Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand.Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal. Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa paljand ehk ,,Lopa Põrgu" on üks pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. Vaida paljand ja koobas
Kasvas välja kubismist, taunis kubismi dekoratiivsust. Purismis valitses lihtsus, range matemaatiline kord ja ranged vormid, uuriti erinevaid rütme. Eesmärk kogu keskkonna ümberkujundamine vastavalt masinaajastule. Purismi võib pidada funktsionalismi eelkäijaks. 16. Kineetiline kunst - kehade ja valguse liikumisega elamusi pakkuv kunst. 17. Utiilikunst - tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaazid, levinud alates 1960. aastatest 18. Biennaal - kahe aasta tagant korraldatav kunstnäitus. 19. Dekonstruktivistid - 20. saj lõpul tekkinud arhitektuurikoolkond, mille ehitised mõjuvad nagu skulptuurid. 20. Hüperrealism - 1960- aastate lõpust levinud kujutav kunst, mille objektiks pole silmadega nähtud reaalsus, vaid reaalsusest tehtud fotod. Hüperrealism ka fotorealism. 21. Happening - improviseeritud, ilma kindla kavata etendus, mis püüab kaasata
KOOPAMAALID Referaat Üldine Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks seda tehti, ei oska tänapäevanigi keegi öelda. Üheks
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
Freskod Knossese palees Kreeka maalikunst Kogu nende kunst oli seotud kohaliku religiooni ning nende müütidega Kirjalikest allikatest on teada paljude Vana- Kreeka maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi Ei ole säilinud ühtegi arhailise või klassikalise ajajärgu seina- või tahvelmaali Peamiseks allikaks vaasimaal (sarnane Egeusega) Vaasimaal Vaasides hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett Tipptasemel kunstiteosed Põhiline kaubaartikkel Vahemereäärsetes maades Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel Mustafiguuriline vaasimaal Vanem stiil Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga – detailid kraabiti välja “Minotauruse surm” Punasefiguuriline vaasimaal Hilisem Figuurid jäeti värvimata, must taust Peene pintsliga tehti
kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Joonise selgus, peen detailikäsitlus, topograafiline täpsus ja romantilised noodid meeleolus lähendavad tema pilte biidermeierile 19. sajandi keskpaigani saksa kunstis valitsenud stiilile ja elutunnetusele. Tallinnas veedetud aastate jooksul lõi kunstnik rea maale linna ja selle ümbruse vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus.
kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati pühad ehitised-templid. Egiptus
kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada tegelikkust Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine
Andy Warhol(1928-1987)kuna oma töödes rõhutas ta masinlikkust, standardsust, isikupäratust, valisid motiiviks ,,kõige kulunuma" visuaalse materjali. Kõik tema teosed kujutavad ilma kommentaarita objekte, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Huvitavad ja isepärased. OP-kunst. Abstrakstionism 1960.a.(happening´id ja performance´id). 36. Mis on OP-kunst? Milliseid tajumeeli mõjutab? OP- kunsti kuuluvad optilisi efekte sisaldavad kunstiteosed. Aistingut ja liikumist. 37. Muutused 1960.a. ühiskonnakriitiliste noorte hulgas? Hipide liikumine, sukeldumine rokikultuuri, alternatiivete ideoloogiate otsing, mässumeelsus. Maakunst(antivormiline kunst). 38. Nn: maakunst, mis see on? Iseloomusta Christo loomingut? Loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst. Tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades nii muutuvad suursündmuseks ja vaatemänguks
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud,...
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis 14. juuli 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor ja graafik. Constanze von Wetter-Rosenthal sündis Härgla, Kauksi ja Kernu mõisniku Hermann Ferdinand Gotthard von Wetter-Rosenthali ja Olga Cäcilie Justine Viktoria von Roseni tütrena.
VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks ol...
