Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2- korruseline
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone
tempel. Tempel on kaetud taevalaotust meenutava kupliga. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist, kreeka, etruski templile omast sammastele toetuvat 3-nurkse viiluga portikust. Antiikajal tuli portikuseni tõusta mööda treppi. Sisemuses on näha ümarat ruumi, mida katab poolkera. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5 m. . Betoonist võlvi teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid. Ruumi ainuke valgusallikas on laes olev ümar ava. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! 9.- 11. sajand -kirikute ehitamine; romantism; romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3
) · Ferdinand von Tiesenhauseni obelisk-hauamonument, 1806.a, asub kooriosas. (V.Demut-Malinovski ) 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Antiikkunsti eeskujude järgimine ( selge ja reeglipärane vormitäius) ,Andrea Palladio mõju ( üle 2 korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafasaadi meenutavat väljaehitist), lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus, ümarkaare ja kupli kasutamine.Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. ( Hammaslõige, munavööt, meander )
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA- süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8- meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn
laadid moodustavad nn ,,verrocchioliku" stiili. Kui õpiaeg 1472. aastal lõppes, jäi Leonardo siiski vähemalt neljaks aastaks oma õpetaja juurde. Kuna ta aga kuulus juba Firenze kunstnike gildi Püha Luukase scuola`sse, siis võis ta juba omaenese tellimusi vastu võtta. Sellegi poolest töötas noormees peamiselt meistriga, tutvudes siis ka Santa Maria del Fiore toomkiriku kupliga, kuna pärast arhitekt Filippo Brunelleschi surma anti kupli viimistluste lõpuleviimine Verrocchiole. Leonardole tähendas see aga võimalust tutvuda lähemalt erinevate ehituskunsti puutuvate küsimustega. Brunelleschi poolt kavandatud tehnilised lahendused aga äratasid noores kunstnikus nii suurt huvi, et ta tegi nende järele hulganisti joonistusi. Lisaks toomkiriku kupli projekti lõpuleviimise aitamist, osales Leonardo ka paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole kindel, kas nende autoriks ikka on Leonardo
Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad). 1453 türklased vallutavad Bütsantsi. Minaretid rikuvad arhitektuuri. Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone
sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv. Püüdis kujundada fassaadi maalilise tervikuna. Suu tähtsus proportsioonidel, laius ja kõrgus
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga,
kõikide kunstide liidust – arhitektuuri ja maastiku, maali ja skulptuuri, mööbli ja metallehistöö ühendamiseks üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu
harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse marmor fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris seda ei esine. Kreeklased on täiesti egiptuse mantli pärijad. Oluline on ka, et etruskitel oli tegemist laibamatusega, kreeklased ja roomlased põletasid ära laibad. Roomlased tahtsid nii etruskitest erineda. Laibamatuselt näide terrakota sarkofaag. Selles on näha, et on egiptuse mõjutusi, inimesed naudivad elu, lamamisdiiavanil abielupaar
tsentraalehitised, mida enamasti kattis kuppel.Tsentraalehitistes on kõik üksikud osad enam-vähem võrdsel kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik. Kirikute sisemuse kaunistamiseks kasutati laialdaselt seinamaali, eriti mosaiiki. Kirikute avarad seinapinnad võimaldasid luua suuremõõtmelisi kompositsioone. Kujutatavate teemade ring laienes ning nende kaudu püüti nüüd avada kristliku õpetuse sisu ja tähtsus. Väga sageli kujutati Kristust apostlite ja jüngrite keskel ( Santa
Kui Michelangelo 1546. aastal kiriku kallal tööd alustas, oli seda ehitatud juba neli aastakümmet. Donato Bramante esialgne plaan oli kujutanud sümmeetrilist keskkupliga kirikut, kuid tema plaani oli mitmeid kordi muudetud ja ümber tehtud. Michelangelo pöördus tagasi algse Bramante plaani juurde, ülistades selle lihtsust ja kergust. Michelangelo keskendus enam kiriku peakuplile, mis pidi kerkima Püha Peetruse haua kohale. Kui michelangelo suri, oli kupli ehitus jõudnud kõigest tambuurini. Kupli ehituse viisid 1588 1590 lõpule arhitektid Giacomo della Porta ja Domenico Fontana, andes sellele piklikuma kuju kui Michelangelo oli kavandanud. 18. Veebruaril 1564. aastal Michelangelo suri 89- aastasena. Ta oli soovinud et ta surnukeha viidaks Firenzesse - suur kunstnik tuli lõpuks koju tagasi. KOKKUVÕTE Michelangelo suurim pärand on tema säilinud kunstiteosed, mida me tänapäeval näha võime skulptuurid, maalid ja ehitised.
Raamat "Päikeselinn" on kirjutatud aastal 1602, mis on 17 ja 16 sajandi tuntuim utopia ehk väljamõeldud paiga kirjeldus. Orginaalis on raamat itaalia keeles aga selle on tõlkinud eesti keeldeKristiina Rebane aastal 2005. Eespool oli juba mainutud, et tegemist on väljamõeldisega. Raamat põhineb kahekõnel e dialoogil. Tegelasteks on Hospitaliit ja Genovalane, kellest üks on Kolumbuse laevakapten. Hospitaliit tahab teada, mis huvitavat juhtus Genovalasega. Siis ta hakkab kirjeldama Päikeselinna, nii väliselt, kui ka linna seadustest, uskumustest, ajaarvestamisest, haridusest, valitsemiset, kohtuotsustest, riietumisest, tööjaotusest, elukommetest, kasvatamisviisidest, sõprusest, ametitest, soojätkamisest, kunstist, sõdimisest, söömisest, elueast, teadusest ja ohverdamisest. Päikeselinn on rajatud künkale, mida ümbritseb ringikujulised müürid, mis küündivad künkajalamilt nii kaugele, et linna diameeter on enam kui seitse miili. Kuid linn ise...
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel
Usk kirikuainuautoriteeti lõi kõikuma Sai alguse reformatsioon 1517 1445 leiutati trükikunst (Gutenberg), raamatuid palju rohkem, teadmiste laiem levik Renessanssi arhidektuur: Püük kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente sambaid ja kupleid Itaalia oli renessanssi sünnimaa, linn Firenze, perekond Medici kunstisoosijad, finantseerijad 1377-1446 F. Brunelleschi tegi Firenze toomkirikule kupli Teine tema oluline ehitus oli Leidud Laste Kodu Firenzes (Brunelleschi) Renessanssi ajal hakkas plahvatuslikult kasvama hüljatud laste hulk. Suuremates linnades hakkas kasvama prostituutide hulk laps takistas ametipidamist. San Lorenzo basiilika kirikutüüp pikliku põhiplaaniga, mis jaguneb lööbideks pealööbid ja külglööbid - Firenzes (Brunelleschi poolt) Sissepääs asus läänes, altar idas
sinu edgar – sõnum – rakvere spa- kes tulevad ujumisriietes saavad tasuta sisse – Ukse taga käis keskerakonna poliitik andis tasuta teepakke – Jäätis pulgal – pulk hambaharja kujuline – ära unusta hambaid pesta – Pantene kõõma šampooni reklaam soolaveskil. (naine joonistatud) – Vip gym reklaam toolidel – paljad paksud tagumikud – Mr Properi reklaam ülekäigu rajal – zebra triip valgem kui teised Alternatiivne sündmusturundus – läti kupli all massaaž – edgari kohvik – kõrgeim maapinnale tehtud hüppe ja vabalange kiirusrekord – redbull – hawai express – millal ratas väla sulab – coca-cola – 3.5m kõrgusel raha panemine automaati.
