Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kupli" - 366 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Anglo-Australian Telescope

7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9

Astronoomia → Astronoomia
17 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rooma arhidektuur ja Pantheon

Teiste seas on sinna maetud ka kunstnikud Raphael ja Carracci ning ka muusik Corelli. 6 Arhitektuur Pantheon on ringi kujuline portikusega ehitis, milles on kolm rida korintose stiilis sambaed - esimeses reas kokku kaheksa sammast, tagumistes aga kummagis neli. Templit katab betoonist toestuseta kuppel, mille näol on pärast kahte tuhandet aastat jätkuvalt tegemist suurima omataolise arhitektuurinähtusega. Kupli keskel asetseb avaus ­ oculus. Tähelepanuväärne on fakt, et Pantheoni sisemise ringi dieameeter 43.3meetrit mis on ka võrdne kupli avause asetsemisega maapinnast. Orginaalis oli Pantheoni portikuse ees trepp, kuid võrreldes antiikajaga on pinnas märgatavalt tõusnud, mistõttu on trepp osaliselt pinasesse mattunud. Ehisviil, mis asetseb portikuse sissekäigu kohal, oli dekoreeritud reljeefskulptuuridega, mis olid tõenäoliselt pronksiga üle valatud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Dekoratiivne iseloom- püüti mõjutada inimeste tundeid, hämmastada teda ning tekitada imetlust ja aukartust.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Panteon

Panteon Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Rooma panteon

poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Hagia Sophia

suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar ­ tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar ­Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks. muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis · Kui türklased 1453. aastal vallutasid moonutasid hoone ilusa Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja silueti. lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa Mosee ­ islami kultusepaik silueti.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Dome des Invalides

Ajalugu Ettepaneku kompleksi ehitamiseks tegi Louis XIV 1670.aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkirikut peetakse parimaks stiilinäiteks prantsuse barokk arhitektuuris. Kuppel Kuppel on iseeneset juba 107 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe kõrgeima monumendi Pariisis. See paigutati kompleksi keskele, et kuppel domineeriks auhoovis. Auhoov oli üks 15 hoovist ning oli tehtud vaid sõjaväeparaadideks. Kupli sisemuse maalis ära Charles de La Fosse.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõrgrenessanss

saj oluline ehitiste üksikosa, palju dekoratiivseid elemente, kirju), 16. saj oluline, et moodustuks tervik, Tempietto - väike kabel(kõrgrenessanss ark esikos), ta oli Rooma Peetri kiriku ehituse algataja(basiilika), oluline matemaatika, kujundid, tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Renessansi spikker

humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Santa Maria Del Fiore

Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab Firenze sümbolile, liiliale (fiore – lill) või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Firenze katedraal Ehituslugu Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi.  1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871–1887. Kuppel Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Firenze katedraali kuppel Interjöör Kiriku sisemus jätab üsna lageda,

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst

Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum – varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel. Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hagia Sophia - bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk

a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar ­ tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453

Kultuur-Kunst → Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õhk

Priestley seda lagunemismehhanisimi ei teadnud, kuid ta otsustas uurida tekkinud gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev, 1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust klaaskuplit. Ühes oli harilik õhk, teises ­ katsel saadud elavhõbeda-õhk, mida ta hiljem nimetas deflogistoneeritud õhuks. Kummagi kupli alla pani ta hiire ning hakkas ajaviiteks flööti puhuma ja hiiri jälgima. Harilikus õhus hakkas hiir peatselt avaldama väsimuse tundemärke, kaotas veerand tunni pärast teadvuse ja suri. Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma. Bütsants

nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 ­ 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Taavet on marmorskulptuur, mida peetakse üheks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

India arhitektuur

Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud kiviplokid olid tavaliselt kaetud skulptuuridega. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptusest kuni varakristliku kunstini

4. PANTHENON- 120.a alustati ehitamist, aga valmis sai 2.saj maailma mastaabis suurim kuppelehitis. Väga hästi säilinud. Ümara põhiplaaniga, üks täiuslikumaid kuppelehitisi mailmas. Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Ehituskunstiline elamus on rajatud kontrastile. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist kreeka, etruski ja vanemate rooma templite juurest tuttavat sammastele toetuvat kolmnurkset viilu. Ruumi sisemus on silinder, mida katab poolkera. Kupli raskus toetub 8 eenduvale müüriosale. Sambad loovad mulje, et seinad on õhukesed ja kuppel kerge. Kassettlagi. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval erinevat värvi marmoriga seinad ja põrand. Siseruum mõjub loogilise, selge ja õhulisena. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehitise analüüs

Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld

Ehitus → Ehitus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal

hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja ­ Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali, ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ­ ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga dekoratiivsemad , kui gooti stiili omad ning nende ülesandeks on mõjutada inimeste tundeid, hämmastada

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Rooma arhitektuur esitlus

Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid(nisid). Betoonist võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid ­ kassetid. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Täna päeval saab imetleda seinte ja põranda eri värvi marmori varjundite mängu. Üks video http://www.youtube.com/watch?v=dGSgyqYgSVY Enjoy! Küsimused 3.Kirjelda basiilikat