Kuid lisaks tavalisele maalikunstile on religioonis oluline koht ka sümbolitel. Enamikule inimestele on identiteediga seonduv väga tähtis. Inimestele meeldib tunda, et nad pole üksi. Kuuluvus- ja tunnustusvajadus on üks inimese põhivajadusi. Suur osa inimestest on lojaalne väikese grupi, oma pere suhtes. Mõned on lojaalsed suurematele grupidele nagu näiteks kool või firma. Mõni aga tunneb tugevat seotust oma elupaiga, sünnimaa või mõne religiooniga. Esimesed varakristlikud kunstiteosed on leitud katakombides sest seal peeti algselt jumalateenistusi. Paljusi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult kristalsed ning mis viitasid jumalale või jumalikule tegevusele. Sealt sai alguse keerukas kritliku sümbolite süteem. See aga tähendab seda. et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele, jumalikkusele ja piiblitegelastele. Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega
13. sajandi teisest poolest pärineb Ojamaa tüüpi ristimiskivi kupa (vaagnaosa), mille iga 12 tahu kaunistuseks on ümarkaarne, allapoole ahenev süvend. Jalg on hilisemat päritolu. Keerukas ajalugu on Kaarma kiriku vanal hilisgooti altaril. Ilmselt kahest vanemast altarist rekonstrueeritud altari kinkis kirikule Kaarma lääniisand Berent Berg 1547. aastal. Võimalik, et ta hankis selle Tallinnast, kus 1524. a. pildirüüstekampaanias said kannatada paljud kunstiteosed. Altari algset skulpturaalsest keskkompositsioonist "Viimne kohtupäev" on säilinud üksikud fragmendid; nähtavasti oli see tugevasti purunenud juba enne Kaarmale toomist. Liikuvate altaritiibade sisekülgedel paiknes kompositsiooni juurde kuulunud 12 apostlifiguuri, mis 1884. a. paigutati uue altari tiibadele (praegu Saaremaa muuseumis). Umbes 1520. a. loodud skulptuurid kuuluvad ilmselt Lüübeki viimase hilisgooti meistri Claus Bergi loomingu mõjuringi. 1547
Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur.
-- Kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Nt heaolu ,,jah", aga kas kohene või tulevane? -- Valija sõltumatu ,,oma tahe" on samuti müüt, sest inimese tahe on ,,töödeldud" parteide ja huvigruppide poolt. Valija käitub massides teisiti. 14.-15. KUNST 1. Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst"? Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: .. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks.
seitsmekümne meetri, Eesti Ekspressis toodud tulude edetabeli juhtide pikkusi võib mõõta juba sadades meetrites. 11. LOENG: KUNST “Sest ma ei arva, et on üldsegi selge, mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst?” Benjamin R. Tilghman 1. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel
Maalikunst · vähe säilinud, enamus näiteid Pompeist, Herculaneumist ja Stabiaest. · 4 stiili: Inrustatsioonistiil, arhitektuuristiil, kolmas ja neljas stiil. · Ei esine ranges järjekorras vaid kattuvad osaliselt · Teema mitmekesine · Suurim kunstivaramu Fauni majas. Seal asub Isose lahingu mosaiik. 10. Varakristlik kunst Katakombid · 1.-2. saj kunsti ainsad allikad · leitud Lähis-Idas, Itaalias jm · Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid) · Kristlik sümboolika · Kohmakavõitu katakombid Basiilikad - Varakristlik kirik. Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks. · Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid.
valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal. 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo da Vinci esteetilised vaated Leonardo da Vinci kunstilises pärandis on teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi
Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks u. 20-30 aastat Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks Amarna e Ahet-Aton vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse Loomingulist vabadust ei olnud Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse esimene monoteistlik kultus maailmas
Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Colosseum, vaade sisemusse Colosseum, välisvaade Keiser Augustuse paraadkuju Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. 11 Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis.