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk Keiser Constantinus kuulutas 313 pKr ristiusu Rooma riigis legaalseks Väliselt sarnased Vana-Rooma maalikunstiga, kuid sisult täiesti erinevad RENESSANSS 14.-16. saj. • 14.-16. sajandil väldanud periood • Perspektiivi avastamine ja kasutuselevõtt • Enamjaolt levinud: Madalmaades Itaalias Saksamaal Perspektiivi avastamine • Avastas Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi • Tähelepanek, et kõik paralleelsed jooned paistavad ühte punkti koonduvatene • Kõik kujutatav pildipinnal koondub ühte punkti, nn. pagupunkti Tunnusjooned • Keerulised perspektiivid • Raskeloomulised kehaasendid • Figuurid kattuvad • Emotsioonid täpne edastamine • Toodi sisse ruumilisus • Temaatika muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jms. Temaatika • Enamasti usuline
oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid. Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730-ndatel ja varajastel 1740-dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid õukonna kohustusliku kostüümi juurde. Näiteks Marie Antoniette ajal pidid daamide võruseelikud olema 3 jala pikkune mõlemale küljele. Mood jõudis oma kõrgpunkti koos kõigi fantaasiate ja ornamentidega täpselt enne uut entusiasmi väli spordi ja liikumise vastu. Sel ajal tehti suur samm lihtsustatud kleitide poole mis suuremalt jaolt juhtus tänu Jean Jacquese Rousseau ja ameerika revolutsiooni mõjule
aastail 115 - 125 ehitas Rooma Panteoni, templi, mille ülesandeks oli kõikide jumalate, kui maailma juhtiva ja valitseva kõrgema jõu teenimine. Apollodoros tuli hiilgavale ideele: kuna kõik jumalad olid võrdsed ning moodustasid ühtse organismi, lahendas ta nendele pühendatud templi ümarehitisena, kus igale jumalale kuuluv paik oli samaväärne teiste omaga. Nii sündis ümar kuppelehitis, mille mõju oli rajatud siseruumile - poolkerakujulise kupli keskele jäetud ca 9 m läbimõõduga valgusava andis ruumile eriti piduliku mulje. Panteoni siseruumi avadeta seinad on jagatud kaheksaks võimsaks, omavahel võlvkaartega ühendatud pülooniks ning nissidega liigendatud (siseruumi läbimõõt 43,2 m, kupli kõrgus 43 m, seinte paksus - materjaliks rooma betoon - 6,3 m ). Väljaspoolt kaunistab akendeta silindrilist rotundi klassikalise sammastikuna lahendatud portikus ( ehitati ilmselt hiljem ). Panteoni katus oli kaetud lehtvasega.
reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus. Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem. Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid. Üldiselt koondusid kõik tolle aja ehitised keskse kupli ümber, vahet polnud, mis põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik, mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem. Tähtis uuendus arhitektuuris sellel ajal oli veel see, et keskmise kupli sisse hakati ehitama akendega tuba. (Miksike: Bütsantsi arhitektuur") 2.3. Romaani kunst (10.-12. sajand) 10
Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800 3)Ampiirstiil 1800-1820. Klassitsismi tunnused: 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Pallaudio mõju(üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Ümarkaare ja kupli kasutamine. 6 ROMANTISM Tuleb prantsuse keelsest sõnast "romaanis" (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast. Romantikutel oli suur huvi looduse vastu, samuti rahvusliku kunsti vastu.
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
Kõlari ehitus Enamik kõlareid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi Väga kerge, et võimalikult suur osa signaalist võimalikult täpselt heliks muutuks - füüsiliselt hakkab membraan liikuma mingi aeg pärast valjuhääldi mähisele antud elektrisignaali. Mida massiivsem on membraan, seda "uimasem" see on ning suurem osa valjuhääldi sisendisse antud elektrisignaalist muundatakse heliks moonutatult
ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil Joseph Maria Olbrich (1867 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini "Sezessioni" hoone. Ehitis kujutab endast kuupide ja sfääride vastastikust kooskõla, mis annab hoonele monumentaalse lihtsuse. Friis on lame lehtedest dekoratsiooniga, samas kui kupli lehestik on tehtud kõrgreljeefis. Ehitis on üks esimesi juugendhooneid, kus on õnnestunult kasutatud tugevaid, lihtsaid masse ja tähistab olulist etappi viini arhitektuuristiili arengus. Joseph Maria Olbrich "Sezessioni" hoone Josef Hoffmanni loomingus on ornamendi lihtsustamine veelgi ilmsem. Talle meeldivad lihtsate kujundite kordused nagu näiteks spiraalid või must-valged ruudud. Seda on märgata Palais Stoclet (1905 11) interjööris.
See koht on veel tähtis kuna selles kohas löödi Peetrus risti. Selle püstitamist alustas arhitekt Bramante. Tema vaate järgi pidi see olema suure kupliga tsentraalehitis. Tema arvates pidi see ehitis täitma kõigetavalisemaid ja lihtsamadi vorme kuup ja kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo. Michelangelo muutis mõnevõrra projekti, tänu sellele sai see veel ühtsama ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Michelangelo tegi kupli välimuse kergemaks. Seestpoolt on ehitis sama ilus. Seal sees on 4 saali mis kõik on ühepikkused. 18.Millised muutused leidsid kunstielus aset 16. sajandil? Tingimused. Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma. Paavstideks said suurperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitmist. Oma hiilguse rõhutamiseks kutsusid nad Roomasse väljapaistvaid vaimuinimesi, eelkõige kunstnike. 19.Leonardo da Vinci ja tema looming Leonardo da Vinci (15
1100 aasta vanuse Rooma Peetri basiilika ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626. Uuele kirikule asetati nurgakivi 1506. aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise. Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli. Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi. Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis. Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon. Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu.Tegeles palju arhitektooniliste plaanidega Püha Peetri kiriku kuppel peateos. Linnaehituslikult tõi Michelangelo käiku esindusliku linnaväljaku
ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile. Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu. Valguse ja varju mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena.
kahekordne tugev sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu -Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes. -s ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj s ja f ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel:
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur
peegelduvad ka Louis Comfort Tiffany vitraazil Feeding The Flamingoes. Kuna vitraazil kujutatu ei ole tõetruu, võin öelda, et Tiffany keskendus vitraazi esteetilisusele ja mitte nii väga pildi sisule endale. Oligi ju Tema jaoks oluline klaas omas täies hiilguses, mistõttu on kogu vitraazi juures värviga töödeldud vaid neiu käed ja nägu. Louis Comfort Tiffany jättis kindlasti ka minusse jälje. Eriti, kuna valisin vasklindi tehnika oma laualambi kupli valmistamiseks. Usun, et Tiffany tehnika ei kuulu vaid juugendisse, vaid omab oma kohta ka tulevikus. Kasutatud allikad 1. Couldrey, Vivienne. The Art of Louis Comfort Tiffany. Quantum Books Ltd, London 1989 2. McKean, Hugh F. The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany. Doubleday (USA) 1980 3. Tiffany Glass. Centuries of Style. Quantum Books Ltd, London 1998 4. Saare, Mare. Klaasikunsti ajaloo konspekt. Tallinn, 2008/2010 5. http://collection.cmog.org/detail.php
1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas, jäi lõpetamata, katkestatuna aina uutest tellimustest. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. 1534.- 1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Michelangelo elus nappis armastust ja hellust. See avaldus ka tema iseloomus, "Kunst on armukade, ta nõuab inimeselt jäägitult andumist. Mul on abikaasa, kellele ma kuulun
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
peegelduvad ka Louis Comfort Tiffany vitraažil Feeding The Flamingoes. Kuna vitraažil kujutatu ei ole tõetruu, võin öelda, et Tiffany keskendus vitraaži esteetilisusele ja mitte nii väga pildi sisule endale. Oligi ju Tema jaoks oluline klaas omas täies hiilguses, mistõttu on kogu vitraaži juures värviga töödeldud vaid neiu käed ja nägu. Louis Comfort Tiffany jättis kindlasti ka minusse jälje. Eriti, kuna valisin vasklindi tehnika oma laualambi kupli valmistamiseks. Usun, et Tiffany tehnika ei kuulu vaid juugendisse, vaid omab oma kohta ka tulevikus. 7 Kasutatud allikad 1. Couldrey, Vivienne. The Art of Louis Comfort Tiffany. Quantum Books Ltd, London 1989 2. McKean, Hugh F. The „Lost“ Treasures of Louis Comfort Tiffany. Doubleday (USA) 1980 3. Tiffany Glass. Centuries of Style. Quantum Books Ltd, London 1998 4. Saare, Mare. Klaasikunsti ajaloo konspekt. Tallinn, 2008/2010 5
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico,
Sophia kirik, ning Justinianus andis käsu püstitada ahervaremete kohale veelgi suurem ja uhkem jumalakoda, millel ei oleks võistlejat kogu maailmas. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Hagia Sophia projekteerisid Kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Neil tuli 32-meetrilise läbimõõduga kuppel püstitada ristkülikukujulistele müüridele nii, et kupli tipp asuks 55m kõrgusel põrandast. Kupli alumist serva übritses 40 aknast vöö. Räägitakse, et 27. detsembril aastal 537, kui keiser Justianius sissepühitsemistalitluse puhul esmakordselt astus vastvalminud kirikusse, olevat ta käsi kokku lüües hüüdnud:''Saalomon! Ma trumpasin su üle!'' ( X sajandi e.m.a valitsenud Iisraeli ja Juuda valitseja Saalomoni käsul ehitatud Jeruusalemma templit peeti siiani maailma kõige suuremaks ja uhkemaks pühakojaks.) 16 Hipodroom.
skulptuurieelistust. Micelangelo on kujutanud peamiselt inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Laemaalis (Sixtuse kabeli laemaal, mis koosneb 9 maailmaloomist, Adama ning Eeva jugu jm. kujutavast pildist; umbes 500 m²-sel pinnal umbes 300 figuuri) ei olnud ta eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Elu teisel poolel tegeles Micelangelo palju arhitektuuriga, tema suursaavutus sel alal on Peetri kiriku monumentaalse kupli projekteerimine ja ehituse alustamine. Micelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti; ta oli baroki teerajajaid. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile.Kiindumiusest poeet Vottoria Colonasse kirjutas Micelangelo mõttesügavaid petrarkalikke sonette ning madrigale, eriti rohkesti küpses eas; need avaldati algkujul esimest korda 1863
Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond. Hästi arenenud majandusega protestantlikud riigid. (Holland, revolutsiooni järgne Inglismaa, Skandinaavia maad). Põhiliseks kunsti tellijaks kodanlus. On levinud realistlik barokk. ITAALIA ARHITEKTUUR Põhiliselt kirikud. Pikergune hoone- seest pole jaotatud löövideks. Kabelid on külglöövide koha peal. Seest avatud, kuna aina rohkem inimesi hakkasid kristlasteks. Nelitise kohal kuppel, kupli all olevad aknad annavad valgust. Laed on kaetud maalidega ning püütakse järgida ehitusdetaile. Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad
turvavalgustusena. Valgustus on vajalik mugavaks ning ohutuks liiklemiseks asulates pimedal ajal. Kavandamisel lähtutakse eelkõige tehnilistest aspektidest: valgustatud peavad olema kõik kasutatud teed asulais ja haljasaladel, sissepääsud hoonetese, platsid, terminaalide ümbrused, parklad, sisehoovid jm. Plaanimisel on põhiliseks teguriks valgusvoo hulk pinnaühikule. Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose idee väljendub läbi üldtuntud sümbolite, zanriplastikaks toeste loomisel on kasutatud kinlat temaatikat
