhitektuuri kunstiteosed jäävad kanalite äärde. Veneetsia oli kaua keskaegse Euroopa suurim ja jõukaim linn. Veneetsia eksisteeris silmapaistmatu soise saarestikuna kuni 11. sajandini, mil saared järk-järgult okupeeriti ja täideti lõpuks kanalite süvenditest saadud muldadega. Arhitektuuriline määratlus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