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma kunst 10. klassile

m, kuid seest on nad tühjad. Nissides seisid erinevad Rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m ning kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma kunsti ülevaade

Varikatus. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? On tempel. See tempel oli pühendatud kõigile jumalatele. Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid

Kategooriata →
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiajalugu kontrolltöö

saj II poole kunstniku Sandro Botticelli maalid? 13. Missugust maalitehnikat hakati Veneetsias varem kasutama kui mujal Itaalias, miks? Itaalia renessanss. 14. Millist ehitist peetakse kõrgreness esikteoseks? Kes on selle autor? väike kabel Tempietto, mille alumist korrust kaunistab sammastest ümbriskäik. Selle autor on Bramante 15. Millise tähtsa ehitise kavandas Bramante 16.saj alguses Roomas ja kes selle ehitisele lõpuks kupli peale ehitas? Rooma Peetri kiriku, kupli ehitas Michelangelo. 16. Nimeta 3 kuulsaimat kõrgreness meistrit. Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi, Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, Leonardo da Vinci. 17. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? 2 kuulsamat tööd? Teda huvitas teadus, matemaatika, leiutamine, inseneerimine, anatoomia, maalikunst, skulptuur,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vana-Rooma kunst

inimese ja üle 1 milj looma. Panteon  Rooma Panteon on kõige paremini säilinud ehitis sellest perioodist.  Arvatakse, et see on ehitatud kõikidele jumalatele või imperaatori esinemiskohaks.  Hoone koosneb kahest osast – klassikalisest vana-kreeka eeskojast ning Roomlastele omapärase ringikujulise hooneosast.  Ringikujulise hoone diameeter on 43, 2 m, mis on samal ajal ka kupli kõige kõrgema koha mõõt.  Kupli kõige kõrgemas osas on 8, 8 m suurune avaus. Caracalla termid Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid.  Kompleks oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu ning muusikatoad.  Termid olid populaarsed kohad ning nende ehitamisega kogusid valitsejad populaarsust. Maalikunst Seinamaalingud  Suur illusionism  Ruumilised silmapetted  Varjude ja perspektiivi kasutamine

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kunstiajaloo konspekt

sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks-lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. 11.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon? – Panteon on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, ümara põhiplaaniga, kõigi planeedinimega jumalate tempel. 12.Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujudile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? – Silinder mida katab pool kera. 13.Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kupli ülal olevast august. 14.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need kasulikud olid? – Nisid (seinad õhemad ja kuppel kergem) ja kassetid (teevad võlvi kergemaks). 15.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? – Portreeskulptuuri. 16.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? – Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bütsantsi arhitektuur

tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik/mosee Hagia Sophia e. "Püha Tarkus" (praeguses türgi keele Aya Sophia) on kirik praeguses Istanbulis, Türgi, bütsantsi ehituskunsti suurteos. See oli sajandeid kreekakatoliku kiriku keskuseks, kahtlemata üks kauneimaid pühakodasid kristlikus maailmas. Mõned on nimetanud seda isegi kaheksandaks maailmaimeks. Pärimuse järgi hüüatas Justinianus I esimest korda kupli all jalutades: "Saalomon, ma olen sinu üle võidu saavutanud!". Marmorsambaid võrdles ajaloolane Prokopios lilli täis aasaga ning 987. aastal kirikut külastanud Kiievi vürsti Vladimiri saadikud arvasid: "Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal!" Arhitektid olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest, peakirik valmis suhteliselt kähku, umbes viie aastaga. Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bütsantsi kunst - arhidektuur, maalikunst,

osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised

Kultuur-Kunst → Kunst
28 allalaadimist
thumbnail
54
pptx

Vana-Rooma kunst

Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum  Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika. Arhitektuur - pantheon  Rooma Pantheon ehk kõigi jumalate tempel on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt ja kõrgus on 43,3 m. Kupli sees keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.) Arhitektuur - sambad  Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.  Kasutati ka poolsambaid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kõrgrenessansi arhitektuur

Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564)  Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane  Jätkas Bramante tööd    Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga  Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik   ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626  Asub Vatikanis  Umbes 140m pikk  Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid  Ribid kupli välispinnal  Ülespürgiv suund  Ehitisel on tasakaal  Hilisemate ehituste käigus muudeti taas projekte – tänapäeval pole enam tsentraalehitis Tänan kuulamast!