pikisuunas. Kuna rindkere on hermeetiliselt suletud ruum, siis ruumala muutumise tõttu , rõhk väheneb. Selle tagajärjel kopsukelme e. pleura liigub väljapoole ja elastsuse tõttu liigub väljapoole ka kopsukude. Selle tagajärjel rõhk kopsudes muutub atmosfääri rõhust madalamaks ja õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamine: väljahingamisel aga välised roietevahelised lihased lõtvuvad, sisemised aga tõmbuvad kokku. Diafragma omandab taas kupli kuju ja liigub ülesse poole. Selle tagajärjel väheneb rindkere õõne ruumala nii piki-kui külgsuunas. Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel)
näha kunsti langust. templeid ei ole palju säilinud, sest ehitati ümber kristlikeks kirikuteks. Fona Irilise templi puhul on näha kreeka ja etruskide mõju. Sambad on pigem kaunistuseks. Säilinud Lõuna-Prantsusmaal, mitte Itaalias. Pantheoni tempel on kõige paremini säilinud. Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon, marmor on pealt ära võetud. Sisekujunduses on näha erinevat värvi marmorit. Tänapäeval on tegu kirikuga, kuhu maetud renessanssi aegsed suurkujud. Basiilika termid ja lossid. Circus Maximus, kus korraldati hobukaarikute võiduajamisi. Vabariigi ajal oli linn kaitstud müüridega, mida ka laiendati. Keisririigi ajal ei olnud Rooma kaitstud. 3.saj lõpul hakati ehitama uut müüri tellistest ja betoonist 6m
Vulkaanis tekkis rõhk Pingeliseks muutus õhk Laava palju hävitas Raadio teisi teavitas Vulkaanid on ohtlikud asjad Ära mine, kui pole asja! Muud andmed : Laavakupli môôtmed: Pikkus (loodest kagusse) 3725 jalga; Laius (kirdest edelasse) 1900 jalga; Kôrgeim punkt 7585 jalga üle merepinna; Kraatri serva madalaim punkt (kitsas mäekuru) 7780 jalga; Kôrguste erinevus kupli kôrgeima punkti ja kraatri serva madalaima punkti vahel 195 jalga; Pindala 487 000 ruutmeetrit; Ruumala 122 miljonit kuupjardi, see on vôrdne 150-200 suure spordi staadioniga. Kasutatud kirjandus: · Guido Ilves. ,,Katastroofid sündmused, faktid" · USGS (vulkaanid) · www.gi.ee · 7 klassi geograafiaõpik
Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva poeesia tunnetust
tugevasti soosib muistse rahvaluule taust. Algriim on sõnade esihäälikute taotluslik kordus. k(õ)- algriim! ! ! ! ! ! ! eid- lõppriim ! ! ! Kui koorma kõrval kõnnib neid, ! ! ! siis küsi, kas toob linnaseid. Eristuvad täishäälikualgriim e ASSONANTS ja kaashäälikualgriim e ALLITERATSIOON! Võivad esineda nii eraldi kui koos: TÄISALGRIIMI (kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid) või PÕIMUNA. ! Sinise taeva silm Üle kodumäe kumera kupli Me liigume loogeldes loojangu poole. LÕPPRIIM Sõna algusi siduvale ja värsi ees paiknevale algriimile vastandub LÕPPRIIM, mis ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. ! Lõppriim ehk lihtsalt riim hakkas Euroopa luules levima keskajal. See tähistab salmide piire, ning aitab kujundada teksti rütm. ! Riimi võib kohata ka värsside või salmide keskel SISERIIMINA: !! ! ! Mälestuste iilid on nagu siilid, millest keegi mööda ei hiili.
........................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 10 Üldiseloomustus Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel
Kuna ma viibisin eelmine aasta samas kohas praktikal ja mulle olid minu tööülesanded selged usaldas praktika juhendaja mind üksinda maavalitsusse kohvilauda tegema ja serveerima kohvi ,katma lauda ja serveerima suppi ning serveerima kooki. Igal aastal on vastlapäeval kohvikus väga kiire ja kuna praktikandist kondiiter oli haigeks jäänud pidin mina vastlakuklitelt kupleid maha lõikama,laskma peale moosi ja vahukoort ning kupli uuesti peale panema,raputama peale tuhksuhkrut ja klientide jaoks ära pakkima. Kui majas 7 toimus teater,tantsuõhtu,loeng või muu sarnane pidin komplekteerima müügiks vajalikud asjad ja müüma neid külastajatele. Sellistel üritustel pidi müüma vett, mahla, kohvi, küpsiseid, komme, kooki, likööri ning konjakit. Alkoholi valamine toimus kohapeal ja valamiseks kasutasin mensuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