Sanrdo Botticelli elust ja loomingust. Referaat koosneb kunstniku eluloost ja loomingust ning ka selle aja ühiskonna mõjutustest. Antud töö jaoks vajalik materjal on osaliselt saadud internetist ning suuremal määral raamatust. 2. Stiili arenemine 15.sajandil seati keskaegsele maailmavaatele vastukaaluks antiikaja kultuuriväärtusi. Uuriti antiikkirjandust, säilinud kunstiteosed ja varemeid. Teadmisi ja eduka eneseteostust hakati kõrgelt hindama. Niisuguses õhkkonnas kujunes Firenzes välja uuenduslik maalikunsti suund, mille ideaaliks oli looduslähedus. Renessansi kunst kajastas Itaalia linnriikide maailmavaadet. Mujal Euroopas hinnati veel rüütlikultuuri ja elati feodaalsuhete kammitsais. Itaalia kunstnikud reisisid riigist riiki ja linnast linna. Nad tegid tellimustöid, kogusid tuntust ja õppisid teiste kogemustest.
Erandiks on isik, kellel on esmakordselt tekkinud maksukohustus Prantsusmaal. Niinimetatud esmakordne maksumaksja on kohustatud esitama oma maksudeklaratsiooni ja maksma kõik maksud hiljemalt 15. septembriks. Prantsusmaal on kehtestatud maksuprotsendi ülempiir 49,58%, vältimaks erinevate maksude kumuleerumisel tekkivat liiga suurt maksukoormust (Deflassieux, 2011). Varandusemaks Isikud, kelle varanduse koguväärtus (sissetulek, kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, kunstiteosed, honorarid jne) ületab aruandlusaastal 880 000 , maksustatakse varandusmaksuga (tabel 2). Maksu piirmäärad on 0,55-1,8 % eraisikule kuuluva vara koguväärtusest. See kehtestati 1989. aastal, et toetada sotsiaalhoolekannet ning näiteks 2008. aastal maksti varandusmaksu 4,5 miljardi ulatuses. (Blevins, 2007). Tabel 2 Määr Väärtusvahemik (%)
- riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
Seepärast kujutati maalikunstis ja skulptuuris sageli piiblitegelasi ja sündmusi.Maalid koosnesid ka paljudest erinevatest detailidest, millepärats olid raskesti mõistetavad. Diego Vela´zquez(15991660) oli üks tuntumaid Hispaania kunstnike.Tema teostest paistavad kõige rohkem silma portreed, eriti kuningast, kuninga pereliikmetest ja õukonnaelust.Tema kunstiteosed on väga sügavad ja tõepärased. D. Velazquez'i maal Peter Paul Rubens(15771640) oli väga tuntud kunstnik.Hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad erksad värvid, kõik barokse maalikunsti iseloomulikud jooned olid Rubensi maalidel.Ta sai väga palju tellimustöid.Tema töökojas oli palju abilisi.
KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks) b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist
Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson- Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, art deco sugemetega, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. 3 Adamson-Eric 1967. aastal Tallinnas Adamson-Eric. Tulbid. 1939. Õli, lõuend 4 2. Kumu Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993
------------------------------------- ÜRGAJA KUNST Kunsti tekkimine ürgajal Tõenäoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lõpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos sümboolse mõtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli ühendava tähendusega. Kunst oli üldistav(olulise väljatoomine),mitte jäljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-hõimu kaitsevaimud ja loomad(hõimu usk sugulusse mõne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised märgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel põhjustel ja eesmärkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,sümboolne mõtlemine,inimesel vajadus väljendada ennast 3
1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2
3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar. Itaalia keskel voolab Tiberi jõgi, selle kaldal seitsmel künkal asub Rooma linn. Legendi järgi rajasid Rooma linna 753. aastal eKr emahundi poolt üles kasvtatud vennad Romulus ja Remus. Rooma tekkis paljudest väikestes...