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu 11. klassile - Leonardost Rubensini

- Portreemaalija b) ,,Sixtuse kabeli idasein": viimane kohtupäev!!! Paavst töötab põrguaugus. Üle 350 - Uskliku sisuga graafika (kui ta üksik oli) inimese (paljad). Mölisevale kardinalile joonistas ussi ümber kubeme. Michelangelo õpilased joonistasid inimestele püksid jalga. Tema ise on kujutatud nahana, et kukub kohe põrguauku. - ,,doktor Tulpi anatoomialoeng" (kirurgid ja laip) - Vatikani kupli peaarhitekt ­ lilled kõrgel kupli seinal. - ,,öine vahtkond" ­ algas tema allakäigutee. - Jõudis ainult 3 skulptuuri teha - Saskia van yeenburgh - 3 last surid, 1 jäi ellu(saskia suri) 3. Raffael Santi - Hendrikje Stoffels ­ pojalapsehoidja, hiljem naine, temaga tütar

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED

BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid ­ spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõrgrenessanss

Au sees ­ kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO­ Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad. BRAMANTE- Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur. Kunst: MICHELANGELO BUONAROTTI ­ (1475-1564) Pärit vaesest aadliperest Firenzes. Ema sureb varakult ja kasvab üles kasuemaga. Tal oli kuus venda, kes kõik magasid ühes voodis. Isa ei

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Bütsantsi kunst

Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega ­ liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks ­ petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad ­ kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad ­ võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval ­ nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised · Ei taotletata tegelikkust ­ kalliskivid on lihtsalt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas

jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima interjööriga kirik. Kirik mahutab kuni 60 000 inimest. Kirik on kuulus palverännakute poolest. Terve kiriku interjöör on külluslikult kaunistatud reljeefide, marmori, arhitektuuriliste

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruskid "Tusci" Etruuria maakond

Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

BAROKK Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades

Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma kunst

säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid ­ hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune ­ 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid ­ kassetid ­ kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. See oli vaatemängude paik.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Häälikuühendi õigekiri

HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: ko...

Eesti keel → Eesti keel
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Henrik Visnapuu „Üle kodumäe“´, luuleanalüüs.

Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sotsiaalmaks vs seamaks

Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega, mis tuleb pärismaksaartist ja värativ...

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Astronoomia

3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1. Planetoloogia-uurib päikesesüsteemi ehitust 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikatefüüsika 4. Kosmoloogia-uurib universumi tekkimist ja arenemist. Astronoomia etapid: 1. Primaarne maailmapilt-iseloomulik varasematele tsivilisatsioonidele.Kujutasid ette,et Maa on lame ja maa kohal oli taevas kupli kujuliselt. 2. Klassikaline maailmapilt- maa on kerakujuline.Universum on sfääriliste kihtide kogum. 3. Geotsentriline maailmapilt-maailma keskpunktiks on maa.Plaaton,Aristoteles, Tolemaios, 4. Heliotsentriline maailmapilt-Maailma keskpunktiks on päike.Koppernik, Kepler, Galilei. 5. Lõpmatu maailmapilt-Tähed on kauged päikesed,tähed on koondunud süsteemidesse- galaktikatesse.Tähesüsteeme on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Islami kunst

Kaljumosee Jeruusalemmas. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Muhameedlaste Kaljumosee. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20m ning see kerkib rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element ­ spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Itaalia Barokk

Orvand = rokai (rocaille)­ raamistus, piiritletud ala. Püha Peetri kirik ­ Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5­löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 ­ 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 ­ 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult. Michelangelo (1475 ­ 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi ­ 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Baldahhiin ehk tabernaakel ­ peaaltari ehk Peetruse haua kohal asuv varikatus. Selle tegi Giovanni Lorenzo Bernini aastatel 1624 - 1633

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kunst 15. sajandil ja 17.sajandi üldiseloomustus

saj. keskel. · Isel. arhitektuuridetailid on keerdsammas ja voluut (sammaste otsas). · Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev. · Teosed pidid edasi andma ülevust, rahutust ja liikumist. · Hooned nö maeti dekoratsioonide alla. ITAALIA Arhitektuur · Tähtsaim oli kirikute püstitamine (katoliku usu keskus). · Valitsevaks kirikutüübiks sai piklik avara sisesaaliga hoone. · Välisilmes jäi tähtsaimaks kuppel. Ainsad aknad asusid tavaliselt kupli all ääres. · Siseruumis said tähtsaks kaunistuselemendiks maalid ja skulptuurid, mille ülesanne oli tekitada imetlust, hämarust ja aukartust. Laemaalidel kujutati sageli arhitektuuri detaile, mida oli raske tõelisest eristada. · Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Quattrocento ehk Vararenessanss

Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Bütsantsi arhitektuur

paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse Hoone põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni. Ehitised tsentraalehitis Hagia Sophia kirik e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teleskoobid

Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa öötaevast kupli kohal. Kuppel pöörleb, võimaldades teleskoopi suunata igasse punkti. Astronoomid ja tehnikud ise asuvad eraldi juhtimisruumis. Allikad, kust sa need asjad said http://i.imgur.com/TzK20q0.png http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ihubble.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioteleskoop http://www.arocanada.com/images/1966_ARO_Structural_Diagram.jpg http://www.horisont.ee/node/872 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_evelin.htm

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
8 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Bütsants ja Rooma impeerium Slideshow

Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. · See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. · Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun