saame vaadates fotosid. Need jäädvustused kanduvad põlvest põlve. Samuti muudavad pildid meie elu ilusamaks. Kas pole mitte parem, kui ühevärvilisel kahvatul seinal on üks kaunis foto või maal? Minu eesmärgiks oli fotograafiat tutvustada ja tähtsaimate faktide esile toomine. Mu eesmärk sai täidetud, kui inimene, kes seda loeb, oskab teha teravat pilti ning suudab avaarvu ja säriajaga mängides piltidest tõelise kunstiteose luua. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.merila.planet.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10%3Afotoajalugu&catid=7%3Afotograafiast 2&Itemid=29&lang=et 2. http://all-art.org/history658_photography1.html 3. A.Lepik. Fotograafia algajaile. Eesti Raamat. Tallinn. 1965. 4. http://www.merila.planet.ee/index.php?
Arthur Danto rõhutab selliste teoste puhul sõna “on”, mis teeb olemasolevast objektist või teosest kunsti. “Miski on kunstiteos siis, ja ainult siis, kui sellel on teema, millega ta peegeldab mingisugust hoiakut või mõtet. Omab miskit, mis haarab vaataja endase ja täidab tühja augu.” Andy Warholi töö “Brillo Box” tõstatas võtmeküsimuse: mis teeb pappkasti koopiast — mida kasutatakse pakendamiseks — kunstiteose ning seejärel esitledes seda muuseumis või galeriis, kuigi pakendi enda koht on tegelikuses poeriiulil? See on filosoofiline küsimus, kuid samas osa kogeda pappkasti kui kunstiteost kunstiarmastajal. “Kunstimaailm” pakub sellele vastuse. Danto arvates on tavapärased objektid saavutanud võimaluse olla kunst, kuid samas on see vajalik ka uuele ajale. Arthur arvab, et filosoofia peaks aksepteerima, mitte parandama kunstimaailma fenomeni
sajandi alguse avangardistlik kunstivool, mis raputas senist arusaama maalikunstist ja skulptuurist. Kubistliku kujutusviis tähendab üldjoontes seda, et kujutatavad objektid lõhutakse teosel väiksemateks tükkideks, ja seatakse abstraheeritult taas kokku, kusjuures tükikesed võivad olla kujutatud erinevatest vaatenurkadest. · Minimalism on 1960-te 2. poolel tekkinud kunstivool, mis taotleb kunstiteose (peamiselt maali ja skulptuuri) vormi taandamist miinimumi ehk algsete struktuurideni .(Võõrsõnade leksikon, 2000). Maastikukunsti suhteliselt kiire ilmumine 1960-te lõpus võib olla vastukaja ühiskonna kõrgendatud poliitilisele aktiivsusele sellal tõstis USA-s pead roheline ja naisõiguslaste ja sõjavastane liikumine, millest esimene on ilmselt mõjukam tegur, kuid nagu allpool näha, on see seos kahtluse alla seatud. Esimesed maastikukunstnikud
raamistikule või institutsioonile. Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel rõhutab ta, et kunst on teatud sotsiaalne praktika, mis koosneb mitmesugustest konventsioonidest ja reeglitest, mis määratlevad eelkõige kunstniku ja publiku rolli. Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid definitsioone, mis peavad kirjeldama kunstipraktikat kui süsteemi: kunstnik on isik, kes osaleb arusaamisega kunstiteose tegemises; kunstiteos on teatud tüüpi artefakt, mis on loodud selleks, et esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka
Hippolyte Taine (19. saj. teoreetik): ,,Kunstiteosed on teatud protsesside käegakatsutavad lõpp- produktid, uurija ülesandeks on määratleda nende tekkepõhjused ja tähendus." Positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o. autori erinevate elamustega, autori haridusteega, autori päritoluga ja tema kaasajaga. Läbielatu, õpitu ja päritu (põhjus) ning kunstiteose (tagajärg) vahel on otsene seos. Positivistlik kirjandusteadus uurib: autorite elulugusid, kirjanduslike tekstide tekkelugusid, kirjanduslike tekstide võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Tulemused: faktirohked kirjanike elulood või teatud eluperioodide käsitlused: ,,Samas [Palamuse] kirikus on 1887. aasta jaanuaris ristitud ka pisike Oskar Luts. Kui pastor B.G
märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). 4. abstraktne ekspressionism Abstrakrne ekspressionism (Abstract Expressionism), nagu seda nimetas ameerika kriitik Robert Coats, ehk New Yorgi koolkond on esimene algupärane Ameerika abstraktsionistlik vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik,
Küsimus milline peab olema elu ühiskonnas on loogikast kõrgemal. -- Kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Nt heaolu ,,jah", aga kas kohene või tulevane? -- Valija sõltumatu ,,oma tahe" on samuti müüt, sest inimese tahe on ,,töödeldud" parteide ja huvigruppide poolt. Valija käitub massides teisiti. 14.-15. KUNST 1. Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst"? Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: .. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Milles seisneb indiviidi vabadus? On see riigi teene või on see indiviidi olemuslik küsimus, mida riik saab vaid järgida/mitte järgida? Loe: Pascal! Kirjuta filosoofiline tekst! Siis saab eksamil lisapunkte!! Esteetika ..on filosoofia valdkond, kus küsitakse: *ilu olemuse järele Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega? Kas on vaja tunda kunstnikku, et aru saada tema teosest? 1. Mis on ilu? Teooriad jagunevad kaheks: 1. Objektiivse ilu teooriad: *ilu on asjade obejktiive olemus, midagi mis kuulub nende asjade juurde, mis ei sõltu vaatajast *Kuidas me eristame ilusat asja koledatest? Mis on see, mis asja ilusaks teeb? Tavaliselt peame ilusaks maastikke, klassikalisi kunstiteoseid, inimesi, nende nägu või kogu keha.
Viga ei ole teoses, ei vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Kennicki meelest me teame, kuidas kasutada sõna kunst. Kui me mõnel korral ei tea, et tegemist on kunstiga on sellel lihtsalt avatud struktuur. Pole vaja mingit definitsiooni, vaid lihtsalt teada, et sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiks või kunstiteoseks. Et kunstil on mingi vorm, väljendus, tähendus võivad Kennicki meelest juhtida meie tähelepanu kunstiteose teatud omadustele nn. perekonnasarnasusele, aga kunsti defineerida nad ei suuda.Pole kuskilt võtta kasutust, et sinu või minu oma on õige. Meil pole eeldust, et luua pinda mida vaadelda. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste
küsimust kunsti otstarbest jäävad lahtiseks. Esiteks: kas kunsti on tõesti vaja millekski muuks kui meelelahutuseks? Kas tõelise tarkuse allikateks polegi siis teadus ja tervemõistuslikkus, mida parlamentaarse demokraatia abil rakendatakse? Teadus annab faktid ja nende faktide põhjal otsustame demokraatlikult, mida tahame. Kellel on vaja, et kunst siia sekkuks? Teine küsimus: kui kunsti otstarve väljendub kolmes eelmainitud asjas, kas siis ei ilmne, et hea kunstiteose struktuur sarnaneb sokolaadiglasuuriga kaetud vitamiinitabletiga? Kõigepealt teeb hea kunstnik oma teose meelelahutuslikuks ja siis, teises järjekorras, püüab sinna sokutada midagi pikantselt mõtteid provotseerivat, mille publik kogemata koos maiusega alla neelab. Kui see on nii, ei erine "tõsine" kunst oma pinnalt eskapistlikust meelelahutusest. Kolmandaks: kui "kunst küsib häid küsimusi ja isegi püüab mõningaid vastuseid pakkuda",
Itaalia maastik, 1921 1922. Õli, lõuend. 8 Joonis 3. Maastik kellatorniga, 1913 - 1914. Õli, lõuend. Joonis 4. Rannamaastik, 1913-1914. Õli, papp. 9 Joonis 5. Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo
Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes. Kasutatud kirjandus 1. ,,Konrad Mägi: monograafia" Evi Pihlak 2. ,,Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940.aastani" 1.köide Maalid ,,Madonna" ,,Maastik punase pilvega" ,,Merikapsad"
erilaadseist ja sageli ka juhuslikest kildudest koosnevaks mosaiigiks. Ajastu probleemide ulatuslikuma ja sügavama käsitluseni esialgu ei jõutud, kuigi seda vajadust tunnetati. Proosa koosnes peamiselt kordustrükkidest või varem ilmunud palade ühendamisest eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan ,,Kõrboja peremees", mis algatas realistlike romaanide tulva. Kirjaniku esikromaan on suurepärane näide sellest, kuidas kunstiteose üldinimlik mõtestatus annab konkreetse ajastu ja lokaalse olustiku probleemidele püsiva aktuaalsuse ja tähendussisu. Klassikaliselt selge ja jõuline karakterimaaling, inimpsüühika mõistmise sügavus, hingestatud meeleoluline taust, stiili täiuslikkus on selles romaanis ideaalilähedased. Autor otsib teoses Eestile ideaalset peremeest. A. H. Tammsaare jälgib isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes
Millest välja kasvas? Performance on 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Eesti keelne vaste on etendus/etteaste. Kasvas välja happening'ist 6. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? Minimalistlik kunstiteose iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 7. Iseloomusta tegevusmaali, kes on kuulsaim kunstnik? Tegevusmaal on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Väga oluline on teose loomise protsess. Pollock leiutas aastatel 19461947 drippingtehnika ('tilgutamine'), mis muutis teoste loomise lausa etenduseks. Tehnika seisneb selles, et värv niristatakse lõuendile
tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks
Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Iseloomustage historistlike kunstiteooriatega tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem Probleeme narratiividega: kes peab kunsti kirjeldama? Metafilosoofilist kriitikat: ei defineerita kunsti, vaid muudetakse lihtsalt teemat.
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543
Heteronoomia allumine välimistele reeglitele, väljastpoolt antud seadustele. (Nt keegi tappis inimesi, aga samas see oli käsk, mis talle anti) Muusikateose väärtus asendub sellega, mida saab mõõta nubrites, rahas, statistikas jne. Vahetusväärtus - Turul vahetatav hind millegi muu vastu Tarbimisväärtus tegelik väärtus Autonoomset, reaalset kunstiteaost iseloomustab see, et me saame vaadata selle koostist ja analüüsida. Kultuuritööstus Standardiseeritus Kunstiteose `lõpetamine'. Ette vormistatud, milline kunst on. Nt muusikasse lisatakse teatuid dekoratiivseid detaile, mis inimesele tunduvad uued - Pseudo individualisatsioon pigem pettus, millega standardiseeritatakse Camp viis kunsti kirjeldada. Kunsti käsitlemine irooniliselt, teises võtmes. 25.09.2013 Adorno Standardiseeritud muusikaline kogemus toob kaasa ka standardiseeritud reaktsioonid(?) Kultuuri tarvitamises oleme rutiinis, täpselt samamoodi nagu tööga.
Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid.
Just siin, peaaegu alati pilvedesse mähitud Waialeale tippu ümbritseval alal, on mõõdetud suurim aasta keskmine sademete hulk maakeral: 1233 mm. Pidevad vihmad on põhjustanud mäetippu ümbritsevate alade soostumist, toites ühtlasi arvukaid, sügavale vulkaanijalamisse erodeerunud jõgesid. Saare lääneserva läbistav Waimea- Poomau jõgi voolab ligi kilomeetri sügavuses Waimea kanjonis. Seda kui Okeaania suurimat kutsutakse ka Vaikse ookeani suureks kanjoniks. Selle loodusliku kunstiteose lummavaimaks küljeks osutuvad aga hoopis kirevate kivimikihtide vaheldumise tõttu vöödistunud seinad ning neid osaliselt katva taimestiku varieeruv värvigamma: punakad, pruunikad ja rohekad toonid. Vahetult Waialeale tipu läänenõlvale jääv Alakai soo on aga oma eriliste loodusolude tõttu unikaalne ökosüsteem, varjates siinsetes päikesele raskesti ligipääsetavates vihmametsades enim endeemseid linnu- ja taimeliike Hawaiil. Na Pali kaljurannik
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängis...
· Näidend ,,Minna von Barnhelm" · Näidend ,,Hamburgi dramaturgia" - Lessing kuulutas tarbetuks tragöödia õpetlikkuse nõude · Tragöödia ,,Emilia Gallotti" käsitleb saksa pisivürstide türanniat · Draama ,,Naatan Tark" käsitleb usuprobleeme · ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" siin käsitleb Lessing maalikunsti ja luule vahekordi ning vaatles positiivse ja negatiivse alge seost kui kunstiteose alust. 14. Herder saksa valgustuskirjanik · ,,Rahvalaulud" kogumiks sisaldab saksa rahvaluule kõrval tõlgitult ka paljude teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15. Goethe saksa valgustuskirjanik · Ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" pisivürstide tüli sisevõitlusest kurnatud Saksamaal · ,,Algfaust" · ,,Noore Wertheri kannatused" õnnetu armulugu, mis lõpeb noore juristi
3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus FORMAAT kunstiteose mõõt FOOKUS kompositsiooni kese TASAKAAL visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geometriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe. Väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest)
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
viiside hulka krvuti religiooni, teaduse, tavaloogika, kunsti ja poliitilise ideoloogiaga. Kui lehe laosas toodud majandusteaduslik definitsioon ning jrgnevad sotsiaal- ja humanitaarerialade mratlused olid teadusele omaselt neutraalsed, siis argielus nimetatavad inimesed reklaami sageli ttuks filmivaatamise segajaks, postkasti ummistajaks, linnaruumi risustajaks. Kige positiivsemalt hinnatakse reklaami vib-olla siis, kui sel on krge kunstiline vi meelelahutuslik vrtus. Kohati polegi piir kunstiteose ja reklaami vahel selge. Vaatame kas vi krval olevat pilti. Tegu on he moodsa kunsti muuseumi restorani reklaamiga, mis kujutab saiaga soustist puhtaks riibutud taldrikut. Kuid sama hsti viks tegu olla moodsa kunsti teosega. Kursuse autor ksis reklaami tegemise positiivseid aspekte reklaamitegijailt endilt, maailma he suurima reklaamiagentuuride keti, Ogilvy & Mather, Toronto esinduse loovjuhtidelt Janet Kestlinilt ja Nancy Vonkilt, kelle td on
Nende kiindumus on sügavam. See on osa üldisest postmodernsest suhtumisest ning soovist esitada väljakutse modernismi võimule, nagu see väljendub institutsioonides ja kanoonilistes traditsioonides. Postmodernistid püüavad minetada 6 seda, mida nad näevad modernistliku individuaalkunstniku kultusena. Nad püüavad teadlikult salata kunstiteose individuaalsust. (Grenz 2003: 38) Tarbimiskultuuris on eriline tähendus ka kõikvõimalikel logodel ja kaubamärkidel, mida samuti kasutatakse ohtralt nii maalidel, graafikas kui skulptuuride osana. Popkunst pruugib teisigi moodsale kultuurile omaseid vorme. Paljudel poptaiestel figureerivad uue aja kangelased: popmuusikud, fotograafid, jalgpallurid, kurjategijad, juuksurid jt. Neid tavalise inimese iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksavärvilistel pindadel. (Kraavi 2005: 203)
hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr. 3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis
täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaid niivõrd, kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase tinditilgani moraliseerimise vastu, mis tapab iga kunstiteose, ükskõik kui hea see ka poleks. Moraalse paatose puudumist ei andetatu talle ei emigrantlikes ringkondades ega ka Nõukogude Liidus, kus iial ei lepitud sellega, et ta ei tunnistanud nõukogude võimu. Nabokovi uurija I. Toltoi on öelnud, et Nabokov oli religioosne kirjanik, ehkki tema jaoks polnud olemas krgemaid ideed. Nabokov oli ise maailma looja, ise inimsaatuste määraja ta oli jumal , kellele kõige tähtsam oli sõna.
Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus. Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide
Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad: Eksistents eelneb olemusele. Inimene pole muud, kui see, kelleks ta end teeb. Luues iseennast, loob inimene ka inimkonda üldiselt. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Sartre leiab, et nii moraal kui ka kunstiteos läbib leiutamise ja loomise protsessi, mille olemust ei saa enne määratleda kui see täielikult valmis on. Inimene loob ja vormib iseennast moraalsete valikutega, mis viivad teda ja tema olemust defineeriva lõpptulemini. · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi põhimõtted: Inimene pole üksnes see, kellena ta end mõistab, vaid see, kes ta olla tahab ja nagu ta eksistentsijärgselt mõistab, nagu ta tahab olla pärast seda sööstu eksistentsi suunas, inimene on see, kelleks ta end teeb. Eksistentsialismi esimeseks sammuks on teha igast inimesest oma olemise peremees ja asetada tema õlule täielik vastutus oma eksistentsi ees. 11. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Ollakse harjunud, et pilt ei pea olema ette kindlaks määratud, et kunstnik pühendub pildi loomisele ja et valminud pilt ongi just selline, mis pidi valmima. Ollakse harjunud sellega, et pole aprioorseid esteetilisi väärtuseid, vaid need väärtused ilmnevad hiljem, pildi seesmises sidususes ja loomistahte ning tulemuse vahekorras. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist. Nii moraali kui kunstiteose loomise puhul oleme samasuguses loovas
(Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi
Viimaste hulgas 13 Soomes ja Rootsis olevat teost. Kaudseid teateid on aga veel päris paljude piltide olemasolust nii mujal kui siin, aga kahjuks vähemalt veerandsada maali ja joonistust, mille asukohta teati veel Mäe 100. juubeli aegu, on viimase paarikümne aastaga olnud sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Viimasel kümnel aastal on olnud Konrad Mäe medali laureaatideks: 1997 Jüri Arrak 1998 Urmo Raus 1999 Laurentsius & A.D. 2000 Jaan Elken
Teos (objekt) erineb foonist või kontekstist minimaalselt , võis siis on selle eritunnused pärit mitte kunstniku tööst, vaid kusagilt mujalt, näiteks loodusest või vabrikust. Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige Donald Judd, Robert Morris, Carl Andre, Dan 1960-ndate teine pool Minimalism algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on Flavin, Tony Smith, Anthony Caro. kindlakäeliselt liigendatud.
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud,...
Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Homset maali ei saa täna juba teada- maali tervik on esmakordselt silmale nähtav valmimise hetkel. Nii kunstiteose loomisega kui ka moraalse valiku tegemisega kaasneb mõtlemine,loomine, millegi koostamine. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Igaüks meist valib iseennast. Ma arvan, et me kõik sünnime
Niisiis mõistan ma teile eluaegse karistuse. 29. Iseloomustage kunsti loomise ja mõjuga seonduvaid eetilisi küsimusi? Kõige laiemas mõttes - Kunst kui praktika, mis hõlmab selliseid aspekte nagu: kunstnik, kunsti loomine, kunstiteosed, 42. Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid? “Pornograafia on mingi ainestiku visuaalne, kirjanduslik või auraalsete vahenditega kujutamine… kui see kujutis on selle stimuleerimise kunstiteose esitamine, kunstiteose levitamine, kunstiteose kogemine.Seonduvaid eetilised küsimusi: Kas ja mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele? (“väljaspool head ja kurja”). Kas eesmärk” (Narveson). See paistab olevat filosoofilisemalt kõige tugevam määratlus. Näited: “erootiline materjal, mis on kavatsetud primaarselt põhjustama vastuvõtjaskonnas seksuaalset erutust või kunstniku tegevus on kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust
kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid
eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud traditsioonilistest kunstivormidest ning esitab loodusobjekte vabas looduses kunstiteostena ja töötleb ning täiendab neid. NT: maastikule loodud kujundid vms. 41. Minimalism 1960 2. poolel tekkinud kunstivool, taotleb kunstiteose vormi taandamist miinimumini, isel. Isikupäratu, äärmiselt napp geomeetriline vorm./ kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. 42. Molbert maalimispukk, maalitava pildi tugiraam 43. Mosaiik erivärvilistest klaasi, kivi, puu jms. tükikestest koostatud pilt v. ornament. (kõrgtaseme saavutas varakristlikul ja bütsantsi ajajärgul) 44. Mulaaz vahast, kipsist jm. valmistatud ning loomutruudes värvides värvitud täpne jäljend mingist esemest. 45
kuuluvate teisejärguliste hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr. 3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis.
Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 9. Tegevus ja konflikt draamas, mida need tähendavad? Dramaatika on füüsilise või sõnalise tegevuse jäljendus. Tegevuse käivitamiseks on aga vaja mingit põhjust. Romantismis hakati rõhutama konflikti olulisust erinevate tegelaste ja maailmavaadete vahel. Konflikt käivitas füüsilise tegevuse (võitluse), mis muudab enamasti situatsiooni. Konflikti 4 liiki: erinevate tegelaste konflikt; erinevate ideede konflikt; tegelase sisekonflikt; kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt. Tegelaste vahelise konflikti põhjuseks võib olla mingi objekt, mida mõlemad ihaldavad või erinevad maailmavaated. Tegelaste vahelise konflikti tagajärg võib olla intriig. Sisekonflikt paikneb ühe tegelase sees ja see on tavaliselt seotud mingi valiku tegemisega. Näidend koosneb teatud sündmuste reast. Sündmus ehk tegevus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa mingeid muutusi
Kaufmann „Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal“ (1793) Karl Brüllovilt „Pompei viimane päev“ (1833): mütologiseerimine (Aenaeas Pompeis9, kristlus vs paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan „The last days of Pompeii“ (1834) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825) roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus. 37.Iseloomusta Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20.sajandi Euroopa vaimuelule. Wilhelm Jenseni romaan „Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück“ 1903 elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija,sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheoloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20.saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui
Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 9. Tegevus ja konflikt draamas, mida need tähendavad? Dramaatika on füüsilise või sõnalise tegevuse jäljendus. Tegevuse käivitamiseks on aga vaja mingit põhjust. Romantismis hakati rõhutama konflikti olulisust erinevate tegelaste ja maailmavaadete vahel. Konflikt käivitas füüsilise tegevuse (võitluse), mis muudab enamasti situatsiooni. Konflikti 4 liiki: erinevate tegelaste konflikt; erinevate ideede konflikt; tegelase sisekonflikt; kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt. Tegelaste vahelise konflikti põhjuseks võib olla mingi objekt, mida mõlemad ihaldavad või erinevad maailmavaated. Tegelaste vahelise konflikti tagajärg võib olla intriig. Sisekonflikt paikneb ühe tegelase sees ja see on tavaliselt seotud mingi valiku tegemisega. Näidend koosneb teatud sündmuste reast. Sündmus ehk tegevus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa mingeid muutusi. 19
Pildist õhkub ääretut nukrust. Üpris sarnane on Caravaggio (1573-1610) sama nime kandev õlimaal (originaal on praegu Genovas), kuigi ehk liiga realistlik. Siin on Jeesuse ülakeha üleni paljastatud, piinaja hoiab käes riiet, mille ta kohe Kristuse õlgadele asetab. Tema huulilt võib välja lugeda pilget: "Kohe saab sinust juutide kuningas!" Ainsaks segavaks elemendiks on paremal liialt domineeriv donaatori2 portree. _____ 1 ecce loe: ´ektse 2 donaator kunstiteose annetaja või tellija; inimene, kes on andnud raha kunstiteose tellimiseks 4. KOLGATA Jeesuse hukkamine toimus Kolgata-nimelisel künkal, mis asus Jeruusalemmast väljas linnamüüri taga. Nimetus Kolgata tähendab "pealuu" ning viitab sellele, et kõrgendik oli ümar ja taimestikust paljas. Johannes väidab, et Jeesus pidi ise oma risti kandma. Matteus mäletab seda episoodi hoopis teisiti. Tema evangeeliumis ei kanna Jeesus risti ise, seda teeb hoopis maalt Jeruusalemma tulnud
ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2.Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest. Kui võtta ära kõik emotsioonid ja meie poolt sooritatud tegevused ei jää meist järgi mitte midagi. Tema sõnul pole olemast mingit algset vaimu mille peale on laotud meie otsused. 3.Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Jean-Paul Sartre arvates on moraalsed valikud nagu kunstiteose loomine. Kunstnik ei tea kunagi milline teos lõuendile lõplikult tuleb. Moraalsed valikud samamoodi koosnevad erinevatest värvivalikutest. Kokku annavad need aga pideva arenemise ja tegutsemise käigus moraali, mis iseenesest on ajas pidevalt muutuv. 4.Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab?
kes andis oma õpilastele väga head tehnilised oskused. Hiljemalt 1469. Aastal elas Leonardo Verrocchio majas ja töötas tema teenistuses. Õpipoisiaastate alguses õppis ta segama värve. Katma maalipindu kipsiga, votmima vaha ja savi jne, omandades nii käsitööoskuseid(Buchholz 2006: 10). Leonardo oskuste arenedes usaldas Verrocchio talle aina rohkem ülesandeid. Tema, nagu ka kõigi teiste õpilaste ülesanne oli teha eeltööd kunstiteose jaoks, mille siis meister Verrocchio lõpule viis, see oli ühistöö, mille töökoja meister kogu au endale võttis. Õpingute viimasel astmel õpetati Leonardole maalimist. Siiski ei saanud Leonardo veel oma pilte maalima hakata. Ta oli veel õpilane, ning võis ainult meistri töödele detaile lisada, nagu ta tegi ´´Tobiase ja ingli´´juures. 20-aastaselt lõpetas Leonadro oma õpingud ning sai Frienze gildi liikmeks. Tema esimene tervenisti ise maalitud teos 1473
23. Juugend(sks k noorus)Temaatika: kujutatakse eluloodust; võitlus ,,arengu" ja masstoodangu vastu; floora ja fauna; loomad ja linnud dekoratiivsus; ornamentaalne ja dekoratiivne 3 30.03.10 kunstistiil; dünaamilisus, looklevad kõverjooned; ebasümmeetria, lineaarsus; perspektiivi puudumine; kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. KITS oskamatu teostus, kõrgetasemelise tausta puudumine, odavad materjalid(plastist vaas, kunstluiged). EESTIS: Ammende villa Pärnus; Tallinna draamateater; RIIA- juugendilinn. Arhitektuuris projekteeritakse majad seestpoolt väljapoole. WILLIAM MORRIS, AUBREY BEARDSLEY, ALPHONSE MUCHA, GUSTAV KLIMT, ANTONIO GAUDI 24. Sümbolism see pole stiil, see on süzeekunst. Igavesti aktuaalsed teemad: suured, üldised
poolest. Arvestades nende mõõtmeid, saame vormid jaotada kolme põhivormide gruppi: ühemõõtmelised vormid punkt ja joon, kahemõõtmelised vormid pinnad, kolmemõõtmelised vormid kehad. Maastikukujunduses kasutatakse sageli regulaarseid vorme või nende lähendusi. Kompositsiooniks võib nimetada kunsti seada erinevad objektid ning vormid maastikule nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ning moodustaksid ühtse terviku ehk kunstiteose maastikus. Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia vormide ja nende heade omaduste vahel ning harmoonia ruumilises konfiguratsioonis. Mida enam leidub elementidel omavahelisi kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kompositsioon. Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis
Märgitasandid: etenduse algelemendid e aatomid, loosungid, žestid märgikooslused e liitmärgid, mitmest üksikmärgist koosnev üksus alatekstid e allstruktuurid terviklik etendus 11. Publik Publiku-uuringud kitsamalt – uuritakse publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta (vanus, amet, haridus, kultuuriline taust, palju nad teatrist teavad, kas loevad, käivad kontsertidel, näitustel jne) Retseptsiooniuuring – keskendutakse ühe kunstiteose vastuvõtu uurimisele, nt valitud 1 fookusgrupp Retseptsiooniteooria – etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine Makrotasandi uuringud – suuremad vaatajate grupid, uuritakse üht lavastust, teatrit v ajastut. Mikrotasandi uuringud – individuaalne vaataja, üksikisik, nt ühe lavastuse väike grupp publikut, suvaintervjuud nt 10 inimesega, keskendutakse 1 inimesele Mudelvaataja – ideaalne v hüpoteetiline vastuvõtja, reaalselt pole,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