Hakkas samas kahanema aadlikest vähemuse domineerimine ühiskonnas. Monarhid aitasid kaasa aadelkonna langusele, nõrgendades potentsiaalselt allumatuid aadlikke, luues keskklassi võimu, võttes selle ära endistelt lääniisandatelt. Uued õukonnafunktsionäärid liitusid suur- ja väikekaupmeestega, kes teenindasid nii õukonda kui linnarahvast, ja nendest said tähtsad kunstitellijad (Harbison 2002: 11) Kui 1400. aasta paiku loodi kunstiteosed eritellimuse peale, tellimuse eest maksis jõukas aadlisoost või vaimulik tellija ning valmisid väga erilised kunstiteosed, siis linnade/gildide kasvades ja nende arvu suurenedes tõusis vajadus juba suurema hulga toodangu järele. (Harbison 2002: 16). Juba XVI sajandil valmistati üha enam kunstiteoseid turul müümiseks. Nii ei 3 kammitsenud kunstnikke enam tellijate väiklased nõudmised – kujutis polnud enam loodud jõuka
ja lisaks sellele kasutas kirik ära inimeste nägemismälu suure osakaalu. Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul. Kasvas suurte eramajade osakaal. Kaupmehed ja pankurid eelistasid investeerida kultuuri, mis tänu humanistidele oli prestiizikas. Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Iga skulptor kujutas Taavetit. Hakati taas kujutama antiikkunstnike eeskujul - alasti inimest. Sandro Botticelli (1444-1510) Firenze suurim maalikunstnik 15 saj teisel poolel. Varasemad tööd Sixtuse kabeli freskod (1481-1483) ja poisi portree. Eluvärske käsitlus ja rõõmus meeleolu. Hoolimata oma vaimustusest antiikaja vastu, käsitlesid Itaalia meistrid 15 saj vaid harukordadel
KESKAEGSED RELVAD JA SÕJANDUS 25. 29. AUGUST 2009 EKSAM Kontakt ain.mä[email protected] Ajavahemik 13. 16. sajand. Peamiselt eesti kohta aga ka lääne ja ida naabrite kohta. Selleks ajaks, kui välja kujunes täis raudrüü, siis enam rüütlid tavaliselt lahingutes enam eriti ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. ...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
neid esimesena. Quanti rõivastes polnud mingit erilist stiili ainult mini ja saapad, kuid oma suurte hirvesilmade, sümmeetrilise suu, värvitud küünte ja Vidal Sassooni soenguga oli ta 1960ndate Londoni moe tõeline kehastus. (Mulvey & Richards 1998) Emilip Pucci oli itaalia aristokraat, kes alsutas sprodivrõivaste disainiga Ameerikas, kavandas dekoratiivseid keskaegsetest vapilippudest inspireeritud mustriga rõivaid. Kõik tema rõivad olid signeeritud kui kunstiteosed ja on praegu kollektsionääride seas kõrges hinnas. (Mulvey & Richards 1998) Paco Rabanne kasutas plastikut ja metalli ning kombineeris erinevaid tekstuure. (Mulvey & Richards 1998) Andre Courreges oli 1960ndate keskpaiga tippdisainer. Tema rõivad olid sootud univormdi eluks kosmoses, ebatavaliste materjalide kasutamises kajastus tema ehitusinseneri taust. (Mulvey & Richards 1998) Pierre Cardin, intellektuaal ja erudiit, oli õppinud arhitektuuri, töötas Paquini, Schiaparelli ja
hästi, olla enesekindlad. 6.Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. 7.Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti, töökoha asetus, ametiauto, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Staatuselt: Liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud. 8.A
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
· Rahutus ja liikuvus · Vormide mitmekesisus ja kontrastsus · Ebakindlad piirjooned · Ilmekuse rõhutamine Rokokoo 18.sajand · Prantsuse k. `veider' ja `koomiline' · Sünnikoht Prantsusmaa · Peene ornament,kõrged soengud, palju pitsi. · Pastelsed toonid Dekoratiivne, kõverate Jalgadega tool Klassitsism 16.-19. sajand · Lähtus renesanssiaja antiigiharrastustest · Iluideaaliks olid vanakreeka ja rooma kunstiteosed · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla ja stiilipuhtust. · Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus Jacques G. Soufflot Pantheon Historitsism 1840-1900. aastatel Euroopas · Tekkis romantismi mõjul · Kasutati romaani ja gooti vorme, võeti eeskujuks ka antiiki, renessanssi ja barokki. · Sama kunstiteose puhul ei tohi kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid- siis on tegemist eklektikaga. Historitsistlik villa
Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud külgleen Tristani ja Isolde kujutisega on andnud nime ka raekoja all tegutsevale kohvikule. Juulis ja augustis on raekoda avatud keldrist kuni pööninguni välja. Pööningu võimsal katusealusel avaneb külastajale raekoja restaureerimise lugu, ilusa ilma korral aga ka võrratu vaade Toompeale.
varemed Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Indrek Kuuse 2003
· Sajandeid kasutati puulõiketehnikat vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima. Vana-Ameerika kunst · Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni. · Vanima kultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus,
tegelikkus, ajajärgu teadmised ja filosoofiline mõte ning autori isik. Igas konkreetses kirjanduses on olemas individuaalne, ajalooline ja rahvuslik spetsiifika, mis väljendub eelkõige stiilis, keeles, ajaloolisest kogemusest tulenevas psüühilises laadis, konkreetsetes reaalides. Lisaks on leninismile oluline mõiste rahvalikkus, mis tähendab eeskätt rahva elutunnetuse sügavat psühholoogilist peegeldamist. Marx üritas näidata, kuidas kunst on seotud erinevate klassidega, kuidas kunstiteosed sisaldavad informatsiooni majanduse kohta. Samuti ei tohiks kunsti mingil juhul olla keskendunud teatud isikutele vaid peaks olema demokratiseeritud. Kommunistlikus ühiskonnas ei ole kunstnikke on vaid mehed, kes muuhulgas maalivad. Kuigi Marxism on teadus, on see siiski teadlik kunstilisusest, kui ühest kõige tasuvamast kogemusest inimese elus. Väites, et Marxism on sotsiaalne süsteem, mis on pühendunud
Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal 15. sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse
selle oma sõnade läbi ise oma ellu kutsunud. Igal sõnal on suur jõud ja vägi ning see loob läbi meie mõttejõu antud emotsioonidega sõnades öeldud väega tegevusi, mida teistele jagades peame kindlasti ka meeles pidama, et saame need teatud olukorras tagasi, sama emotsiooniga ehk veel võimsamaks kogunenud sõnade ja mõtte jõuga. Meie elu on meie mõtte- ja sõnade jõu joonistus iga mõeldud mõte ja väljaöeldud sõna on meie elus justkui tegude kunstiteosed ajalooraamatus. Sõnu ei maksa kergekäeliselt suust välja loopida. Pea meeles, et iga sõna on loov energia, ei ole olemas ilma jõuta sõna, ilma tulemuseta sõna. Inimesed ei kipu just väga suurt tähtsust omistama sõna jõule, kuna puudub otsene visuaalne mõju (vähemalt nii nad arvavad) ja kõik see tänu sellele, et puudub tõestus sõnade ja mõtete tagajärgede materiaalsest mõjust või vähemalt pole seda mõistetud senini.
vana kontrast suurem. Noorte kunstnike jaoks oli Itaalia jätkuvalt provitslik ja aeglaselt arenev ning seega sooviti leida midagi täiesti uut. Uudsus saigi peamiseks eesmärgiks ning see pidi katkestama suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik
Konstantinoopol, religioon ortodoksne usk. 4. ANTIIKKULTUURI TÄHTSUS. · Kalender - koostatud Caesari ajal, nn Juliuse kalender. Roomast on pärit kalendri kuude nimetused. · Planeetide nimetused - rooma jumalate järgi. · Tähtede heledus - tähistatakse kreeka tähtedega. · Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia. · Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
